2-24-4512/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024 kell 11.00, Pärnu

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-4512

Tsiviilasi

Võlgnik M.H. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti

väljakuulutamine

ja

kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: M.H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik:

Andrus Õnnik

(pankrotihalduri

tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post:

pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. M.H. maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja M.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30. mail 2024 kell 11.00.

3. Nimetada M.H. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. M.H. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2024 algusega kell 10.00

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise

soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded

esitanud võlausaldajatele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-24-4512

6. Algatada (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuniks, esimene aruanne esitada 01. juuniks 2025.

9. M.H. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M.H. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks

375,10 eurot, kokku koos käibemaksuga 1982,50 eurot.

14. Anda M.H.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu

180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot. M.H. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi

maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

16. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista M.H.lt

usaldusisiku tasu katteks välja 805 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 177,10 eurot, kokku

982,10

eurot,

mis

maksta

OÜ-le

Andrus

Õnniku

Õigusbüroo

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. M.H. esitas 19. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus jättis avalduse

puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 17. aprillil 2024 M. Himmaste esitas täiendatud ja parandatud

avalduse.

Avalduse kohaselt Xxxxxxxxxxx’sse tööle asumisel olid võlgnikul juba rahalised raskused,

algselt ei olnud piisavalt finantsi, et ennast järjele saada, sai võetud mitmeid laene, mida ka kolm

aastat korrektselt tasutud sai. Makseraskused tekkisid peale töökoha kaotust, sest ei olnud enam

piisavat sissetulekut graafikujärgselt tasumiseks. Võetud laenud läksid sihtotstarbeliselt auto

2-24-4512

ostuks tööl käimiseks, sest kodukohast tööle saamiseks ei olnud transporti, laenusid sai kasutada

ka kodu remondiks ja auto remondiks.

Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik märgib, et tema sissetulekud kokku on

1800 eurot kuus, millest on töötasu 1700 eurot (bruto), töövõimetoetus 300 eurot. Väljaminekud

on 1200 eurot. Võlgnikule kuulub haagis (paadiveok), mille väärtuseks võlgnik hindab 600 eurot.

Kohustusi on võlgnikul kokku 29 844,99 eurot kuue võlausaldaja ees (mitme võlausaldaja ees on

mitu täitmata kohustust) ning algatatud on kuus täitemenetlust. Võlgnik taotleb välja kuulutada

tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Kohus 22. aprilli 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus

Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu

esitamiseks ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungiaja.

USALDUSISIKU HINNANG

3. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik

seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal

puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Maksejõuetus

ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on M.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

maksevõimet ületavate laenude võtmine. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022 aasta

alguseks, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet.

Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku üle 34 900 euro, millest 31 106,11 eurot

on põhiosa nõuded. Usaldusisik märgib, et maksejõuetusavalduses on märgitud võlausaldajateks

ka Holm Bank AS ja BB Finance OÜ, kes on tegelikult nõuded loovutanud vastavalt GS Core

OÜ-le ja OK Incure OÜ-le. Avalduses märgitud Julianus Inkasso OÜ esindab tegelikult Aktiva

Finance Group OÜ-d. Avalduses on nõuete suuruseks 29 844,99€, kuid usaldusisikule on

teatatud 5059,37€ võrra suurematest nõuete kogusummast. Nõuetest 21 707,24€, ehk 62,19%

aluseks on jõustunud kohtulahendid, 3694,01€, ehk 10,6% on kohtutäiturite tasunõuded ja

9503,11€, ehk 27,23% aluseks on laenulepingud, mille osas veel kohtulahendeid tehtud ei ole.

Teadaolevalt on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks.

Võlgnikule ei ole kuulunud, ega kuulu ka praegu kinnisasju, äriühingute osalusi ja tulirelvi. Talle

kuulub paadiveok Tiki treiler, mis on arestitud kuues täiteasjas ja mis võlgniku sõnul on praegu

tema onu kasutuses. Võlgnikule kuulus sõiduauto Volvo, mille ostis 2019. aastal hinnaga 6800

eurot. Müüs auto 2023. aastal oma vennale R.H.le hinnaga 1500 eurot võlgade katteks

(tasaarveldati). Menetluses tuleb täpsemalt selgitada välja sõiduauto Xxxxxxxxxxx, reg.märk

xxxxxxxxxxx, 2008vl, vennale võõrandamise asjaolud ja anda hinnang, kas tagasivõitmine on

otstarbekas ( arvestades ka asjaolu, et hetkel puuduvad sõidukil kindlustus ja ülevaatus ning see

on

registrist

ajutiselt

kustutatud

11.10.2023-11.10.2024).

Tehnikavahenditest/koduse

majapidamise esemetest kuuluvad talle teler, lauaarvuti ja jänesepuur, esemete turuväärtus võib

olla 100 eurot + 200 eurot + 50 eurot, esemed on rahuldavas seisundis ja olnud tema käes 3 aastat,

kõik järelmaksud on tasutud. M.H. võttis 2022.a septembris välja pensioni II samba osakud.

Kokku laekus tema kontole 3554,36 eurot. Septembrikuu jooksul tasus ta juriidilisest isikust

laenuandjatele laenumakseid kokku va 2170 euro ulatuses, lisaks vähemal määral sugulastele ja

teistele eraisikutele.

M.H.le on määratud töövõime osaline vähenemine seoses autoavariis saadud lülisamba – ja

koljuluumurruga, saab töövõimetoetust praeguse suurusega 315 eurot kuus. Talle ei sobi

mürarikkad ja füüsiliselt väga rasked tööd. Ta ei ole saanud ennast Töötukassas töötuna arvele

võtta, kuna Töötukassa ütleb, et ta on Soomes registreeritud FIE-na. Tegelikult ei ole ta enam 2

aastat Soomes tööl olnud. Töö leidmiseks on ta pidevalt vähegi sobivatele/jõukohastele töödele

kandideerinud ning märtsist töötab Xxxxxxxxxxx-s, tööleping sõlmiti tähtajatult 18. märtsil

2-24-4512

2024. Ettevõtte tootmishoone paikneb Tallinnas, Xxxxxxxxxxx lähistel, kuid paigaldustööd mida

meeskonnatööna teeb, on enamasti välismaal. Katseaeg on 4 kuud ja katseajal on töötasuks 1700

eurot/bruto. Tööga seoses võlgnik registreeris rahvastikuregistris oma elukohaks ema korteri

aadressi Tallinnas, faktiliselt elab võlgnik Pärnumaal. Tema elukohaks olev Xxxxxxxxxxx,

kahekorruselise ridaelamu boks, kuulub tema kahele vennale, kes said selle pärimise teel.

Võlgnik elab seal koos vanema vennaga, tasub enamuse kommunaalarveid (ca 200 eurot kuus),

kuid lepinguid sellega seoses tema nimel ei ole. Praegu on tekkinud vennale võlgnevus

kommunaalarvete eest ca 500 eurot.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal ei ole lapsi.

Võlgniku suhtes on täitetoimikud avatud alates septembrist 2023 aastast ja praegu on avatud 6

täitetoimikut. Tegelikkuses ületasid võlgniku kohustused tema maksevõimet oluliselt varem,

kuid tal ei tekkinud võlgnevusi seetõttu, et tasus eelmisi kohustusi järgmiste laenude arvelt. Nii

näiteks augustis 2022 oli tema sissetulek ca 984€ ja laenumaksed moodustasid ca 800€. Augustis

2023 laekus tema kontole sissetulekuna ca 565€, millest laenumakseteks kulus ca 400€

(tõenäoliselt siis jäid juba paljud maksed ka võlgnevusse). Tema sissetulek on ca 1650 eurot

kuus, millest on lubatud arestida ca 500 eurot kuus.

4. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada M.H. pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M.H. pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M.H.t vandega kinnitama, et esitatud andmed

vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada M.H. kohustustest vabastamise

menetlus.

5. Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 1625 eurot, millele

lisandub käibemaks 375,10 eurot. Sellest 1000,40 eurot (820 eurot + lisanduv käibemaks 180,40

eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 805 eurot + käibemaks

177,10 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.

KOHTUISTUNG

6. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära

veebiistungil 22. mail 2024. Võlgnik oli ärakuulamise ajal tööl Rootsis. Võlgnik kinnitas, et on

usaldusisiku aruandega tutvunud, vastuväiteid aruandele ega tasutaotlusele ei ole. Võlgnik

selgitas, et tal ei olnud algul transpordivahendit, siis võttis auto jaoks laenu. Võttis lisalaenu, et

autot remontida ja lisaraha kodu remontimiseks. Töö hakkas tervise peale, võlgnik on paremast

kõrvast kurt. Töötas Soomes ehituse peale aasta. Kui Soomest ära tuli, hakkasid võlad tekkima,

sest Eestis oli raske tööd leida. Võttis uusi laene olemasolevate laenude tasumiseks. Nüüd sai

märtsist tööle töötasapindade paigaldajana, tööd teeb valdavalt välismaal graafikuga 2 nädalat

välismaal, 1 nädal Eestis.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.

7. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu

ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri

ülesandeid.

2-24-4512

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

9. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku ligi 35 000 eurot, kõik nõuded on

muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 62% aluseks on jõustunud kohtulahend. Võlgniku

kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt oleks

võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on nüüdseks kaks kuud töötanud, katseaeg

kestab ning võlgniku sissetulekust kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.

10. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi

ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

11. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu

pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022. aasta

alguseks, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet.

12. Märt Himmast taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab

M.H. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

13. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

14. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

15. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

2-24-4512

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

16. M.H. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg

1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.

17. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

18. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

19. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

20. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

2-24-4512

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu

ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku

tasu ja kulud.

21. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

22. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

M.H. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi,

arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks

22%.

23. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4

eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses

sätestatud piirmäära. Ülejäänud 982,10 eurot (805 eurot + käibemaks 177,10 eurot) palub

usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le

Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

24. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

2-24-4512

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1625 eurot, millele lisandub 375,10 eurot käibemaksu (22%).

25. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

26. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni

(s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu

suurus seega 825 eurot (=25 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav

tasu ületab alates 1. jaanuarist 2024 kehtivat kuutasu alammäära (820 eurot). Usaldusisik taotleb

võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.

27. Kohus leiab, et M.H.ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega

piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse

algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene.

Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt

ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

28. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses,

1000,40 eurot (820 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile

tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 982,10 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus

välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik