2-23-17759/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Tanja Elkin

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-17759

Tsiviilasi

ADB Gjensidige Eesti filiaal avaldus XX vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja ADB Gjensidige Eesti filiaal (registrikood

11193232), esindaja AR (e-post x)

Puudutatud isik XX (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses peale 20.02.2024 ärakuulamist

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ADB Gjensidige Eesti filiaal avaldus XX vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Mõista XXlt välja ADB Gjensidige Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 2231,34 eurot.

3. Välja mõista XXlt välja ADB Gjensidige Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses perioodi 16.12.2023 – 29.05.2024 eest 113,38 eurot, ning

alates 30.05.2024 viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja

mõistetud kahjujäägilt kuni kahjusumma tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud XX kanda.

5. Mõista XXlt välja ADB Gjensidige Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

6. Mõista XXlt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskuludelt

(50 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni ADB

Gjensidige Eesti filiaali kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. ADB Gjensidige Eesti filiaal (edaspidi avaldaja) palub XXlt (edaspidi puudutatud isik) välja

mõista kahju 2231,34 eurot, viivise alates avaldusele esitamise järgmisest päevast, so 16.12.2023

põhinõudelt 2231,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahuldatud

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. 30.11.2020 toimus aadressil x x, x x, x x x korteris x tulekahju. Tulekahjus hävis korteri

lastetoa sisustus, kuumakahjustusi said kõik korter x aknad (4 tükki) ja rõdude uksed (2 tükki)

ning korteri välisuks. Kahjuavalduse ja õiendi kahjujuhtumi toimumise kohta esitas 3.12.2020

Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, kelle poolt oli avaldaja juures kindlustatud hoone karp aadressil x

x x, x x, x (poliisi x). Kindlustatud isikuks on korteriühistu. Kahju toimumise hetkel oli x x, x x,

x x x korteri x omanikuks puudutatud isik.

3. Lääne päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Maarit Sofia Eisenbergi

15.12.2020 vastuse kohaselt oli koldekoht laste magamistoas seina peal. Tulekolde koha peal

seinal asus neljaosaline pikendusjuhe, mis oli kinnitatud seinale kruvidega. Kruvid olid keeratud

läbi pikendusjuhtme - kaks kruvi pikendusjuhtme otsa poolt ja üks kruvi läbi juhtmepoolse otsa.

Pikendusjuhe oli tules sulanud ja deformeerunud ning neljast tarbijast olid järgi jäänud ära

sulanud isolatsiooniga vasktraadid. Vasktraatidel puudusid termilised kahjustused. Kogutud

informatsiooni kohaselt oli üheks tarbijaks led-lamp, teiseks mobiiltelefoni laadija ja kolmandaks

jõulutuled. Hinnates koldekohta ja sündmuskohal kogutud informatsiooni, süttis seinale

kruvidega paigaldatud pikendusjuhe ning süütas põrandal asuvad esemed, millest tekkis

tulekahju. Arvatavasti vigastati kruvidega pikendusjuhet seina paigaldades pikendusjuhtmes

olevaid juhtmeid, mistõttu tarbijate lisamisel pikendusjuhtmes tekkis säde.

4. Korteris nr x teostati ülevaatus, mille kohta koostati varakahju vaatlusakt, korteri skeem ning

hinnapakkumine. Kahjustused fotografeeriti. Kuivõrd kindlustatud oli hoone karp, siis

hinnapakkumine telliti korteri akende ja rõduuste osas, mis kuulusid hüvitamisele

kindlustuslepingu alusel. Vastavalt JOÜ 02.12.2020 hinnapakkumisele nr x oli korteri x x x 4

akna ja 2 rõduukse maksumuseks 2485,44 eurot. Tellimuslepingu x kohaselt toimus tasumine

kahes osas: I osa 1200 eurot, II osa 1285,34 eurot. Avaldaja hüvitas vastavalt ettemaksuarvele

652 13.01.2021 1200 eurot ning arvele nr q 11.02.2021 1231,34 eurot. Kogumaksumuseks

kujunes 2431,34 eurot. Sellest kuulus kindlustusvõtja poolt avaldajale tagastamisele

omavastutus 200 eurot.

5. Avaldaja esitas puudutatud isikule 20.10.2021 tagasinõude summas 2285,44 eurot.

Tagasinõudes on ekslikult märgitud hinnapakkumises toodud summa, õige on 2231,34 eurot.

Kuivõrd puudutatud isik sellele ei vastanud, siis esitas avaldaja 12.01.2022 korduva tagasinõude

tasuda võlgnevus hiljemalt 25.01.2022. Puudutatud isik keeldus 14.01.2022 tagasinõuet

rahuldamast väitega, et ta ei ole süüdi.

Puudutatud isiku vastuväited

6. Puudutatud isik avaldust ei tunnista.

7. Põleng sai alguse lülitiga pikendusjuhtmest, mitte lühisest. Eestis oli selleks ajaks toimunud

juba kolm või neli juhtumit, kus lülitiga pikendusjuhtmest on alguse saanud põleng. Puudutatud

isik on seisukohal, et puudutatud isik ei ole rikkunud pikendusjuhet.

8. Kindlustus väidab, et kahju tekkis korteriühistule, samas tasub iga korteri omanik oma

kindlustuse eraldi. Kui kindlustus nõuab nüüd raha tagasi, siis jääb arusaamatuks, miks nad

algselt olid nõus aknad kinni maksma. Tagasinõude esitas kindlustus alles aasta hiljem.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s

14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on

kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173

ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku

positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul,

kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohus on

pooled ära kuulanud 20.02.2024, ning jätkanud asja lahendamist kirjalikus menetluses.

4. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud

isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kahju võib VÕS § 115 lg 1 ning

VÕS § 127 alusel nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: korteriomanik on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS §

115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kaasomanikele on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

5. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb avaldaja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega

tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: (1) 30.11.2020 kell 14:38 sai Häirekeskus teate tulekahju

kohta x x x x x x x x x asuvas korterelamus korteris number x. Päästeameti 15.12.2020 vastuse

kohaselt sai tulekahju alguse seinale kruvidega paigaldatud pikendusjuhtmest, mis süttis ning

süütas põrandal asuvad esemed, millest tekkis tulekahju. Arvatavasti vigastati kruvidega

pikendusjuhet seina paigaldades pikendusjuhtmes olevaid juhtmeid, mistõttu tarbijate juurde

lisamisel pikendusjuhtmes tekkis säde. Tulekahju sai alguse laste magamistoas vasakul pool

seina peal (dtl 31-32); (2) Kinnistusraamatu andmetel on korteri aadressiga x x x, x x x, x x

omanik puudutatud isik (dtl 33-34); (3) Tulekahju tõttu sai kahjustada muuhulgas nimetatud

korteri neli akent, kaks rõduust ja korteri välisuks (dtl 8-9); (4) hoone x x x, x x, x x, x x karp oli

kindlustatud avaldaja juures, poliis x (dtl 12-28); (5) kahjujuhtumi järgselt käis olukorraga

tutvumas Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ esindaja, kes koostasid x x x korteri nr x kahjude kohta

ülevaatuse kohta akti (dtl 35-36); (6) J OÜ koostas kahjude (akende ja rõduuukse) taastamiseks

hinnapakkumise 2485,44 eurot (dtl 37-39); (7) x x, x x,x x x korteriühistu sõlmis 12.01.2021 J

OÜ-ga tellimislepingu x, mille alusel teostati tööd summas 2431,34 eurot (dtl 43-52); (8)

avaldaja hüvitas x x, x x, x x x KÜ-le 30.12.2020 2285,44 eurot. (9) 20.10.2021 ja 12.01.2022

esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 2285,44 eurot (dtl 53-54). (10)

Puudutatud isik kohtuväliselt nõuet ei tasunud.

6. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad

korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt RKTKo tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 14).

Käesolevalt aknad ja rõduuksed kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3). KrtS § 4 lg 3 sätestab, et eriomandi esemeks ei ole hoone

ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. Seega on käesolevalt kahju tekkinud korteriomanike kaasomandisse kuuluvatele

esemetele (aknad ja rõdu), mistõttu on avaldaja õigustatud esitama puudutatud isiku vastu

tulenevalt võlaõigusseadus (VÕS) § 492 tagasinõude.

7. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei

kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4

kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

8. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud, et kui kahjustav asjaolu lähtus

puudutatud isiku eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ning

see rikkumine ei ole vabandatav. Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et

ta ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Kui kahjustatud korteri omanik

tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt

RKTKm tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21).

9. Kohus loeb käesolevas asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et tulekahju sai alguse

puudutud isikule kuuluvast x x x korterist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg

1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isikule kuuluvas korteris nr x toimus tulekahju

ning tulekahju käigus said kahjustada korteriomanike kaasomandisse kuuluvad korteri x aknad ja

rõduuks, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust. Ekslik

on puudutatud isiku arusaam, et ta pole midagi rikkunud. Puudutatud isik on rikkunud oma KrtS

§ 31 lg 1 p 1 tulenevat kohustust kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seetõttu ei ole

asjakohased puudutud isiku vastuväited. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et tegemist oli

tootja poolse rikkega pikendusjuhtmel. Puudutatud isiku rikkumist ei vabanda ka asjaolu, et

puudutatud isik on ise samuti tasunud hoone karbi kindlustust. Nimetatu ei tähenda, et

puudutatud isik ei oleks tekitanud kahju teistele kaasomanikele.

10. Tähtsust ei oma puudutatud isiku vastuväited, et tegemist oligi seinale paigaldatava

pikendusjuhtmega. Puudutud isik vastutab tema korteris toimunud pikendusjuhtme põlema

süttimisest ja tulekahjust tekkinud kahju eest ka siis, kui puudutatud isik ei jätnud oma korterit

järelvalveta ja tuleohutusnõuete rikkumisi pole tuvastatud. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole

tulekahju tekkimises süüdi, kuid see ei ole puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse jaoks ka

oluline. Eriomandi eseme kasutamisega teistele korteriomandi omanikele kahju tekitanud isiku

vastutus põhineb VÕS § 115 lõikel 1, millist vastutust välistab üksnes rikkumise vabandatavus

(VÕS § 103 lg 1). Vaidlust KrtS § 31 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 alusel lahendades ei ole oluline

kahju tekitaja süü (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2013 otsuse p 24 tsiviilasjas nr 2-11-

334).

11. Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks teisi korteriomanikke ega neile kuuluvaid kaasomandi osi. Seetõttu

leiab kohus, et tulekahju ja selle tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomandi omanikul on mõistlikult võimalik ette näha,

et tema korterist alguse saanud tulekahju võib kahjustada teisi kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3).

Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku kui x x x

korteriomandi omaniku poolse kohustuse rikkumise ja kaasomanikele tekkinud kahju vahel

(VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikule kuuluvas korteris ei oleks tulekahju toimunud, siis ei

oleks saanud tekkida ka kahju kaasomanikele kuuluvatele esemetele.

12. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. VÕS § 103 lg 1 teise

lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi

on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise

ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolud ei anna alust väita, et puudutatud

isiku KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse täitmist oleks takistanud vääramatu jõud. Ainuüksi

asjaolu, et tegemist oli seinale paigaldatava pikendusjuhtmega või, et Eestis on väidetavalt veel

taolisest pikendusjuhtmest süttinud tulekahjusid, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest tema

korterist alguse saanud tulekahju eest.

13. Kohus leiab, et elektriseadmed ja nende rikked ei ole puudutatud isiku mõjuulatusest

täielikult väljaspool asuvad sündmused, mis oleks ettenägematud ja mida ei saaks ületada.

Puudutatud isiku poolt viidatud pikendusjuhtme kasutamine ja selle süttimine ei ole võrreldavad

täielikult isiku mõjuulatusest väljaspool asuvate sündmustega nagu nt inimese kontrollile

mittealluv loodusjõud või sõda. Kui lugeda isiku poolt oma korteris kasutatava pikendusjuhtme

süttimine vääramatuks jõuks, siis see tähendaks, et KrtS § 31 lg 1 p 1 muutuks suuresti

sisutühjaks ja kahjustatud korterite omanikel puuduks käesoleva vaidlusega sarnastes

olukordades igasugune kaitse kahjuliku mõju allikaks olevast korterist tulenevate kahjulike

mõjude eest (v.a vabatahtliku kindlustuse puhul). Eelnev ei tähenda, et pikendusjuhtme süttimine

ja sellest tekkinud kahju oleks puudutatud isikule karistusõiguslikult etteheidetavad. Käesolevas

asjas lahendab kohus üksnes avaldaja tsiviilõiguslikku kahjunõuet. Kohus rõhutab veelkord, et

KrtS § 31 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü (vt

ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2013 otsuse p 24 tsiviilasjas nr 2-11-334).

14. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult

kahju hüvitamist seoses puudutatud isiku korterist alguse saanud tulekahju tõttu tekitatud

kahjuga x x x korteriomanikele. VÕS § 115 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

15. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega

tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis annaks alust asuda

avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Käesolevalt on tõendatud, et J OÜ

koostas kahjude (akende ja rõduuukse) taastamiseks hinnapakkumise 2485,44 eurot (dtl 37-39);

avaldaja hüvitas x x, x x, x x x KÜ-le 30.12.2020 2285,44 eurot. x x, x x, x x x korteriühistu

sõlmis 12.01.2021 J OÜ-ga tellimislepingu 001, mille alusel teostati tööd summas 2431,34 eurot

(dtl 43-52). Kuna tööd teostati hinnaga 2431,34 eurot, ning omavastutus oli 200 eurot, siis on

avaldajal puudutatud isiku vastu kahjunõue summas 2231,34 eurot.

16. Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et

kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski

eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud

oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist

kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Kohus leiab, et puudutatud isik

ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. Seoses avaldaja

väitega, et avaldaja on tagasinõude esitanud alles aasta hiljem, märgib kohus, et tegemist on

asjakohatu väitega. Seadus ei sätesta, millal peab tagasinõude esitama. Avaldaja väited

20.02.2024 toimunud ärakuulamisel, et kindlustusandja algselt teavitas puudutatud isikut, et

tagasinõuet ei esitata, on tõendamata.

17. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju

hüvitamise nõue 2231,34 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse

täitmist.

18. Avaldaja on esitanud ka viivisenõude. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses perioodi 16.12.2023 – 29.05.2024 eest 113,38 eurot, ning alates 30.05.2024

viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja mõistetud kahjujäägilt

kuni kahjusumma tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

19. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on

käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab

avalduse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku

kanda. Avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli vältimatu, sest puudutatud isik vaidles

kohtueelselt ja ka käesolevas kohtumenetluses avaldaja nõudele vastu ja pole kahjusummat

vabatahtlikult hüvitanud.

20. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Avaldaja menetluskuluks

on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva

kohtulahendiga kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust.

21. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik