2-23-140582/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

29.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-140582;

Primero Finance OÜ hagi T. M. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 7605,63 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Primero Finance OÜ (registrikood 12401448; aadress Meistri

14, Tallinn, 13517 Harjumaa)

Hageja esindaja

Dmitri Santašev (dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja

T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx, xxxx

xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 19.12.2017 Primero Finance OÜ-ga (end. nimega

Mogo OÜ) laenulepingu nr L19122017/0133, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenu

summas 6 545 eurot. Laenu summa väljamakse summas 5 950 eurot maksti laenusaaja

kohustuste katteks välja. Kostja on 14.01.2021 esitanud laenuandjale taotluse lepingu

muutmiseks ning pooled on leppinud kokku lepingu muutmisest lepingu lisa sõlmimisega.

Laenu summat muudeti 2 460 euro võrra. Pooled leppisid kokku lepingu perioodiks 72 kuud

(10.01.2021 – 10.01.2027). Tulenevalt lepingu tingimustest lepingu aastane intressimäär on

31,92% aastas. Lepingu üldtingimuste punkt 5.3 sätestab, et maksete viivitamisel kohustub

laenusaaja tasuma viivist määras, mis vastab laenule kohaldavale intressi määrale. Seega

viivisemäär on 31,92% aastas. Lepingu krediidi kuluse määr on 38,19% aastas, mis on

arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 6885,32 €; intressimäär on 31,92% aastas; lepingu

kestus on 72 kuud; lepingutasu on 123 eurot. Kuivõrd laenusaaja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt saatis laenuandja 06.04.2023 laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse (dtl 87). Teates teavitas laenuandja kostjat, et sõidukil ei ole laenulepingu alusel

teostatud nõutavat tehnoülevaatust. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise vältimiseks palus

laenuandja hiljemalt 7 päeva jooksul, alates käesoleva kirja edastamisest, teostada

nõuetekohane sõiduki kohustuslik tehnoülevaatus. Lepingu üldtingimuste p. 4.1.7. sätestab, et

laenaja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis

õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele

vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Tulenevalt lepingu tingimuse p-st 10.2.5 laenuandjal

on õigus Laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Viivitamatust

ülesütlemisest ei pea laenuandja ette teatama, välja arvatud, kui käesolevas punktis on

sätestatud teisiti. Viivitamatuks ülesütlemiseks aluse andvaks mõjuvaks põhjuseks loetakse

kui tagatislepingust või muust Eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme

kohustuse oluline rikkumine Laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu tingimuste

p. 7.3.2. sätestab, et tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse, kui

tagatis ei ole mis tahes põhjusel läbinud tähtaegselt tagatislepingu p-s 4.1.7 sätestatud

tehnoülevaatust. Kostja laenuandja poolt antud 19.04.2023 laenulepingu ülesütlemise

avalduse. Hageja palub välja mõista kostjalt T. hageja kasuks laenulepingust nr

L19122017/0133 tuleneva põhivõlgnevuse summas 5744,83 eurot, intressi summas 319,13

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1541,67 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 865 eurot (riigilõiv 665 eurot, õigusabikulu 200 eurot). Hageja

palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 5.04.2024, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Primero Finance OÜ-ga vahel

sõlmitud 19.12.2017 laenulepingu nr L19122017/0133 (dtl 53-66), mille alusel sai kostja

laenu 5950 eurot (dtl 67). 14.01.2021 lepingu muutmisest lepingu lisa (dtl 69-77)

sõlmimisega sai kostja 2460 eurot (dtl 78).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 10.04.2023 (dtl 125). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu kokku 8410 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt oma otsuses lähtus laenuandja Creditinfo andmetest,

Rahvastikuregistri andmetest, kostja poolt antud selgitustest, Primero Finance OÜ süsteemi

andmetest ja kostja poolt antud selgitustest. Samuti kontrollis laenuandja kostja tausta ka

ametlikest teadaannetest. Kostja sissetulekut kontrolliti pensioniregistrist saadud andmete

alusel. Krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja sissetulekuks 1300 eurot,

majapidamiskuludeks 520 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 171,83 eurot ning peale

majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 608,17 eurot,

mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete

kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja

suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

12.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55). Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

13.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

14.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

15.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

kokku 8410 eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 11785,11 eurot (dtl 90-93). Seega on

kostja hagejale põhivõlgnevuse 8410 eurot tasunud.

16.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

17.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik