2-21-18995/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-18995

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

PharmaEstica Manufacturing OÜ hagi A.R vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.R apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

123 013,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

PharmaEstica

Manufacturing

OÜ

(registrikood 10264929), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostja A.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Menetluse liik

06. mai 2024, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis

A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot

ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot ületavas osas ja alates

24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 95

427,97 eurot ületavalt osalt. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Samuti tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramise osas ning jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus muutmata.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Rahuldada hagi osaliselt.

4.2 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõlg 95 427,97

eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot.

4.3 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 95 427,97 eurot alates 24.01.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

4.4 Jätta hagi rahuldamata põhivõla 91 724,83 eurot ja sellelt arvestatava viivise

nõudes.

4.5 Harju Maakohtu 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad

kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.

4.6 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

5. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PharmaEstica Manufacturing OÜ (hageja) esitas 03.12.2021 Harju Maakohtule hagi oma

endise juhatuse liikme A.R (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitise 193 337,20 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni

võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise

nõudes.

2. Kostja oli hageja juhatuse liige 15.02.2017 - 28.08.2018. Kostja on teinud hageja

pangakaartidega hageja pangakontolt väljamakseid, võtnud hageja pangakontolt välja

sularaha ja on teinud hageja pangakontolt ülekandeid kostja isiklikele pangakontodele.

Kostja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal ülaltoodud väljamakseid kokku 339 667,40 euro

ulatuses ja tagastas sellest 104 351,50 eurot. Hagejale tagastamata jäägi 235 315,90 euro

osas on kostja suutnud tehtud kulutusi põhjendada vaid 41 978,70 euro ulatuses. Kostja on

põhjendamatult kasutanud hageja rahalisi vahendeid summas 193 337,20 eurot. Tegemist

on alusetute väljamaksetega, mis ei ole seotud hageja majandustegevusega ning mille

tulemusel on hagejale tekkinud kahju.

3. 29.09.2022 eelistungil võttis hageja oma nõude tagasi põhivõla summas 6184,4 eurot osas,

kuna see summa maksti töötajatele palgaks. Maakohus jättis 02.12.2022 määrusega hagi

6184,40 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata.

4. Kohus tagas hagi 06.12.2021 määrusega, seades kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi ja

arestides kostjale kuuluvat vara.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulusid teinud. Kõigi

maksete kohta olid olemas kuludokumendid, mille kostja esitas raamatupidamisele. Kostja

on raamatupidamise üle andnud järgmisele juhatuse liikmele Yle. Viimane ei ole seda aga

uuele juhatusele üle andnud.

6. Vaidlusalune raha on makstud juhatuse liikme tasuks, majandus- (sh isikliku telefoni ja

sõiduauto kasutamise hüvitise), esindus- ja lähetuskulude katteks. Vaidlusalusest rahast 73

251,01 eurot oli juhatuse liikme tasu, mida kostjal oli õigus saada 15.02.2017 sõlmitud

juhatuse liikme lepingu p 4 alusel. 38 000 eurot (2000 eurot kuus) maksti mobiiltelefoni ja

isikliku sõiduauto kulu hüvitist lepingu p 4.2 alusel. Ligikaudu 45 000 eurot maksti

lähetuste päevarahade ja kulude katteks. 19 217 eurot maksis kostja hageja eest

A.E.PEACE-le seoses ravimi kliiniliste katsetega. 15 000 eurot maksis kostja hageja eest

Qle klientide leidmiseks. 2000 eurot tasus kostja hageja eest Heli Raidve Tööõigusabi

OÜ-le nõustamise eest. 50 000-60 000 eurot maksis kostja hageja eest mitteametlikult

Valenta o.a.o-le hageja päästmiseks pankrotist. Hageja pangakaarte kasutasid ka teised

isikud peale kostja.

7. Kostjal on juhatuse liikme lepingu p 4.5 alusel õigus saada lahkumishüvitist 3 aasta

netotasu ulatuses kogusummas 180 000 eurot. Kostja teeb selle summa osas menetlusliku

tasaarvestuse. Kostja omandas 23.11.2022 Tiia Rüütmannilt nõude (põhinõue 320 000

eurot, lisanduvad kõrvalnõuded) hageja vastu, mis tuleneb 17.09.2009

konsultatsioonilepingust. Kostja teeb selle nõudega menetlusliku tasaarvestuse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 23.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 124 466,57 eurot (põhivõlg 113 901,79 eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 10

564,78 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna

põhivõlalt 113 901,79 eurot alates 24.01.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus

jättis hageja menetluskuludest 58,91% kostja kanda ja 41,9% kostja menetluskuludest

hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7140,23 eurot ja viivise. Ühtlasi jättis

kohus kehtima 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise

tagamiseks.

9. Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 ja hageja ainus

juhatuse liige 17.02.2017 – 28.08.2018. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel 15.02.2017

sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige tegelikult juba

alates 15.02.2017.

10. Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4, kontode

väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6. Filtreeritud andmed väljamaksete kohta

esitas hageja 31.08.2022 avaldusega. Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud

väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kõik hagi alusega seotud väljamaksed

hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liige.

11. Hageja ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli

kohustus korraldada ja jälgida, et hageja kontodel olevat raha kasutatakse ainult hageja

huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestust (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg

1). Swedbank AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult

kostja. Kostja pole tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi

teine. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on tehtud kostja enese kontole, mistõttu nende

maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need

maksekorraldused tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt

sularaha, pidi ta juhatuse liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja

huvides, ning et raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid.

12. Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme

tasuna. Juhatuse liikme lepingu p 4 kohaselt pidi hageja maksma kostjale juhatuse liikme

tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates 01.05.2018 1000 eurot

kuus (lepingu muutmise kokkulepe). Hageja pole väitnud, et kostja poolt nimetatud

summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega. Hageja väide

lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli lepingu

sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu ka

osanikuna.

13. Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja

majanduslikule olukorrale. 31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni euro.

31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro. 2018.a oli hagejal 30 töötajat.

Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu

hinnangul ülemäärane. Hageja pole esitanud põhjendusi ega arvestusi, millest lähtuvalt

saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.

14. Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on alusetud. Tõendamata on

kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel hageja huvides

Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu suuri

nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidega ja hüvitis maksti osaliselt

sularahas. Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate Z ja W ütlustega. Tunnistaja

A.R väitis, et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise

juures. Valenta o.a.o-le makstud sularaha summat tunnistaja A.R ei mäletanud. Nendest

ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valenta o.a.o-le sularaha maksmise

kohta. Tuleb ka arvestada, et Natalia A.R on kostja abikaasa ja oli seetõttu ilmselt

kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. Z ütlused pole usaldusväärsed ka põhjusel, et

neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja

pangakaardiga kostja poolt, seejärel aga väitis kategooriliselt, et Valenta o.a.o-le makstud

sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga. Kohtu täpsustavale küsimusele vastas

tunnistaja A.R, et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures. Tunnistaja W ei teadnud

Valenta o.a.o kohta midagi öelda. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja

Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati kirjalikult sõlmitud

kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitist 199 779,54 eurot. Hagejal

lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada selle

kohta raamatupidamisarvestusi. Kostja väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse

liikmena neid kohustusi eiranud. Selline käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused

ebausaldusväärseiks.

15. Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega

on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja

huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.

16. Kostja kontolt Qle tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata.

Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja huvides

tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.

17. Kostja kontolt Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le tehtud väljamakse seos hageja

majandustegevusega on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli

vaja väidetavalt hageja huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja

enese kontolt. Omavaheliste arvelduste raamatupidamiskonto väljavõttest nähtuvalt on

hageja samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le juba arvesse võtnud. Kui

tegemist on sama kulutusega, siis ei saa kostja sellele tugineda vastastikuste kohustuste

saldo arvestamisel teistkordselt.

18. Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid vaidlusaluse raha kasutamise kohta pole kostja

esitanud. Juhatuse liikme leping pole iseenesest piisav alus sõiduki-, side- ja lähetuskulude

hüvitamiseks ega ka lähetuste päevarahade saamiseks. Kulude tekkimise kohta pidanuks

kostja esitama kuludokumendid ja vajadusel põhjendama nende tegemise õigustatust.

Sõiduki ja lähetuste kulusid on kuludokumentide alusel omavahelistes suhetes ka

arvestatud (näiteks parkimiskulud Tallinna Lennujaamas ja taksokulu Madridis ning auto

kütuse ja pesukulud).

19. Kostja on asjatult heitnud hagejale ette kuludokumentide varjamist tema eest. Hageja

käsitleb kahjuna vaid seda osa oma rahast, mille kulutamise kohta pole kostja esitanud

kuludokumente. Varjata ei saa dokumente, mida pole olemas. Pole vaidlust selles, et

hageja ja kostja omavaheliste kohustuste üle peeti raamatupidamisarvestust. Hageja esitas

vastava raamatupidamiskonto väljatrüki perioodi 01.01 – 31.08.2018 kohta. Seisuga

01.01.2018 oli arvelduste saldo kostja kahjuks 226 163,94 eurot ehk kostja võlgnes

arvestuste järgi selle summa hagejale. 31.08.2018 oli kostja kohustuste summa 193 337,2

eurot. Detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 hageja raamatupidajaks olnud F ütles

tunnistajana kohtus, et kostja oli raamatupidamisarvestuste järgi hagejale võlgu.

Tunnistaja kinnitas, et tema ja Y e-kirjad septembrist 2018 kajastavad tegelikke andmeid -

kuludokumente oli puudu 197 tuhande euro eest.

20. Kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamise aastaaruanded ei lükka ümber hageja

väiteid võla olemasolu kohta. Vastupidi: 2017.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on

märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 225 394 eurot seisuga 31.12.2017;

2018.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta

summas 193 387 eurot seisuga 31.12.2018. Nendest märgetest järeldub, et nõuet kostja

vastu aastaaruannete bilansis ei kajastatud – 2017.a majandusaasta aruande bilansi ning

lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa 31.12.2017 umbes 363 tuhat eurot; 2018.a

majandusaasta aruande järgi umbes 400 tuhat eurot. 2019.a majandusaasta aruande bilansi

ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa umbes 110 tuhat eurot. Ettemaksunõuete

vähenemist raamatupidamisaruannetes pole järelikult võimalik seostada hageja ja kostja

vaheliste suhetega. Tuleb ka arvestada, et nõude õiguslik kehtivus ei sõltu selle

kajastamisest raamatupidamises.

21. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2

sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1,

TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 113

901,79 eurot (187 152,80 - 73 251,01).

22. Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel

hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme

tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil, käesoleval juhul on aga kostja kutsutud juhatusest

tagasi tema enda soovil. Pole usutav, et kostja ei soovinud enda tagasikutsumist

juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja võõrandas samal

ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, siis on

tõenäoline, et juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine vastas

samuti kostja tahtele. Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1

tähenduses. Kostja tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu

lõpetamine toimusid augustis 2018. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt

04.07.2022. Nimetatud viivitus on selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses,

mistõttu kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi

tekkis. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse

tegemiseks eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas.

23. Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue

hageja vastu. Väidetav teenuse osutamine viidi kohtule esitatu kohaselt lõpule 25.01.2010.

Konsultatsioonilepingu p 5.2 kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav

tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja omandas nõude 23.11.2022. Hageja on seega

põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele. VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus

käesoleval juhul lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku

tasaarvestuse tegemiseks.

24. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja

kasuks välja 113 901,79 eurot.

25. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Perioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest

arvestatav sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot ja kohus mõistab

selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 113

901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

26. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks

maakohtule.

27. Maakohus ei võtnud arvesse, et pärast kostja tagasi kutsumist hageja juhatusest ei olnud

dokumentide säilitamine kostja kontrolli all. Kostja on tõendanud, et järgmine juhatuse

liige Y ei andnud temale järgnevale juhatusele üle raamatupidamisdokumente- ega

programmi. Pearaamatupidaja andis ütlusi, et kuludokumendid olid 2017.a osas olemas

ning väljamaksed kostjale dokumentidega kaetud. Hageja dokumentide säilitamine ei

olnud ettevõtte raamatupidamise Yle üleandmise järgselt enam kostja ülesanne. Kostja

poolt tehtud kulutusi tõendavad dokumendid olid olemas. Kuna kuludokumendid

puuduvad hageja enda tõttu, siis ei ole kuludokumentide puudumine ette heidetav kostjale.

28. Kostja ei nõustu maakohtuga, et juhatuse liikme leping ei ole iseenesest piisav alus

sõiduki-, side-, ja lähetuskulude hüvitamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et sellised aruanded

ja kulud olid.

29. Maakohus lahendas ebaõigesti menetlusliku tasaarvestuse. Kostja ei astunud juhatusest ise

tagasi. Seega on kostjal juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu kolme aasta

töötasu ulatuses, s.o summas 180 000 eurot. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist

on leppetrahvi nõudega.

30. Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude osas. Maakohus jättis menetluskulude

jaotuse tegemisel arvestamata, et hageja võttis 6184,40 euro osas nõude tagasi. Maakohus

rahuldas menetluskulude nimekirja koosseisus advokaadibüroo juristi töötasu, mida

advokatuuriseadusest tulenevalt ei saa teha. Lisaks on hageja esindaja tunnitasu 195 eurot

antud vaidluse asjaolusid arvestades liiga suur. Samuti on maakohus ebaõigesti

vähendanud kostja esindaja ajakulu hagiavaldusega tutvumisele.

Vastus apellatsioonkaebusele

31. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti

menetluskulude osas. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS

§ 651 lg 1).

33. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga

8851,27 eurot ületavas osas ja alates 24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõla 95 427,97 eurot ületavavalt osalt. Tühistatud osas jääb hagi

rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas, ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p

2).

34. Maakohus leidis, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale

kahju summas 113 901,79 eurot, kuna kostja ei ole selles ulatuses kasutanud raha hageja

huvides (puuduvad kuludokumendid selle kohta, et kostja oleks kasutatud raha hageja

majandustegevuse heaks).

35. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste kohta olid

dokumendid raamatupidamises olemas, kuid Y, kes oli juhatuse liige peale kostjat, ei

andnud dokumente uuele juhatusele üle. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ei ole

väitnud, et kostja tehtud maksete kohta ei ole kuludokumente üldse esitatud. Hageja on

avaldanud, et osaliselt on kuludokumendid esitatud ning hagi on esitatud osas, milles

kuludokumendid puuduvad. Kolleegium leiab, et tunnistaja Natalja Undi (hageja endine

töötaja) üldistest väidetest kulude dokumenteerimise kohta, ei saa teha järeldust, et

vaidlusaluse raha kasutamise kohta olid kuludokumendid esitatud. Samuti ei saa tunnistaja

W (hageja endine raamatupidaja) üldsõnalise ütlusega, et 2017.a kohta olid

kuludokumendid olemas, lugeda tõendatuks, et vaidlusaluste väljamaksete kohta olid

kuludokumendid esitatud. Tunnistaja F (hageja endine raamatupidaja) ütluste kohaselt

kuludokumente esitati, kuid kuludokumente oli ka puudu. F ja Y on pidanud 23.-

25.09.2018 e-kirjavahetust, milles kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus 197 000 euro

ulatuses kuludokumentide puudumise tõttu (I kd tl 180). Seega tekkis küsimus

kuludokumentide puudumisest juba 2018.a septembris, s.o vahetult peale kostja lahkumist

juhatusest. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja esitatud hageja majandusaasta

aruanded ei lükka ümber hageja väiteid võla olemasolu kohta. Kolleegiumi hinnangul on

tõendamata kostja väide, et kõikide kostja tehtud rahakulutuste kohta olid dokumendid

olemas, ning et Y ei andnud kostjaga seotud kuludokumente hiljem uuele juhatusele üle.

36. Kostja väitis, et ta maksis vaidlusalusest rahast mitteametlikult 50 000 kuni 60 000 eurot

äriühingule Valenta o.a.o. hageja päästmiseks pankrotist. Maakohus tuvastas, et hageja ja

Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati 03.08.2017 kirjaliku kokkuleppega, mille

alusel maksis hageja Valenta o.a.o-le hüvitist 199 779,54 eurot. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et tõendamata on kostja väide, et kostja tasus hageja eest Valenta o.a.o-le

täiendavalt 50 000 kuni 60 000 eurot. Lisaks sellele, et nimetatud tasumine on

tõendamata, on tõendamata ka, et väidetav tasumine oli kooskõlas kehtiva õigusega ja

lähtus hageja seaduslikest huvidest.

37. Kostja väitis, et ta tegi hageja huvides oma pangakontolt A.E. PEACE-le väljamakseid 19

217 euro ulatuses ja Qle 15 000 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus

põhjendatult, et tõendamata on nimetatud väljamaksete seos hageja majandustegevusega.

38. Kostja avaldas, et ta tasus oma pangakontolt hageja eest 2000 eurot Heli Raidve

Tööõigusabi OÜ-le nõustamise eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas, et

hageja on samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le kostja vastu nõude

esitamisel juba arvesse võtnud (maha arvestanud). Kui tegemist on sama kulutusega, siis

ei saa seda teistkordselt arvestada. Kui tegemist ei ole sama kulutusega, siis ei ole kostja

tõendanud selle makse seost hageja majandustegevusega, arvestades, et makse teostati

kostja enda kontolt.

39. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et juhatuse liikme leping ainuüksi

pole piisav sõiduki-, side ja lähetuskulude hüvitamiseks, vaid see eeldab alus- ja

kuludokumentide esitamist. Samas on maakohus tuvastanud, et dokumentidega tõendatud

konkreetseid kulusid on hageja ja kostja vahelises suhtes nõude esitamisel ka arvestatud.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et mingi konkreetne sõiduki-, side-

või lähetuskulu on jäänud maakohtu poolt arvesse võtmata.

40. Seoses ringkonnakohtu poolt hageja maksudeklaratsioonide lisade väljanõudmisega esitas

kostja apellatsioonimenetluses väite, et kostja kasutuses olevatest rahalistest vahenditest

kanti külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, millises osas tuleb kostja

kulutused lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja ei ole maakohtus

väitnud, et ta tegi külalistega seotud kulusid summas 18 668,92 eurot, on kostja

maakohtus avaldanud, et ta on teinud esinduskulusid, ning samuti selgitanud, et ilma

dokumentideta tutvumata ei ole kostjal võimalik täpset seisukohta kulude kohta esitada.

Eeltoodule tuginedes on kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et ta on kandnud

külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, ringkonnakohtu hinnangul lubatav.

Hageja leiab, et deklaratsioonid ei tõenda kulutusi, kuna kostja ei ole esitanud nende kohta

kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et maksudeklaratsioonide lisadest nähtuvalt on

perioodil, mil kostja oli juhatuse liige, deklareeritud külalistega seotud kulusid

kogusummas 18 473,82 eurot. Kuigi hageja väitel puuduvad nende kohta

kuludokumendid, saab kolleegiumi hinnangul kulude tegemise lugeda tõendatuks,

arvestades, et kulud on deklareeritud maksudeklaratsioonides. Menetluses ei ole esitatud

väiteid, et külalistega seotud kulud on põhjendamatud. Samuti ei ole hageja väitnud, et

neid kulusid on kostja vastu nõude esitamisel omavaheliste nõuete saldos arvestatud.

Eeltoodule tuginedes tuleb külalistega seotud kulutuste tegemist summas 18 473,82 eurot

lugeda põhjendatuks ja tõendatuks ning selles osas vähendada kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud summat.

41. Ülejäänud osas, s.o summas 95 427,97 eurot (113 901,79 – 18 473,82), on maakohus

põhjendatult hagi rahuldanud, kuna kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Tõendamata

on, et kostja on kasutanud seda raha hageja majandustegevuse huvides. Kostjalt tuleb ka

põhivõlalt 95 427,97 eurot perioodi 04.12.2021 - 23.01.2023 eest välja mõista

seadusjärgne viivis 8851,27 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis

põhivõlalt alates 24.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

42. Kostja esitas maakohtus väite, et tal on hageja vastu juhatuse liikme lepingust ning

17.10.2009.a konsultatsioonilepingust tulenevad nõuded, mille kostja tasaarvestab hageja

nõudega. Maakohus pidas tasaarvestusavaldusi põhjendamatuteks. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas

põhjendamatuks 17.10.2009.a konsultatsioonilepingule tuginevat tasaarvestust. Küll aga

leidis kostja jätkuvalt, et tal on juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu.

Juhatuse liikme lepingu p 4.5 kohaselt on hageja kohustatud maksma kostjale tema

ennetähtaegse tagasikutsumise korral hüvitist kolme kalendriaasta netotasu ulatuses.

Lepingu p 4.6.2 järgi vabaneb äriühing hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse

liikme ennetähtaegne tagasikutsumine toimub tema enda taotlusel. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtuga, et lepingu p-st 4.5 tulenev kostja nõue on leppetrahvi nõue.

Leppetrahv lepitakse kokku lepingu rikkumise puhuks (VÕS § 158 lg 1). Juhatuse liikme

ennetähtaegset tagasikutsumist ei saa käsitleda lepingu rikkumisena. Lepingu p-s 4.5

sätestatud hüvitis on kokkuleppeline hüvitis juhatuse liikmele ennetähtaegse

tagasikutsumise puhuks. Samas leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole tõendatud,

et ta kutsuti juhatusest tagasi hageja algatusel. 29.08.2018 esitas kostja hagejale avalduse

juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks seoses tema volituste lõppemisega alates

23.08.2018. Arvestades, et kostja ise esitas avalduse lepingu lõpetamiseks, siis see viitab,

et kostja kutsuti juhatusest 23.08.2018.a tagasi tema enda soovil. Aga ka juhul, kui kostjal

oleks hageja vastu juhatuse liikme lepingu p-st 4.5 tulenev nõue, siis oleks selle nõude

maksmapanek hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6 lg 2), kuna kostja on rikkunud hageja

raha kasutamisel oluliselt juhatuse liikme kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis

puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov