2-21-18995/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis Samuti tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus menetluskulude jaotuse
Legislator headnote
AI generated2-21-18995/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis Samuti tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus menetluskulude jaotuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-21-18995
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
PharmaEstica Manufacturing OÜ hagi A.R vastu
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.R apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
123 013,93 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
PharmaEstica
Manufacturing
OÜ
(registrikood 10264929), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Rando Maisvee
Kostja A.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Mart Angerjärv
Menetluse liik
06. mai 2024, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis
A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot
ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot ületavas osas ja alates
24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 95
427,97 eurot ületavalt osalt. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2. Samuti tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus menetluskulude jaotuse
ja kindlaksmääramise osas ning jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi
kanda.
3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari 2023 otsus muutmata.
4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1 Rahuldada hagi osaliselt.
4.2 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja põhivõlg 95 427,97
eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 8851,27 eurot.
4.3 Mõista A.Rlt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 95 427,97 eurot alates 24.01.2023 kuni
põhivõla tasumiseni.
4.4 Jätta hagi rahuldamata põhivõla 91 724,83 eurot ja sellelt arvestatava viivise
nõudes.
4.5 Harju Maakohtu 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad
kehtima käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.
4.6 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. PharmaEstica Manufacturing OÜ (hageja) esitas 03.12.2021 Harju Maakohtule hagi oma
endise juhatuse liikme A.R (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega
põhjustatud kahju hüvitise 193 337,20 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni
võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise
nõudes.
2. Kostja oli hageja juhatuse liige 15.02.2017 - 28.08.2018. Kostja on teinud hageja
pangakaartidega hageja pangakontolt väljamakseid, võtnud hageja pangakontolt välja
sularaha ja on teinud hageja pangakontolt ülekandeid kostja isiklikele pangakontodele.
Kostja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal ülaltoodud väljamakseid kokku 339 667,40 euro
ulatuses ja tagastas sellest 104 351,50 eurot. Hagejale tagastamata jäägi 235 315,90 euro
osas on kostja suutnud tehtud kulutusi põhjendada vaid 41 978,70 euro ulatuses. Kostja on
põhjendamatult kasutanud hageja rahalisi vahendeid summas 193 337,20 eurot. Tegemist
on alusetute väljamaksetega, mis ei ole seotud hageja majandustegevusega ning mille
tulemusel on hagejale tekkinud kahju.
3. 29.09.2022 eelistungil võttis hageja oma nõude tagasi põhivõla summas 6184,4 eurot osas,
kuna see summa maksti töötajatele palgaks. Maakohus jättis 02.12.2022 määrusega hagi
6184,40 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata.
4. Kohus tagas hagi 06.12.2021 määrusega, seades kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi ja
arestides kostjale kuuluvat vara.
Kostja vastus
5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulusid teinud. Kõigi
maksete kohta olid olemas kuludokumendid, mille kostja esitas raamatupidamisele. Kostja
on raamatupidamise üle andnud järgmisele juhatuse liikmele Yle. Viimane ei ole seda aga
uuele juhatusele üle andnud.
6. Vaidlusalune raha on makstud juhatuse liikme tasuks, majandus- (sh isikliku telefoni ja
sõiduauto kasutamise hüvitise), esindus- ja lähetuskulude katteks. Vaidlusalusest rahast 73
251,01 eurot oli juhatuse liikme tasu, mida kostjal oli õigus saada 15.02.2017 sõlmitud
juhatuse liikme lepingu p 4 alusel. 38 000 eurot (2000 eurot kuus) maksti mobiiltelefoni ja
isikliku sõiduauto kulu hüvitist lepingu p 4.2 alusel. Ligikaudu 45 000 eurot maksti
lähetuste päevarahade ja kulude katteks. 19 217 eurot maksis kostja hageja eest
A.E.PEACE-le seoses ravimi kliiniliste katsetega. 15 000 eurot maksis kostja hageja eest
Qle klientide leidmiseks. 2000 eurot tasus kostja hageja eest Heli Raidve Tööõigusabi
OÜ-le nõustamise eest. 50 000-60 000 eurot maksis kostja hageja eest mitteametlikult
Valenta o.a.o-le hageja päästmiseks pankrotist. Hageja pangakaarte kasutasid ka teised
isikud peale kostja.
7. Kostjal on juhatuse liikme lepingu p 4.5 alusel õigus saada lahkumishüvitist 3 aasta
netotasu ulatuses kogusummas 180 000 eurot. Kostja teeb selle summa osas menetlusliku
tasaarvestuse. Kostja omandas 23.11.2022 Tiia Rüütmannilt nõude (põhinõue 320 000
eurot, lisanduvad kõrvalnõuded) hageja vastu, mis tuleneb 17.09.2009
konsultatsioonilepingust. Kostja teeb selle nõudega menetlusliku tasaarvestuse.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8. Harju Maakohus rahuldas 23.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja 124 466,57 eurot (põhivõlg 113 901,79 eurot ja viivis 23.01.2023 seisuga 10
564,78 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna
põhivõlalt 113 901,79 eurot alates 24.01.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus
jättis hageja menetluskuludest 58,91% kostja kanda ja 41,9% kostja menetluskuludest
hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7140,23 eurot ja viivise. Ühtlasi jättis
kohus kehtima 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise
tagamiseks.
9. Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 ja hageja ainus
juhatuse liige 17.02.2017 – 28.08.2018. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel 15.02.2017
sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige tegelikult juba
alates 15.02.2017.
10. Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4, kontode
väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6. Filtreeritud andmed väljamaksete kohta
esitas hageja 31.08.2022 avaldusega. Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud
väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kõik hagi alusega seotud väljamaksed
hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liige.
11. Hageja ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli
kohustus korraldada ja jälgida, et hageja kontodel olevat raha kasutatakse ainult hageja
huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestust (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg
1). Swedbank AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult
kostja. Kostja pole tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi
teine. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on tehtud kostja enese kontole, mistõttu nende
maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need
maksekorraldused tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt
sularaha, pidi ta juhatuse liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja
huvides, ning et raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid.
12. Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme
tasuna. Juhatuse liikme lepingu p 4 kohaselt pidi hageja maksma kostjale juhatuse liikme
tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates 01.05.2018 1000 eurot
kuus (lepingu muutmise kokkulepe). Hageja pole väitnud, et kostja poolt nimetatud
summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega. Hageja väide
lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli lepingu
sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu ka
osanikuna.
13. Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja
majanduslikule olukorrale. 31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni euro.
31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro. 2018.a oli hagejal 30 töötajat.
Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu
hinnangul ülemäärane. Hageja pole esitanud põhjendusi ega arvestusi, millest lähtuvalt
saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini. Eeltoodust tulenevalt jätab
kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.
14. Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on alusetud. Tõendamata on
kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel hageja huvides
Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu suuri
nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidega ja hüvitis maksti osaliselt
sularahas. Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate Z ja W ütlustega. Tunnistaja
A.R väitis, et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise
juures. Valenta o.a.o-le makstud sularaha summat tunnistaja A.R ei mäletanud. Nendest
ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valenta o.a.o-le sularaha maksmise
kohta. Tuleb ka arvestada, et Natalia A.R on kostja abikaasa ja oli seetõttu ilmselt
kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. Z ütlused pole usaldusväärsed ka põhjusel, et
neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja
pangakaardiga kostja poolt, seejärel aga väitis kategooriliselt, et Valenta o.a.o-le makstud
sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga. Kohtu täpsustavale küsimusele vastas
tunnistaja A.R, et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures. Tunnistaja W ei teadnud
Valenta o.a.o kohta midagi öelda. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja
Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati kirjalikult sõlmitud
kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitist 199 779,54 eurot. Hagejal
lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada selle
kohta raamatupidamisarvestusi. Kostja väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse
liikmena neid kohustusi eiranud. Selline käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused
ebausaldusväärseiks.
15. Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega
on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja
huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
16. Kostja kontolt Qle tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata.
Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hageja huvides
tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
17. Kostja kontolt Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le tehtud väljamakse seos hageja
majandustegevusega on tõendamata. Hageja eitas seost. Kostja pole selgitanud, miks oli
vaja väidetavalt hageja huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja
enese kontolt. Omavaheliste arvelduste raamatupidamiskonto väljavõttest nähtuvalt on
hageja samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le juba arvesse võtnud. Kui
tegemist on sama kulutusega, siis ei saa kostja sellele tugineda vastastikuste kohustuste
saldo arvestamisel teistkordselt.
18. Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid vaidlusaluse raha kasutamise kohta pole kostja
esitanud. Juhatuse liikme leping pole iseenesest piisav alus sõiduki-, side- ja lähetuskulude
hüvitamiseks ega ka lähetuste päevarahade saamiseks. Kulude tekkimise kohta pidanuks
kostja esitama kuludokumendid ja vajadusel põhjendama nende tegemise õigustatust.
Sõiduki ja lähetuste kulusid on kuludokumentide alusel omavahelistes suhetes ka
arvestatud (näiteks parkimiskulud Tallinna Lennujaamas ja taksokulu Madridis ning auto
kütuse ja pesukulud).
19. Kostja on asjatult heitnud hagejale ette kuludokumentide varjamist tema eest. Hageja
käsitleb kahjuna vaid seda osa oma rahast, mille kulutamise kohta pole kostja esitanud
kuludokumente. Varjata ei saa dokumente, mida pole olemas. Pole vaidlust selles, et
hageja ja kostja omavaheliste kohustuste üle peeti raamatupidamisarvestust. Hageja esitas
vastava raamatupidamiskonto väljatrüki perioodi 01.01 – 31.08.2018 kohta. Seisuga
01.01.2018 oli arvelduste saldo kostja kahjuks 226 163,94 eurot ehk kostja võlgnes
arvestuste järgi selle summa hagejale. 31.08.2018 oli kostja kohustuste summa 193 337,2
eurot. Detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 hageja raamatupidajaks olnud F ütles
tunnistajana kohtus, et kostja oli raamatupidamisarvestuste järgi hagejale võlgu.
Tunnistaja kinnitas, et tema ja Y e-kirjad septembrist 2018 kajastavad tegelikke andmeid -
kuludokumente oli puudu 197 tuhande euro eest.
20. Kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamise aastaaruanded ei lükka ümber hageja
väiteid võla olemasolu kohta. Vastupidi: 2017.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on
märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 225 394 eurot seisuga 31.12.2017;
2018.a majandusaasta aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta
summas 193 387 eurot seisuga 31.12.2018. Nendest märgetest järeldub, et nõuet kostja
vastu aastaaruannete bilansis ei kajastatud – 2017.a majandusaasta aruande bilansi ning
lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa 31.12.2017 umbes 363 tuhat eurot; 2018.a
majandusaasta aruande järgi umbes 400 tuhat eurot. 2019.a majandusaasta aruande bilansi
ning lisa 3 järgi oli ettemaksunõuete summa umbes 110 tuhat eurot. Ettemaksunõuete
vähenemist raamatupidamisaruannetes pole järelikult võimalik seostada hageja ja kostja
vaheliste suhetega. Tuleb ka arvestada, et nõude õiguslik kehtivus ei sõltu selle
kajastamisest raamatupidamises.
21. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2
sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1,
TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja
kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja
hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 113
901,79 eurot (187 152,80 - 73 251,01).
22. Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel
hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme
tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil, käesoleval juhul on aga kostja kutsutud juhatusest
tagasi tema enda soovil. Pole usutav, et kostja ei soovinud enda tagasikutsumist
juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja võõrandas samal
ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, siis on
tõenäoline, et juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine vastas
samuti kostja tahtele. Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1
tähenduses. Kostja tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu
lõpetamine toimusid augustis 2018. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt
04.07.2022. Nimetatud viivitus on selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses,
mistõttu kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi
tekkis. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse
tegemiseks eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas.
23. Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue
hageja vastu. Väidetav teenuse osutamine viidi kohtule esitatu kohaselt lõpule 25.01.2010.
Konsultatsioonilepingu p 5.2 kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav
tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja omandas nõude 23.11.2022. Hageja on seega
põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele. VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus
käesoleval juhul lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku
tasaarvestuse tegemiseks.
24. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja
kasuks välja 113 901,79 eurot.
25. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Perioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest
arvestatav sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot ja kohus mõistab
selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks
välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 113
901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
Apellatsioonkaebus
26. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada
osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palub jätta hagi
rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks
maakohtule.
27. Maakohus ei võtnud arvesse, et pärast kostja tagasi kutsumist hageja juhatusest ei olnud
dokumentide säilitamine kostja kontrolli all. Kostja on tõendanud, et järgmine juhatuse
liige Y ei andnud temale järgnevale juhatusele üle raamatupidamisdokumente- ega
programmi. Pearaamatupidaja andis ütlusi, et kuludokumendid olid 2017.a osas olemas
ning väljamaksed kostjale dokumentidega kaetud. Hageja dokumentide säilitamine ei
olnud ettevõtte raamatupidamise Yle üleandmise järgselt enam kostja ülesanne. Kostja
poolt tehtud kulutusi tõendavad dokumendid olid olemas. Kuna kuludokumendid
puuduvad hageja enda tõttu, siis ei ole kuludokumentide puudumine ette heidetav kostjale.
28. Kostja ei nõustu maakohtuga, et juhatuse liikme leping ei ole iseenesest piisav alus
sõiduki-, side-, ja lähetuskulude hüvitamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et sellised aruanded
ja kulud olid.
29. Maakohus lahendas ebaõigesti menetlusliku tasaarvestuse. Kostja ei astunud juhatusest ise
tagasi. Seega on kostjal juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu kolme aasta
töötasu ulatuses, s.o summas 180 000 eurot. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tegemist
on leppetrahvi nõudega.
30. Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude osas. Maakohus jättis menetluskulude
jaotuse tegemisel arvestamata, et hageja võttis 6184,40 euro osas nõude tagasi. Maakohus
rahuldas menetluskulude nimekirja koosseisus advokaadibüroo juristi töötasu, mida
advokatuuriseadusest tulenevalt ei saa teha. Lisaks on hageja esindaja tunnitasu 195 eurot
antud vaidluse asjaolusid arvestades liiga suur. Samuti on maakohus ebaõigesti
vähendanud kostja esindaja ajakulu hagiavaldusega tutvumisele.
Vastus apellatsioonkaebusele
31. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti
menetluskulude osas. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ei ole maakohtu otsust
vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS
§ 651 lg 1).
33. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt
hageja kasuks välja põhivõla 95 427,97 eurot ületavas osas, viivise 23.01.2023 seisuga
8851,27 eurot ületavas osas ja alates 24.01.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhivõla 95 427,97 eurot ületavavalt osalt. Tühistatud osas jääb hagi
rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja
kindlaksmääramise osas, ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb
maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p
2).
34. Maakohus leidis, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale
kahju summas 113 901,79 eurot, kuna kostja ei ole selles ulatuses kasutanud raha hageja
huvides (puuduvad kuludokumendid selle kohta, et kostja oleks kasutatud raha hageja
majandustegevuse heaks).
35. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste kohta olid
dokumendid raamatupidamises olemas, kuid Y, kes oli juhatuse liige peale kostjat, ei
andnud dokumente uuele juhatusele üle. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ei ole
väitnud, et kostja tehtud maksete kohta ei ole kuludokumente üldse esitatud. Hageja on
avaldanud, et osaliselt on kuludokumendid esitatud ning hagi on esitatud osas, milles
kuludokumendid puuduvad. Kolleegium leiab, et tunnistaja Natalja Undi (hageja endine
töötaja) üldistest väidetest kulude dokumenteerimise kohta, ei saa teha järeldust, et
vaidlusaluse raha kasutamise kohta olid kuludokumendid esitatud. Samuti ei saa tunnistaja
W (hageja endine raamatupidaja) üldsõnalise ütlusega, et 2017.a kohta olid
kuludokumendid olemas, lugeda tõendatuks, et vaidlusaluste väljamaksete kohta olid
kuludokumendid esitatud. Tunnistaja F (hageja endine raamatupidaja) ütluste kohaselt
kuludokumente esitati, kuid kuludokumente oli ka puudu. F ja Y on pidanud 23.-
25.09.2018 e-kirjavahetust, milles kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus 197 000 euro
ulatuses kuludokumentide puudumise tõttu (I kd tl 180). Seega tekkis küsimus
kuludokumentide puudumisest juba 2018.a septembris, s.o vahetult peale kostja lahkumist
juhatusest. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja esitatud hageja majandusaasta
aruanded ei lükka ümber hageja väiteid võla olemasolu kohta. Kolleegiumi hinnangul on
tõendamata kostja väide, et kõikide kostja tehtud rahakulutuste kohta olid dokumendid
olemas, ning et Y ei andnud kostjaga seotud kuludokumente hiljem uuele juhatusele üle.
36. Kostja väitis, et ta maksis vaidlusalusest rahast mitteametlikult 50 000 kuni 60 000 eurot
äriühingule Valenta o.a.o. hageja päästmiseks pankrotist. Maakohus tuvastas, et hageja ja
Valenta o.a.o vaheline lepinguline suhe lõpetati 03.08.2017 kirjaliku kokkuleppega, mille
alusel maksis hageja Valenta o.a.o-le hüvitist 199 779,54 eurot. Kolleegium nõustub
maakohtuga, et tõendamata on kostja väide, et kostja tasus hageja eest Valenta o.a.o-le
täiendavalt 50 000 kuni 60 000 eurot. Lisaks sellele, et nimetatud tasumine on
tõendamata, on tõendamata ka, et väidetav tasumine oli kooskõlas kehtiva õigusega ja
lähtus hageja seaduslikest huvidest.
37. Kostja väitis, et ta tegi hageja huvides oma pangakontolt A.E. PEACE-le väljamakseid 19
217 euro ulatuses ja Qle 15 000 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus
põhjendatult, et tõendamata on nimetatud väljamaksete seos hageja majandustegevusega.
38. Kostja avaldas, et ta tasus oma pangakontolt hageja eest 2000 eurot Heli Raidve
Tööõigusabi OÜ-le nõustamise eest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas, et
hageja on samas summas makse Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le kostja vastu nõude
esitamisel juba arvesse võtnud (maha arvestanud). Kui tegemist on sama kulutusega, siis
ei saa seda teistkordselt arvestada. Kui tegemist ei ole sama kulutusega, siis ei ole kostja
tõendanud selle makse seost hageja majandustegevusega, arvestades, et makse teostati
kostja enda kontolt.
39. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et juhatuse liikme leping ainuüksi
pole piisav sõiduki-, side ja lähetuskulude hüvitamiseks, vaid see eeldab alus- ja
kuludokumentide esitamist. Samas on maakohus tuvastanud, et dokumentidega tõendatud
konkreetseid kulusid on hageja ja kostja vahelises suhtes nõude esitamisel ka arvestatud.
Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et mingi konkreetne sõiduki-, side-
või lähetuskulu on jäänud maakohtu poolt arvesse võtmata.
40. Seoses ringkonnakohtu poolt hageja maksudeklaratsioonide lisade väljanõudmisega esitas
kostja apellatsioonimenetluses väite, et kostja kasutuses olevatest rahalistest vahenditest
kanti külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, millises osas tuleb kostja
kulutused lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja ei ole maakohtus
väitnud, et ta tegi külalistega seotud kulusid summas 18 668,92 eurot, on kostja
maakohtus avaldanud, et ta on teinud esinduskulusid, ning samuti selgitanud, et ilma
dokumentideta tutvumata ei ole kostjal võimalik täpset seisukohta kulude kohta esitada.
Eeltoodule tuginedes on kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et ta on kandnud
külalistega seotud kulud summas 18 668,92 eurot, ringkonnakohtu hinnangul lubatav.
Hageja leiab, et deklaratsioonid ei tõenda kulutusi, kuna kostja ei ole esitanud nende kohta
kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et maksudeklaratsioonide lisadest nähtuvalt on
perioodil, mil kostja oli juhatuse liige, deklareeritud külalistega seotud kulusid
kogusummas 18 473,82 eurot. Kuigi hageja väitel puuduvad nende kohta
kuludokumendid, saab kolleegiumi hinnangul kulude tegemise lugeda tõendatuks,
arvestades, et kulud on deklareeritud maksudeklaratsioonides. Menetluses ei ole esitatud
väiteid, et külalistega seotud kulud on põhjendamatud. Samuti ei ole hageja väitnud, et
neid kulusid on kostja vastu nõude esitamisel omavaheliste nõuete saldos arvestatud.
Eeltoodule tuginedes tuleb külalistega seotud kulutuste tegemist summas 18 473,82 eurot
lugeda põhjendatuks ja tõendatuks ning selles osas vähendada kostjalt hageja kasuks
väljamõistetud summat.
41. Ülejäänud osas, s.o summas 95 427,97 eurot (113 901,79 – 18 473,82), on maakohus
põhjendatult hagi rahuldanud, kuna kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Tõendamata
on, et kostja on kasutanud seda raha hageja majandustegevuse huvides. Kostjalt tuleb ka
põhivõlalt 95 427,97 eurot perioodi 04.12.2021 - 23.01.2023 eest välja mõista
seadusjärgne viivis 8851,27 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis
põhivõlalt alates 24.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
42. Kostja esitas maakohtus väite, et tal on hageja vastu juhatuse liikme lepingust ning
17.10.2009.a konsultatsioonilepingust tulenevad nõuded, mille kostja tasaarvestab hageja
nõudega. Maakohus pidas tasaarvestusavaldusi põhjendamatuteks. Kostja ei ole
apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas
põhjendamatuks 17.10.2009.a konsultatsioonilepingule tuginevat tasaarvestust. Küll aga
leidis kostja jätkuvalt, et tal on juhatuse liikme lepingust tulenev nõue hageja vastu.
Juhatuse liikme lepingu p 4.5 kohaselt on hageja kohustatud maksma kostjale tema
ennetähtaegse tagasikutsumise korral hüvitist kolme kalendriaasta netotasu ulatuses.
Lepingu p 4.6.2 järgi vabaneb äriühing hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse
liikme ennetähtaegne tagasikutsumine toimub tema enda taotlusel. Ringkonnakohus ei
nõustu maakohtuga, et lepingu p-st 4.5 tulenev kostja nõue on leppetrahvi nõue.
Leppetrahv lepitakse kokku lepingu rikkumise puhuks (VÕS § 158 lg 1). Juhatuse liikme
ennetähtaegset tagasikutsumist ei saa käsitleda lepingu rikkumisena. Lepingu p-s 4.5
sätestatud hüvitis on kokkuleppeline hüvitis juhatuse liikmele ennetähtaegse
tagasikutsumise puhuks. Samas leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole tõendatud,
et ta kutsuti juhatusest tagasi hageja algatusel. 29.08.2018 esitas kostja hagejale avalduse
juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks seoses tema volituste lõppemisega alates
23.08.2018. Arvestades, et kostja ise esitas avalduse lepingu lõpetamiseks, siis see viitab,
et kostja kutsuti juhatusest 23.08.2018.a tagasi tema enda soovil. Aga ka juhul, kui kostjal
oleks hageja vastu juhatuse liikme lepingu p-st 4.5 tulenev nõue, siis oleks selle nõude
maksmapanek hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6 lg 2), kuna kostja on rikkunud hageja
raha kasutamisel oluliselt juhatuse liikme kohustusi.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta
poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis
puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov