2-23-4735/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4735

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustushüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

116 626,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja

Kadi Saluste

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 7. mai 2024. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-4735 osas,

millega maakohus rahuldas hagi 103 282,62 eurot ületavas osas ja sellelt

(213,67 eurot) arvestatud viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

Aktsiaseltsi Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu 213,67 euro ja sellelt

arvestatud viivise saamiseks rahuldamata. Jätta muus osas maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista ERGO

Insurance SE-lt Aktsiaseltsi

Megaron-E kasuks

välja

kindlustushüvitis 103 282,62 eurot, käesoleva otsuse kuupäeva (29. mai 2024)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16 619,67 eurot ja alates 30. maist 2024

põhinõudelt (103 282,62 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ERGO Insurance SE

kanda.

3.4. Määrata Aktsiaseltsi Megaron-E ringkonnakohtus kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2132,20 eurot.

3.5. Mõista ERGO

Insurance SE-lt Aktsiaseltsi

Megaron-E kasuks

välja

menetluskulude

hüvitis

26 064,20 eurot

(23 932 eurot

+

2132,20 eurot).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Megaron-E (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Harju Maakohtule ERGO Insurance

SE (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitise

103 496,29 eurot, 27. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2262,74 eurot ning

seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja töövõtjana Saaremaa valla kui tellijaga ehitustööde

töövõtulepingu nr 8-21 (töövõtuleping) Kuressaare linnas Hariduse tn 13 asuva koolihoone

(koolihoone) rekonstrueerimiseks. Hageja sõlmis ehitustööde teostamisega seonduvalt kostjaga

üksikobjekti ehituse koguriskikindlustuse lepingu (kindlustusleping), mille kohta kostja

väljastas

hagejale

kindlustuspoliisi

nr 18033243/1.

Kindlustuslepingu

kohaselt

oli

ehituskindlustuse kindlustussumma 5 947 715 eurot ja ehitustegevuse vastutuskindlustuse

hüvitamise ülempiir 100 000 eurot. Samuti lepiti kindlustuslepingus kokku järgmiste

lisakindlustuskaitsete osas: 1) koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse

hüvitispiiriga 30 000 eurot; 2) ekspertiisi tegemise lisakulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga

5000 eurot; 3) ehitusmasina kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 4) ehitustööriista

ja/või -vahendi kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10 000 eurot; 5) olemasoleva ehitise

kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200 000 eurot; 6) ehitusprojektis olnud vea kindlustuskaitse

hüvitispiiriga 500 000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks

5000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Lisaomavastutuses lepiti kokku ehitusmasina kahju korral

1500 eurot ning ehitustööriista või -vahendi kahju korral 600 eurot.

1.2. 26. märtsil 2022 rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovitise, mille tagajärjel

sai aula oluliselt kahjustada. Tormist ära rebitud katusekatte ja roovitise tükid kahjustasid

koolihoone kõrval asunud ekskavaatorit, koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist

piirdeaeda, koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaeda. Kuna kogu

koolihoone ümbrus oli peale tormi vaibumist risustatud katusekatte ja roovitise tükkidega, oli

vajalik koolihoone ümbruse koristamine. Tellija nõudmisel kõrvaldas hageja koolihoone aulale

tekitatud kahjustused (välja arvatud aula uue aluspõranda ja uue põranda ehitustööd). Samuti

remonditi kahjustada saanud ekskavaator, parandati ehitusaegne metallist piirdeaed ja

naaberkinnistu aed. Hageja likvideeris kahjustada saanud haljastuse ja istutas uued puud.

1.3. Hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumisest 26. märtsil 2022. Kostja teavitas

28. märtsil 2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest, viidates seejuures

võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg-le 3. Kostja asus seisukohale, et enne 26. märtsi 2022

koolihoone juures teostatud ehitustööd ei avaldanud mõju sellele, et torm aula katuse ära viis.

1.4. Hageja on seisukohal, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju

(koolihoone aula, ekskavaatori ja ajutise metallist piirdeaia kahjustamine ning koristustööd) kui

ka vastutuskahju (naaberkinnistu aia kahjustamine). ERGO ehituskindlustuse tingimuste

KT.0933.17 (ehituskindlustuse tingimused) p-s 5 on defineeritud kindlustusjuhtumi mõiste

ning p 7.3 kohaselt võib kindlustusjuhtumi põhjuseks olla ka torm, kui tuul on kiirusega

keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Seejuures tuulekiiruse üle pooled ei

vaidle. Koolihoone näol on tegemist olemisoleva hoonega ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7

mõttes ning p 11.4 määratleb kahju, mis hüvitamisele kuulub. Hageja on seisukohal, et

ehituskindlustuse tingimuste p-te 7.3, 8.2.7 ja 11.4 tuleb koomõjus mõista selliselt, et

olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on kindlustuslepingu kohaselt

kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitustööde teostamise ning tormi tõttu

olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Praegusel juhul on põhjuslik seos olemas, sest

enne tormi lammutas hageja koolihoone aula lae, eemaldas mitmed aknad, lõhkus koolihoone

välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldas

koolihoones siseuksed. Seetõttu oli tormituulel võimalik läbi hoone välisseintes olevate avade

tungida koolihoonesse. Samuti oli koolihoone aula katusekonstruktsioon aula lae lammutamise

tõttu nõrgenenud. Tormi tagajärgede koristuskulu on hüvitatav ehituskindlustuse tingimuste p-

de 8.2.1 ja 11.1.2 alusel, ekskavaatorile tekkinud kahju p-de 8.2.5 ja 11.3 alusel ning

naaberkinnistu aia parandustööde kulu p 12.1 alusel.

1.5. Kokku on hagejale kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju 109 996,29 eurot, millest tuleb

maha arvestada omavastutus 5000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutus 1500 eurot. Seega

tuleb kostjal VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1 ja § 510 alusel hagejale maksta kindlustushüvitisena

103 496,29 eurot. Hagejal nõuab kostjalt ka viivise tasumist. VÕS § 450 lg 1 järgi muutus

hageja nõue sissenõutavaks 11. jaanuaril 2023, s.o päev pärast kostja poolset viimast

kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist. Kindlustushüvitis ja viivis tuleb maksta

VÕS § 80 lg-te 8 ja 9 alusel hagejale, sest hageja on tellija nõudmisel kõik tormi tagajärjel

tekkinud täiendavad ehitustööd teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate

ning põrandate ehitus) ning tellija ei ole hagejale tööde eest maksnud. Aula ja selle lava uute

aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on tellija realiseerinud hageja poolt

töövõtulepingu alusel antud pangagarantii 39 300 euro ulatuses.

1.6. Hageja ei ole suurendanud kindlustusriski. Koolihoone näol oli tegemist tavapärase

ehitusjärgus oleva hoonega, mille juures oli teostatud mitmeid ehitustöid. Samuti on kostja

ekslikult leidnud, et koolihoone aula katus ei olnud kindlustatud ese. Vaidlusaluse

kindlustuslepingu tähenduses on mõisted „kindlustatud ese“ ja „kindlustusobjekt“ sünonüümid.

Seejuures on kindlustuspoliisi nr 18033243/1 ja selle juurde kuuluva dokumendi

„Kindlustuskaitse

ulatus

ja

maksimaalne

väljamaksesumma“

alusel

selge,

et

kindlustusobjektiks on ka Hariduse tn 13 koolimaja olemasolevad osad.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

2.1. Hageja on esitanud hagi vale kindlustuslepingu alusel, kuivõrd hagis kirjeldatud kahju

kuulub hüvitamisele hoone varakindlustuse kindlustuslepingu alusel. Samuti leiab kostja, et

hagejal puudub õigus nõuda täitmist endale, kuivõrd kindlustuspoliisi kohaselt on soodustatud

isikuks Saaremaa Vallavalitsus.

2.2. Kostja hinnangul ei ole ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 kohaselt koolihoone aula katus

kindlustatud esemeks, sest hageja ei ehitanud aula katust, mis tormiga ära lendas. Hageja teostas

aula sisemise ripplaega seotud rekonstrueerimistöid. See, et hoone erinevad osad moodustavad

tervikuna hoone, ei muuda fakti, et kindlustatud esemeks võib olla ka vaid piiratud osa hoonest.

Seega pole hagis kirjeldatud kahju näol tegemist hageja ja kostja vahel sõlmitud

kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga.

2.3. Kostja hinnangul ei tekkinud kahju seoses koolihoone (aula katus) ehitamisega, vaid seoses

tormikahjuga. Koolihoone katus oleks ära lennanud ka juhul, kui koolimajas ei oleks ehitustöid

teostatud.

2.4. Hageja on kindlustusriski suurendanud, jättes sellest kindlustuslepingute üldtingimuste

KT.0948.18 (kindlustuslepingute üldtingimused) p 12.4.1 rikkudes kostjat teavitamata.

Vastavalt kindlustuslepingute üldtingimuste p-le 16.3 vabaneb kostja kindlustuslepingu

täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. Ka on hageja rikkunud ohutusnõudeid

ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 kohaselt. Hageja väidete kohaselt oli

koolihoones toimunud lammutuste ja avade tekitamise tõttu võimalik, et koolihoonelt tormituul

katuse eemaldab. Samas hoiatati 26. märtsi 2022. a tormi eest juba 19. märtsil 2022. Vaatamata

tormihoiatustele ei katnud hageja koolihoone avasid kinni, mis hageja enda väidete kohaselt

olid põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega. Nii on hageja rikkunud kindlustuslepingute

üldtingimuste p 17.1 ning vastavalt ehituskindlustuse tingimuste p-le 10.1.2 ei kuulu kahju

hüvitamisele. Kostja vabaneb vastutusest ka VÕS § 513 alusel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 17. jaanuari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata kostja

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitise 103 496,29 eurot, 11. jaanuari 2023 kuni 17. jaanuari 2024 eest viivise

11 952,88 eurot ning seadusjärgses määras viivise kindlustushüvitiselt alates 18. jaanuarist

2024 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt

hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 23 932 eurot ning sellelt seadusjärgses määras

viivise.

3.1. Maakohtu otsuse põhjendustes nõustus kohus hagejaga, et kindlustusjuhtumiks

kindlustuslepingu tähenduses on mh olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et

olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset leidmiseks piisab sellest,

kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et

olemasolev ehitis saab kahjustada tormi tõttu. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu

seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema

kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas),

mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.

3.2. Väär on kostja seisukoht, nagu oleks hageja esitanud hagi vale kindlustuslepingu alusel.

Kindlustuspoliisi nr 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud

Kuressaares aadressil Hariduse tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Kuna kokku oli

lepitud ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, siis olid kindlustusobjektiks vaidlusaluse

kindlustuslepingu tähenduses nii Hariduse tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka

olemasolevad osad. Asjakohatu on ka kostja vastuväide, et kindlustusobjektiks ei olnud aula

katus. Kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku leppinud kindlustusobjektina koolimaja

rekonstrueerimise ja ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 kohaselt laienes kindlustuskaitse ka

rekonstrueerimise käigus kahjustada saanud olemasolevale ehitisele. Seoses kindlustuslepingu

tõlgendamisega märkis maakohus, et kindlustuse peamiseks eesmärgiks on siiski

kindlustusvõtjale kokkulepitud tingimusel kahju hüvitamine, mitte keerukalt sõnastatud

üldtingimuste kaudu kindlustusandjale ettekäänete leidmine kahju hüvitamisest keeldumiseks.

3.3. Maakohus asus seisukohale, et koolihoone aula sisemise ripplae eemaldamine oli hageja ja

tellija vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokku lepitud vajalik muudatustöö, mis oma olemuselt

ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulus hageja poolt tehtava koolihoone rekonstrueerimistöö

hulka ning oli hageja lepinguliseks kohustuseks. See nähtub nii töövõtulepingu üldtingimuste

p-st 1.20, 9. veebruari 2022. a töökoosoleku protokollist kui ka ÜL eksperdiarvamusest.

3.4. Maakohus luges asjatundja TR ja eraekspert ÜL arvamuste alusel tuvastatuks, et

ehitustööde teostamine koolihoones oli üheks põhjuseks, miks aulalt katus 26. märtsil 2022 ära

lendas. Maakohus tuvastas, et 26. märtsil 2022 toimus kindlustusjuhtum, mille käigus rebis

tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovitise, mille tagajärjel sai kahjustada aula,

koolihoone kõrval asunud ekskavaator, naaberkinnistu aed ning tekkis vajadus teostada

koristustöid. Maakohus nõustus hagejaga, et tormikahju näol on tegemist ühe ja sama

kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju kui ka vastutuskahju. Maakohus märkis,

et kindlustusjuhtumina varakindlustuse osas on vaadeldavad koolihoone aula ja ekskavaatori

kahjustada saamine, vajadus teostada koristustöid, samuti on kindlustusjuhtumiks

vastutuskindlustuse osas naaberkinnistu aia kahjustada saamine.

3.5. Maakohus leidis, et kostja etteheited hageja poolt VÕS § 513 rikkumisele on

põhjendamatud. Maakohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hagejale olnuks teada

kindlustusriski võimalik suurenemine seoses tema poolt teostatud rekonstrueerimistööde ja

26. märtsi 2023. a tormi koosmõjuga. Ka kostja esindaja möönis, et avade kinni katmine ei

oleks pruukinud kahjujuhtumit ära hoida. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud seda, et

hageja oleks rikkunud kindlustusriski suurenemise võimalikkusest teavitamise keeldu või

kindlustusriski suurendamise võimalikkuse keeldu (VÕS §-d 443 ja 444 ja kostja üldtingimuste

vastavad sätted). Maakohus nõustus hagejaga, et ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja

28.2.2 ei ole antud juhul kohaldatavad, sest need reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi ja

olemasoleva ehitise kaitset tööde ajal, mitte aga seda, kuidas ehitustööd võiks mõjutada

tulevikus toimuvaid ettenägematuid kahjujuhtumeid. Isegi, kui hageja pidanuks kostja arvates

kostjat teavitama või mingeid preventiivseid meetmeid enne tormi rakendama, pole kostja

kuidagi tõendanud sellise väidetava rikkumise mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (RKTKo

26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 11). Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja rikkus mõnda

kokkulepitud kohustust, millel olnuks mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2

tähenduses.

3.6. Maakohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist asjaolu, et kindlustuslepingu kohaselt oli

soodustatud isik Saaremaa Vallavalitsus. Vaidluse asjaolusid arvestades on hagejal võimalik

nõuda kindlustushüvitise välja maksmist enda kasuks. Seejuures on hageja esitanud kohtule

Saaremaa Vallavalitsuse kinnituskirja, milles viimane kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid, kui

kindlustushüvitis makstakse välja hagejale. Kuna ehituskindlustuse tingimuste p 1 kohaselt

ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas soodustatud isikut ei määrata, on hagejal ka

vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist

endale.

3.7. Maakohus leidis, et kahjuhüvitise suurus on tõendatud. Maakohus märkis, et puudub alus

kahelda hageja esitatud tõendites, sh eksperdiarvamuse järeldustes, ning neid ümberlükkavaid

tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti pole kohtul alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5, sest

ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa järeldada

kahjustatud vara kui terviku väärtuse kasvu. Muuhulgas ei olnud tellijal objektiivselt võimalik

kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Ka ei ole asjas

alust VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamiseks, sest kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Maakohus rahuldas lisaks kahjuhüvitise

nõudele ka viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 alusel.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus tõlgendas vääralt kindlustuslepingut, kui leidis, et ehituskindlustuse tingimuste

p-d 28.2.1 ja 28.2.2 praegusel juhul ei kohaldu. Maakohtu järeldus, et ohutusnõude punktid

reguleerivad üksnes ehitustööde protsessi, on väär. Ohutusnõuete eesmärk on riskide

minimeerimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal puudub

kahju hüvitamise kohustus, sest hageja rikkus ohutusnõudeid (kindlustuslepingute

üldtingimuste p-d 17.1, 17.2, 22.1.1, 22.1.3 ja 22.2). Seejuures on hageja seaduslik esindaja

kohtuistungil kinnitanud, et näiteks tellingute puhul on neil lepingus nõue, et tuule kiirust tuleb

jälgida ja suurema tuulega tuleb kiled eemaldada. Seega on tuulekiirusega arvestamine vastavas

valdkonnas tavapraktika. Hageja kui professionaalne ehitusettevõtja pidi olema teadlik

ehitamisel olemasolevatest riskidest.

4.2. Maakohtu järeldus riski suurenemise regulatsiooni osas on väär. Juhul, kui vastaks tõele

maakohtu tõlgendus, et ohutusnõuded omavad tähtsust vaid kindlustamisel, siis oleks kohus

pidanud jõudma järelduseni, et toimus kindlustusriski võimalikkuse suurenemine (VÕS § 443)

või pärast lepingu sõlmimist suurendati kindlustusriski võimalikkust (VÕS § 444). Seejuures

vabaneb kindlustusandja sellisel juhul täitmiskohustusest (VÕS § 445). Maakohus jättis

ebaõigesti kohaldamata ka VÕS §-d 139 ja 140. Praegusel juhul kinnitavad nii hageja enda

väited kui ka eksperdiarvamus, et kahju tekke primaarne põhjus oli tuule mõju läbi hageja poolt

koolihoonesse tehtud avade, mis olid kinni katmata.

4.3. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei ole välja selgitanud koolihoone aula katuse

eemaldumise põhjuseid. Kostja on menetluses järjepidevalt selgitanud, et 26. märtsil 2022 rebis

tormituul koolihoone aula katuselt katusekatte ja roovitise. Katuse eemaldumise põhjuseks ei

olnud ehitustööd koolihoones. Seejuures tegi kostja kindlustushüvitise maksmisest keeldumise

otsuse asjatundja arvamusest lähtuvalt. Kohtumenetluses on kostja vaidlustanud ÜL

eksperdiarvamuse õigsuse ja objektiivsuse, kuid maakohus on selle siiski asjaolude

tuvastamisel aluseks võtnud.

4.4. Maakohus leidis vääralt, et kindlustuslepinguga oli kindlustatud ka koolimaja katus, mida

ei ehitatud. Nii on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ehituskindlustuse tingimuste p 7.3, 8.2.7

ja 11.4 ning jätnud põhjendamatult kõrvale p 2.1. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et koolihoone

katus ei ole kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud esemeks, sest koolihoone katust ei ehitatud.

Aula lae lammutamine oli eraldiseisev lisatöö, mida hankeleping ei sisalda. Seejuures ongi

kostja tingimused sätestatud selliselt, et ehituskindlustusega ei ole kaetud kogu hoone, vaid

üksnes ehitatav osa.

4.5. Väär on maakohtu seisukoht, et kui ehitustöid ei oleks koolihoones teostatud ja aula lage

lammutatud, siis ei oleks koolihoone aula katus ära lennanud. Kostja esitas tõendid, millest

nähtub, et ka teistel Saaremaa majadel lendas sama tormi tagajärjel katus osaliselt ära. Seejuures

on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjatundja PP arvamuse ning tuginenud

otsuses vaid TR arvamusele.

4.6. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 127 lg-d 1 ja 5, kui leidis, et aula põranda vahetusega

ei kaasnenud kasu, mida tuleks hüvitisest maha arvata. Aula põranda parandamine oleks olnud

võimalik põranda aluse säilitamisega, mistõttu ei olnud tegemist algse olukorra taastamisega.

Tellija eesmärgiks oli vältida tulevikus põranda parendamise vajadust. Seega oli tegemist

parendusega, mis ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele ka juhul, kui tegemist oleks

olnud kindlustusjuhtumiga.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus rahuldas hagi 103 282,62 eurot ületavas osas ja sellelt (213,67 eurot)

arvestatud viivise nõudes. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi

213,67 euro ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu

otsuse

resolutsioon

muutmata,

muutes

ja

täiendades

otsuse

põhjendusi.

Kostja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Pooltevaheline vaidlus tuleneb kindlustuslepingust (VÕS § 422). Kindlustuslepingu osad on

kindlustuslepingute

üldtingimused

KT.0948.18

(kindlustuslepingute

üldtingimused),

ehituskindlustuse tingimused KT.0933.17

(ehituskindlustuse tingimused), poliis

ja

kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma (kd I, tl-d 35–46). Vaidlust

põhjustanud juhtum toimus 26. märtsil 2022, kui torm viis Kuressaare linnas Hariduse tn 13

asuvalt koolihoonelt osaliselt katuse (kd I, tl 47). Kostja keeldus 28. märtsil 2022

kindlustushüvitise väljamaksmisest, leides, et olemasolevale hoonele hüvitatakse kahjud vaid

juhul, kui need on põhjustatud kindlustatud ehitustegevusest (kd I, tl 54). Riigikohtu praktika

kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui

kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud VÕS § 423 lg 2 tähenduses või

ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele

VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses (vt RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 12). Kohtumenetluse

käigus on kostja esitanud täiendavaid põhjendusi, mille tõttu ta hagejale hüvitist ei maksa

(kindlustusvõtjal puudub õigus nõuda täitmist endale, tegemist ei ole kindlustusobjektiga,

kindlustusvõtja poolt kindlustusriski suurendamine ja sellest teavitamata jätmine, kahju

tekitamine kaudse tahtlusega).

8. Maakohus leidis, et esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades ei olnud kostjal õigus keelduda

hagejale kindlustushüvitise maksmisest. Kolleegium nõustub maakohtuga.

8.1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kindlustatud esemeks oli ka

koolihoone katus. Maakohus leidis, et kuna kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku

leppinud kindlustusobjektina koolimaja rekonstrueerimise (kd I, tl 35), siis ehituskindlustuse

tingimuste p 8.2.7 kohaselt laienes kindlustuskaitse ka rekonstrueerimise käigus kahjustada

saanud olemasolevale ehitisele. Maakohtu põhjenduste osas peab kolleegium vajalikuks

parandada tüüptingimuse tõlgendamise aluseks olevat materiaalõiguse normi, kuid see ei

muuda maakohtu järeldust ebaõigeks, sest maakohus on arvestanud VÕS § 39 lg 1 kohaldamise

kohtupraktikaga (vt RKTKo 06,02.2013, 3-2-1-178-12, p 13; 25.10.2006, 3-2-1-90-06, p 17).

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi

täies ulatuses ei korda (vt maakohtu otsuse p-d 73–79).

8.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tüüptingimusi tõlgendades jõudnud põhjendatud

järelduseni, et kindlustuskaitse hõlmas ka koolihoone katust.

8.2.1. Kindlustusleping oli sõlmitud tüüptingimustel. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust

tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnanemõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Selle

sättega kehtestatakse erand lepingute tõlgendamise üldistes põhimõtetes tüüptingimuste

tõlgendamisel lepingu osana. Kuivõrd tüüptingimus on osa lepingust, mille sisu on määratud

ühe poole tahtega, ei saa kohaldada TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse ega ka VÕS §-s 29

sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Asjaolu, et maakohus tõlgendas tüüptingimusi

VÕS § 29 kohaldades, ei mõjutanud järelduse õigsust, sest maakohus võttis aluseks

kindlustuspoliisis ja ehituskindlustuse tingimustes kasutatud sõnade üldlevinud tähenduse.

Selline tõlgendamine selgitab välja, kuidas teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik neid

tingimusi samadel asjaoludel mõistma pidi.

8.2.2. Pooled ei vaidle selle üle, et koolihoone aula katust tormi ajal ega ka enne seda ei

ehitatud. Hageja teostas aula sisemise ripplae rekonstrueerimistöid. Apellatsioonimenetluses

kordab kostja maakohtus esitatud väiteid, mille osas on maakohus võtnud põhjendatud

seisukoha. Kostja loogika kohaselt ei ole tegemist kindlustatud esemega, kui selle hoone osa

puhul ehitustöid ei teostata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja seisukoht ei ole

põhjendatud.

8.2.3. VÕS § 424 lg 2 järgi kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on

kindlustatud. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnvalt kokkulepitud sündmus, mille

toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Sama

sätte lõike 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustuslepingute

üldtingimuste p 2 (terminid) sätestab, et kindlustatud ese ehk kindlustusobjekt on ese, millega

seotud risk on kindlustatud. Mõiste „kindlustusobjekt“ sisu on sätestatud ehituskindlustuse

tingimuste p-s 2.1. Poliisi kohaselt on kindlustusobjektiks „koolimaja rekonstrueerimine“, selle

lisaks oleva „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ kohaselt on

kindlustusvõtja lisaks valinud olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200 000 eurot

(kd I, tl 37).

8.2.4. Kostja viitab ehituskindlustuse teabedokumendile, mille kohaselt kindlustati poliisil

märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed,

materjal, tooted jms olulised osad; kd I, tl 83 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul kordab

teabedokumendis sisalduv ehituskindlustuse tingimuste p-s 2.1.1 sätestatut, andes üldise

ülevaate kindlustustoote kohta, kuid ei kajasta sõlmitava lepingu eripärasid lähtuvalt

kindlustusvõtja valikust. Kostja jätab tähelepanuta ehituskindlustuse tingimuste p 2.3 olulisuse

koosmõjus p-dega 7.3 (torm), 8.2.7 (olemasoleva ehitise kindlustuskaitse) ja 11.4 (olemasoleva

ehitise kahju hüvitamine). Ehituskindlustuse tingimuste p 2.3 kohaselt võib kindlustuslepingus

olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või

paigaldamine. Ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7 seab olemasoleva ehitise kindlustuskaitse

sõltuvaks läbi põhjusliku seose – olemasoleva ehitise või selle osa kahjustamise ja

kindlustusjuhtumi toimumise vahel peab olema põhjuslik seos.

Kolleegium märgib, et maakohtust teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda see, et kostja

esile toodud näidete puhul saab kindlustada ehitise osasid, nt hoone üks korrus, maja katus, auto

veljed (nt RKTKo 01.04.2003, 3-2-1-34-03, p 11). Siinses asjas on pooled kokku leppinud, et

kindlustusobjekt on „koolimaja rekonstrueerimine“ (kd I, tl 35). Seega hõlmab kindlustuskaitse

kõiki ehitise osi, millest koolimaja kindlustusjuhtumi toimumise hetkel koosneb, sh ehitise

katus. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja tõlgendus kindlustatud eseme

sisu osas ei vasta vaidlusaluses kindlustuslepingus kokkulepitule.

8.2.5. Veel ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et aula lae lammutamine oli hankelepinguga

hõlmatud töö. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetlusnorme rikkumata õigesti

tuvastanud, et kõnealune töö teostati töövõtulepingu raames. Seda asjaolu tõendavad

26. jaanuari 2022. a ehituskoosoleku protokolli p 8.8 ja 9. veebruari 2022. a ehituskoosoleku

protokolli p 8.6 (kd I, tl 176 pöördel; kd II, tl-d 106 pöördel, 128). Kui esilagu leppisid

töövõtulepingu pooled kokku, et aula olemasolev ripplagi asendatakse, siis ehitustööde käigus

tekkis vajadus olemasolevate fermide seisukorra väljaselgitamiseks (vt eksperdiarvamuse p 7.5,

kd II, tl 106 pöördel; samuti lae seisundi kohta fotod kd II, tl-d 47–48). Töövõtulepingu pooled

käsitasid aula laega seotud töid muudatustööna, mida reguleeris töövõtulepingu lisaks olev

ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 1.20 (kd I, tl 19). Eeltoodud tõenditega

on kostja väide, et see oli eraldiseisev lisatöö, ümber lükatud.

8.3. Kostja leidis, et kui kohus tuvastab, et koolihoone katus oli kindlustatud esemeks, siis

puudub ehitustegevuse ja koolihoone aula katuse tormiga äralendamise vahel põhjuslik seos.

Apellatsioonimenetluses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus leidis, et

koolihoones ehitustööde teostamine oli üheks põhjuseks, miks aulalt katusekate ja roovitis

26. märtsil 2022 ära lendasid (vt maakohtu otsuse p-d 82–89). Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda.

8.3.1. Kostja põhiliseks etteheiteks maakohtule asjaolude tuvastamisel on menetlusnormide

oluline rikkumine. Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult asjatundja PP arvamusega

arvestamata ja tema ülekuulamise taotluse rahuldamata, mis mõjutas asja lahendust.

Kolleegiumi hinnangul lahendas maakohus kostja taotluse menetlusnorme oluliselt rikkumata

(vt ringkonnakohtu 18. märtsi 2024. a määrus; kd III, tl-d 97–98 pöördel). Kostja samasisulist

taotlust apellatsiooniastmes lahendades hindas ringkonnakohus kostja etteheiteid, leides, et

kostja tõendi kogumise vajadus ei saanud tuleneda eraeksperdi ÜL arvamusest. Vastuolud

eksperdiarvamuses saab kõrvaldada eksperdi ülekuulamisel (TsMS § 303 lg 2). Asjatundja PP

on andnud oma arvamuse kirjalikult ja selles on need asjaolud, mille kohta tema ülekuulamist

taotleti, kajastatud. Tõendina ei oma mingit väärtust eksperdiarvamuse ümberhindamine või

selle analüüs teise eriteadmistega isiku või eraeksperdi poolt.

8.3.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eraeksperdi ja eriteadmistega isikute arvamusi

hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi

nendest tõenditest ei olnud maakohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on oma

otsuse p-des 85–88 kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 põhjendanud, miks ta asjatundja PP

arvamust ei arvesta. Selleks põhjuseks ei ole ainuüksi see, et PP ei ole selgitanud järelduseni

jõudmise metoodikat. Leides, et teoreetiliselt ei olnud võimalik, et avadest oleks ülerõhku

tekitav tuul aulasse jõudnud, oli PP arvamus eksperdiarvamusega vastuolus. Asjatundja TR

arvamus haakus eksperdi arvamusega, mistõttu võttis maakohus selles toodud järeldused koos

eksperdiarvamuses tooduga asjaolude tuvastamisel aluseks. Arvestades siinse juhtumi

asjaolusid (aula ja võimla katused olid lahendatud sarnase konstruktsiooniga, kuid aula katuse

osa lendas tormiga ära siis, kui aula lagi oli eemaldatud), siis ei lükka kostja esitatud tõendid

(fotod; kd I, tl-d 105–134) ümber eeltoodud arvamustes toodud järeldusi (koos põhjalike

arvutustega). Kolleegiumi hinnangul on tegemist usaldusväärsete ja kontrollitavate

arvamustega. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei

muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

8.3.3. Kostja leiab, et eksperdiarvamus on puudustega ja see ei ole usaldusväärne, mistõttu pidi

maakohus jätma selle otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata. Kolleegium kostjaga

ei nõustu. Ükski kostja etteheide ei mõjuta eksperdiarvamuse usaldusväärsust. Maakohus on

kostja väiteid piisavas ulatuses hinnanud oma otsuse p-s 83 (ja selles viidatud 13. detsembri

2023. a määruses) ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale. Kui eraekspert ÜL on kohtu esitatud küsimustele vastanud, ei ole kohane

seada tema arvamuse usaldusväärsust kahtluse alla eksperdi määramise etapis teise eraeksperdi

poolt antud hinnangu tõttu, et esitatud küsimused ei võimalda neile vastata. Samuti võib ekspert

kasutada teise isiku abi, avaldades kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse (TsMS § 302 lg 3 teine

lause). Kolleegiumi arvates vastab eksperdiarvamus TsMS §-des 301 ja 302 sätestatud

nõuetele.

Eeltoodust

tulenevalt

nõustub

kolleegium

maakohtuga,

et

määravaks

põhjuseks

kindlustusjuhtumi toimumisel oli hageja poolt koolihoone rekonstrueerimistööde ehitustegevus

(aula lae lammutamine), mis koosmõjus tormiga tõi kaasa aula kohal oleva katuse äralendamise.

8.4. Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled enam kahju ulatuse üle (v.a aula põranda

parandamine) ega ka selle üle, et hagejal on õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist enda

kasuks. Nende maakohtu otsuse osade peale (vt maakohtu otsuse p-d 91–94, 107–109) ei ole

kostja kaevanud.

9. Kostja leiab, et isegi kui kohus tuvastab, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga, rikkus hageja

ohutusnõudeid ning kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Ka jättis maakohus kostja

hinnangul vääralt kohaldamata VÕS §-d 139 ja 140. Kolleegium peab kostja täitmiskohustusest

vabanemise ja kahju piiramise väiteid puudutavas osas vajalikuks maakohtu põhjendusi

täiendada, sest maakohus ei ole neid piisavas ulatuses hinnanud. Selles osas põhjendamise

kohustuse rikkumine ei ole aga mõjutanud asja lahendust.

9.1. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et maakohus on põhjendamatult otsuse p-s 111

kritiseerinud kostja alternatiivseid vastuväited hageja nõudele. Kostja saab hageja väidetele

vastu vaielda ka tingimuslikult, nt nõude ühte eeldust tunnistamata, kuid pidades silmas

võimalust, et kohus siiski selle eelduse tuvastab. Ka kohtupraktikas on leitud, et kindlustusandja

võib esitada hagimenetluses kindlustusvõtja nõudele erinevaid vastuväiteid ja neid tõendada,

määrates ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (vt RKTKo

14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 10). Kui maakohtu hinnangul olid kostja väited hüvitise välistuse

kohta põhjendamatud, tulnuks seda otsuses nii ka märkida.

9.2. Kostja jääb selle juurde, et tal puudub kahju hüvitamise kohustus seetõttu, et hageja rikkus

ohutusnõudeid. Kostja hinnangul vabastab see teda kindlustuslepingu täitmise kohustusest

täielikult kindlustuslepingute üldtingimuste p-de 22.1.1, 22.1.3 ja 22.2 järgi.

9.2.1. Kostja leiab, et hageja on kaudse tahtlusega suurendanud kindlustusriski läbi selle, et

teades lähenevast tormist, ei katnud ta koolihoone välisseintesse tehtud avasid kinni. Kostja

arvates pidi ehitusalal tegutsevale hagejale olema selline oht äratuntav ning hageja oleks

pidanud tormi tõttu kahjustuste tekkimise vältimiseks avad kinni katma. Maakohus leidis, et

kostja ei ole tõendanud hageja poolt kindlustuslepingu rikkumisi ega ka väidetavate rikkumiste

mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.

9.2.2. Vaidlusalused tüüptingimused, mille tõlgendamise üle pooled vaidlevad, on

ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2, mis lepingus asuvad olemasoleva ehitise

ohutusnõuete all. Nendes on sätestatud järgnev: „Ehitamise käigus peab: olemasoleva ehitise

osa avamisel või lahtivõtmisel arvestama ilmastikuoludega (nt tuule kiiruse, sademete,

õhutemperatuuri jms asjaolu muutumise võimalikkusega); lahti võetud ehitise osa (nt katuse

või mis tahes muu osa ehitamise käigus) kindlalt kinni katma. Ohutusnõudeid ja nende täitmist

reguleerib lisaks kindlustuslepingute üldtingimuste p-d 17.1 ja 17.2, sätestades, et

kindlustusvõtja on kohustatud hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt

ning kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest,

juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Apellatsiooniastmes on

vaidluse all maakohtu tõlgendus, mille kohaselt ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja

28.2.2 „ei ole antud juhul kohaldatavad, sest antud punktid reguleerivad üksnes ehitustööde

protsessi ja olemasoleva ehitise kaitset tööde ajal, mitte aga seda, kuidas ehitustööd võiks

mõjutada tulevikus toimuvaid ettenägematuid kahjujuhtumeid“ (vt maakohtu otsuse p 103).

9.2.3. Kolleegium leiab, et ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 kui

tüüptingimuste puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumit välistavate tingimustega. Selle mõtteks

on reguleerida üksnes kindlustusvõtja hoolsuskohustust kindlustusriski vähendamise või selle

suurenemise vältimise eesmärgil. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 16.3 järgi vabaneb

kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses, kui

kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski

suurenemist. Kuna viidatud tingimused ei ole kindlustusjuhtumit välistavateks tingimusteks,

vaid nende eesmärgiks on tegelikult kindlustusriski vähendada või selle suurenemist vältida,

siis langeb kolleegiumi arvates ära vajadus kontrollida kindlustusjuhtumi välistamise aspektist

tüüptingimuste võimalikku tühisust VÕS § 42 alusel.

9.2.4. Nagu eelnevalt märgitud, siis ehituskindlustuse tingimuste p-d 28.2.1 ja 28.2.2 ei ole

kolleegiumi arvates kindlustusjuhtumit välistavateks tingimusteks, vaid kindlustusvõtja

hoolsuskohustust reguleerivateks säteteks, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kas kostja kohustus

maksta hagejale hüvitist võiks tuleneda VÕS § 452 lg 2 p-st 2. Sealjuures peab kohus kindlaks

tegema, kas hageja on rikkunud VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, ning lähtudes VÕS § 445

lg-st 2 ja VÕS § 452 lg 2 p-st 2 kaaluma, kas ja kui palju selline rikkumine suurendas

kindlustusriski võimalikkust. VÕS § 452 lg 2 p 2 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda

kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise

kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust,

mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida

selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega

kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 427 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtja kahjuks

VÕS § 452 lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

9.2.5. Kindlustusjuhtumit välistavaks tingimuseks on ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2,

mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud

nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust

rikkumisest. Lisaks on sätestatud VÕS § 513, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest,

kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest

tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab.

9.2.6. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud,

mille kohaselt: aula lagi lammutati 8. märtsil 2022, 26. märtsil 2022 viis torm ära koolihoone

aula kohal oleva katuse ning tuule kiirus oli vähemalt 18 m/s. Apellatsioonimenetluses tegi

kolleegium kindlaks, milline oli koolihoone seisund enne tormikahjustuste saamist: aulal

(ruumil) olid ees suletud aknad, lammutatud olid aula ja koridori ning aula ja keldri trepikoja

vahelised uksed, lõhutud oli hoone siseseintesse tehnoloogilised avad koolihoone põhikorpuses,

aulas oli aula lagi valdavas osas lammutatud ning aulas oli lammutamata aula lava kohale jääv

lae osa (vt 7. mai 2024. a protokoll; ajamärk 00:56:32; vt ka fotod 11, 12 ja 17; kd I, tl-d 101

pöördel ja 103). Ehitustööde teostamise käigus oli lõhutud koolihoone seintesse tehnoloogilised

avad koolihoone põhikorpuse osas, et tõsta ehitustööde käigus välja ehitusprahti ning sisse

ehitusmaterjale (vt korruse plaan; kd II, tl 117).

9.2.7. Kolleegium nõustub maakohtuga, et VÕS § 513, sh ehituskindlustuse tingimuste p-

s 10.1.2 kirjeldatud rikkumist ei ole kostja tõendanud (vt maakohtu otsuse p 99). Kostja ei ole

tõendanud, et selliste avade tegemine või katmata jätmine oli ehituskindlustuse tingimuste

p 10.1.2 rikkumine. Seda asjaolu ei tõenda hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil kilede

ja tellingute kohta avaldatu (vt maakohtu 9. jaanuari 2024. a istungi protokoll; ajamärgid

00:55:24 jj). Selle seletuse näol ei ole tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 2 järgi ega ka asjaolu

omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 järgi. Ehituskindlustuse tingimuste p 10.1.2 mõttes peab

sellekohane üldtunnustatud nõue, norm, tava, põhimõte, standard või ehitustehnoloogia olema

mõlemale kindlustuslepingu poolele äratuntav ning vaidluse korral peab kostja selle esile tooma

ja tõendama.

9.2.8. Kolleegium nõustub kostjaga, et ehituskindlustuse tingimuste p-te 28.2.1 ja 28.2.2 kui

tüüptingimusi ei saa tõlgendada maakohtu märgitud viisil. Nimetatud tingimusi tõlgendades

tuleb nõustuda kostjaga, et ohutusnõuete eesmärk on riskide minimeerimine kindlustuslepingu

kehtivuse ajal. Vaidlus on selle üle, kas kindlustusvõtja peab ohutusnõuete järgimiseks kinni

katma kõik olemasolevasse ehitisse tehtud avad. Hageja selgitas, et tema ei sisusta neid

tingimusi selliselt, et nendest saaks tuleneda kohustus sulgeda tehnoloogilised avad, mis on

ehitustööde teostamise käigus hoonesse sisse lõhutud, ning tuleb arvestada, et tegemist on

ehitusobjektiga (vt ringkonnakohtu 7. mai 2024. a istungi protokoll; ajamärk 01:03:54).

9.2.9. Kolleegium lähtub vaidlusaluseid tüüptingimusi tõlgendades järgnevast Riigikohtu

praktikast. Kuigi seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel

juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita, tuleb kindlustusvõtja (hoolsus) kohustuste rikkumise

korral täiendavalt arvestada VÕS §-des 445 ja 452 sätestatuga. See kehtib ka juhul, kui

kindlustusandja vastutuse piirangud on kindlustustingimustes ette nähtud varjatult,

nt juhtumitena, mis juhtudel kindlustusandja kindlustuskaitset ei anna (vt RKTKo 06.02.2013,

3-2-1-178-12, p 16). Tulenevalt VÕS § 445 lg-st 2 ei anna VÕS § 452 lg 2 p 2

kindlustusandjale õigust kokkuleppe kohaselt mitte maksta kindlustushüvitist täies ulatuses

juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes

eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumine mõjus

kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele (vt RKTKo 09.04.2008,

3-2-1-17-08, p 10). VÕS § 445 lg 2 kohaselt, kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud

kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast

tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum

toimub pärast kindlustusriski suurenemist. VÕS § 444 sätestab kindlustusvõtjale keelu

suurendada kindlustusriski võimalikkust. Kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine

kindlustusjuhtumi toimumist, peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama

kindlustusandja (vt RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-09, p 12). Seega võimaldavad VÕS § 452

lg 2 ja § 445 lg 2 kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas

kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Välistatud ei ole

siiski kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk

suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-

09, p 13).

9.3. Kolleegium leiab, et ehituskindlustuse tingimuste p-de 28.2.1 ja 28.2.2 järgi ei pidanud

hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma, et tal tuleb tormi ajaks ehitusjärgus

hoone puhul sellised tehnoloogilised avad kinni katta.

Nagu asjatundja TR leidis, siis oli katuse äralendamise põhjuseks mitme erineva jõu koosmõju.

Ainuüksi koolihoone seintesse tehtud avad ei saanud olemasolevat ehitist kahjustada. Hagejaga

sarnane mõistlik isik ei pidanud samadel asjaoludel mõistma, et lammutades aula lae, võib see

koosmõjus koolihoone seintesse tehtud avadega ja tormiga viia aula katuse eemaldumiseni.

Kolleegiumi hinnangul ei saanud hageja sellise riskiga arvestada ning viidatud tüüptingimusi

ei saa tõlgendada viisil, et ehitamise käigus peab kindlustusvõtja ükskõik millise lahti võetud

ehitise osa alati kindlalt kinni katma. Tehnoloogilised avad olid koolihoone põhikorpuse seinas,

koolihoone põhikorpuse ja võimla katusega midagi tormi ajal ei juhtunud. Nagu kostja ka ise

märgib, siis tegemist peab olema kahju vältimise elementaarse meetmega ning kindlustusvõtja

peab käituma nagu tavaliselt. Vaidlusaluse sündmuse puhul ei pea kolleegium võimalikuks, et

kindlustusvõtjalt oleks saanud hoone välisseintesse ja siseruumide seintesse ehituse käigus

tehtud avade tormi ajal kinni katmist nõuda. Kuigi ohutusnõuded sätestab kindlustusandja, siis

vaidluse korral tõlgendab kohus, millist mõistlikku käitumist saab kindlustusvõtjalt oodata ja

millist mitte.

9.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui avade katmata jätmine oli ohutusnõuete

rikkumine, siis kostja ei ole tõendanud, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine

õnnetusjuhtumi toimumist (vt maakohtu otsuse p-d 104 ja 105).

Kostja väidab, et koolihoone seintesse tehtud avadeta ei oleks kahju tekkinud, sest suured avad

ja ka hoonesisesed avad võimaldasid täiendavalt tuule pääsemist hoonesse. Kostja tõendab oma

väiteid eraekspert ÜL arvamusega ja selle lisaga nr 9. Kolleegiumi hinnangul ei ole ühegi asjas

esitatud tõendiga tõendatud, et kui koolihoonesse tehtud avad oleksid olnud kinni kaetud, oleks

aula lammutatud laekonstruktsioon olnud nii tugev, et katus ei oleks tormiga ära lennanud. Ka

kostja ise on maakohtu 9. jaanuari 2024. a istungil tõstatanud küsimuse, kas avade katmise

meede oleks juhtumi välistanud või kas avade katted oleksid tormile vastu pidanud (vt ajamärk

00:38:00; kd III, tl 7 pöördel). Seda, et vastus nendele küsimustele on jaatav, pidi tõendama

kostja, mida ta aga teinud ei ole.

Kolleegiumi hinnangul teeb kostja eksperdiarvamuse põhjal kontrollimatuid üldistusi. Nii jätab

kostja tähelepanuta fakti, et koolihoone aula katuse kelba, mis jäi aula lava kohale, katuseplekk

ja roovitis jäid tormist puutumata, mida tõendavad sündmuskoha fotod (kd I, tl 123 pöördel; kd

II, tl 35). Ka asjatundja TR arvamuse kohaselt nõrgestas hageja aula vahelae eemaldamisega ja

tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone ning aula vahelae eemaldamise tõttu

pääses tuul kergemini katusepleki alla (kd I, tl-d 62–65). Seega pole teada, kui oluline roll oli

välisseinte avadel, et tagada õhu liikumine hoones. Asjatundja TR arvamuse kohaselt aitasid

sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad vaheseintes,

kuid kolleegiumi hinnangul ei tõenda see, et avade katmisel ei oleks katust ära lennanud. Kostja

enda esitatud asjatundja PP arvamuse kohaselt ei saanud avadest sisse puhuv tuul tekitada

ülerõhku, mis katusel samaaegsel mõjuva imemisjõuga oleks katust altpoolt jõuga lahti suutnud

lükata ning asjatundja ei pidanud üleüldse võimalikuks, et tuul oleks välisseinte avade kaudu

aulasse jõudnud (kd I, tl-d 96–98).

10. Pooled vaidlevad aula põranda parandamiskulude suuruse üle. Tegemist ei ole

apellatsioonkaebuses esitatud uue väitega ja seda tuleb menetleda (vt ringkonnakohtu 7. mai

2024. a istungi protokoll; ajamärk 00:20:50). Kolleegium nõustub kostjaga, et aula aluspõranda

vahetus ei olnud põranda taastamiseks vajalik. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta ja

vastavalt sellele ka väljamakstavat kindlustushüvitist vähendada.

10.1. Kindlustusleping hõlmas nii varakindlustust kui ka vastutuskindlustust. VÕS § 476 lg 1

esimese lause kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju. Kahju hüvitamise kohustuse ulatuse määramisel lähtutakse võlaõigusseaduse üldistest

kahju hüvitamise põhimõtetest, kui kindlustuslepingu sätetest ei tulene teisiti. Ehituskindlustuse

tingimuste p 11.4 kohaselt hüvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa

taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Maksumuse hulka arvatakse

vajalike materjalide ja esemete taastamise või taassoetamise (sh veokulud) maksumus ning

põhjendatud tööjõukulud.

10.2. Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik

suurus (VÕS § 477). VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise

korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kolleegium märgib, et tõendamiskoormuse osas kehtib reegel, et kahjustatud isik peab

tõendama, millised on parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes ehk millised

kulutused on vajalikud vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks (RKTKo 13.11.2017, 2-

16-5564/52, p 17). Selleks võib esitada ka kalkulatsiooni või hinnapakkumise, kuid seejuures

peab kahjustatud isik tõendama, millised olid kahjustused vaidlusalusel juhul, eelkõige

kahjustuste ulatus. Asja materjalidest nähtuvalt ei taastanud hageja kahjustatud aula põrandat,

vaid tellija realiseeris põranda parandamise kulu katmiseks pangagarantii 39 300 euro ulatuses

(kd I, tl-d 56–61). Hageja hinnangul tõendab aula aluspõranda parandamise vajadust: tellija

nõue, milles märgitakse, et aulas on vaja eemaldada vana kahjustada saanud aluspõrand ja

parkett, ehitada uus aluspõrand ja uuesti paigaldada lipp-parkett (kd I, tl 56 pöördel);

väljamakse 39 300 eurot ja e-kiri (kd I, tl-d 60–61); eksperdiarvamus (lk 17, kd II, tl 110), selle

lisa 10 teine osa (kd II, tl 134 pöördel), samuti foto aulast (kd II, tl 10).

Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kogu põrandakonstruktsioon tuli lammutada,

sh aluspõrand. Eksperdiarvamusest tulenevalt kasutas tellija aluspõranda taastamiseks puidu

asemel betooni, et tulevikus oleks üllatusmomente vähem (eksperdiarvamuse p 11.8; kd II, tl

108 pöördel), kuid ekspert märgib, et auspõrandate seisukorra ja kahjustuste ulatuse ning

ehitustehnilise iseloomu kohta tal andmed puuduvad (eksperdiarvamuse p 1.4.10; kd II, tl 110).

Kolleegiumi hinnangul ei tõenda „üllatusmomendi vältimine“ ja tellija nõue, et tegemist on

algse olukorra taastamisega. Samuti ei ole hageja viidatud foto põhjal võimalik tuvastada

põrandakahjustuse ulatust. Eeltoodu alusel tõdeb kolleegium, et kostja hüvitamiskohustuse

määramisel tuleb arvestada esimese variandiga, mis ei hõlmanud endas kogu

põrandakonstruktsiooni lammutamist ja ehitamist.

10.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud arvestada hageja kalkulatsiooniga

14 080 eurot, sest eksperdi hinnangul ei arvesta see kõiki vajalikke töid (eksperdiarvamuse

p 11.8). Samuti ei tõenda parandamise mõistlike kulusid pangagarantii summa. Seega hindab

kolleegium eksperdiarvamuses esitatud kalulatsiooni, arvestades kohtupraktikas väljendatud

põhimõtet, et kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi

toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi

toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid (vt RKTKo

21.12.2021, 2-18-12360/79, p 11). Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada ehitushindadega kohe

pärast kahjujuhtumit (aprill 2022). Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et selliseks vajalikuks

ja põhjendatud kuluks on 39 086,33 eurot (eksperdiarvamuse lisa 10 II osa; kd II, tl 134

pöördel). Kolleegium nõustub hagejaga, et tal on õigus nõuda kahjuhüvitist koos käibemaksuga

(vt RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-133-12, p 24).

Eeltoodut arvestades on maakohus kostjalt hageja kasuks (39 300 - 39 086,33) 213,67 eurot

põhjendamatult välja mõistnud, mille osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab

selles osas hagi rahuldamata.

11. Veel leiab kostja, et maakohus jättis vääralt kohaldamata VÕS §-d 139 ja 140. Maakohus

leidis, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kostjalt nõutavat

kahjuhüvitist vähendada (vt maakohtu otsuse p 123). Kolleegium nõustub maakohtuga ja neid

põhjendusi ei korda. Praegusel juhul vaidlesid pooled selle üle, kas hageja on kahjujuhtumi

põhjustanud osaliselt ise. Ringkonnakohus hindas kostja väiteid kindlustusriski võimalikku

suurenemist reguleerivate sätete kohaldamise kaudu ning selliste asjaolude esinemist ei

tuvastanud. Asja materjalidest ei nähtu ja ka kostja ei tugine sellele, et hageja oleks

kindlustusjuhtumi järgselt käitunud viisil, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjalt saab viivist nõuda alates 11. jaanuarist 2023.

Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud

tingimuste korral – oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja

möödumine.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudelt 213,67 eurot viivise ning jätta selles osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise käesoleva kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

(viivitatud päevi 505) summas 16 619,67 eurot. Samuti on põhjendatud hageja VÕS § 113 lg 1

teise lause ja TsMS § 367 alusel esitatud nõue põhinõudelt 103 282,62 eurot tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda, määras need rahaliselt

kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks koos TsMS § 177 lg-s 4 sätestatud viivisega välja.

14. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse põhinõude 213,67 eurot ja

sellelt arvestatud viivisenõude väljamõistmise osas, jättes hagi selles osas rahuldamata, ei anna

see alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks TsMS § 173 lg 3 esimese lause

järgi. Kuigi rahalise nõude puhul on võimalik hinnata hageja nõude rahuldamise täpset ulatust,

ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekaks jaotada kulusid

TsMS § 163 lg 1 järgi. Osa, milles hagi jääb rahuldamata, on võrreldes kogu rahuldatud

haginõudega marginaalne (0,2%) ning hageja saavutas ülekaalukas osas oma kohtusse

pöördumise eesmärgi. Seetõttu ei ole põhjendatud jaotada menetluskulusid TsMS § 163 lg 1

järgi. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta

kostja kanda.

15. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse maakohtus ning kostja ei ole

apellatsioonkaebuses menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes

vaidlustanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata. Hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud maakohtus on 23 932 eurot, millest lepingulise esindaja kulud

moodustavad 7840 eurot, eksperdikulu 13 992 eurot ja riigilõiv 2100 eurot.

Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab menetluskulude

rahalise suuruse TsMS § 174 lg 3 kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus. Lepingulise esindaja

kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses,

arvestades

mh

kohtuvaidluse

asjaoludega,

asja

keerukuse

ja

mahukuse

ning

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3).

16. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja

osutanud hagejale apellatsiooniastmes õigusabi 19 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot,

(käibemaksuta). Sellele lisandub kohtuistungi ajakulu (kohtuistung määrati algusega kell 14.30)

1 tund ja 44 minutit. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitisena 21,23 tunni eest 2972,20 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole

käibemaksu hüvitamist taotlenud (TsMS § 174 lg 10).

Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes ei ole TsMS § 175

lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Võttes arvesse, et tegemist oli asja

materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga ning menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud

ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud 14,5 tunni asemel 8,5 tundi. Ülejäänud

menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on vajalik ja

põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes (15,23

× 140) 2132,20 eurot.

Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

17. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)