2-23-101197/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-101197

Tsiviilasi

Mohri Ait osaühingu hagi osaühing Vana Villemi Kõrtsid

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 274.91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Mohri Ait osaühing (registrikood 14925316, asukoht

Rüütli 21/1, 80011 Pärnu linn, e-post keskaa@gmail.com);

hageja seaduslik esindaja juhatuse liige O.K (isikukood XXX,

e-post xxx);

kostja Vana Villem Kõrtsid osaühing (registrikood 10966146,

asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

(Advokaadibüroo INDELA, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, e-post:

helmeri@indela.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Vana Villem Kõrtsid osaühingult (registrikood 10966146) hageja

Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) kasuks välja põhivõlgnevus summas

1273.92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30.99 eurot.

3. Mõista kostjalt Vana Villem Kõrtsid osaühingult (registrikood 10966146) hageja

Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) kasuks välja viivised põhivõlalt

(1273.92 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Mohri Ait osaühingu (registrikood 14925316) hagi Vana Villem Kõrtsid

osaühingu (registrikood 10966146) vastu rahuldamata osas, milles Mohri Ait

osaühing (registrikood 14925316) palub mõista välja põhivõla 720 eurot.

2-23-101197

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 36% ulatuses Mohri Ait osaühingu kanda ja 64% ulatuses osaühingu Vana

Villemi Kõrtsid kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Mohri Ait osaühing (OÜ) esitas 09.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.01.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik osaühing

Vana Villemi Kõrtsid esitas 24.01.2023 nõudele vastuväite. 02.02.2023 kohtumäärusega

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Harju Maakohus jättis 27.02.2023 esitatud hagiavalduse käiguta.

Hageja esitas 17.03.2023 hagiavalduse täienduse.

Harju Maakohus võttis 29.05.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vana Villemi Kõrtsid OÜ ja Mohri Ait OÜ 01.06.2022

käsunduslepingu projektijuhiteenuse osutamiseks Pärnumaal, Sindi linnas, Kalda tee 3

arendusprojektis. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus hageja koostama kinnistule geoaluse.

Hageja tellis juunis 2022 Tippgeo OÜ-lt geoaluse koostamise ning 10.08.2022 sai ta ka töö koos

kooskõlastustega kätte. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et töö on koostatud vastavalt

lepingule ning selle alusel teostatakse lepingu eesmärgiks olevat detailplaneeringut. 11.08.2022

edastas hageja kooskõlastatud geoaluse detailplaneeringu koostajale arhitekt ROle. Hageja tasus

töö teostajale Tippgeo OÜ-le nimetatud töö eest 22.09.2022 summas 1 273.92 eurot nende arve

2022699 alusel. Lepingu alusel kohustus kostja geoaluse koostamise eest hagejale tasuma 1 100

eurot + km 5 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 31.10.2022 arve nr.

221007 täpselt samas summas 1 061.60 eurot + km, kogusummas 1 273.92 eurot maksetähtajaga

05.11.2022. Kostja ei ole arvet tasunud.

Hageja toob välja, et lisaks toimus hageja poolt selle lepingu raames mitmeid muid tegevusi -

läbirääkimised detailplaneeringu ja mürauuringu teostajaga, suhtlus kostja enda, tema esindaja

MJ’ga ning kohaliku omavalitsuse ametnikega. Samuti objekti ülevaatus jne. Vastavalt lepingu

2-23-101197

punktile 4.7. oli hagejal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil esitada

esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km. Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt täiendavalt, lisaks otsesele geoalsuse koostamise kulule, ka 3 kuu eest projektijuhtimise

tasu 600 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 720 eurot). Hageja koostas selle kohta ka

arve 230203 ning edastas selle 23.02.2023 ka kostjale.

Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei asunud

käsunduslepingut täitma, rikkudes seeläbi lepingu tingimusi. Kostja kaotas hageja suhtes

usalduse, mistõttu saatis kostja 10.10.2022 hagejale e-kirja, millega ütles 01.06.2022

käsunduslepingu üles.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vana Villemi Kõrtsid OÜ ja Mohri Ait OÜ 01.06.2022

käsunduslepingu projektijuhiteenuse osutamiseks Pärnumaal, Sindi linnas, Kalda tee 3 (Kinnistu)

arendusprojektis. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus hageja koostama kinnistule geoaluse.

Hageja tellis juunis 2022 Tippgeo OÜ-lt geoaluse koostamise ning 10.08.2022 sai ta ka töö koos

kooskõlastustega kätte. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et töö on koostatud vastavalt

lepingule ning selle alusel teostatakse lepingu eesmärgiks olevat detailplaneeringut. 11.08.2022

edastas hageja kooskõlastatud geoaluse detailplaneeringu koostajale arhitekt ROle. Hageja tasus

töö teostajale Tippgeo OÜ-le nimetatud töö eest 22.09.2022 summas 1 273.92 eurot nende arve

2022699 alusel. Lepingu alusel kohustus kostja geoaluse koostamise eest hagejale tasuma 1100

eurot + km 5 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 31.10.2022 arve nr.

221007 täpselt samas summas 1 061.60 eurot + km, kogusummas 1 273.92 eurot maksetähtajaga

05.11.2022. Kostja ei ole arvet tasunud.

Hageja toob välja, et lisaks toimus hageja poolt selle lepingu raames mitmeid muid tegevusi -

läbirääkimised detailplaneeringu ja mürauuringu teostajaga, suhtlus kostja enda, tema esindaja

MJ’ga ning kohaliku omavalitsuse ametnikega. Samuti objekti ülevaatus jne. Vastavalt lepingu

punktile 4.7. oli hagejal õigus projektijuhtimise kulude eest tööde teostamise perioodil esitada

2-23-101197

esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km. Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt täiendavalt, liskas otsesele geoalsuse koostamise kulule, ka 3 kuu eest projektijuhtimise

tasu 600 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 720 eurot). Hageja koostas selle kohta ka

arve 230203 ning edastas selle 23.02.2023 ka kostjale.

Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei asunud

käsunduslepingut täitma, rikkudes seeläbi lepingu tingimusi. Kostja kaotas hageja suhtes

usalduse, mistõttu saatis kostja 10.10.2022 hagejale e-kirja, millega ütles 01.06.2022

käsunduslepingu üles.

4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus vastavalt käsunduslepingule nõuda tasu

geoaluse koostamise eest ning nõuda projektijuhtimise kulude hüvitamist.

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

6. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 4.1. on pooled leppinud kokku, et teenuste

nõuetekohase osutamise eest käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on järgmine (i) geoaluse

koostamine 1100 eurot. Summale lisandub käibemaks 20%.

Hageja on vastavalt lepingule tellinud geoaluse koostamise, tellitud töö on teostatud, hageja on

töö eest tasunud ning geoalus on saadetud arhitektile. Kohus leiab seega, et hageja on enda

lepingujärgsed kohustused seoses geoaluse koostamisega täitnud. Hageja esitas kostjale

31.10.2022 õigustatult arve nr 221007 summas 1 273.92 eurot, kuid kostja ei täitnud enda

lepingulist kohustust ning ei tasunud hagejale arvet nr 221007.

Sama lepingu punkt 4.7. sätestab, et käsundisaajal on õigus projektijuhtimise kulude eest tööde

teostamise perioodil esitada esimese kolme kuu viimasel päeval arve summas 200 eurot + km,

viimase 200 eurot + km eest esitatakse arve peale DP kehtestamist. Hageja selgitab, et nõuab

punkti 4.7.alusel projektijuhtimise tasu. Nimetatud punkt reguleerib ainult kulutuste hüvitamist.

Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks projektijuhtimisel kandnud kulusid.

Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja esitatud arve 230203, summas 720 eurot.

Hagiavalduse kohaselt ei ole lepingus viiviseprotsenti täpselt kokku lepitud, mistõttu soovib

hageja kostjalt sisse nõuda viivitusintressi 8% aastas, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse esitamisel oli VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt viivisemääraks 8%. Kuna pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud on kohtu

hinnangul hageja soovinud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja mõista

kostjalt osaühingult Vana Villemi Kõrtsid hageja Mohri Ait osaühingu kasuks välja

põhivõlgnevus summas 1 273.92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 30.99 eurot ja

viivised põhinõudelt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 720 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

2-23-101197

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Hageja nõude suurus oli kokku 2024.91 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 1273.92

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 30.99 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 64%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda

ning 64% ulatuses kostja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025. a otsusega nr 2-23-

101197.