2-22-131674/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. mai 2024, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-22-131674

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio, alates 06.11.2023 Aktiva Finance

Group OÜ hagi L B vastu 590,82 EUR nõudes

Tsiviilasja hind

646,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 06.11.2023

AS Aktiva Portfolio), registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35, Tallinn;

Hageja

lepinguline

esindaja:

Sigrid

Rahkema,

Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: jurist@julianus.ee;

Kostja: L B, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx;

Kostja lepinguline esindaja: Evgeny Broy, OÜ Hartran,

e-post info@hartran.ee.

Asja läbivaatamine

31.11.2023 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema, kostja L B ja kostja lepinguline

esindaja Evgeny Broy,

22.01.2024 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja, kostja ja tema esindaja ja kostja tõlk L Š. Istungil

kuulati üle kostja tunnistaja J K.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist põhivõlgnevuse 4,16 euro osas ja

viivisenõude 0,39 euro ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt L Blt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõla jääk

204,48 ja alates 29.04.2022 kuni 28.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivis sellelt

54,97 eurot (määraga 12,9% aastas).

4. Mõista kostjalt L Blt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis määras

12,9 % aastas põhivõla jäägilt (s.o 204,48 eurolt) alates 29.05.2024 kuni põhivõla

jäägi tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 149,51 eurot.

5. Mõista kostjalt L Blt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võla

sissenõudmiskulu hüvitamiseks 30 eurot.

6. Hagi jääb rahuldamata põhivõla nõudes 234,47 euro ulatuses, osaliselt

viivisenõudes, intressi nõudes 20,7 euro ulatuses ja lepingu teenindamise kulu 4,80

euro ulatuses.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. AS Aktiva Portfolio (hageja, AS Aktiva Portfolio ühines äriühinguga Aktiva Finance Group

OÜ 07.07.2023. tõestatud lepingu alusel, ühinemisotsus on vastu võetud 21.07.2023) esitas

22.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L Blt (B, kostja) 590,82 euro

saamiseks. Pärnu Maakohtu 25.08.2022 makseettepanekule esitas kostja 30.08.2022 vastuväite.

Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 13.09.2022 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 30.09.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 08.11.2022

määrusega menetlusse.

3. Kostja vastas hagile 21.11.2022. Hageja esitas 02.12.2022 seisukoha kostja vastusele. Kohus

määras pooltele vastastikuste kompromissipakkumiste esitamiseks ning täiendavate tõendite

esitamiseks tähtaja.

4. Hageja esitas 14.12.2022 kompromissiettepaneku. Kostja esitas 14.12.202 täiendava

seisukoha ning tõendid.

5. Kohtuistungid tsiviilasjas toimusid 30.11.2023 ja 22.01.2024, kus osalesid hageja

lepinguline esindaja, kostja ning kostja lepinguline esindaja. 22.01.2024 istungil osales ka tõlk

ja üle kuulati kostja tunnistaja.

6. Hageja esitas 04.02.2024 täiendavad tõendid. Selles menetlusdokumendis esitas hageja

tegelikult täpsustatud nõude, mis erines varasemalt esitatud nõudest. Täpsustatud nõue oli

järgmine:

Mõista kostjalt L B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 438,95 eurot,

intress 29,97 eurot, haldustasu 4,80 eurot, 10 sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 40,88 eurot; viivised alates 2.12.2023 kuni põhinõude summas 2721,15 euro

täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 17,90% aastas.

Kuna selles nõudes esinesid erinevused viivisemääras, viivise arvestamise kuupäevas ja ka

summas, millelt arvestada viivist, samuti olid menetluskulud oluliselt suuremad, siis andis

kohus 01.04.2024 hagejale tähtaja oma nõude selgitamiseks.

7. Hageja täpsustas oma nõuet 04.04.2024.

8. Kostja esitas lõpliku seisukoha 05.02.2024 ning 12.02.2024 esitas kostja seisukoha hageja

04.02.2024 täiendavate tõendite osas.

9. 28.02.2024 esitas hageja lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja, mille osas

kostja esitas omapoolse seisukoha 06.03.2024. Kostja esitas menetluskulude nimekirja

29.02.2024 ning hageja esitas selle osas omapoolse seisukoha 04.03.2024.

10. Hageja 04.04.2024 hagi täpsustuse ja menetluskulude nimekirja kohta esitas kostja

arvamuse 08.04.2024.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. 04.04.2024 lõplikult sõnastatud nõudes soovib hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 438,95 eurot;

-

Intressi 12,9% aastas põhivõlalt lepingu ülesütlemise aja (28.04.2022) seisuga summas

29,97 eurot;

-

Lepingu teenindamise tasu 4,80 eurot (4x1,20 eurot kuus);

-

võla sissenõudmiskulu 30 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis alates 29.04.2022 kuni hagi esitamiseni 30.09.2022

lepingus kokkulepitud määras 21,93% aastas põhivõlalt, kokku summas 40,88 eurot;

-

hagiavalduse esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras.

12. Menetluskulud (riigilõiv175 eurot ja õigusabikulud 2 634,75 eurot) palub hageja välja

mõista kostjalt ja väljamõistetud menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS (Võlaõigusseadus) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

-

I AS (Faktoor/Pank) ja kostja sõlmisid 01.11.2018 tarbijakrediidilepingu nr XXX

(edaspidi Leping, hageja on nimetanud seda ka osamaksetega müügilepinguks), mille

alusel sai kostja laenu ja kauba maksumusega 1 680 eurot. Lepingu sõlmimisel maksis

kostja kohe esimese osamaksena 200 eurot tagasi. Kostja kohustus tagastama Pangale

laenu 48 kuu jooksul (kuumaksega 48,34 eurot). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt. Pank saatis 05.04.2022 kostjale Lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.04.2022 saatis Pank

kostjale teatise Lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 29.04.2022 kostja vastase nõude AS Aktiva

Portfolio-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

-

Lepingu alusel väljastati kostjale laenu 1 680 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 48

kuu jooksul (kuumaksega 48,34 eurot). Kostja on maksnud Pangale põhiosa katteks

1236,89 eurot. Hagejale pole makseid tehtud. Seega on põhivõlg summas 438,95 eurot.

-

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus Lepingu ülesütlemise seisuga 29,97 eurot. Kostja intressi tasunud ei

ole.

-

Vastavalt Lepingule on kostja kohustatud tasuma Lepingu haldamistasu 1,20 eurot

kuus. 28.04.2022 Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 4,80

eurot (4 x 1,20).

-

Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 30 eurot: 1. tasulise kirja saatmine 15

eurot; 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

-

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt (438,95) eurot Lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 29.04.2022, kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2022

Lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 21,93% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 40,88 eurot.

-

Hageja toob esile Lepingu punkti 6.1, mille kohaselt ostja võib teenuslepingust

tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt esitades Faktoorile

vastavasisulise vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse ning

tasudes Faktoorile osamaksete jääkmaksumuse või osa sellest ennetähtaegselt koos kuni

ennetähtaegse tasumiseni arvestatud intressiga.

-

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja oleks lepingulised kohustused ennetähtaegselt

täitnud (s.o seisuga 12.12.2020), kuna kostjal on tasumata jäetud või ainult osaliselt

tasutud 05.04.2022 seisuga 4 osamakset, millest tulenevalt esitas Pank Lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja seejärel Lepingu üles ütles.

-

Hageja toob esile, et kostja ei ole lõpetanud Lepingut ennetähtaegselt. Kostja ei ole

saatnud Pangale sellekohast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teadet, kuigi

pidi selle Lepingu p 6.1. järgi esitame selleks, et Lepingut saaks ennetähtaegselt

lõpetada. Kostja on omaalgatuslikult teostatud arvestuse tulemusena jõudnud ekslikult

järeldusele, et kohustused on täidetud ning Leping lõppenud. Kostja jättis arvestamata,

et igakuiselt läheb maha makstud osamaksest intress, lepingutasud ning põhiosa jääk.

-

I AS tegi kostjale 2022 ettepaneku lõpetada Leping tagant järele 2020 detsembri

seisuga, tasudes seejuures Pangale 256,98 eurot. Kostja sellega ei nõustunud.

-

Lisaks leiab hageja, et kui kostja ei oleks Lepingu tingimustega nõustunud, siis oleks

tal olnud võimalus jätta Leping sõlmimata.

14. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka

menetluskuludelt viivise välja mõistmist.

Kostja vastuväited

15. Kostja vaidleb hagile vastu ja on menetluse kestel toonud esile järgmist:

-

01.11.2018 sõlmis kostja L E OÜ-ga osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX.

Faktooriks oli selle lepingu kohaselt Pank.

-

Lepingu järgi oli kostjal õigus tasuda kõik maksed ennetähtaegselt. Seisuga 12.12.2020

oli kostja tasunud kogu krediidisumma 1 680 eurot, igakuise Lepingu teenustasu

perioodi 12.12.2018-12.12.2020 eest 28,80 eurot, Lepingu sõlmimise tasu 15 eurot,

intressi 12,9% aastas perioodi 12.12.2018-12.12.2020 eest 288,68 eurot. Kokku tasus

kostja Lepingu alusel 2 015 eurot. Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et täitis kõik

Lepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt.

-

Seoses sooviga ennetähtaegselt makseid tasuda, konsulteeris kostja L E OÜ töötajaga,

kellega kostja Lepingu sõlmis ning kostja sai nimetatud töötaja nõusoleku. 12.10.2020

kirjaga teatas kostja Pangale, et tasub krediidisumma ennetähtaegselt hiljemalt

12.12.2020. Pangast tagasisidet ennetähtaegse tagastamise osas ei tulnud. 18.02.2021

saatis kostja veel ühe kirja pangale, et 12.12.2020 on krediidisumma täielikult

ennetähtaegselt tagastanud, kuid vastust ei tulnud.

-

Poolteist aastat peale kõigi ennetähtaegselt tasutud maksete tegemist hakkas Pank

esitama kostjale võlanõudeid, selgitades, et Pank eeldas, et maksed olid tehtud avansina

edasiste maksete kustutamiseks. Kostja leiab, et kui kostja tasus pooleteist kuu jooksul

703,18 eurot, oleks pidanud Pank kostjaga ühendust võtma, et selgitada välja selle

makse põhjus, kuid Pank seda ei teinud. 21.04.2022 vastuses nõustus Pank nõuet

vähendama 256,98 euroni. Kostja palus selgitada nõude kujunemist, kuid siiani ei ole

vastust saanud. Kostja poolt 2020 aasta novembris ja detsembris tehtud maksed summas

703,18 eurot näitavad selgelt kostja soovi oma kohustused täita ennetähtaegselt. Kostja

leiab, et Pank oli kohustatud välja uurima kostjalt sellises summas saadud ülekande

põhjuse.

-

Lepinguga ei ole ette nähtud, et kostja peab küsima Pangalt lõpparve.

-

Lepingu lõpetamise üheks aluseks on kohustuste ennetähtaegne täitmine, seega lõppes

Leping 12.12.2020, kui kostja teostas viimase laenuga seotud makse.

-

Kostja on korduvalt kinnitanud, et saatis 2020 aasta oktoobris Pangale kirja, seda

kinnitab tunnistaja. Pank ei saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust.

-

Peale kostja selgitusi kõikide lepinguga seotud maksete tasumise kohta, saatis Pank

21.04.2022 kirja, milles pakkus Lepingu lõpetamist sellest momendist, mil oli tasutud

ettemaks ja sellisel juhul oleks vaja lisaks tasuda 256,98 eurot.

-

Kostja toob esile, et hageja on nõuet valesti arvestanud. 12.04.2022 seisuga peaks olema

põhinõude jääk 347,52 eurot, kuid hageja nõuab 438,95 eurot. Lisaks lähtub Pank

intressimäärast 22,1% aastas mitte Lepingus kokkulepitud intressimäärast 12,9%, seega

on ebaõige hageja intressinõue 29,97 eurot. Kostja pöördus majandusspetsialisti S V

poole, kes sooritatud uuringu tulemusena jõudis järeldusele, et Pank arvestas intressi

lähtudes määrast 22,1% aastas, mis ei vasta Lepingule. Kuna põhinõude arvutuskäik ei

ole õige, siis on kostjal kahtlus ka viivisenõude suuruse osas. Kostja on kogu laenu

kasutamise perioodi eest tasunud lepingu haldustasu, seega ei saa hagejal olla kostja

vastu haldustasu nõuet 4,80 eurot. Sissenõudmiskulude (30 eurot), osas on kostja

seisukohal, et tegemist ei ole vajalike ega põhjendatud kulutustega.

16. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista välja ka viivis menetluskuludelt.

Kohtuistung

17. 30.11.2023 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalised hageja lepinguline esindaja,

kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kohus selgitas hagejale, et kostja poolt esitatud maksete

väljavõttest seisuga 2020 detsember ilmneb, et kostja on võlgnevuse ära tasunud, osamakse

hulgas on intress ja lepingu haldustasu. Hageja tõi esile, et kostja ilmselt nägi, et on võimeline

kohustuse täitma varem, kui Lepingus märgitud. Intressid ja Lepingu haldustasud olid

arvestatud 4 aasta peale. Kostja ei nõustunud kirjaga, kus oli välja toodud tingimus, et Lepingut

varem lõpetada soovides tuleb kostjal maksta veel ca 260 eurot. Kostja oli teinud oma

arvutused.

18. Kohus arutas pooltega võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Kostja leiab, et ei pea

hagejale midagi enam tasuma, sest kasutas laenu ainult kaks aastat ning selle eest on ta tasunud

nii intressi kui ka muid lepinguga seotud tasusid. Lisaks on kostjal tunnistaja, kes saab

kinnitada, et kostja saatis Pangale kirja laenu ennetähtaegse tagastamise kohta. Koopiat kirjast

kostjal ei ole ja seetõttu soovib ta tõendina esitada tunnistaja ütlused.

Hageja pakkus kompromissina, et nõustub menetluse lõpetama, kui kostja tasub hagejale

1 213,82 eurot 12 kuu jooksul (dtl 95). Kostja sellega ei nõustunud.

19. 22.01.2024 Harju Maakohust toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja,

kostja, kostja lepinguline esindaja ja tõlk. Kohus palus hagejal kostjale selgitada, mida peab

kostja veel tasuma lisaks sellele, et kostja tasus 2 015 eurot. Hageja selgitas, et maksegraafikust

tuleb täpselt välja, mida igakuine osamakse sisaldab, summa on küll igakuiselt sama, aga

arvestus, mille katteks see läheb tuleneb maksegraafikust. Kostja pole lähtunud

maksegraafikust vaid on ise koostanud oma nägemuse järgi graafiku. Kostja selgitas, et sai

maksegraafiku alles 2022, varem tal seda polnud. Kostja ei küsinud pangalt seda graafikut, kuna

Lepingust oli selge, kui palju maksta tuleb.

20. Hageja selgitas, et laenu ennetähtaegseks tagastamiseks oleks kostja pidanud tegema

selgsõnalise avalduse, et soovib Lepingut ennetähtaegselt lõpetada, suuremate summade

tagasimaksmise korral ei saa eeldada, et kostja soovib Lepingut ennetähtaegselt lõpetada, seda

enam, kui summad ei olnud täpselt sellised nagu maksegraafikus. Konkreetset avaldust Lepingu

ennetähtaegse lõpetamise kohta kostja esitanud ei ole.

21. 22.01.2024 istungil kuulati üle ka tunnistaja J K. Tunnistaja selgitas, kuidas kostja palus

temalt abi kirja kirjutamisel pangale laenu ennetähtaegse tagastamise kohta. Kiri koostati vene

keeles, seejärel tõlgiti arvuti abil eesti keelde. Tunnistaja printis kirja välja, andis selle kostjale,

kostja allkirjastas kirja ning pani tunnistaja nähes ümbrikusse ja seejärel postkasti. Kirja

postkasti panek toimus 2020 aasta oktoobri keskpaigas. Tunnistaja selgitas, et kirjas olid

adressaat I ja et kostja teatab, et kustutab oma laenu hiljemalt 2020 aasta lõpus, kirjas olid ka

lepingu numbrid ja kontaktid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused:

23. 04.02.2024 hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista:

-

põhivõlgnevus

438,95 eurot, intress

29,97 eurot, haldustasu

4,80 eurot,

sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 40,88 eurot;

-

viivised alates 2.12.2023 kuni põhinõude summas 2 721,15 euro täitmiseni lepingus

kokku lepitud viivise määras 17,90% aastas;

-

menetluskulud (riigilõiv 175 ja hageja õigusabikulud 5 480,00 eurot) ning viivis

menetluskuludelt.

24. Kuna see erines hageja varasemalt esitatud nõudest palus kohus 01.04.2024 kirjaga, et

hageja täpsustaks oma 04.02.2024 esitatud nõuet. Kohus selgitas hagejale, et naginõude

vähendamine ei ole küll hagi muutmine, kuid vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele

saab nõude vähendamine menetluslikult olla haginõude osaline tagasivõtmise või hagist osaline

loobumine (vt ka RKTKo 20.03.2019 tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 17; RKTKo 11.09.2019

tsiviilasjas nr 2-16-19005, p 13). Hageja on 04.02.2024 menetlusdokumendis vähendanud

põhinõuet ja viivisenõuet ning muutunud ka viivisemäära väiksemaks. Hageja on viivist ka

arvestanud erineva ajavahemiku eest. .

25. Hageja täpsustas oma nõuet 04.04.2024 järgmiselt:

-

hageja loobus osaliselt hagist, st põhivõlgnevusest summas 4,16 eurot (443,11-438,95)

ja viivisest summas 0,39 eurot (41,27-40,88).

-

hageja lõplikuks nõudeks jäi: põhivõlgnevus 438,95 eurot, intress 29,97 eurot,

haldustasu 4,80 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 40,88 eurot. Lisaks viivised alates 01.10.2022 kuni põhinõude summas 438,95

eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,93% aastas ja menetluskulud (riigilõiv

175 eurot ja hageja õigusabikulud 2 634,75 eurot ning viivis menetluskuludelt.

26. Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada hageja põhinõude 4,16 euro ja viivise 0,39 eurot osas. Ülejäänud osas lahendab kohus

nõude käesoleva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse

lõpetamise alus.

27. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud ära kohtuistungil tunnistaja

ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

28. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse (eelnevalt ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2

ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda

poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev

menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg

2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

29. Kohus lähtub ka sellest, et TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes

tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud

asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1

ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4).

30. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

-

Välja mõista kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenev võlg 438,95 eurot;

-

Välja mõista kostjalt intress seisuga 28.04.2022 summas 29,97 eurot;

-

Välja mõista kostjalt laenu haldustasu 28.04.2022 seisuga 4,80 eurot;

-

Välja mõista kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu 30 eurot;

-

Välja mõista kostjalt viivis Lepingus kokkulepitud määras 21,93% aastas põhinõudelt

443,11 eurot alates 29.04.2022 kuni hagi esitamiseni 30.09.2022 summas 40,88 eurot;

-

Samuti palub hageja välja mõista ka edasiulatuva viivise Lepingus kokkulepitud määra

järgi.

31. Poolte esile toodud asjaolude ja kostja nõustumise (mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4

alusel tuvastatuks) käsitleb kohus järgnevaid faktilisi asjaolusid:

-

Pooled ei vaidle selle üle, et 01.11.2018 sõlmis kostja Lepingu (dtl 24jj), mille

osapoolteks olid lisaks kostjale, müüja L E OÜ ja laenuandja AS I. Lepingu punktis 2.1

on Lepingut defineeritud kui müüja poolt ostjale antava krediit (tarbijakrediit asja

omandamiseks). Kauba eest tuleb tasuda laenuandjale (s.o Pangale). Kostja selgitas

istungil, et ostis õhupuhastaja, kuid ostetud kaubal ei ole käesoleva tsiviilasja

lahendamisel olulist tähtsust.

-

Lepingu p 2.2 kohaselt kinnitab kostja, et ta on teadlik, et LuxEesti OÜ loovutas AS-ile

I kõik Lepingust tulenevad nõuded, sealhulgas osamaksete ja muude Lepingu alusel

tasumisele kuuluvate maksete nõuded ning nõuete kõrvalnõuded. Seejuures on kostja

teadlik ja nõustub, et Lepingu alusel tehtavad maksed loetakse täidetuks ainult nende

täitmise korral AS-ile I.

-

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai krediiti 1 680 eurot, millest Lepingu sõlmimisel

tagastati 200 eurot. Lisaks maksis kostja Lepingu sõlmimise tasu 15 eurot.

-

Pooled ei vaidle selle üle, et 12.12.2020 seisuga tagastas kostja AS-ile I laenu 2015

eurot järgmiselt (vt ka dtl 173 p 5 hageja menetlusdokumendis):

a) Lepingu sõlmimisel 200 eurot;

b) Igakuine Lepingu haldamise tasu 12.12.2018-12.12.2020 kokku 28.80 eurot;

c) Lepingu sõlmimise tasu 15 eurot;

d) Intress 12,9% aastas vahemiku 12.12.2018-12.12.2020 eest 288,68 eurot;

e) Igakuiselt detsember 2018-oktoober 2020 48,834 eurot (vt d tl 100-101,107; 119-122);

f) Novembris 2020 368,18 eurot;

g) Detsembris 2020 355 eurot (vt ka dtl 122).

32. Hageja väidab, et kostjalt laekus laenu põhiosa makseteks kokku 1 236,89 eurot ning kuna

laenu anti 1 680 eurot, siis on kostjal maksmata 438,95 eurot ehk 1 680 eurot – 1 236,89 eurot.

33. Kostja väide on, et tema maksis detsembris 2020 kogu laenu ennetähtaegselt tagasi tehes

arvutused selle järgi, kuidas olid pooled Lepingus kokku leppinud intressi määras ja muudes

tasudes, mis Lepingu järgi tuli maksta.

34. Pooled ei vaidle selle üle, et Lepinguga oli kokku lepitud Lepingu haldustasu maksmine,

intress määraga 12,9% aastas ja Lepingu sõlmimise tasu.

35. Kohus annab esmalt poolte esitatule õigusliku hinnangu õigussuhte kvalifitseerimise osas.

Kohus nõustub pooltega, et poolte sõlmitud Leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Leping sisaldab ka müügilepingu elemente, kuid suhtes hagejaga on kostja selles

Lepingus laenusaaja ja hageja laenuandja.

36. Põhivaidlus on selles, kas kostja lõpetas 2020 detsembris Lepingu tasudes laenu tagasi

ennetähtaegselt või mitte. Samuti on vaidlus selles, millise summa pidi kostja Lepingu

lõpetamise soovi korral detsembris 2020 hagejale maksma.

37. Kostja maksis seisuga 2020 detsember hagejale laenu tagasi 2 015 eurot (dtl 100-101

(liidetavatele summadele on lisatud ka Lepingu sõlmimisel tasutud 200 eurot) tehes Lepingu

lõpetamiseks vaja minevate summade arvestuse ise (vt ka dtl 67).

38. Hageja on selgitanud, et laenu tagastamine oli ette nähtud graafiku alusel ja et igakuise

makse suuruse hulka oli arvestatud intress ja muud Lepinguga seotud tasud. Seetõttu on hageja

oma nõude suuruse arvutamisel lähtunud igakuiste maksete suurusest.

39. Selles seisnebki kohtu arvates põhiline erinevus, kuidas pooled Lepinguga seotud kulu

arvestavad: kostja on võtnud aluseks Lepingus kokkulepitud intressimäära ja Lepingu tasud

ning arvestanud need välja laenu tagastamise hetkel. Hageja on lähtunud aga graafikus kindlaks

määratud maksetest ja neid summeerinud.

40. Kostja väidab, et teatas Pangale oktoobris 2020 kirjalikult, et soovib laenu ennetähtaegselt

tagastada. Pärast seda tegi hageja 11.11.2020-11.12.2020 Pangale laenu tagastamiseks

ülekandeid kokku 703,18 eurot (dtl 101, 205, 218).

41. Hageja väidab, et ta pole kostjalt oktoobris 2020 teateid saanud ning käsitles kostja tasutud

summat ettemaksuna. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, kuid on püüdnud seda teha

esitades esialgse võlausaldaja nö logi e-kirjavahetusest võlgnikuga (vt ka d tl 173 jj). Sellest

logist nähtub, et kirjavahetust kostjaga on peetud kevadel 2022, kuid suhtlust pole olnud

oktoobris-novembris 2020.

42. Kostja on tõendanud, et teatas 18.04.2022 Pangale, et ta on kõik Lepinguga võetud

kohustused Panga ees täitnud 12.12.2020 (dtl 69 tõlge hageja e-kirjast). Osundatud e-kirjas

väidab kostja, et võttis oktoobris 2020 ühendust kauba müüjaga ehk L E OÜ-ga ja veebruaris

2021 Pangaga posti teel. Kostja väidab selles kirjas, et Pank ignoreeris tema 18.02.2021 kirja.

43. 21.04.2022 vastab Pank kostjale, et nõustub Lepingu lõpetama detsembrikuu 2020 seisuga,

kui kostja maksab veel juurde 256,98 eurot (dtl 71 jj).

44. Hageja esitatud tõenditest (dtl 195 jj) nähtub kostjaga kirjavahetuse pidamine kevadel 2022,

kuid tõendeid pole esitatud kirjavahetuse kohta oktoobris 2020. Sama kinnitavad kostja esitatud

tõendid poolte kirjavahetuse kohta (dtl 210 jj).

45. Samas on hageja 29.04.2022 teatanud kostjale, et kostja poolt teostatud viimane makse on

kätte saadud ja leping on lõppenud (dtl 216). Hageja on enda väitel Lepingu üles öelnud

28.04.2022 ülesütlemise teatisega (dtl 31), ja selle kohaselt on kostja võlgnevus kokku 185,56

eurot.

46. Seega on poolte selgitused ja esitatud tõendid vastuolulised: hageja on ebajärjekindel

võlgnetava summa arvestamisel (arvutuse aluseid pole esitatud) ja kostja on ebajärjekindel

selles, millal ta Pangaga ühendust võttis.

47. Kostja selgitas 22.01.2024 kohtuistungil järgmist (ajapunkt 00:29:48):

„septembris 2020 leidsin võimaluse maksta tagasi ennetähtaegselt. Helistasin panka numbrile,

mis on lepingus toodud. Paluti kõik asjad saata e-postile. Mul sellel hetkel e-posti ei olnud, ei

saanud seda võimalust kasutada. Helistasin müüjale, kes mulle kauba müüs, kuna ma tean, et

neil otseside pangaga. Kaup, mida sain, ei olnud kvaliteedilt parim ja iga poole aasta tagant

pidi mehhaanik remontima ja kui uurisin, kus müüja on, siis öeldi, et ta pole ammu enam tööl.

Ma ei saanud telefoni teel kätte. Kuna ma ei valda eesti keelt, palusin sõbranna abi, et kiri

kirjutada pangale. Pangal on ka kontor Tallinnas, aga ma esimest korda olen seotud

krediidilaenuga. Siis helistades öeldi (toote müünud firma poolt), et pole probleemi, kõik on

korras. Panka kontorisse ma kohale ei läinud. Kirjutasin neile 2 kirja.“

48. Selle väite kinnituseks selgitas 22.01.2024 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J K, et tema

tõlkis kostja palvel venekeelse kostja pöördumise Panga poole, eesti keelde, printis selle

paberkandjale ja kostja pani selle tunnistaja nähes postkasti oktoobris 2020. Kiri oli Pangale

laenu ennetähtaegse tagastamise kohta. Kirja koopia ei ole säilinud ja tõendeid selle kohta, et

Pank on sellise kirja kätte saanud, esitatud ei ole. Pangale helistamise kohta tõendeid ei esitatud.

49. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS

§ 196 lg 4 järgi, kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud

kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud

kohustustele. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled

tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

50. Laenulepingu saab lõpetada VÕS § 186 p 1 ja VÕS § 411 lg 1 kohaselt laenu ennetähtaegse

tagasi maksmisega. VÕS § 411 lg 1 järgi võib tarbija tarbijakrediidilepingust tulenevad

kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi

kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse

leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemise avalduse

teisele lepingupoolele kättetoimetamise riski kannab lepingut üles öelda sooviv pool. Praegusel

juhul ei ole kostja veenvalt tõendanud, et ta on Lepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse

Pangale esitanud.

51. Pooltevahelise Lepingu p 6.1 sätestab, et kostja võib Lepingust tulenevad kohustused

osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt esitades Pangale vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas

vormis

avalduse

ning

tasudes

Pangale

osamaksete

jääkmaksumuse

ennetähtaegselt koos kuni ennetähtaegse tasumiseni arvestatud intressidega (dtl 25).

52. Pooled on seega kokku leppinud, et laenusaaja peab oma kohustuste ennetähtaegseks

täitmiseks esitama sellekohase avalduse ja tasuma osamaksete jääkmaksumuse või osa sellest

ja tasumise hetke seisuga arvestatud intressi.

53. Kostja väidab, et oktoobris 2020 ei olnud tal kehtivat e-posti aadressi, kuid Lepingus on

kostja ise kinnitanud, et tema e-posti aadress on xxx ja hiljem on kostja sellelt e-posti aadressilt

pidevalt Panga ja hagejaga suhelnud. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks

Panka või hagejat oma sidevahendite muutumisest teavitanud. Kostja põhjendas kohtuistungil,

et Lepingusse märgitud e-posti aadress on abikaasa e-posti aadress ja ta soovis esialgu varjata

abikaasa eest ebaõnnestunud tehingut. See ei riimu aga kostja selle selgitusega, et pärast kauba

ostmist oli sellega pidevalt probleeme ja tehnik pidi käima korduvalt õhupuhastajat

parandamas. Seega ei saanud toote ostmist abikaasa eest ka varjata.

54. Dtl 100-101 esitatud pangaväljavõtete alusel tuvastab kohus, et kostja maksis Pangale

Lepingu sõlmimisel 200 eurot, ajavahemikul 12.12.2018-09.10.2020 graafiku alusel igakuiste

osamaksete kaupa kokku 1 111,82 eurot ja 11.11.2020-11.12.2020 (ühe kuu jooksul) kokku

703,18 eurot. Seega seisuga 11.12.2020 maksis kostja Pangale laenu tagasi kokku 2 015 eurot.

55. Kohus hinnangul ei saa laenu ennetähtaegse tagastamise soovi tuvastada ainult vastava

avalduse alusel, sest laenuleping lõppeb ka siis, kui laenukohustus täidetakse (VÕS § 186 p1).

56. Dtl 193 graafiku ja Lepingu p 6.1 kohaselt oleks kostja pidanud Lepingu lõppemiseks

maksma 11.12.2020 hetke seisuga laenu jääkmaksumuse, mis graafiku kohaselt oli 907,66 eurot

ning selle hetke seisuga tasumisele kuuluva intressi, milleks oli graafiku järgi 9,27 eurot. Kostja

maksis 213,75 eurot vähem.

57. Kostja väidab, et helistas oktoobris L E OÜ töötajale, kes talle kauba (õhupuhasti) müüs ja

viimane kinnitas, et kostja võib laenu enne tähtaega tagasi maksta. Kohus leiab, et kuna laen

tuli tagastada Pangale, siis pole oluline, kas kostja L E OÜ töötajale oma soovist rääkis või

mitte, sest L E OÜ ei olnud laenulepingu järgi õigustatud isikuks.

58. Kostja on küll esitanud tõendina 22.01.2024 tunnistajana ülekuulatud J K ütlused, kuid need

ei kinnita, et Pank oleks kostja ülesütlemise avalduse ehk laenu ennetähtaegse tagastamise

avalduse kätte saanud. Samuti pole kohtule esitatud kostja ülesütlemise avaldust – puudub teave

selle kohta, mida täpselt kostja avaldas, millisest kuupäevast Leping üles on öeldud jms.

59. Samas pole kohtu arvates õige hageja väide, et Pank käsitles kostja makseid detsembris

2020 (kokku 703,18 eurot) laenu tagastamise ettemaksena.

60. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla

kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo

05.11.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12; RKTKo 21.10.2020 tsiviilasjas nr 2-18-

109972/115, p 12).

61. Laenusaaja tahe laenu tagastamisel on eeldatavasti suunatud laenulepingust tuleneva laenu

tagasimaksmise kohustuse täitmisele, antud juhul arvaski kostja ise, et ta on laenu tervikuna

tagasi maksnud. Laenu osade kaupa tagastamise kohustuse puhul puudub mõistlik põhjus

eeldada, et suurema summa tagastamisel soovib laenusaaja ettemakset teha. Ja juhul, kui Pangal

tekkis kahtlus, mida kostja makse detsembris 2020 tähendas, oleks Pank pidanud kostjalt seda

küsima. Pank ei teinud seda.

62. Võlausaldajal on VÕS § 88 lg 4 järgi teatamiskohustus laenusaaja ees: Pank peab laenu

osalise tagastamise korral teatama laenusaajale, kuidas ta on tagasimakset laenukohustuse

katteks arvestanud, tegema uue graafiku juhul, kui laen pole täielikult tagastatud või teatama,

mida peab laenusaaja laenu täielikuks tagastamiseks veel tegema. Pank pole seda antud juhul

teinud. VÕS § 411 lg 1 kohaselt pole pangal õigus nõuda krediidi kasutamata ajale langevat

intressi ega muid kulusid. Seega ei saanud Pank pärast suurema summa laekumist jätkata

intresside ja muude kulude arvestamist endise graafiku alusel.

63. Kostjal aga puudus alus ise laenu tagastamise graafikut koostada ja oma summasid

arvutada, mida ta peab Pangale maksma – kostjal tuli lähtuda sõlmitud Lepingust. Juhul, kui

kostja oleks soovinud Lepingut muuta või määrata, kuidas tema makstud summasid tuleb

Lepinguga võetud kohustuse täitmise katteks arvestada, tulnuks kostjal VÕS § 88 lg 4 järgi

samuti võlausaldajat eelnevalt või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist teavitada.

Kostja pole tõendanud, et ta oleks seda teinud.

64. Samas viitab kostja käitumine – kostja tegi suurema summa ulatuses laenu tagasimakse

detsembris 2020 (703,18 eurot) ja pärast seda ei teinud enam ühtegi makset – üheselt sellele, et

kostja arvas end olevat laenukohustuse täitnud. Pank ei reageerinud sellele kahe aasta jooksul.

Alles kevadel 2022 asus Pank väitma, et kostja võlgneb talle laenu tagastamise graafiku järgseid

makseid.

65. Kohus leiab, et kuna kostja käitumisest (703,18 euro ülekandmine seisuga 12.12.2020) on

järeldatav kostja soov laen ennetähtaegselt tagastada ning kuna Pank ei täitnud kohustust välja

selgitada, millisel eesmärgil ja milliste kohustuste katteks kostja selle makse tegi ega määranud

ka ise, kuidas ta tasutud summat Lepingu kohustuste täitmisena arvestab, siis ei saa kostja

kohustuste maht ületada summat, mida kostja pidi Lepingu ennetähtaegseks täitmiseks seisuga

12.12.2020 maksma. Selleks summaks oli Lepingu p 6.1 ja laenu tagastamise graafiku järgi

laenu jääkmaksumus 907,66 ja selleks ajaks tasumisele kuuluv intress 9,27 eurot, kokku 916,93

eurot. Seega oleks kostjal tulnud tasuda veel 213,75 eurot.

66. Kuna Pank pole määranud uut graafikut, arvestanud intresse ja jääkmaksumust ümber ega

teatanud millise summa kostja veel võlgneb, siis Pank ilmselt ei lugenud, et kostja on tagastanud

laenu ennetähtaegselt osaliselt, kuigi oleks pidanud seda tegema või teatama, kuidas ta kostja

tegevust käsitleb.

67. Panga avaldused selle kohta, kui palju peab kostja maksma on olnud hilinenud ja tarbijat

eksitavad ning segadust tekitavad (nt Panga poolt Lepingu ülesütlemise teates (28.04.2022)

märgitud võlgnevus on 185,56 eurot; enne ülesütlemise teadet saatis Pank kostjale e-kirja, et

Lepingu tagantjärele (seisuga 12.12.2020) lõpetamiseks tuleks kostjale Pangale maksta veel

256,98 eurot; hagis nõuab hageja kostjalt 438,95 eurot; 29.04.2022 sai kostja Pangalt kirja, et

makse on kätte saadud ja Leping lõppenud). Kostjal ja kohtul oli võimatu aru saada, kuidas

Pank kostja võlgnevust arvutab.

68. Kuna aga Leping lõppes laenu ennetähtaegse tagastamisega 12.12.2020, sest sellise

tahteavalduse kostja oma käitumisega tegi vahemikus 11.11-11.12.2020, siis ei olnud Pangal

28.04.2022 enam võimalik juba lõppenud Lepingut ülesöelda. Hageja sai alates 12.12.2020

nõuda kostjalt vaid Lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks vajaminema täiendava 213,73 euro

tasumist ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja viivisenõue ja muud kõrvalnõuded

69. Hageja nõuab kostjalt veel ka intressi 12,9% aastas põhivõlalt (438,95 eurolt) Lepingu

ülesütlemise aja (28.04.2022) seisuga 29,97 eurot; Lepingu teenindamise tasu 4,80 eurot

(4x1,20 eurot kuus); võla sissenõudmiskulu 30 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis alates

29.04.2022 kuni hagi esitamiseni 30.09.2022 lepingus kokkulepitud määras 21,93% aastas

põhivõlalt 40,88 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras.

70. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine.

71. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

72. Seega tarbijakrediidilepingute puhul saab võlausaldaja nõuda viivist samas määras, kui on

intressimäär (juhul, kui lepinguga kokkulepitud intressimäär on kõrgem, kui seaduses

sätestatud viivisemäär).

73. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% ja viivisemääraks 21,93%.

74. Osundatud VÕS sätete alusel ei saa aga hageja nõuda viivist rohkem kui määraga 12,9%

aastas.

75. Kohus tuvastas, et kostja oleks 12.12.2020 Lepingu ennetähtaegse lõpetamise eesmärgil

tegema makseid kokku 916,93 eurot (põhivõla jääk 907,66 eurot ja intress 9,27 eurot). Kostja

maksis 703,18 eurot. Kohustuste täitmise järjekord on ebapiisava makse puhul sätestatud VÕS

§ 415 lg 2 ja seega esmalt tuleb katta põhivõla osa ja seejärel intress. Seega põhivõlga tuleb

kostjal maksta 204,48 eurot (907,66-204,48) ja intressi 9,27 eurot.

76. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.04.2022, s.o järgnevast päevast sellele, kui hageja

teatas Lepingu ülesütlemisest. Kuna see on hilisem aeg hageja nõude sissenõutavaks

muutumisest (12.12.2020) ja seega kostjale soodsam, siis rahuldab kohus hageja viivisenõude

alates 29.04.2022 määraga 12,9% aastas kuni kohustuse täitmiseni. Otsuse tegemise aja seisuga

on hageja õigustatud saama viivist 54,97 eurot.

77. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

78. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates võlgnevuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tuginedes Riigikohtu senisele

praktikale piirab kohus viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.

79. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha

kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Seega intressi tasumisega viivitamise eest viivist nõuda ei saa.

80. Nagu kohus on eelnevalt viidanud VÕS §-le 411 lg 1, siis selle sätte kohaselt kohaselt pole

pangal õigus nõuda krediidi kasutamata ajale langevat intressi ega muid kulusid. Seega jätab

kohus rahuldamata hageja nõude intressi saamiseks 20,7 euro ulatuses ja Lepingu teenindamise

tasu 4,8 euro osas.

81. Hageja nõue võla sissenõudmiskulu hüvitamiseks 30 eurot on põhjendatud ja kuulub VÕS

§ 1132 lg 2 alusel rahuldamisele.

82. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude põhivõlalt 204,48 eurolt määraga 12,9% aastas

alates 29.04.2022 kuni 28.05.2024 summas 54,97 eurot, sama määraga viivis alates 29.05.2024

kuni kohase täitmiseni; intressinõude summas 9,27 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

83. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

84. Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163 lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud poolte

endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaks määramiseks.

85. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik