3-24-1181/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1181

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (27.09.2023.a

käskkiri nr 6-2/674-1)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse

peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

vastu, mille nõudeks on mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamine. Kaebaja väidetud

vastustaja õigusvastaseks tegevuseks on 27.09.2023. a käskkiri nr 6-2/674-1, millega kaebaja

määrati tööle koristajana.

2. Kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-23-2937 kaebuse nõuetes tühistada 27.09.2023.a käskkiri

nr 6-2/674-1, keelata kaebaja rakendamine majandustöödel ja tuvastada vangla tegevuse

õigusvastasus kaebaja tööle rakendamisel. Kaebaja ei olnud rahul sellega, et käskkiri kehtib

ka avavanglas, talle võimaldatakse tööd üksnes mõni tund nädalas ja sellise töömahuga ei ole

talle tagatud seaduses ette nähtud töötasu (10 % alampalgast). Kohus tagastas kaebuse

03.01.2024. a määrusega, kuna keelamis- ja tuvastamisnõuded ei olnud lubatavad ning

tühistamisnõude puhul ei esitanud kaebaja kohtueelses menetluses vaiet tähtaegselt. Kaebuse

tagastamine on jõustunud. Kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-24-77 kaebuse Viru Vangla

27.09.2023. a käskkirja nr 6-2/674-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus tagastas kaebuse

26.04.2024. a määrusega, kuna tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Määrus

ei ole jõustunud.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 20.05.2024. a määrusega.

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse

hindamisel seotud sellega, millises summas kahju hüvitamise nõude on kaebaja esitanud.

Lähtuda saab sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse

rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu

496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise

saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud

kuludega.

Kaebaja väidetud õiguste rikkumine seisneb selles, et ei teostunud kaebaja kavatsus töötada

ainult avavanglasse paigutamise saavutamiseks ja kuni avavanglasse paigutamiseni ning

kaebaja pettus töökoormuses ja töötasus. Kohtu hinnangul ei saa sellised mõjusid käsitleda

kaebaja õiguste intensiivse riivena, sh väärikuse alandamisena. Kaebaja ekslik arusaam

töötamise kohustuse ulatusest või töötasu suurusest ei saanud mõjutada kaebaja vaimset

tervist. Tegemist ei ole riivetega, mille puhul oleks põhjendatud ja proportsionaalne

täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine mittevaralise kahju eest hüvitise määramise

otsustamiseks.

3.2. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 nimetatud

kahju hüvitamise eeldused suure tõenäosusega ei ole täidetud.

Kaebaja esitatud põhjendustel ei ole võimalik saavutada seda, et kaebaja tööle määramine või

selle käskkirja täitmine (kaebaja tööle rakendamine) tunnistatakse õigusvastaseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on reeglina kohustatud töötama.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusaktis sätestatud alust, mis vabastaks teda töötamise

kohustusest. Õigusnormid ei sätesta tööle määramise eeldusena individuaalse täitmiskava

koostamist või seda, et töötamine on ette nähtud individuaalses täitmiskavas. Kinnipeetaval

on kohustus töötada olenemata tema nõusolekust. Ühestki õigusnormist ei tulene, et tööle

määramise käskkirja kehtivust või täitmist mõjutab kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse.

VangS § 20 lg 1 alusel on avavanglasse paigutamise tingimuseks piisav alus oletada, et

kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. See hõlmab oma kohustuste, s.h töökohustuse

aktsepteerimist ja täitmist. Vastustaja ei ole kaebajat eksitanud, kuna töötamise kohustus on

kõigil kinnipeetavatel ja distsiplinaarkaristus töökohustuse täitmisest keeldumise eest välistab

avavanglasse paigutamise (täitmisplaani § 17 lg 2 p 1). See, et kaebajat ei rakendatud tööle

suurema töökoormusega ja seetõttu ei olnud tal võimalik teenida suuremat tasu, ei muuda

tööle määramist või tööle rakendamist õigusvastaseks.

Kui puudub vastustaja õigusvastane tegevus, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine

võimalik.

4. Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 21.05.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 26.05.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse

peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja

kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus, tunnistada see

põhiseadusevastaseks ning teha asjas uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema

hüvitamiskaebust menetlema. Kokkuvõtvalt on määruskaebuse põhjendused järgmised.

5.1. Kaebuses kirjeldasin, kuidas toimus minu tööle määramise käskkirja andmine, miks ta

anti, tõin välja seadustest, et kinnipeetavat, kelle kohta ei koostata ITK-d, ei ole õigus tööle

määrata. Seega on kohus valetanud, et ma ei ole oma kaebuses välja toonud õigusaktis

sätestatud alust, mis vabastaks töökohustusest. Tööle määramise käskkirja tegemine, selle

andmine, ei olnud sellel eesmärgil et ma jään tööle, selle andmine oli vajalik, et mind saaks

ümber paigutada.. Vastustaja on selgitanud, et ühestki õigusnormist ei tulene, et kinnipeetava

tööle määramise käskkirja kehtivust mõjutab ümberpaigutamine. See ei ole kaebuse alus, alus

on üksnes põhjus miks käskkiri anti ja seda kinnitab asjaolu, et ma ei tee tööd seaduses

sätestatud korras,vaid nii nagu jumal juhatab - antakse korraldus minna keskeltläbi tunniks

tööle. Väärikust alandab tõsiasi, et ma ei saa osta teenitud raha eest isegi mitte esmatarbe

vahendeid. Minu tööle rakendamine avavanglas tuli üllatusena. Vastustaja tegevus ei ole

õiguspärane, mulle põhjustati kahju Võlaõigusseaduse alusel ja kaebuse menetlus on vajalik

minu rikutud õiguste kaitseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus halduskohtu 20.05.2024. a

määruse peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.05.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

6.1. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse

asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt igati halduskohtu seisukohaga, mille

kohaselt kaebaja väidetud õiguste rikkumine seisneb selles, et ei teostunud tema kavatsus

töötada ainult avavanglasse paigutamise saavutamiseks ja kuni avavanglasse paigutamiseni

ning kaebaja pettus töökoormuses ja töötasus ning sellised mõjusid ei saa käsitleda kaebaja

õiguste intensiivse riivena, sh väärikuse alandamisena. Kaebaja ekslik arusaam töötamise

kohustuse ulatusest või töötasu suurusest ei saanud mõjutada kaebaja vaimset tervist.

Tegemist ei ole riivetega, mille puhul oleks põhjendatud ja proportsionaalne täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimine mittevaralise kahju eest hüvitise määramise otsustamiseks.

Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 nimetatud

kahju hüvitamise eeldused suure tõenäosusega ei ole täidetud. Kui puudub vastustaja

õigusvastane tegevus, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

Halduskohtul oli seega alus tagastada kaebus põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

6.2. Kaebaja taotles määruskaebuses halduskohtu 20.05.2024. a määruse põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamist. Kuna sellise taotluse esitamise võimalust

määruskaebemenetluses halduskohtu jõustumata määruse osas, millega esitatud kaebus

tagastati, ei näe ette ei HKMS ega ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus,

siis jätab ringkonnakohus J. Reinomäe kõnealuse taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)