3-24-210/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-210

Haldusasi

K.Q kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

01.12.2023 otsus nr 15.3-3.2/953-2 ja 12.01.2024

vaideotsus nr 15.3-3.6/7 ning kohustada Politsei- ja

Piirivalveametit otsustama uuesti kaebajale tähtajalise

elamisloa andmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – K.Q , volitatud esindaja Lembit Nurk

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Marta Gromtsev

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.06.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik K.Q (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.08.2023 Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 punkti 4

ja § 1762 alusel lühiajaliseks töötamiseks elamisloa saamiseks.

2. PPA 01.12.2023 otsusega nr 15.3-3.2/953-3 jäeti K.Q taotlus rahuldamata, kuna kohaldub

Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine

seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (edaspidi

määrus nr 42). Ehkki kaebaja esitas PPA 01.12.2023 otsusele vaide, siis jäeti vaie 12.01.2024

vaideotsusega nr 15.3-3.6/7 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.

3. K.Q esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse PPA 01.12.2023

otsuse ja vaideotsuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. Viide määruse nr 42 § 2 lg 11 punktile 3 on küll õige, kuid norm ei kohaldu kaebajale, kuna

kaebaja taotleb lühiajalist elamisluba teisel alusel. Kaebaja esitas elamisloa taotluse esitamisel

nii Eesti viisa kui ka lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, seega on täidetud kõik

määruse nr 42 tingimused ja kaebaja suhtes kohaldub erand ning määrusega nr 42 kehtestatud

sanktsioon temale ei kohaldu. Kehtiva viisa olemasolu möönab PPA ka vaideotsuses.

4.2. Vastustaja käsitus määrusest nr 42 on ekslik ning PPA-l puudub määruse tõlgendamise

õigus. PPA väljastas kaebajale 08.02.2024 lühiajalise töötamise registreerimise kinnituse ning

selle kohaselt on tal õigus töötada kuni 07.05.2025. Samuti väljastati kaebajale D-viisa

kehtivusega kuni 13.02.2025. See kinnitab PPA 01.12.2023 otsuse õigusvastasust.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA 01.12.2023 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Määrus nr 42

kohaldub kõigile Venemaa kodanikele, kes taotlevad VMS § 118 punktis 4 nimetatud tähtajalist

elamisluba töötamiseks. VMS § 118 punkt 4 hõlmab kõik VMS-i kohaseid töötamise alused, sh

tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks VMS § 1762 alusel. Kuna kaebaja on Venemaa

kodanik, kes taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks, siis tuli kohaldada määruse nr 42 § 2 lg

11 punkti 3.

5.2. Määruse nr 42 § 2 lg 2 ei kohaldunud. Sanktsiooni kohaldamist ei välista ka see, et kaebajal

oli Eesti viisa ja ta esitas lühiajalise töötamise registreerimise taotluse. Kuigi määruse nr 42 § 2

lg 2 sõnastus võib olla eksitav, siis kohaldub see töötamisele VMS § 106 alusel. Kuna kaebaja

taotles just tähtajalist elamisluba, mitte lühiajalise töötamise registreerimist, kohaldub temale

määruse nr 42 § 2 lg 11 punkt 3.

5.3. Kaebaja toob välja, et PPA registreeris 2024. aasta veebruaris tema lühiajalise töötamise.

See vastab tõele. Kaebaja sai lühiajalise töötamise registreeringu, kuna tal oli kehtiv Eesti antud

viisa. Kaebaja lühiajalise töötamise registreerimine näitab, et määruse nr 42 § 2 lg 2 mõte on

reguleerida määruse nr 42 kohaldamist, kui välismaalasele taotletakse lühiajalise töötamise

registreerimist. Kui kaebajal kehtivat Eesti viisat ei oleks olnud, poleks PPA lühiajalist töötamist

registreerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlust ei ole või ei saa olla järgmiste asjaolude üle:



kaebaja on Venemaa kodanik;



kaebaja esitas taotluse lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa saamiseks1;



tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ajal oli kaebajal kehtiv Eesti viisa.

7. Kohus leiab, et vaidlustatud PPA otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus nõustub PPA 01.12.2023 otsuse2 ja vaideotsuse3 põhjendustega ning kooskõlas

1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 49–53.

2 Dtl 13–18; 89–34.

3 Dtl 3–9; 96–102.

2 (4)

halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea vajalikuks neid

koguulatuses korrata. Oma pädevuse piires haldusaktide andmisel on PPA-l õigusaktide

tõlgendamise ja õigusnormide sisustamise õigus ning praegusel juhul on PPA määrust nr 42

selle andja tahtega kooskõlas tõlgendanud ja sisustanud. Küll aga ei nõustu kohus PPA

kohtumenetluses väljendatud seisukohaga, et määruse nr 42 § 2 lg 2 sõnastus oleks

ebaõnnestunud. Määruse nr 42 § 2 lg-s 2 viidatakse selgelt registreeringu alusel töötamisele

ning selline töötamine on reguleeritud VMS §-s 1064.

8. Vaidluse põhjuseks on asjaolu, et VMS võimaldab lühiajalist töötamist kahel alusel. Esiteks

tähtajalise elamisloa alusel (VMS § 118 punkt 4 ja VMS § 1762) ning teiseks ilma elamisloata

lühiajalise töötamise registreeringu alusel (VMS § 106; edaspidi LTR)5. Tegemist on töötamise

kahe erineva õigusliku alusega ning seda selgitas PPA kaebajale ja tema tööandjale ka

haldusmenetluses6 ning vaideotsuses ja sellest vaheteost tuleb lähtuda ka kaebuse lahendamisel

ning määruse nr 42 kohaldamisel. Ka määrus nr 42 teeb nendel töötamise alustel vahet.

Tähtajalise elamisloaga seonduvat reguleerib määrus nr 42 § 2 lg 11 ning lühiajalise töötamise

registreeringuga seonduvat reguleerib määrus nr 42 § 2 lg 2.

9. Töötamist LTR alusel reguleerib VMS § 106 lg 1, mille kohaselt võib lühiajaliselt Eestis

töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine

on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. Selline lühiajalise töötamise registreeringu alusel

töötamine ei eelda elamisloa olemasolu (VMS § 106 lg 2) ning sellisele töötamisele on

määruses nr 42 tehtud ka erisus (määrus nr 42 § 2 lg 2). Tegemist on n-ö õigusega töötada

ajutise viibimisõiguse ajal. Ajutine viibimine on viibimine Eestis elamisloata või elamisõiguseta

(VMS § 7). Elamisloa alusel lühiajalist töötamist reguleerib VMS § 1762 ning seda eristab

LTR-i alusel töötamisest see, et isikule kohalduvad mh ka kõik tähtajalise elamisloa andmise

tingimused, sh Eestisse elama asumine (VMS § 117) ning tegemist on Eestis püsiva elamisega

(VMS § 6). Sel põhjusel on ka määruses nr 42 tehtud vahet kahel töötamise alusel ning

otsustatud, et elamisloa alusel töötamisele kohalduvad Venemaa kodanikele sanktsioonid ning

LTR-i alusel töötamisele, kui isikule on antud Eesti viisa, sanktsioonid ei kohaldu.

10. Kuna kaebaja taotles 2023. aasta augustis tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk elamisluba

VMS § 118 punkti 4 alusel, siis kohaldus tema suhtes määruse nr 42 § 2 lg 11 ning selle punkti 3

kohaselt on sanktsioonina piirang, mille kohaselt Venemaa kodanikele töötamiseks, sh

lühiajaliseks töötamiseks, elamisluba ei anta. Piirangut ei välista ka asjaolu, et kaebajale oli

väljastatud kehtiv viisa. Venemaa kodanikel on võimalik Eestis töötada üksnes LTR-i alusel

ning tingimusel, et eelnevalt on isikule antud viisa. Seega leidis PPA õigesti, et kaebaja

elamisloa taotluse lahendamisel määruse nr 42 § 2 lg 2 kohaldamisele ei kuulu.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuna talle väljastati 08.02.2024 lühiajalise töötamise

registreering7, siis see näitab 01.12.2023 otsuse õigusvastasust. Nagu kohus eelnevalt selgitas,

siis võimaldab VMS välismaalasel Eestis töötada kahel alusel – LTR-i alusel ja elamisloa alusel.

2023. aastal taotles kaebaja elamisluba töötamiseks Eestis. 2024. aasta veebruaris sai kaebaja

õiguse Eestis töötada VMS § 106 alusel ehk LTR-i alusel, mitte elamisloa alusel. Sellise

töötamise registreerimist määrus nr 42 § 2 lg 2 ei välista, mistõttu ei saa sellest järeldada ka

01.12.2023 otsuse õigusvastasust.

4 Vt ka määruse nr 42 eelnõu § 2 lg 2 esmane seletuskiri, mis on kättesaadav

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5cead6ba-b514-4637-9efe-6208fb8b5d7e; ning selle 28.07.2022

muutmise seletuskiri, mis on kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52f57cb3-4bec-4e7c-

901c-f785df785e3a

5 Vt ka vastustaja selgitused vaideotsuse punktis 24.

6 Dtl 76–84.

7 Dtl 106.

3 (4)

12. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

13. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)