3-24-1348/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1348

Haldusasi

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Keskkonnaameti

19.04.2024 korralduste nr 1-3/24/218, 1-3/24/219, 1-

3/24/220 ja 1-3/24/221 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja LK

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Kolmandad isikud – MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu,

MTÜ Hiiukala, Läänemaa Rannakalanduse Selts ja

Harju Kalandusühing

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus Tallinna Halduskohtu

10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 peale.

2. Jätta MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) andis 19.04.2024 järgmised korraldused:

1) korraldus nr 1-3/24/218 „Soome lahe laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine

2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni

31.05.2024, millega anti MTÜ-le Harju Kalandusühing luba kormoranimunade õlitamiseks

päikesetõusust päikeseloojanguni Soome lahes paiknevatel Vullikrunni, Kappa ja Kasispea

Suurloodi laidudel. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui

vastavalt 961, 977 ja 371 kormoranipesa;

2) korraldus nr 1-3/24/219 „Väinamere Suure väina laidudel kormoranide munade õlitamise

lubamine 2024. a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega

kuni

31.05.2024,

millega

anti

MTÜ-le

Läänemaa

Rannakalanduse

Selts

luba

kormoranimunade õlitamiseks ning laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni

3-24-1348

2(7)

Väinamere Suure väinas paiknevatel Kingisepalaiul ja Paljaslaiul (Laimadal). Kokku on

lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt 1 399 ja 137

kormoranipesa;

3) korraldus nr 1-3/24/220 „Hiiumaa laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024.

a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni

31.05.2024, millega anti MTÜ-le Hiiukala luba kormoranimunade õlitamiseks ning laidudel

viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni Väinameres paiknevatel Suur-Pihlakare ja

Väike- Pihlakare laiul ning Kadaklaiul. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest, kuid mitte

rohkem kui vastavalt 451, 159 ja 2669 kormoranipesa;

4) korraldus nr 1-3/24/221 „Liivi lahe laidudel kormoranide munade õlitamise lubamine 2024.

a ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ kehtivusega kuni

31.05.2024, millega anti MTÜ-le Liivi Lahe Kalanduskogu luba kormoranimunade õlitamiseks

ning laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni Liivi lahes paiknevatel Anõlaiul

(Anilaid), Sorgu laiul, Küll-laiul ja Imutlaiul. Kokku on lubatud õlitada kuni 74% pesadest,

kuid mitte rohkem kui vastavalt 2960, 2423, 485 ja 1163 kormoranipesa.

2. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas Tallinna Halduskohtule 06.05.2024 kaebuse KeA

19.04.2024 korralduste nr 1-3/24/218, 1-3/24/219, 1-3/24/220, 1-3/24/221 tühistamiseks koos

esialgse õiguskaitse taotlusega peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni vaidlustatud korralduste

kehtivus ning keelata kormoranide munade õlitamine ja sellega seotud viibimine laidudel.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eesmärgiks on tagada, et kormorani arvukuse

piiramise korraldused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi

2009/147/EÜ (linnudirektiiv) nõuetele, sh tugineks kaasaaegsetele teaduspõhistele andmetele

liigi saakobjektide ja õlitamismeetodite osas. Samuti on eesmärgiks tagada alade valiku

põhjendatus, vastavus looduskaitseseadusele (LKS) ja asjaomastele kaitse-eeskirjadele ning

negatiivse mõju vältimine kaitstavatele kooslustele ja ohustatud liikidele, iseäranis kriitilises

seisundis hahale. Vaidlustatud korralduste alusel on võimalik asuda kormorani mune õlitama.

Kuigi kaebuse esitamise ajaks on ilmselt osal laidudest juba õlitamas käidud, aitab esialgse

õiguskaitse rakendamine ära hoida teise õlitamiskorraga kaasnevat kumuleeruvat häiringut

kormoranile ja teistele pesitsejatele.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei ole korralduste andmisel arvestanud oluliste

asjaoludega nagu kormorani mõju kalavarudele teiste, primaarsete mõjutegurite kontekstis,

majandusliku kahju esinemise tõendatus, õlitamise osakaalu järsu tõstmise teaduslike aluste

ebaselgus,

õlitamise

vastuolu

kaitse-eesmärkidega

ning

kriitiliselt

ohustatud

liigi

pesitsusperioodi kattumine õlitamise ajaga. Samuti on kaalumata jäetud tegevuse

proportsionaalsus, vastavus kaitsevööndite kaitse-eesmärkidele ning õlitamise alade valiku

alternatiivid väljaspool kaitsealade sihtkaitsevööndeid.

Asjas esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (põhiseaduse (PS) §-d 5 ja 53), mis lähtub

muu hulgas Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamise

vajadusest. Mõistlik on lähtuda ettevaatusprintsiibist (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 11) ning vaidluse toimumise ajaks säilitada olemasolev olukord.

3. KeA palus 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole välja toonud, millisel konkreetsel

laiul tuleb kohaldada haha kaitseks esialgset õiguskaitset ning milles konkreetselt võib avalduda

negatiivne mõju ohustatud liikidele, iseäranis hahale. Seireandmete kohaselt ei avaldanud 2023.

a-l toimunud kormorani munade õlitamine haha populatsioonile ebasoodsat mõju. Kuna munade

õlitamine toimus enne väikeste meresaarte seireloendusi, oleks õlitamise oluline mõju haha

pesitsusele kajastunud seireandmetes. KeA andis kormoranide munade õlitamise load vaid

3-24-1348

3(7)

nendele laidudele, kus kormoranide osakaal on seireandmete järgi ligilähedane 90%-le.

Seejuures toimub õlitamine KeA 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani

(Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise tegevuskava“ (tegevuskava) kinnitatud

metoodika kohaselt. Korralduste kohaselt on keelatud teiste pesitsevate haudelindude pesade

kahjustamine ning ülemäärase ja eesmärgipäratu häirimise vältimiseks tuleb viibida laiul vaid

lühiajaliselt munade õlitamise ajal. Laiul viibijaid on instrueeritud liikuma paadist kormorani

kolooniani nii, et laiul pesitsevad teisi liike häiritakse võimalikult vähe. Kõige värskema vaatluse

järgi (07.05.2024 Imutlaiul ja Küll-laiul toimunud munade õlitamise ajal) pesitsevad kormoranid

kolooniatena ja koloonia keskel ei pesitsenud teisi liike. Võimalus, et korraldus avaldab

negatiivset mõju ohustatud liikidele, iseäranis hahale, on kaduvväike, kui mitte olematu.

Kuna korralduste täitmise ajavahemik on 19. aprillist 31. maini, saavutab kaebaja esialgse

õiguskaitse rakendamise korral oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Seega peaks

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju. Praegusel juhul ei nähtu sellist ülekaalukat vajadust. Samas

kaasneks kahju avalikule huvile, kuna õiguskaitse kohaldamine on vastuolus liigi tegevuskavas

seatud eesmärkidega ning kormoranide arvukuse kasvu pidurdamata jätmisel suureneb

kalavarudele tekitatav kahju.

Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks. Korraldustes on teaduspõhistele andmetele

tuginedes leitud, et kormorani toitumise aladel võib tekkida oluline kahju kalade kudealadele

ning seetõttu on põhjendatud kormoranide arvukuse piiramine, vältimaks uute kolooniate

tekkimist, kahju kalapüügile ja kalade paljunemisele. KeA on korralduste andmisel viidanud

erinevatele uuringutele Eestis ja praktikale teistes liikmesriikides. Korralduste andmisel on KeA

lähtunud kohtuasjas nr 3-23-744 antud suunistest.

Vaidlustatud korraldustes näidatud mahus kormorani munade õlitamist ei saa pidada

looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks. Kormorani populatsioon on

kasvutrendis ja nende seisund on soodne. Muu laiul pesitseva linnuliigi (osakaal ca 10%)

lühiajalist häiringut ei saa pidada looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks, mis

õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna lühiajaline häiring ei tähenda pesitsuse

ebaõnnestumist. Korralduste nõuetekohase täitmise üle tehakse järelevalvet. Sellega on

miinimumini viidud oht, et laiul viibijad ei täida korraldusi nõuetekohaselt ning tekitavad

ülemääraseid häiringuid.

Tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks on selles välja toodud prioriteetsed tegevused.

Tegevuskava kohaselt on teise prioriteetsusega tegevusteks kormoranikolooniate riiklik seire,

aktiivse häiringu mõju hindamine linnustikule, kormoranimunade õlitamine, rahvusvaheline

koostöö, tegevuskava vahehindamine ja uuendamine. Korralduste täitmisega kaasneva

aruandluskohustuse kaudu täienevad ka riigi kasutada olevad andmed, mis võimaldavad

kormorani ohjamiseks teha tulevikus kõige värskematele andmetele tuginevaid liiki puudutavaid

otsuseid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks avalike huvidega vastuolus, kuna ei võimalda

ellu viia tegevuskavas märgitud prioriteetseid tegevusi. Lisaks on korraldused juba osaliselt

täidetud, st vähemalt ühe korra on paljudel laidudel juba käidud. Kormorani munade ühekordne

õlitamine on vastuolus tegevuskavas märgitud metoodikaga. Sellises olukorras ei tohiks esialgset

õiguskaitset ilma absoluutse vajaduseta kohaldada.

4. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu palub 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kolmas isik on alustanud munade õlitamisega 07.05.2024 ning teostanud

õlitamised kõigil loal mainitud laidudel loal lubatud mahus.

3-24-1348

4(7)

5. Harju Kalandusühing palub 08.05.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kormoranimunade õlitamisega on alustatud Kasispea Suurloodil ja Vullikrunnil.

Kappal alustatakse õlitamist 12.05.2024.

6. MTÜ Hiiukala teatas 08.05.2024 vastuses, et 05.05.2024 teostati esimene kormoranimunade

õlitamine Kadaklaiul ning 08.05.2024 Suur-Pihlakarel ja Väike-Pihlakarel.

7. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts andis 08.05.2024 vastuses teada, et alustab

kormoranimunade õlitamisega 09.05.2024.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja sisuliselt juba enne vaidluse lahendamist

kaebuse eesmärgi, kuna vaidlustatud korralduste alusel poleks sel juhul võimalik õlitamist lõpule

viia (load kehtivad kuni 31.05.2024). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääks 2024. a

saavutamata KeA eesmärk piirata kormoranide arvukust ja vältida uute kolooniate tekkimist ning

kahju kalapüügile ja kalade paljunemisele. Sellises olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

peaks kaebajal olema ülekaalukas õiguskaitsevajadus ja kaebusel väga head eduväljavaated.

Kuigi kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja lõplik

hinnang vaidlustatud korralduste õiguspärasusele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus,

ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust pidada ülekaalukaks. Isegi kui konkreetsete isendite (õlitatud

munadest koorumata jäävad kormoranid) jaoks on korralduste realiseerimine tagasipöördumatu,

ei tähenda see, et ohtu satuks kormoranid kui liik üldisemalt. LKS ega linnudirektiivi eesmärk ei

ole selles kontekstis kaitsta konkreetseid isendeid, vaid liike. Seega ei saa vaidlustatud

korraldustes

lubatud

ulatuses

kormorani

munade

õlitamist

pidada

loodus-

ja

keskkonnakaitselises mõttes pöördumatuks tagajärjeks. Ei nähtu, et korraldused kahjustaksid

nende loodus- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist, mille kaitseks kaebaja on kohtu

poole pöördunud. See, et kormoran on Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärgi liik, ei välista nende

ohjamist, kui selle tagajärjel ei satu liigi soodne seisund ohtu (vt ka linnudirektiivi art 9). Vaidlus

puudub selles, et kormoran ei ole ohustatud Eestis, Euroopas ega globaalselt. Eestis on kormoran

soodsas seisundis olev liik, kelle arvukus on aastaid olnud tõusutrendis. Keskkonnaagentuuri

2023. a seireandmete järgi on kormorani arvukus hinnanguliselt 40 000–41 000 pesitsevat paari.

Olemasolevate andmete pinnalt ei nähtu, et kormorani munade õlitamine oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja kormoranide kui populatsiooni soodne kaitsestaatus satuks sellega ohtu.

KeA on seireandmetele tuginedes ära näidanud, et 2023. a-l toimunud kormorani munade

õlitamine ei avaldanud ka haha populatsioonile ebasoodsat mõju. Kappa, Kingissepa ja

Laimadala laidudel, kus vaidlustatud korralduste alusel ei ole õlitamist 08.05.2024 seisuga veel

alustatud, pole haha pesitsemist lähiaastail üldse fikseeritud. Ülejäänud laidudel ei ole esitatud

andmetest nähtuvalt pesitsevate hahapaaride arv vaatamata 2023. a-l aset leidnud kormorani

munade õlitamisele vähenenud, vaid on isegi suurenenud. Kuna KeA on õlitamiseks andnud load

vaid laidudel, kus kormoranide osakaal on seireandmete järgi ligi 90% või rohkem, ei saa

eeldatavasti olla teiste pesitsejate häirimine kuigi oluline. KeA tuvastas 07.05.2024 munade

õlitamise ajal (Imutlaiul ja Küll-laiul) läbi viidud vaatlusel, et kormoranid pesitsevad

kolooniatena ja koloonia keskel teisi liike ei pesitsenud. Ülemääraste häiringute ärahoidmiseks

kontrollitakse korralduste nõuetekohast täitmist laidudel. Eelnevat arvestades on munade

õlitamise eesmärgil lühiajalise viibimisega kaasnev häiring teistele laidudel pesitsevatele

lindudele eelduslikult minimaalne. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu jaatada,

kaalub avalik huvi kormoranide arvukuse ohjamiseks üles kaebaja välja toodud huvid ning

esialgse õiguskaitse taotlus tuleks ka sel põhjusel jätta rahuldamata.

Kormoranide kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu. Kormoran on

kalatoiduline ja võib ööpäevase energiakulu katmiseks süüa 350–500 g kala. Tegevuskavast

3-24-1348

5(7)

nähtuvalt võib kormoranide toitumise aladel tekkida oluline kahju kalade kudealadele. Praeguses

menetlusstaadiumis ei saa olulist majanduslikku kahju kalastuspiirkondadele ilmselgelt

välistada. Tegevuskava kohaselt on teise prioriteetsusega tegevusteks kormoranikolooniate

riiklik seire, aktiivse häiringu mõju hindamine linnustikule, kormoranimunade õlitamine,

rahvusvaheline koostöö, tegevuskava vahehindamine ja uuendamine. Tegevuskava kohaselt

loetakse tulemuslikuks, kui asurkonna kasv on pidurdunud, arvukus langenud ja

pesitsuskolooniate arv vähenenud. Tegevuskavas nähakse ühe arvukuse vähendamise meetodina

ette munade õlitamist, mis vähendab kolooniates juurdekasvunäitajaid ning seeläbi mõju

kalavarudele. Eelmise perioodi kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavaga seatud eesmärke ei

saavutatud ning liigi arvukus on tänaseks märgatavalt kasvanud. Seega oleks kohtumenetluse

ajaks munade õlitamise keelamisel kormoranide arvukuse ohjamine tulevikus eelduslikult veelgi

raskem. Ohjamisega seotud tegevuse keelamisel jääks ka sel aastal kogumata andmed, mis

annaksid võimaluse tegevuse efektiivsuse analüüsiks ja võimaldaks saada ajakohast teavet

tulevikus kormoranide ohjamisega seotud tegevuste kavandamiseks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel võivad jääda täitmata praeguses tegevuskavas ettenähtud prioriteetsed tegevused.

Vaidlustatud korralduste alusel on enamikel laidudest vähemalt ühe korra juba õlitamas käidud.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei hoiaks enam õlitamist täielikult ära, vaid ohjamisega seotud

tegevus jääks nõuetekohaselt (tulemuslikult) teostamata (tegevuskavas ettenähtud metoodika

kohaselt tuleb munade õlitamist teha kahel korral, teine õlitamine peab toimuma 7–10 päeva

pärast). Eeltoodut arvestades kaalub kormoranide tehtava kahju ennetamise ja juurdekasvu

piiramise vajadus praegusel juhul üles kaebaja huvi hoida ära kormoranide ja teiste laidudel

pesitseda võivate lindude ajutine ja minimaalne häirimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. MTÜ

Eesti

Ornitoloogiaühing

esitas

Tallinna

Ringkonnakohtule

16.05.2024

määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 10.05.2024 määruse resolutsiooni p 6 ja

teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Alternatiivina palub kaebaja

rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus 2023. a seire andmetel haha pesitsusaladeks olevate

laidude osas (Kasispea Suurlood – korraldus nr 1-3/24/218; Anilaid, Küll-laid, Imutlaid, Sorgu

– korraldus nr 1-3/24/221; Väike-Pihlakare ja Suur-Pihlakare – korraldus nr 1-3/24/220).

Kohus on tuvastanud vääralt kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ning on huve valesti kaalunud.

Kohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel KeA eksitavast väitest, et õlitamine ei

ole mõjutanud haha populatsiooni ebasoodsalt. Asjaolu, et pärast 2023. a-l toimunud õlitamist

loendati väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus laiul ligikaudu sama palju pesitsevaid

hahku nagu 2022. a-l, ei ütle midagi selle kohta, kuidas mõjus õlitamisega kaasnenud häiring

hahkade pesitsusedukusele 2023. a-l, sest õlitamise käigus ei loendatud teiste liikide pesi ja

kurnasid peale kormorani. Õlitamise käigus ei koguta haha ja teiste liikide pesitsusandmeid.

Samuti ei saa 2022. ja 2023. a-te võrdlus näidata õlitamisega kaasneva häiringu mõju, sest 2022.

a-l õlitamist ei toimunud. Hauduvad emaslinnud lahkuvad häiringu korral pesast ning

linnukolooniates on valveta pesas olevad munad ja pojad teistele liikidele kättesaadavaks

toiduobjektiks. KeA on KMH eelhinnangutes ekslikult leidnud, et haha pesitsusperiood suures

osas ei kattu kormorani munade õlitamise perioodiga. Keskkonnaagentuuri laiuseirete andmed

kinnitavad vastupidi, et haha pesitsusperiood kattub õlitamise perioodiga. Mitmekordsel

häiringul (2 õlitamiskorda, seire) esineb oht hahkade pesitsuse häirimiseks ja pesitsusedukuse

negatiivseks mõjutamiseks. Linnukaitseala sihtkaitsevööndis on liigi häirimine majanduslikel

eesmärkidel tehtava tegevuse käigus ebaseaduslik.

KeA on eiranud kormorani tegevuskavast tulenevaid prioriteete. Kormoranimunade õlitamine oli

tegevuskavas nähtud ette teise prioriteedi tegevusena. KeA on jätnud kaalumata ja põhjendamata

kormoranimunade õlitamise proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse Natura 2000 võrgustiku

3-24-1348

6(7)

linnualadel ning liikumispiirangutega sihtkaitsevööndites, samas kui kormoran pesitseb ka

väljaspool kaitsealasid. Lube andes on kaalumata jäetud tegevuse mõju sihtkaitsevööndite kaitse-

eesmärkidele, mis mõne laiu (Kasispea Suurlood, Väike-Pihlakare ja Suur-Pihlakare) puhul

eeldavad ökosüsteemi arengut üksnes loodusliku protsessina. Haldusasjas nr 3-23-744 tuvastas

kohus, et 2023. a-l viidi õlitamine läbi viibimiskeeldu rikkudes. Laidudel, kus kormorani mune

korduvalt õlitatakse, ei saa ökosüsteemi areng toimuda loodusliku protsessina ning see on

vastuolus kaitse-eesmärkidega.

LKS § 30 lg 2 p 1 järgi on sihtkaitsevööndis majandustegevus põhimõtteliselt keelatud.

Kormorani munade õlitamine toimub majanduslikel eesmärkidel, sooviga kasvatada kalasaake

ja suurendada kalurite sissetulekut. Seega on õlitamine majandustegevus, mis on

sihtkaitsevööndites keelatud. Halduskohus on ekslikult käsitanud avaliku huvina majanduslikku

huvi. Korraldused kehtivad kuni 31.05.2024, õlitamine toimub kahel korral ning määruskaebuse

esitamise ajaks on esimene õlitamise kord juba toimunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

võimaldab vältida täiendavat häiringut kormoranile ja teistele liikidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

11. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Esialgse

õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel tuleb teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 2 esimene lause; Riigikohtu

25.08.2022 määrus nr 3-20-771, p 16).

12. Kaebuse üks eesmärke on tagada, et kormoranide arvukuse piiramine vaidlustatud

korraldustel märgitud laidudel toimuks kooskõlas linnudirektiivi, LKS ja teiste asjaomaste

õigusaktidega ning seejuures välditakse negatiivset mõju teistele kaitstavatele kooslustele ja

liikidele, iseäranis hahale. Kormorani munade õlitamine on vaidlustatud korralduste kohaselt

lubatud ajavahemikus 19.04.–31.05.2024. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kõik korraldustega

lubatud tegevused veel täies mahus ellu viidud. Esialgset õiguskaitset kohaldamata oli

tõenäoline, et kolmandad isikud realiseerivad korraldustest tuleneva õiguse, st õlitavad

korraldustes nimetatud laidudel kormoranide munad kuni 74% ulatuses, enne kohtuvaidluse

lõppemist. Nendest munadest jäävad isendid koorumata. Välistada ei saanud ka õlitamisega

kaasnevat häiringut teistele pesitsejatele. Neid tagajärgi ei saa kaebuse rahuldamise korral tagasi

pöörata. Sellises olukorras võis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendada kaebuse

eesmärgi saavutamist.

13. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja leiab,

et kormorani tekitatav eeldatav tõsine kahju kalavarudele on tõendamata. Vaidlustatud

korralduste andmisel aluseks võetud eksperthinnangust nähtub kaebaja hinnangul selgelt, et

peamiseks kalavaru vähenemise põhjuseks on ülepüük ja kliimamuutused ning kormoranide ja

hüljeste mõju on sekundaarne. Kaebaja hinnangul on load kormorani munade õlitamiseks antud

olukorras, kus kalavarude vähenemise fakt on tõendamata, kaasaaegsed toitumisuuringud

tegemata, primaarsete ja sekundaarsete mõjutegurite roll kalastiku koosseisu muutustes välja

selgitamata ja kormorani roll tõsise majandusliku kahju põhjustajana on tõendamata. Õlitamine

ohustab kormorani kaaspesitsejatest kriitilises seisundis hahka, kelle pesitsusperiood kattub

3-24-1348

7(7)

õlitamise ajaga. Õlitamisalade valikul on eelistatud sihtkaitsevööndeid, kaalutlemata

kaitsealadest väljaspool asuvaid alasid ning analüüsimata tegevuse vastuolu kaitse-

eesmärkidega. Õlitamine ei ole kaitsekorralduslik tegevus, mis võimaldaks rikkuda

sihtkaitsevööndites kohalduvat pesitsusaegset viibimiskeeldu. Majanduslikel eesmärkidel antud

ohjamisluba ja erand viibimiskeelust läheb kaebaja hinnangul vastuollu LKS § 30 nõuetega. Neid

kaebaja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise

käigus.

14. Halduskohus ei eksinud erinevate huvide ja õiguste kaalumisel. Ringkonnakohus nõustub

selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

15. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajal

ülekaalukas. Asja materjalide põhjal ei olnud alust arvata, et kormorani munade õlitamisega

vaidlustatud korraldustes märgitud laidudel oleks sattunud ohtu kormoran kui liik tervikuna.

Selle liigi seisund on soodne nii Eestis kui ka Euroopas. Kormorani munade õlitamine on üks

kormoranide ohjamise tegevuskavas ettenähtud prioriteetseid tegevusi. Kormorani munade

õlitamine võis häirida teisi laidudel pesitsejaid, sh hahkasid, kuid need häiringud olid eelduslikult

vähesed ja lühiajalised. Vaidlustatud korralduste alusel oli õlitamine lubatud laidudel, kus

kormoranide osakaal on seireandmete põhjal 90% või enam. Õlitamise läbiviijaid oli juhendatud

tegutsema linde võimalikult vähe häirival viisil ja neil oli kohustus järgida asjaomast metoodikat.

KeA tegi järelevalvet selle üle, et õlitamisel järgitakse kõiki nõudeid. Lisaks tuli arvestada, et

vaidlustatud korraldused kehtivad kuni 31.05.2024. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu on kohtule

teatanud, et alustas munade õlitamisega 07.05.2024 ning on teostanud õlitamised kõigil loal

mainitud laidudel (Imutlaid, Küll-laid, Anilaid ja Sorgu) loal lubatud mahus. Harju

Kalandusühing oli 08.05.2024 seisuga õlitamisega alustatud Kasispea Suurloodil ja Vullikrunnil

ning Kappal oli plaanis alustada 12.05.2024. MTÜ Hiiukala teatas, et esimene kormorani munade

õlitamine tehti 05.05.2024 Kadaklaiul ning 08.05.2024 Suur-Pihlakarel ja Väike-Pihlakarel.

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts andis teada, et alustab tegevusega 09.05.2024

Kingissepalaiul ja Paljaslaiul. Seega ei saanud halduskohtu määruse tegemise ajal, mil

vaidlustatud korralduste alusel oli enamikel laidudest vähemalt ühe korra juba õlitamas käidud,

esialgse õiguskaitse kohaldamine enam täielikult ära hoida munade õlitamist. Eesmärgipäraselt

jäänuks teostamata vaid kormoranide ohjamisega seotud tegevus. Nüüdseks on kaebaja

õiguskaitsevajadus veelgi vähenenud. Kormorani munade õlitamisel oli kohustuslik järgida

korraldustele lisatud metoodikat, mille kohaselt toimub teine õlitamiskord 7–10 päeva pärast

esimest õlitamist. Õlitatakse ainult juba esimese õlituskäigu ajal õlitatud pesi. Uusi pesi ei tohi

õlitada. Seega eelduslikult on ka teine õlitamiskord juba toimunud.

16. Kaebuses välja toodud looduskaitselistele huvidele vastandub huvi kaitsta kalavarusid ja

kudekarjasid kormoranide tekitatava majandusliku kahju eest. Kuna kaebaja õiguskaitsevajadus

ei ole suur, siis on huvi piirata kormoranide juurdekasvu ja ennetada kormoranide tehtavat kahju

kaalukam kui korralduses märgitud laidudel pesitsevate lindude ajutine ja vähene häirimine.

Kuna kormorani munade õlitamine vaidlustatud korralduste alusel on eelduslikult juba lõpule

viidud, ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset ka osaliselt.

17. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2024

määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)