2-21-18633/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18633

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind on 3347,35 eurot

Y apellatsioonkaebus hind on 1260,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks 5743,35 eurot.

2. Keelduda vastu võtmast X apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalset tõendit

(Telia 30.04.2023 arve) ja 13.05.2024 esitatud dokumentaalset tõendit (ehitisregistri

väljavõte).

3. Võtta vastu X apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid – XXX

korteriühistu arved ja elamute üürikuulutused.

4. Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2023 otsus väljamõistetud elatise suuruse osas

ajavahemikel

01.07.2021–25.11.2021,

26.11.2021–31.12.2021

ja

01.01.2022–

24.03.2023 ning ühekordse kuluna väljamõistetud elatise osas.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ylt X kasuks välja elatis

ajavahemikel

01.07.2021–25.11.2021,

26.11.2021–31.12.2021

ja

01.01.2022–

24.03.2023 tervikresolutsioonis märgitud summades ja jätta ühekordse kuluna

elatis välja mõistmata.

2-21-18633

6. Maakohtu otsus jätta muutmata menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 7).

7. Harju Maakohtu 06.09.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus määras

elatise maksmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6).

8. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

9. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

10. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

11. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

11.1. Rahuldada hagi osaliselt.

11.2. Välja mõista Ylt X kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2021–

25.11.2021 eest 1130,82 eurot.

11.3. Välja mõista Ylt X kasuks elatis ajavahemiku 26.11.2021–31.12.2021 eest

371,85 eurot.

11.4. Välja mõista Ylt X kasuks elatis ajavahemiku 01.01.2022–24.03.2023 eest

2260,06 eurot.

11.5. Yl tuleb väljamõistetud elatise summad tasuda C arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „Elatis X“.

11.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 26.11.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuise elatise

seaduses sätestatud miinimumsummas, s.o 292 eurot kuus, ja ajavahemiku 01.07.2021–

25.11.2021 eest tagasiulatuva elatise 1260 eurot. 09.12.2022 menetlusdokumendis suurendas

hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 661,70 eurot ja tagasiulatuva

elatise 1260 eurot. 14.04.2023 menetlusdokumendis muutis hageja veelkord hagi nõuet ning

palus kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.07.2021–25.11.2021 eest tagasiulatuva elatise

2779,60 eurot ja alates 26.11.2021 elatise 638,15 eurot kuus.

2. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2018 alaliselt ema juures ja tema vajalikud

kulutused on 979,93 eurot kuus. Hageja täpsustas 14.04.2023 menetlusdokumendis, et tema

vajaduste katteks kulub 1449,31 eurot kuus: eluaseme- ja kommunaalkulud 390,50 eurot,

2-21-18633

sidekulud (TV, mobiil) 26,80 eurot, trenn ja Netflix 38,66 eurot, transport 50 eurot,

meelelahutus 19 eurot, toidukulu 291,37 eurot, hageja enda arveldusarvelt tehtud kulud riietele

ja hügieenitarvetele 390,50 eurot ja muud jooksvad ühekordsed kulutused 242,48 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei nõustunud hagetava igakuise elatise summaga ja leiab, et hagi rahuldamine täies

ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja palub hagejale välja mõista igakuise elatise seaduses

sätestatud miinimumsummas.

4. Hageja väidetavad kulud on põhjendamatult suured ja osaliselt tõendamata. Kostja on alates

01.01.2022 tasunud hagejale elatist igakuiselt 156,50 eurot ja täitnud ülalpidamiskohustust ka

vahetult, sh on kostja kandnud hageja reisikulusid, tasunud hageja matemaatika eratundide eest,

ostnud hagejale riideid. Kostja majanduslik seisund ei võimalda hagejale nõutud summas elatist

tasuda. Kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last, kes jääksid hagejaga võrreldes

kehvemasse olukorda. Hageja vajadusi saab osaliselt katta ka riiklike toetuste arvel.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 06.09.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2021–25.11.2021 eest kokku 1211,25 eurot (s.o 292

kuus), elatise ajavahemiku 26.11.2021–31.12.2021 eest kokku 340,65 eurot (s.o 292 kuus),

igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.03.2023) 263 eurot

kuus ning elatise ühekordse kuluna 540,30 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et hageja elab emaga,

kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ja kostja on tasunud hagejale elatist alates 01.01.2022

156,50 eurot kuus. Pooled vaidlesid maakohtus igakuise elatisesumma suuruse üle.

7. Maakohus tuvastas hageja vanemate varalise seisundi.

7.1. Kostjal on peale hageja veel kolm alaealist last – 3-aastane, 5-aastane ja 7-aastane. Kostjale

kuuluvad osalused Z OÜ-s, Q OÜ-s, F OÜ-s ja kuni 23.02.2023 kuulus ka osalus W OÜ-s.

Kostja saab igakuist palka 637 eurot Z OÜ-st, milles ta on ainuomanik. Samuti on kostja saanud

Z OÜ-st dividende 6840 eurot novembris 2021. Kostjale kuulub Tabasalu alevikus KKK asuv

kinnistu. Sõidukeid kostja nimel ei ole, kuid kostja kasutab sõidukit Land Rover Discovery 4

ja kaubikut Mercedes-Benz. Pere saab peretoetust 520 eurot kuus.

7.2. Hageja emal on peale hageja veel kaks alaealist last – 14-aastane ja 11-aastane. Hageja

emale kuulub abikaasaga kahe peale elamu Tabasalus RRR, millel on seatud hüpoteek 490 100

eurot ning mille ehitamiseks on hageja emal koos abikaasaga võetud eluasemelaen 370 000

eurot. Hageja emale kuulub sõiduauto Volvo S60. Hageja ema netopalk moodustab keskmiselt

5500 eurot kuus. Pere saab peretoetust 520 eurot kuus.

8. Maakohus selgitas, et miinimummäärast suurema elatise saamiseks tuleb tõendada

miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kuna kostja esitas

vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis hindas maakohus hageja kulude suurust. Maakohus

nõustus, et hageja igakuised kulud 1449,31 eurot on suured ja osaliselt ka tõendamata.

Maakohus viitas Tartu Ülikooli 2020. a valminud uuringule „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis. Lõpparuanne“ (RAKE uuring).

2-21-18633

8.1. Kuna hageja elas menetluse ajal kolmes kohas, tuvastas maakohus eluasemekulud

järgmiselt:

8.1.1. Ajavahemikul 01.07.2021–21.01.2022 elas hageja Tallinnas TTT. Sel ajavahemikul olid

hageja eluasemekulud põhjendatud 64,57 eurot, arvestades, et kommunaalkulud olid 7 kuu

peale kokku 2259,98 eurot, mis tuli jagada hageja 5 pereliikme vahel.

8.1.2. Ajavahemikul 22.01.2022–18.09.2022 elas hageja Tallinnas PPP. Sel ajavahemikul olid

hageja eluasemekulud põhjendatud 196 eurot kuus. Maakohus arvestas, et hageja ema tasus

korteri eest üüri 700 eurot kuus, millest hageja osa oli 140 eurot kuus. Igakuiste

kommunaalkulude kohta ei esitanud hageja tõendeid. Hageja esitas üksnes mail.ee kontost foto,

millest nähtusid Maarja Parve saadetud arved, kuid ei nähtunud, mida need arved sisaldavad.

Samuti jäi selgusetuks, mis alusel on kujunenud ja mida sisaldavad summad, mille hageja ema

saatis Maarja Parvele ajavahemikul 27.01.2022–13.05.2022. Pangakontodelt võis järeldada, et

kommunaalkulud olid keskmiselt 280 eurot kuus, mis 5 peale jagades teeb 56 eurot kuus.

8.1.3. Ajavahemikul 01.09.2022–24.03.2023 elas hageja RRR, Tabasalus. Sel ajavahemikul on

hageja eluasemekulud põhjendatud 64 eurot kuus, s.o hageja osa elamu kommunaalkuludest.

Maakohus analüüsis elamu elektrikulusid ja pidas põhjendatuks keskmist elektrikulu 250 eurot

kuus, s.o hageja osa 50 eurot kuus. Maakohus pidas põhjendatuks ka prügiveo kulu 9 eurot

kuus, s.o hageja osa 1,8 eurot, ning vee- ja kanalisatsiooni kulu 60 eurot kuus, s.o hageja osa

12 eurot. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud arvestada eluasemelaenu hageja

eluasemekulude hulka, sh ajal, mil hageja ei elanud veel nimetatud aadressil. Tegemist on

hageja ema ja tema abikaasa ühise investeeringuga, mida on finantseeritud laenuga ning see ei

ole lapse ülalpidamiskulu. Lisaks arvestas maakohus asjaolu, et hageja sai 24.03.2023

täiskasvanuks, mis tähendab, et lähiajal ei pruugi ta enam ema juures elada, ning hageja ema

peab ikka tasuma eluasemelaenu edasi, sõltumata sellest, kas hageja seal elab.

8.2. Põhjendatud sidekuludeks luges maakohus 21 eurot kuus. Tõenditest nähtus, et kodused

teenused (TV, kodune internet) on keskmiselt kokku 45 eurot kuus (ilma videolaenutuseta), s.o

hageja osa sellest 9 eurot. Põhjendatud ei ole elatise hulka arvestada RRR hoonele optika

paigaldamist 978 eurot. Detsembris 2021 interneti kasutamine välismaal ei kuulu elatiskulu

sisse. Kuigi hageja selgitas, et vajas internetti õppimiseks, siis on üldteada asjaolu, et hotellides

on olemas internetiühendus. Samuti ei põhjendanud hageja, miks ta vajas jaanuaris ja juulis

2022 lisa internetimahtu. Samuti ei arvestanud maakohus alates augustist 2022 hageja

mobiilside arvele lisandunud telefoni osatasu, kuna see on hageja sõnul teise lapse telefon.

Maakohus ei lugenud põhjendatuks ka tõkkepuuga seotud kulu ja parkimiskulutusi, kuna

hagejal puudusid sel ajal juhiload. Seega hageja mobiilside kulud on põhjendatud 12 eurot kuus.

8.3. Hageja trennikulu luges maakohus tõendatuks ajavahemikul 01.07.2021–31.12.2021

133,20 eurot kuus (hageja käis tennisetrennis) ja alates 10.10.2022 59 eurot kuus (hageja sõlmis

liikmelepingu spordiklubiga MyFitness).

8.4. Maakohus luges põhjendatuks Netflixi kulu 6 eurot.

8.5. Transpordikulu luges maakohus põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja on kostjale

avaldanud, et käib koolis jalgsi ja linnas käimiseks kasutab ühistransporti. Sõiduteenusele

osutas ka hageja pangakonto väljavõte. Hageja poolt väljatoodud õppesõidu kulud ei ole

sellised kulud, mida tuleks elatise suuruse arvestamisel arvesse võtta. Õppesõidu kulud

kuuluvad autokooli maksu sisse. Lisaks ei ole nende näol tegemist alaealise lapse hädavajaliku

kuluga. Trenni saab hageja minna ühistranspordiga.

2-21-18633

8.6. Hageja kulu meelelahutusele 19 eurot kuus pidas maakohus põhjendatuks, arvestades

tavapärast piletihindade maksumust ja noorte meelelahutusvajadust.

8.7. Hageja vanust arvestades luges maakohus põhjendatud toidukuluks ühes kuus keskmiselt

200 eurot. Hageja ei tõendanud, kui palju tal tegelikult toidu peale kuus kulub. Samuti leidis

maakohus, et väljas söömas käimine ja toidu koju tellimine ei ole lapse ülalpidamiseks

vältimatult vajalik kulu. Maakohus arvestas toidukulu hindamisel RAKE uuringu ja

Statistikaameti andmetega.

8.8. Mõistlikuks ja põhjendatud kuluks hügieenile luges maakohus 30 eurot kuus ning riietele

ja jalanõudele 100 eurot kuus. Hageja arvutas hagetava perioodi peale kokku summad, mis

hageja ema oli hageja pangakontole kandnud, kuid hageja ei esitanud kohtule arvestust, kui

palju kulub tal igakuiselt riietele ja kui palju hügieeni peale. Seega ei põhjendanud hageja oma

kulusid ja maakohus võttis aluseks nende kulude osas RAKE uuringu ja võttis arvesse

tarbijahinnaindeksi tõusu.

9. Hageja märkis igakuiste vajaduste hulka ka ühekordsed kulutused 242 eurot kuus. Hageja tõi

välja, et ajavahemikul 01.07.2021–30.11.2022 tegi hageja ema järgmisi kulutusi: autokooli eest

465 eurot, klassireis 150 eurot, kosmeetik 55 eurot, uus voodipesu 139,95 eurot, uued padjad ja

tekk 373,26, uus voodi 2924,11 eurot, riided veebipoodidest 55,54 eurot, õpikud kooli 67,41

eurot, kokku 4397,27 eurot.

9.1. Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 sätestab, et üldjuhul makstakse

ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, mis ei välista iseenesest põhjendatud vajaduse

olemasolul ühekordse lisasumma hagemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459

näeb ette üldise õiguse nõuda maksete suurendamist. Seadusandja ei ole piiranud maksete

suurendamise nõudeõigust mingil viisil, vaid on seadnud maksete suurendamise sõltuvusse

põhjendatud vajadusest. Seega võib kaasneda ülalpeetaval ühekordseid kulutusi.

9.2. Maakohus leidis, et ühekordse tasuna on põhjendatud kostjalt välja mõista 540,30 eurot,

s.o voodikulu 250 eurot, patjade ja tekkide kulu 256,60 eurot, õpikute kulu 33,70 eurot.

Autokooli kulu ei ole alaealisele hädavajalik kulu (kostja on autokooli eest ka tasunud

ühekordselt hagejale 150 eurot) ning kulud kosmeetikule ja riietele on arvestatud juba igakuise

elatise sisse.

10. Maakohus arvestas ka seda, et algselt taotles hageja kostjalt elatist 292 eurot kuus. Kuna

elatist taotletakse vastavalt vajadusele ning sellel hetkel piisas hageja vajadusteks 292 eurost,

pole usutav, et hiljem kulud märkimisväärselt suurenesid.

11. Eeltoodust tulenevalt olid hageja tõendatud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku on

järgmised: ajavahemikul 01.07.2021–31.12.2021 533,17 eurot; ajavahemikul 01.01.2022–

31.08.2022 592 eurot; ajavahemikul 01.09.2022–09.10.2022 460 eurot; ajavahemikul

10.10.2022–24.03.2023 519 eurot.

12. Kooskõlas PKS § 210 lg 2 tuleb hagejale elatis välja mõista kuni 31.12.2021 sellel ajal

kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 01.01.2022 tuleb lähtuda kehtivast

perekonnaseadusest. Seega alates hagi esitamisest, s.o 26.11.2021–31.12.2021 mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot kuus, mis teeb 340,65 eurot

(292 + 48,65 (5 x 9,73)). Alates 01.01.2022 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks elatise

välja kooskõlas PKS § 102 lg 3. Kuivõrd hageja kulutused periooditi erinesid, liitis maakohus

keskmise saamiseks kulud ja jagas vastavalt (533,17 + 592 + 460 + 519 : 4 = 526,04). Hageja

2-21-18633

tõendatud keskmiseks kuluks ühes kuus on 526,04 eurot ning kuna vanemate varaline võimekus

on võrdväärne, peavad vanemad hageja ülalpidamiskulusid võrdselt kandma. Sellest tulenevalt

tuleb alates 01.01.2022 kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 263 eurot kuus.

Maakohus arvestas asjaoluga, et kostja on asja kohtulikul arutamisel nõustunud elatise temalt

väljamõistmisega summas 250 eurot ja 300 eurot kuus.

13. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestas maakohus sellel ajavahemikul kehtinud

elatise miinimummäära 292 eurot ja kostja poolt tasutud elatist 200 eurot augustis 2021, millest

tulenevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1211,25 eurot (292 x 4 +

243,25 (25 x 9,73) – 200).

Hageja apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse

ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2021–25.11.2021 eest 2779,60 eurot, ajavahemiku

26.11.2021–31.12.2021 eest 744,50 eurot, alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

481,65 eurot kuus (maha on arvestatud kostja tasutud 156,50 eurot). Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

15. Maakohus lähtus põhjendamatult hageja kulude hindamisel vananenud RAKE uuringust.

Hageja hinnangul ei ole see uuring enam adekvaatne. Hageja ei ela kummagi vanema poolt

tingimustes, mille tõttu peaks miinimumelatise standardeelarve loogikat kasutama.

16. Hageja on põhjendanud elukoha valikuid ja tõendanud oma eluasemekulud kõigis kolmes

elukohas.

16.1. Ajavahemikul 01.07.2021–21.01.2022 kulude osas tegi maakohus arvutusvea – 6,7 kuu

peale olid kulud 2626,48 eurot, mis teeb ühe pereliikme kohta kuus 78,40 eurot, mitte 64,57

eurot. Lisaks selgitab hageja veelkord, et 2007 ostis hageja ema TTT korteri (130m2) 15-aastase

laenuga, mis tasuti vahetult enne käesolevat vaidlust. Eluasemekuludena näitas hageja vaid

kommunaalkulusid, arvestades, et kõigi kolme elukoha kulud võtab kohus arvesse nii, nagu nad

elamise hetkel olid. Kuivõrd kohus asus praeguse elukoha osas seisukohale, et eluasemelaen ei

ole seotud lapse eluaseme tagamisega, vaid on investeering, siis on põhjendatud Taludevahe

eluaseme kulu uuesti analüüsida. Jooksvad kommunaalkulud ei taga lapsele elukohta. Elukoht

tuleb soetada. Seega, kui 15 aasta jooksul on olnud laen ja kommunaalkulud keskmiselt 1500–

1600 eurot kuus, siis proportsionaalselt olid hageja eluasemekulud 320–340 eurot kuus.

16.2. Perioodi 22.01.2022–18.09.2022 kulude osas püüdis hageja esitada üürikorteri kulusid

võimalikult mõistlikult. Esitatud on üürileandja digitaalselt kinnitatud tõend selle kohta, mis

ajavahemikul olid hageja koos emaga üürnikud ja mis oli üürisumma. Lisaks on esitatud panga

digiväljavõtte maksetega, kus on näha üür ja kommunaalkulud kokku, samuti üürileandja

saadetud kirjadest kuvatõmmised, kus oli näha kuupäevad ja kommunaalarvete numbrid kuude

lõikes. Tulenevalt kohtu etteheitest esitab hageja koos apellatsioonkaebusega ka arved.

16.3. Hageja juhib tähelepanu, et maakohus arvestas vajaliku kuluna üürikulu, kuid XXX

korteri ja RRR elamu soetamiseks võetud eluasemelaenu ei arvestanud, mis on vastuoluline.

16.4. Kostja ei ole lubanud hagejal enda juures elada. Jääb arusaamatuks, miks vaid hageja ema

peab elukoha vajadusega seotud kulud kandma ja kostja võib vaid pool kommunaalkuludest

kanda.

2-21-18633

16.5. Üllatav on maakohtu järeldus, et hageja praeguse elukoha kulusid on arvesse võetud

üksnes 3 kuu ulatuses. Lisaks on üllatav kohtu seisukoht, et kuna on ühesoolised lapsed, siis

nad saaksid tuba jagada. Korterites ei olnud lastel eraldi tubade võimalust. RRR elamu puhul

tuleb arvestada mõistlikus osas lapsele eluaseme olemasolu kulud, mitte ainult jooksvaid

kommunaalkulusid. RRR on kõigil lastel oma tuba, mis on ilmselgelt kulu. Hageja alles läks

gümnaasiumi viimasesse klassi, peale seda läheb edasi õppima. Seega ei ole näha, et hageja

asuks omaette elama, nagu kohus leidis. Hageja esile toodud 3 kuu eluasemelaenu maksed on

olnud samas suurusjärgus maja üürihindadega Harku vallas.

16.6. Maakohus leidis, et sellepärast, et varsti võib hageja kolida ema juurest välja, siis ei peaks

eluasemekulusid lapse pealt arvestama ka sel perioodil, kui laps oli veel alaealine. Hageja

eluaseme kuludesse ei ole arvestatud tuleviku eluasemelaenu maksed, vaid 3 kuu reaalsed

igakuised kulud.

16.7. Samuti ei mõista hageja maakohtu loogikat, et kuna septembris 2022 toimus kogu Eestis

hüppeline elektritõus, siis selles kuus kostja ei osale hageja elektrikulude jagamises, sest tal oli

tõenäoliselt endalgi suured kulud.

17. Hageja palub TV-teenuste, interneti ja mobiiltelefoni kuluks lugeda tema tegelikud kulud,

s.o 26,80 eurot kuus. Arvetelt nähtuvalt on hageja kasutanud interneti lisamahtu mitmetel

kuudel. Hageja tõi välja kuude lõikes hageja tegelikud mobiilside kulud. Hagejal oli selline

vajadus olemas. Kui kostja viis lapse reisile, siis ka sellel kuul tekkis reisil interneti lisamaht,

mille hageja ema tasus, nagu ka kõigil muudel kuudel.

18. Hageja transpordikulu on vähemalt 50 eurot kuus. Aluseks tuleb võtta tegelikud tõendatud

kulud, mitte vähendada summat sellepärast, et maakohus arvab, et hageja saaks trenni sõita ka

ühistranspordiga. Kostja ise ega tema pere ei sõida kunagi ühistranspordiga, seega on mõlemas

peres samasugused tingimused. Trennis käis hageja koos emaga ja suhteliselt hilisel ajal, seega

oli mõistlik pimedaga ja peale pesemist autoga trennis käia. Hageja valis autokooli

gümnaasiumis valikainena. Kostja ei tasunud hagejaga võrdselt autokooli kulusid. Autokoolis

on õppekavas sees vaid teatud sõidutunnid. Hageja on sõidutunde nii juurde ostnud kui ka

teinud õppesõite emaga. See on põhjendatud kulu hageja jaoks.

19. Hageja toidukulu 291,37 eurot on tõendatud. Hageja ei osanud ette näha, et peab hakkama

poe tšekke koguma. Panga digitaalselt kinnitatud väljavõtted tõendavad, et hageja ema ja tema

abikaasa on teinud oste toidupoodidest. Jääb arusaamatuks, mida veel saab perioodiliselt

toidupoodidest osta, mis ei ole toit või majapidamistarbed. Koju on tellitud toitu vaid

mõningatel kordadel. Väljas söömise kulu tekib paratamatult, kui lapsi kuhugi viia ja nendega

mingeid tegevusi teha. See on pere kvaliteetaeg. Hageja palub aluseks võtta tegelikud pere

söögikulud, mitte keskmine statistika.

20. Hageja riiete ja hügieeni kulude osas selgitab hageja, et olles vaidluse ajal 16–18-aastane,

on kõige suuremad kulud tehtud hageja enda pangakaardiga. Pangakaarti on hageja kasutanud

taskuraha kulutamisel, ostnud endale vajalikke hügieenitarbeid, riideid, teinud sõpradele

ülekandeid ühiste kulutuste tarbeks. Hageja tõendas ülitäpselt vastavad kulud konto

väljavõttega. Hageja ei mõista, miks kohus palus kulusid tõendada, kui aluseks võetakse

riiklikud uuringud ja aruanded, mitte tegelikud kulud.

21. Hageja selgitab ühekordsete kulutuste osas, et hagejale osteti keskmisest parem voodi, sest

see on täiskasvanu voodi, lisaks on hageja allergiline. Hageja ei mõista, et kui mõlemad

vanemad on teadlikud lapse autokoolist, mis on gümnaasiumis valikainena, siis kuidas saab üks

2-21-18633

vanem otsustada tagantjärgi kuludes mitte osaleda. Samuti ei mõista hageja maakohtu otsust

jätta klassireisi raha ühekordsetest kuludest välja. Kosmeetiku ja riiete kulu ei ole mujal kulude

all näidatud. Tegemist on hageja tõendatud kuludega. Nii allergia kui ka akne diagnoos on

kostjale teada. Ühekordsed kulud tuleb mõlemale vanemale arvestada võrdselt.

22. Hageja on menetluse algusest peale tõendanud, et tema kulud on suuremad kui miinimum.

Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et pole usutav, et hiljem on kulud märkimisväärselt

suurenenud. Hageja taotles miinimummääras elatist, et hoida ära aeganõudev ja protsessi

venitav kulude tõendamine, mis kahetsusväärselt on siiski tekkinud.

23. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna hagi esitati 2021, kui menetluskulude jaotuse

osas kehtis veel TsMS eelmine regulatsioon. Hagejal oli hagi esitades põhjendatud ootus, et kui

teine vanem ei tasu mingilgi määral elatist ja hagiga küsitakse kehtivat miinimumelatist, siis

kostja tasub hageja menetluskulud. Selline menetluskulude jaotuse regulatsioon piirab isikute

juurdepääsu kohtule. Seoses sellega palub hageja kohtul algatada TsMS § 164 lg 1 üle

põhiseaduslik järelevalve ja hinnata põhiseadusega kooskõla.

Kostja apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse

ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta tagasiulatuva elatise nõue

ajavahemiku 01.07.2021–25.11.2021 eest rahuldamata, mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis ajavahemiku 26.11.2021–31.12.2022 eest 183 eurot kuus, ajavahemiku 01.01.2023–

01.02.2023 eest 136 eurot kuus ja ajavahemiku 01.02.2023–24.03.2023 eest 180 eurot kuus

ning otsustada, et kohtumenetluse kestel kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasutud elatise

summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

25. Maakohus jättis elatise välja mõistmisel ebaõigesti riiklike toetustega arvestamata ega

põhjendanud, miks toetusi ei arvestatud.

26. Maakohus tugines ebaõigesti sellele, et kostja on nõustunud temalt elatise väljamõistmisega

summas 250 eurot ja 300 eurot kuus. Kostja oli valmis sellistel tingimustel vaidluse

lahendamiseks kompromissi sõlmima. Otsuse tegemisel kompromissläbirääkimiste käigus

väljendatud poolte seisukohtadele tuginemine ei ole põhjendatud ega õiguspärane.

27. Maakohus ei käsitanud kostja vastuväiteid tagasiulatuva elatise nõudele ega põhjendanud,

miks kostja väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõenditega ei nõustunud. Kostja tõi muu

hulgas esile, et ta käis hagejaga 09.08.2021–20.08.2021 Horvaatias reisil. Kostja kandis sel ajal

kõik hageja kulud ning enne reisile minemist ostis kostja hagejale riideid. Samuti tõi kostja

esile, et hageja ema andis 19.07.2021 e-kirjas kostjale teada, et kostja võib juuli 2021 elatisest

maha arvata matemaatika eraõpetaja kulud 104 eurot. Septembris 2021 ostis kostja hagejale

mobiiltelefoni. Arvestades seda, et ta täitis tagasiulatuva elatise nõude perioodil hageja

ülalpidamiskohustust vahetult, tuleks tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata jätta.

28. Kostjalt lisaks elatisele ühekordse kuluna 540,30 euro välja mõistmine ei ole õiguspärane.

Hageja ei ole esitanud nõuet mõista kostjalt ühekordse kuluna välja voodi, patjade, õpikute ja

klassireisile kantud kulu. Maakohus on vastava otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest. Otsus

ei ole ühekordse kulu väljamõistmise osas ka põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kohtuotsusest ei

selgu, millisel õiguslikul alusel on kohus nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja

mõistnud. Hageja kulusid, sh kulusid õppevahenditele, mööblile ja tarbeesemetele, saab kanda

2-21-18633

igakuiselt tasutava elatise ja riiklike toetuste arvel. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväitega,

et tegemist on kuludega asjadele, mida kasutakse pikema perioodi jooksul. Lisaks on maakohus

teinud ühekordse kulu väljamõistmisel arvutusvea.

29. Maakohus jättis menetluse ajal tasutud elatise tasaarvestamise kohustuse otsuse

resolutsiooni lisamata.

30. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Maakohus oleks pidanud

kohaldama TsMS 163 lg-t 2 ja jätma menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud

kompromissiga.

Vastustajate seisukohad

31. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas ajavahemikel 01.07.2021–25.11.2021, 26.11.2021–

31.12.2021 ja 01.01.2022–24.03.2023 ning ühekordse kuluna väljamõistetud elatise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise

ajavahemikel 01.07.2021–25.11.2021, 26.11.2021–31.12.2021 ja 01.01.2022–24.03.2023

tervikresolutsioonis märgitud summades ning jätab ühekordse kuluna elatise välja mõistmata.

Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab

ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

33. TsMS § 442 lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud

uute tõendite kohta.

33.1. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja juurde

kommunaalkulude arved, millega hageja soovib tõendada üürikorteri kulusid, sideteenuste

arve, millega hageja soovib tõendada interneti lisamahu kasutamise vajadust ja kulu suurust, ja

kaks üürikuulutust, millega hageja soovib tõendada hageja elukohaga samas suurusjärgus

elamute üüri suurust Harku vallas. Kostja vaidles hageja tõendite vastuvõtmisele vastu, leides,

et need on esitatud hilinenult.

33.2. 13.05.2024 esitas hageja ringkonnakohtule ehitusregistri andmed Harku vallas Tabasalu

alevikus KKK asuva hoone kohta.

33.3. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma

kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust.

33.4. Ringkonnakohus keeldub vastu võtmast koos apellatsioonkaebusega esitatud Telia

30.04.2023 arvet, kuna see on aprillis 2023 kasutatud teenuste eest, kuid hageja nõue on esitatud

2-21-18633

ajavahemiku eest kuni 24.03.2023. 13.05.2024 ringkonnakohtule esitatud ehitusregistri

väljavõte ei ole asjakohane tõend, kuna kostja varaline seisund ei ole apellatsioonkaebuste

läbivaatamisel oluline asjaolu ja lisaks ei ole hageja põhjendanud, miks ta ei esitanud tõendit

maakohtule. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu hinnangul sellest lähtudes, et tegemist on

ülalpidamisasjaga, hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks. Vastu võetud dokumentaalsed tõendid on asjakohased ning kolleegium võtab

need vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel.

34. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles hageja nõue jäeti rahuldamata,

s.o eelkõige hageja igakuiste vajaduste hindamise osas. Kostja on vaidlustanud otsuse

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise ja alates 26.11.2021 väljamõistetud igakuise elatise

suuruse osas ning ühekordse kuluna väljamõistetud elatise osas. Mõlemad pooled on

vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus määras elatise tasumise korra. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

35. Hageja esitas hagi 26.11.2021, nõudes elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2021–

25.11.2021 eest ja alates 26.11.2021 kuni täisealiseks saamiseni. Maakohus on õigesti

selgitanud, et kohus saab mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud

perekonnaseaduse sätete alusel ja elatisenõudele alates 01.01.2022 peab kohus kohaldama

alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Seega tuli praegusel juhul elatise

väljamõistmisel seaduse muutumise tõttu eristada ajavahemikku kuni 31.12.2021 ja

ajavahemikku alates 01.01.2022, seejuures tuleb elatis kuni 31.12.2021 välja mõista kindla

summana (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 17).

36. Hageja on 14.04.2023 täpsustatud hagiavalduses esitanud seaduses sätestatud

miinimummääras elatist suurema elatise nõude, tuginedes sellele, et hageja vajadused on sellest

suuremad. Juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha.

Seejuures peab hageja neid kulutusi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Maakohus tuvastas, et

hageja vajadused on hagetaval perioodil olnud keskmiselt 526,04 eurot kuus ja sellest tulenevalt

mõistis välja 2021. a ajavahemikkudel elatise arvestusega 292 eurot kuus ning alates

01.01.2022 elatise 263 eurot kuus.

37. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust hageja

vajaduste osas, arvestades apellatsioonkaebuste ulatust.

38. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse eluasemekulude, internetikulu, transpordikulu,

toidukulu ning riiete ja hügieeni kulu tuvastamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus osaliselt ebaõigesti tuvastanud hageja vajadused.

38.1. Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas eluasemelaenu osamakseid ja üürikulu saab

eluasemekulude puhul arvesse võtta, peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et

senises kohtupraktikas on leitud, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades

kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel

(RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17-21). Kasutuseelise väärtus tuleb lähtudes Riigikohtu

selgitustest TsÜS § 65 kohta määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku

keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Seega on üldiselt ebaõige

lähtuda kasutuseelise väärtuse määramisel tasutud laenumaksete suurusest, vaid hinnata tuleks

2-21-18633

sarnaste elukohtade üürihinda ja arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning

asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Maakohus eeltoodut ei selgitanud ja sel viisil

eluasemekulusid ei hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõuet arvestades

põhjendatud nende eluasemekulude, mille osas hageja maakohtus tugines üürikulule ja

laenumaksetele (s.o PPP üürikorter ja Harku elamu), eluruumi kasutuseelis kindlaks määrata

TsMS § 233 lg 2 alusel.

38.2. Maakohus tuvastas hageja esitatud tõendite alusel, et hageja elas ajavahemikul

01.07.2021–21.01.2022 Tallinnas TTT ja kommunaalkulud olid sellel ajavahemikul kokku

2259,98 eurot, s.o hageja osa 64,57 eurot kuus (II kd, tl 2). Maakohus ei teinud arvutusviga,

kuna hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult arvestanud kogukulu hulka ka mai ja juuni kulud,

kuid hageja nõue on esitatud alates juulist. Apellatsioonkaebuses on hageja palunud

eelnimetatud eluaseme kuludele lisada ka laenumaksed, mille kohta tõendid esitati maakohtus

(III kd, tl-d 169–171). Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et tõendid nimetatud asjaolu

kohta esitati maakohtus, ei tuginenud hageja maakohtus oma eluasemekulude arvutuses sellele,

mistõttu on tegemist uue asjaoluga, mis on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja

ringkonnakohus jätab selle TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta (III kd, tl 163). Kuivõrd hageja

taotles ja tõendas maakohtus üksnes kommunaalkulude suuruse, on põhjendatud ajavahemikul

01.07.2021–21.01.2022 arvestada eluasemekulude suuruseks 64,57 eurot kuus.

38.3. Maakohus tuvastas hageja esitatud tõendite alusel, et hageja elas ajavahemikul

22.01.2022–18.09.2022 Tallinnas PPP asuvas üürikorteris. Maakohus luges tõendatuks, et

hageja ema üüris korterit hinnaga 700 eurot kuus (III kd, tl 167) ning kuivõrd hageja arveid

maakohtule ei esitanud, siis tuvastas pangakonto väljavõtete alusel, et kommunaalkulud olid

keskmiselt 280 eurot kuus. Hageja esitas apellatsioonkaebusega koos kommunaalkulude arved

jaanuar–august 2022. Esitatud arvete alusel on keskmine kulu maakohtu tuvastatuga

ligilähedane, s.o 278,68 eurot. Ringkonnakohus, kõrvutanud hageja ema pangakonto väljavõtet

ja esitatud arveid, arvestab, et jaanuari kommunaalkulude arvest nr 220212 tuli tasuda ca 1/3,

mis on seostatav hageja ema poolt 23.02.2022 tasutud 87,69 euroga (selgitus „jaanuar“) ning

ülejäänud kommunaalkulude eest tehtud maksed veebruari–augusti eest (sj arvestab

ringkonnakohus, et osadel kuudel oli tasutud ka üüri 700 eurot) ühtivad esitatud arvetes toodud

summadega (II kd, tl-d 5 ja 7 ja IV kd, tl 10–18). Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid sarnaste

korterite üürihinna kohta, siis ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 700 eurot ei ole

keskmisest suurem üürihind Tallinnas asuva 72,9m2 suuruse korteri kohta. Arvestades, et

hagejal oli 3-toalises korteris omaette tuba, määrab ringkonnakohus TsMS § 233 lg 2 alusel

kindlaks PPP korteris hageja eluruumi kasutuseelise suuruseks 140 eurot. Seega on hageja

tõendanud, et ajavahemikul 22.01.2022–31.08.2022 PPP asuvas üürikorteris elades olid tema

eluasemekulud põhjendatud 196 eurot kuus (56 + 140).

38.4. Maakohus tuvastas hageja esitatud tõendite alusel, et hageja elas ajavahemikul

01.09.2022–24.03.2023 Tabasalus RRR asuvas elamus. Maakohtu hinnangul ei tõendanud

hageja, et ta oleks 01.08.2022 (maakohtu otsuses ekslikult 01.08.2023) elamusse üksi eraldi

perest elama asunud, ja leidis, et hageja eluasemekuludeks sai lugeda kuni 31.08.2022

(maakohtu otsuses ekslikult 31.08.2023) üksnes PPP korteri kulusid ning enne seda ei pidanud

RRR eluasemekuludega arvestama. Seega on maakohtu otsuse p-des 26 ja 30 märgitud

ajavahemikud eksitavad, nagu hageja oleks septembris 2022 elanud korraga nii PPP korteris

kui ka Harku tee majas. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et hageja eluasemekuludena

tuleb arvestada 22.01.2022–31.08.2022 üürikorteri kulusid ja alates 01.09.2022 elamu kulusid.

38.5. Maakohus leidis, et hageja eluasemekuludeks tuleb ajavahemikul 01.09.2022–24.03.2023

lugeda kokku keskmiselt 64 eurot kuus, sh elektrikulu 50 eurot, prügivedu 9 eurot ja vee- ja

2-21-18633

kanalisatsioonikulu 12 eurot. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse RRR elamu

kommunaalkulude arvestuse elektrikulude osas.

38.6. Maakohus tuvastas esitatud tõenditest, et RRR elamu elektrikulud olid augustis 76,63

eurot, septembris 1194,45 eurot, oktoobris 442 eurot ja novembris 247,73 eurot. Maakohtu

hinnangul ei põhjendanud hageja, miks septembris oli elektri tarbimiskulu võrreldes teiste

kuudega suurem. Maakohus leidis, et kui arvestada hageja esile toodud asjaolu, et septembris

2022 tõusis elektrihind hüppeliselt, siis tuleb arvestada seda, et ka kostja elab majas ja järelikult

ka kostja elektrikulud tõusid kordades, mistõttu mõlema vanema olukord halvenes septembris

elektrikulu osas ja sel põhjusel ei arvestanud maakohus elektrikulu keskmise leidmisel

septembri kulu. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Hageja tõendatud kulusid ei saa pidada

ebavajalikeks üksnes sel põhjusel, et kostjal on samuti elamiskulud. Ringkonnakohus nõustub,

et 2022 septembrikuu näol oli tegemist erandiga, kuid hageja tõendas, et tal need kulud tekkisid.

Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et septembrikuu kulude arvesse

võtmine moonutab keskmise kulu suurust. Antud juhul ei mõisteta välja tulevikku suunatud

elatist ja 7-kuulise perioodi peale arvestatud elektrikulud vastavad tegelikkusele. Arvestades

2022 novembrikuu kulu, võib eeldada, et elektrikulud edaspidi stabiliseerusid ja kuni märtsini

2023 võib arvestada kuluga ca 250 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et augustikuu 2022

elektrikulu ei ole põhjendatud keskmise kulu arvutamisel arvesse võtta, kuna hageja elas elamus

alates septembrist 2022, ning märtsi 2023 puhul võtab kohus arvesse 24 päeva. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud lugeda ajavahemikul 01.09.2022–24.03.2023 hageja keskmiseks

elektrikuluks kuus ca 80 eurot ((1194,45 + 442 + 247,73 + 250 + 250 + 250 + 193,55) / 7 / 5).

Seega on põhjendatud ajavahemikul 01.09.2022–24.03.2023 arvestada hageja eluasemekulude

suuruseks 101 eurot kuus (80+9+12).

38.7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse RRR elamu laenumaksetega arvestamata

jätmise osas. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei saa kohtupraktikast tulenevalt elatise

väljamõistmisel üldjuhul laenumakseid eluasemekulude hulka arvestada, vaid tuleb määrata

kasutuseelis. Hageja on tõendanud, et hageja ema on koos abikaasaga võtnud eluasemelaenu

summas, mis alates 01.09.2022 oli ca 2300 eurot kuus ning alates jaanuarist 2023 on ca 2850

eurot kuus (II kd, tl-d 15 ja 41). Hageja on apellatsioonkaebusega koos esitanud tõendi, millest

nähtuvalt on Harku vallas 275m2 suuruste 5-toaliste elamute üürihind 3000 eurot (IV kd, tl 19).

Võttes arvesse, et hagejal on elamus omaette tuba, kuid arvestades samas, et 5-toalises elamus

on eluruumide pinda 255,9m2 (I kd, tl-d 156-158), mistõttu on ühiskasutuses olevat ruumi

oluliselt rohkem kui oli üürikorteris, ei ole põhjendatud sarnaselt üürikorteriga määrata hageja

eluruumi kasutuseeliseks 1/5 võimalikust üürikulust/laenusummast. Ringkonnakohus määrab

eeltoodut arvesse võttes TsMS § 233 lg 2 alusel kindlaks RRR elamus hageja eluruumi

kasutuseelise suuruseks 300 eurot kuus. Seega loeb ringkonnakohus ajavahemikul 01.09.2022–

24.03.2023 Tabasalus RRR asuvas elamus elades hageja põhjendatud eluasemekuludeks 401

eurot kuus (101 + 300).

38.8. Maakohus tuvastas, et hageja mobiilside kulud on 12 eurot kuus. Maakohus ei pidanud

vajalikuks täiendava internetimahu kulu. Hageja on selles osas maakohtu otsuse vaidlustanud.

Hageja on tõendanud, et ta on kasutanud täiendavat internetimahtu detsembris 2021 (51,024

eurot) ning 2022. aastal jaanuaris (5,988 eurot), juulis (6,984 eurot), augustis (6,984 eurot) ja

septembris (6,984 eurot) (II kd, tl-d 57, 59, 69, 71, 73). Ringkonnakohtu hinnangul on

arvestades hageja vanust mobiiltelefonis interneti kasutamine põhjendatud, aeg-ajalt paketis

sisalduva internetimahu ületamine mõistetav. Kogu hagetava perioodi jooksul 5 kuul tõendatud

interneti lisamahu kasutamist võib seega pidada põhjendatuks. Seega tuleb 26.11.2021–

31.12.2021 elatise summa puhul arvestada täiendavat internetimahtu detsembris 2021 ning

2-21-18633

alates 01.01.2022 elatise puhul täiendavat internetimahtu jaanuaris, juulis, augustis ja

septembris.

38.9. Transpordikulu 50 eurot kuus on hageja põhjendanud sellega, et käib koos emaga trennis

ja teeb õppesõite (I kd, tl 190, III kd, tl 163 pöördel) ning tõendina esitanud pangakonto

väljavõtted kütusekulu kohta. Esitatud tõenditest nähtub kogu perekonna kütusekulu ja hageja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et just tema vajaduste rahuldamiseks on vajalik autotransport,

v.a õppesõidud, mida ringkonnakohus peab usutavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega, et mõistlik transpordikulu on keskmiselt 20 eurot kuus, aga erinevalt maakohtust

leiab ringkonnakohus, et 20 eurot kuus katab eelduslikult hageja mõistlikud vajadused nii

emaga koos trennis käimiseks kui ka õppesõitude tegemiseks, arvestades seejuures, et hageja

ei ole käinud emaga koos trennis ega teinud emaga täiendavaid õppesõite kogu hagetava

perioodi ajal.

38.10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga toidukulu osas. Elatise väljamõistmisel

tuleb hinnata lapse esmavajadusi ja mõistliku toidukulu suurust, mitte tagantjärgi mõista lahus

elavalt vanemalt välja 1/5 pere kõikidest toidukuludest. Keskmisest suurem kulu toidule on

olnud hageja perekonna valik, sh restoranide külastamine ja toidu tellimine. Maakohus on

põhjendatult tuginenud mõistliku ja vajaliku toidukulu hindamisel RAKE uuringule ja

arvestanud seejuures tarbijahinnaindeksiga ning leidnud, et põhjendatud toidukulu on 200 eurot

kuus.

38.11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka riiete ja hügieenikulu hindamise osas. Elatise

väljamõistmisel tuleb hinnata, millise summa ulatuses peaksid saama hageja esmavajadused

rahuldatud. Keskmisest suurem riiete ja hügieeni kulu on olnud hageja valik ning asja

materjalide põhjal ei saa veenduda, et hageja kulutused riietele keskmiselt üle 100 euro kuus ja

hügieenile keskmiselt üle 30 euro kuus oleksid olnud vältimatult vajalikud. Maakohus on

põhjendatult tuginenud mõistliku ja vajaliku kulu hindamisel RAKE uuringule ja arvestanud

seejuures tarbijahinnaindeksiga.

38.12. Hageja on apellatsioonkaebuses esile toonud ka meelelahutuse kulu, Netflixi ja

trennikulu, kuid maakohtu järelduste osas ei ole etteheiteid teinud. Ringkonnakohus märgib

siiski, et keskmist trennikulu kogu hagetava ajavahemiku peale ei ole põhjendatud arvutada,

vaid arvestada tuleb trennikulu nendel ajavahemikel, kui hageja käis tennise trennis või omas

Myfitnessi liitumislepingut. Seetõttu arvestab ringkonnakohus ajavahemikul 01.07.2021–

31.12.2021 trennikulu 133,20 eurot kuus ja alates 10.10.2022 kuni 24.03.2023 59 eurot kuus.

39. Maakohus mõistis hageja kasuks ühekordse kuluna kostjalt välja 540,30 eurot. Nimetatud

osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Hageja leiab, et maakohus on

põhjendamatult jätnud osade kulutustega arvestamata ja kostja leiab, et ühekordset kulu ei ole

võimalik lisaks jooksvale elatisele välja mõista.

39.1. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ühekordse summa

väljamõistmisel väljunud nõude piiridest, kuna hageja ei ole hagiavalduses ega selle

täpsustustes nõudnud ühekordse kulu väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul saab

põhjendatud ja vajalikke hageja ühekordseid kulusid arvestada jooksva elatise osana.

39.2. Hageja on esile toonud, et ühekordseid kulutusi on ajavahemikul 01.07.2021–30.11.2022

tehtud kokku 4397,27 euro ulatuses, millest hageja on arvestanud maha kostja poolt menetluse

ajal tasutud autokooli makse ja taskuraha, mistõttu palub hageja arvestada elatise osana

2-21-18633

keskmiselt 242 eurot kuus (I kd, tl-d 193-195). Hageja ema on tasunud järgmised kulud:

autokool 465 eurot, klassireis 150 eurot, kosmeetik 55 eurot, voodipesu 139,95 eurot, padjad ja

tekk 373,26, voodi 2924,11 eurot, riided veebipoodidest 55,54 eurot, õpikud 67,41 eurot.

Maakohus leidis, et voodikulu on põhjendatud 500 euro ulatuses, tekkide ja patjade kulu 513,21

eurot ning õpikute kulu 67,41 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada pool.

39.3. Maakohus märkis, et riiete ja kosmeetiku kulu on juba arvestatud igakuise elatise sisse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et riiete ja kosmeetiku kulu ei ole põhjendatud topelt

arvestada, kuivõrd elatise osana arvestas maakohus riiete kulu 100 eurot kuus ja hügieenikulu

30 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et tal on seoses kosmeetiku teenusega igakuine suurem

püsikulu. Ringkonnakohtu hinnangul katab igakuine hügieenikulu pikema perioodi peale ka

märtsis 2022 kantud ühekordse külastuse kulu.

39.4. Maakohus leidis, et autokooli kulu ei ole alaealisele hädavajalik kulu. Hageja on

tõendanud, et on tasunud 24.10.2022 ja 14.11.2022 seoses autokooliga kokku 465 eurot (III kd,

tl 26). Hageja on selgitanud, et tegemist on kooli õppeprogrammis oleva valikainega.

Arvestades hageja vanust ja selgitusi on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mida saab hageja puhul võtta arvesse elatise osana. Samas on hageja

01.02.2023 menetlusdokumendis märkinud, et kostja on menetluse ajal autokooli eest tasunud

225 eurot (I kd, tl 194). Kuivõrd see on ca pool autokooliga seonduvast hageja taotletud kulust,

siis lõppjärelduses ei ole põhjendatud kostjalt autokooli kulu elatise osana välja mõista.

39.5. Maakohus pidas põhjendatuks voodikulu 500 euro ulatuses, kuna hageja ei põhjendanud,

miks osteti nii kõrges hinnaklassis voodi. Ringkonnakohus selgitab vastuseks hageja

apellatsioonkaebusele, et elatise väljamõistmisel tuleb kohtul anda hinnangu, milline kulu on

lapsele esmavajalik. Tavapärasemast oluliselt kallimaid oste saab kohus arvesse võtta üksnes

juhul, kui need on tehtud vanemate kokkuleppel. Seega isegi, kui hageja tõendab, et tal on

tekkinud kulu ligi 3000 eurot maksva voodi näol, ei ole sellise kulu väljamõistmine elatisena

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et voodikulu on põhjendatud hageja

vajaduste osas arvesse võtta 500 euro ulatuses elatise väljamõistmisel ajavahemiku

01.01.2022–24.03.2023 eest, kuna voodi osteti augustis 2022 (III kd, tl-d 31–32).

39.6. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus on teinud

arvutusvea voodi, patjade ja tekkide kulu kokku arvestamisel. Maakohtu otsusest nähtub, et

kohus pidas hageja vajalikuks kuluks voodikulu 500 eurot ning voodipesu, tekkide ja patjade

kulu 513,21 eurot, s.o kostja osa oleks voodikulu 250 eurot ning voodipesu, tekkide ja patjade

kulu 256,60 eurot. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et eelnimetatud kulud tuleb jagada 10

aasta peale, arvestades asjade kasutusperioodi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb need kulud

arvesse võtta elatise väljamõistmisel ajavahemikul 01.01.2022–24.03.2023 (III kd, tl-d 29–32).

39.7. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus on jätnud arvestamata

klassireisi kuluga. Maakohus on otsuse p-s 47 leidnud, et seoses klassireisiga kantud kulu on

põhjendatud, kuid ekslikult jätnud elatise väljamõistmisel sellega arvestamata. Kostja ei ole

nimetatud kulule ka vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb klassireisiga seoses

märtsis 2022 kantud kulu 150 eurot arvesse võtta elatise väljamõistmisel ajavahemikul

01.01.2022–24.03.2023 (III kd, tl 27).

40. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas ja palub

tagasiulatuva elatise nõude jätta täielikult rahuldamata, kuna kostja on täitnud tagasiulatuva

elatise nõude perioodil hageja ülalpidamiskohustust erinevate hageja kulude kandmisega.

2-21-18633

Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega, et maakohus ei ole tema sellekohaseid väited

otsuses käsitanud.

40.1. Kostja on esile toonud, et ta käis hagejaga 09.08.2021–20.08.2021 Horvaatias reisil ja

kandis sel ajal kõik hageja kulud ning enne reisile minemist ostis kostja hagejale riideid,

milliseid kulutusi palub kostja arvestada elatise tasumisena. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjendatud elatisest maha arvestada kostja kantud reisikulusid ega puhkuse tarbeks tehtud

riiete kulu. Tegemist ei ole kuludega, mida tuleb kanda hageja igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks. Puudub vanemate vaheline kokkuleppe nende kulude elatisest maha

arvestamiseks.

40.2. Kostja on tasunud hageja matemaatika eratundide eest 104 eurot, mille tõendamiseks on

kostja esitanud arved (I kd, tl-d 34–35). Kostja tõi maakohtus esile, et hageja ema andis

19.07.2021 e-kirjas teada, et kostja võib juuli 2021 elatisest maha arvata matemaatika

eraõpetaja kulud (I kd, tl 16). Arvetest nähtuvalt oli tasumise tähtaeg juunis 2021.

Ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendatud arvestada juunis 2021 tehtud makseid elatise

tasumisena. Kuivõrd kohus mõistab tagasiulatuva elatise välja kindla summana, siis arvestab

kohus 104 eurot kogusummast maha.

40.3. Kostja hinnangul tuleb tagasiulatuva elatise puhul arvestada ka seda, et kostja ostis

hagejale septembris 2021 mobiiltelefoni. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on vajaliku

kuluga. Samas nähtub asja materjalidest, et telefon maksis 849 eurot (I kd, tl 63), millest kostja

kandis 465,87 eurot, hageja ema 300 eurot ja ülejäänud osas panustas ka hageja ise (I kd, tl 30).

Seega on hageja vanemad ostnud lapsele vajaliku telefoni eraldi kokkuleppe alusel kulusid

jagades ja kostja tasutud 465,87 eurot ei ole seetõttu põhjendatud võtta arvesse elatise

tasumisena.

41. Kostja tõi maakohtus esile, et hageja kulusid on osaliselt võimalik täita lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis elatise välja

mõistmisel ebaõigesti riiklike toetustega arvestamata. Kuigi hageja on oma arvutustes

nõustunud, et peretoetusi tuleb arvesse võtta, ei ole maakohus seda teinud ega ka põhjendanud,

miks peretoetustega ei peaks arvestama. Ringkonnakohus märgib, et hagejale välja mõistetava

elatise puhul saab arvestada üksnes hagejale ja hageja emale tasutud riiklike toetusi, mis on

mõeldud hageja toetamiseks. Kostjale makstav lasterikka pere toetus ei ole seotud hagejaga.

41.1. Riiklike toetustega ei saa arvestada kuni 31.12.2021 väljamõistetava elatise puhul.

Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib

olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega,

nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja

seda oli pooltega arutatud (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 23). Kostja on küll tuginenud

peretoetuste arvestamise võimalusele, kuid ei ole siiski esile toonud ega tõendanud selliseid

erandlikke asjaolusid PKS § 102 lg 2 järgi, mis võimaldaks kuni 31.12.2021 väljamõistetava

elatise suuruse määramisel arvestada riiklike toetustega. Kui kostja soovis tugineda asjaolule,

et tal on lisaks hagejale veel 3 alaealist ülalpeetavat, kes jäävad hagejale elatist makstes

kehvemasse olukorda, oleks kostja pidanud tõendama ka oma teiste laste vajadused ja nende

ema sissetuleku ja varalise seisundi. Kostja seda teinud ei ole.

41.2. Kostja sissetuleku ja vara osas märgib ringkonnakohus, et vanemal on kohustus hankida

nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem

täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

2-21-18633

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 24.10.2012 3-2-1-118-12, p 15).

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistaksid tal suurema sissetuleku teenimist.

41.3. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

41.4. Vastavalt

01.02.2023

jõustunud

muudatusele

võetakse

elatise

summa

kindlaksmääramisel arvesse pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse

omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende

toetuste arvel.

41.5. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi maksti hagejale kui esimesele lapsele

lapsetoetust ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 60 eurot kuus ja ajavahemikul 01.01.2023–

24.03.2023 80 eurot kuus. Lisaks maksti PHS § 21 lg 2 järgi hageja emale kolmelapselise

lasterikka pere toetust ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 300 eurot kuus ja alates

01.01.2023 650 eurot (muudatus jõustus 01.02.2023, rakendati tagasiulatuvalt alates

01.01.2023). Seega tuleb hageja vajaduste katteks arvestada lasterikka pere toetusest

ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 50 eurot (300 / 2 / 3) ja alates 01.01.2023 54,16 eurot

(650 / 2 / 2 / 3).

42. Ringkonnakohtu hinnangul on elatise väljamõistmisel põhjendatud eristada perioode

tulenevalt asjaolust, et hageja vajadused on olnud erinevatel ajavahemikel erinevas suuruses.

Põhjendatud ei ole arvutada kõikide perioodide keskmist kulu, nagu seda on teinud hageja ja

maakohus. Lisaks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks arvestas maakohus alates

01.01.2022 väljamõistetava elatise puhul hageja vajadustega ajavahemikul 01.01.2021–

31.12.2021 (maakohtu otsuse p 59). Põhjendatud on tuvastada hageja vajadused perioodide

kaupa arvestades hageja nõuete perioode ja seaduse muutmise aega, arvutada välja elatis kindla

summana vastava ajavahemiku kohta, arvestada sellel ajavahemikul kostja poolt tasutud elatist

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja vähemtasutud elatis.

43. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus olid ajavahemikul 01.07.2021–

31.12.2021 593,77 eurot (eluasemekulu 64,57 eurot, sidekulu 21 eurot, trennikulu 133,20 eurot,

Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riiete

kulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot), s.t kostja kanda jääks 296,86 eurot kuus.

43.1. Tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.07.2021–25.11.2021 eest on 1434,82 eurot (296,86 x

4 + 296,86 / 30 x 25). Nimetatud summast tuleb maha arvestada matemaatika eratundide eest

tasutud 104 eurot (I kd, tl 16) ja augustis 2021 tasutud 200 eurot (I kd, tl 2 pöördel) ja seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellel ajavahemikul vähemtasutud elatis 1130,82 eurot.

43.2. Elatis ajavahemiku 26.11.2021–31.12.2021 eest on 346,34 eurot (296,86 + 296,86 / 30 x

5). Nimetatud summale tuleb lisada ühekordne detsembris 2021 kantud täiendava internetimahu

kulu 25,51 eurot (51,024 / 2) ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellel

ajavahemikul vähemtasutud elatis 371,85 eurot.

44. Hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised püsikulud olid ajavahemikul 01.01.2022–

24.03.2023 järgmised: sidekulu 21 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot,

2-21-18633

meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riiete kulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot,

s.o 396 eurot kuus ja kokku 5850,58 eurot (396 x 14 + 396 / 31 x 24). Sellele lisandus trennikulu

59 eurot kuus ajavahemikul 10.10.2022–24.03.2023, s.o kokku 354 eurot (59 x 6).

Eluasemekulud olid ajavahemikul 01.01.2022–21.01.2022 43,74 eurot (64,57 / 31 x 21),

ajavahemikul 22.01.2022–31.08.2022 1435,23 eurot (196 / 31 x 10 + 196 x 7), ajavahemikul

01.09.2022–24.03.2023 2716,45 eurot (401 x 6 + 401 / 31 x 24). Täiendava internetimahu kulu

2022 aastal jaanuaris 5,988 eurot, juulis 6,984 eurot, augustis 6,984 eurot ja septembris 6,984

eurot, kokku 26,94 eurot. Muud kulud olid sellel ajavahemikul 1230,62 eurot (voodi,

voodipesu, tekid, padjad, õpikud, klassireis). Eeltoodust tulenevalt oli ajavahemikul

01.01.2022–24.03.2023 hageja vajaduste katmiseks põhjendatud kulu 11 657,56 eurot, millest

kostjal tuli kanda 5828,78 eurot.

44.1. Alates 01.01.2022 elatise puhul tuleb arvestada, et hageja vajadusi sai katta peretoetuste

arvel. Hagejale maksti lapsetoetust ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 60 eurot kuus ja

ajavahemikul 01.01.2023–24.03.2023 80 eurot kuus ning hageja emale lasterikka pere toetust

ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 300 eurot kuus ja alates 01.01.2023 650 eurot. Seega

ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 tuli maha arvestada iga kuu 30 eurot (1/2 lapsetoetust) ja

50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest), s.o kokku 960 eurot (30 x 12 + 50 x 12), ning

ajavahemikul 01.01.2023–24.03.2023 tuli maha arvestada iga kuu 40 eurot (1/2 lapsetoetust) ja

54,16 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks), s.o 261,22

eurot (40 x 2 + 54,16 x 2 + 94,16 / 31 x 24).

44.2. Lisaks tuleb arvestada kostja tasutud elatise maksetega. Maakohus tuvastas, et kostja on

teinud tsiviilasja menetluse ajal elatise makseid järgnevalt: 25.02.2022 469,50 eurot,

31.03.2022 156,50 eurot, 30.04.2022 156,50 eurot, 30.05.2022 156,50 eurot, 30.06.2022 156,50

eurot, 01.08.2022 156,50 eurot, 30.08.2022 156,50 eurot, 30.09.2022 156,50 eurot ja

31.10.2022 156,50 eurot, kokku 1721,50 eurot (I kd, tl 124). Maakohus jättis tähelepanuta, et

kostja on tasunud elatist ka 30.11.2022 156,50 eurot, 30.12.2022 156,50 eurot, 30.01.2023

156,50 eurot ja 28.02.2023 156,50 eurot (III kd, tl 150 ja pöördel), kokku 626 eurot. Kuivõrd

ringkonnakohus mõistab elatise välja kindla summana, on võimalik kostja tasutud maksed

tasumisele kuuluva elatise summast maha arvestada. Ringkonnaohus märgib, et kostja poolt

hagejale tasutud summad selgitusega „taskuraha“, elatise tasumisena arvesse ei lähe.

44.3. Seega tuleb ajavahemiku 01.01.2022–24.03.2023 eest kostjalt hageja kasuks välja mõista

vähemtasutud elatis 2260,06 eurot (5828,78 – 960 – 261,22 – 1721,50 – 626).

45. Kostja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus jättis menetluse ajal tasutud elatise

tasaarvestamise kohustuse otsuse resolutsiooni lisamata. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist

ei ole menetlusnormi rikkumisega. Maakohus on otsuse põhjendustes välja toonud menetluse

ajal kostja poolt tasutud elatise maksed ja on õigesti selgitanud, et elatise maksmisel tuleb

tasutud elatise summasid arvesse võtta ning olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse

sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud

ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning

tasumise kohustuse alguskuupäeva. Tegemist ei ole tasaarvestamisega, vaid hageja kasuks

elatise väljamõistmisel kostja tasutud maksetega arvestamisega. Ringkonnakohus märgib, et

mõistis elatise välja kõikide perioodide eest kindla summana ja arvestas maha menetluse ajal

kostja tasutud maksed.

46. Ülaltoodut arvestades on mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt põhjendatud ja tuleb

osaliselt rahuldada.

2-21-18633

47. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 137 lg 1¹ alusel tuleb muuta maakohtu määratud

hagihinda. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta

kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava

kohtulahendiga. Maakohus on otsuses märkinud tsiviilasja hinnaks 2628 eurot. Maakohus on

arvestanud hagi hinna elatise miinimummäära järgi, jättes arvesse võtmata, et hageja suurendas

nõuet menetluse ajal, nõudes elatist 638,15 eurot kuus. Seega oleks õige hagi hind olnud TsMS

§ 129 lg 2 järgi 5743,35 eurot (638,15 × 9). TsMS § 137 lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus

maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 5743,35 eurot. TsMS § 137 lg 1 järgi on

apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes,

arvestades kaebuse ulatust. Arvestades apellatsioonkaebustega vaidlustatud nõudeid on hageja

apellatsioonkaebuse hind 3347,35 eurot (5743,35 – 292 – 8 x 263) ja kostja apellatsioonkaebuse

hind 1260,30 eurot (9 x 80 + 540,30).

48. Mõlemad pooled on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas.

48.1. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest üldreeglist on TsMS § 164 lg-s 1² sätestatud erand olukorraks, kus

vanem, kes lapse nimel hagi esitab, kasutab oma menetlusõigusi elatisnõude esitamisel või

menetluse vältel pahatahtlikult, ja hagi jäetakse rahuldamata. Sellises olukorras on kohtul

võimalik jätta kulud menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud vanema kanda. Samuti võib kohus

TsMS § 164 lg 3 järgi ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

48.2. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga ja hagi rahuldati osaliselt, jättis maakohus poolte

menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude poolte vahel

jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul

diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709,

p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160,

p 21). Maakohtu otsustus on sellega kooskõlas. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis

tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

Hagejal ei saanud hagi esitades olla põhjendatud ootust, et kostja tasub hageja menetluskulud.

Mõlemas kohtuastmes on leitud, et hagi oli põhjendatud rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

ei nõustu hagejaga, et TsMS § 164 lg 1 ei ole põhiseadusega kooskõlas ning alustada tuleks

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohtul on menetluskulude jaotuse regulatsiooni alusel

võimalik üksikjuhtumi asjaolusid arvestades otsustada õiglane menetluskulude jaotus.

48.3. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud kohaldama TsMS § 163

lg 2, mis näeb ette, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viidatud sättes on jäetud

kohtule kaalutlusruum. Olukorras, kus kostjalt on hageja kasuks väljamõistetud vähemtasutud

elatis, ei ole õiglane jätta menetluskulusid lapse (hageja) kanda. Mõlemad vanemad on selles

vaidluses kandnud tõenäoliselt märkimisväärseid menetluskulusid, mida nad oleksid saanud

kasutada lapse huvides.

49. Põhjusel, et mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et

tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning § 164 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. Menetluskulude jaotust saab

2-21-18633

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)