3-24-1479/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1479

Määruse kuupäev

27.05.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga

nr 3-24-514

Menetlusosalised

Taotleja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Maivo Kärt esitas 17.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib

saada seoses haldusasjaga nr 3-24-514 riigi õigusabi korras esindajat, kelle vahendusel saaks ta

esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) hüvitamise nõudes seoses tema

väidetavate põhiõiguste ja vabaduste rikkumisega riigisiseste kohtute poolt.

2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda

haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu

pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus nr 3-21-3011/9, p 4). Seega vaatab

halduskohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema

kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle

juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud

Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav

kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse

vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi

riigisiseste

õiguskaitsevahendite

ammendamist,

kooskõlas

rahvusvahelise

õiguse

üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.

EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või

sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset

3-24-1479

kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine

nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-514. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 21.02.2024 Tartu

Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-24-254 seotud

asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks.

Tartu Halduskohus jättis 22.02.2024. a määrusega M. Kärdi riigi õigusabi taotluse

RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

Taotleja esitas 22.02.2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus 23.02.2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et

ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium

tagastas

14.05.2024. a

määrusega

taotleja

määruskaebuse,

kuna

taotlejal

puudub

ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-514 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid.

Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.

Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole

põhjendatud.

6. Kohtu hinnangul on taotleja senises tegevuses menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused

HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt esitab taotleja korduvalt samasisulisi riigi õigusabi

taotlusi ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i

pöördumise eesmärgil. Seda on taotleja teinud ka varasemalt (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 3-

24-870, 3-24-871, 3-24-1210, 3-24-1211, 3-24-1213). Taotleja tegevus viitab ilmselgelt

kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes. Samuti ei nähtu kohtule, et Eesti riik

oleks haldusasja nr 3-24-514 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde

kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohtu hinnangul on

haldusasja nr 3-24-514 menetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Seega eelnevat arvestades oleks

taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

7. Kohus märgib täiendavalt, et taotlejale on halduskohtu poolt mitmetes kohtulahendites (nt

haldusasjades nr 3-24-444, 3-24-869, 3-24-1213) selgitatud, et kaebusega EIK-i pöördumine ei

eelda esindaja olemasolu. Isik ei pea omama EIK-ile kaebuse esitamiseks õigusalaseid teadmisi.

Paljud kaebajad on saanud EIK-ile kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita.

Taotlejal tuleb EIK-ile esitatavas kaebuses eelkõige välja tuua faktilised asjaolud, millele ta

oma kaebuses tugineb. EIK-i võib kaebuse esitada ka eesti keeles, sest Eesti on EIÕK

ratifitseerinud riik. Samas märgib kohus, et EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest,

et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei

ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute

lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks

edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu

15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12).

8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35

kohaselt vastuvõetav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing