1-20-2760/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

27. mai 2024

Kohtuasja number

1-20-2760

Kohtukoosseis

Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Jarno Tomson (isikukood 37212174210) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Jarno Tomson

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Margit Luga

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Jarno Tomson tunnistati süüdi Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28. novembri 2019. a

otsusega. Harju Maakohtu 17. juuni 2020. a määrusega tunnistati selle kohtuotsuse täitmine Eestis

lubatavaks ja määrati, et J. Tomsonil tuleb Eestis ära kanda 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse

alguseks loeti 13. juuli 2019, karistus lõppeb 13. oktoobril 2024.

2. 8. märtsil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid J. Tomsoni vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J. Tomsoni ennetähtaegset

vabastamist.

3. Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrusega jäeti J. Tomson vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus märkis, et vaatamata kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele, vanglas

töötamisele, sotsiaalprogrammide läbimisele, teatavatele rahalistele vahenditele ning õe toetusele,

oleks tema vabastamine hetkel ennatlik. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et J. Tomsoni

on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, arhiveeritud

karistusi on 6 ning vangistuses viibib ta 6. korda. Tal on 4 kehtivat välisriigi karistust, sh on teda

karistatud 2 korda Soomes mootorsõiduki joobes juhtimise (ühel neist kordadest polnud tal ka

juhtimisõigust), 1 kord Itaalias omastamise ja 1 kord Rootsis narkokuriteo toimepanemise eest.

See osutab asjaolule, et J. Tomson pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud.

J. Tomson ei ole varem pidanud kinni katseaja tingimustest. J. Tomsoni sõnul tagab tema sõber

talle vabaduses elu- ja töökoha, kuid elukoht on kontrollimata ja töötanud pole ta pikka aega. Uute

2(3)

kuritegude toimepanemise ohtu suurendab see, et tal on võlgnevusi kokku pea 100 000 euro

ulatuses. Ehkki J. Tomsoni väitel on suurem osa neist aegunud, pole kohtule esitatud selle

kinnituseks ühtegi tõendit. Lisaks ei soosi J. Tomsoni vabastamist tema suhtlusringkond, kuhu

kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus kahtles, kas napp lähedaste isikute ring hoiab

ära J. Tomsoni uusi kuritegusid.

4. Maakohtu määruse vaidlustas J. Tomson, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest

vabastamist. J. Tomsoni sõnul töötas ta ametlikult nii Soomes kui ka Norras, mille tõenduseks on

kaebusele lisatud Norras sõlmitud tööleping ja Norra D-number Norras ametliku töötamise loa

kohta. J. Tomsoni väitel on tema rahalised võlgnevused praeguseks märkimisväärselt vähenenud

(1400 euroni). Ta on motiveeritud vabanedes asuma tööle, et tasuda ka järelejäänud võlgnevused.

Lisaks ei suhtle J. Tomson enam kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid tema suhtlusringkonda

kuuluvad tütred, ema, õde ja poolvend ning Valga Betaania Baptistikoguduse pastor koos

abikaasaga. J. Tomsonil pole tahet ega võimalust mõjutada prokuröri seisukoha põhjendatust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud

seisukohad ei too kaasa selle määruse muutmist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 annab

kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku

kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Kohus pole seejuures

seotud prokuröri seisukohaga. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda

eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge

materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti

vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus võttis J. Tomsoni vabastamata

jätmist otsustades aluseks KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ja asus nõustumisväärsele

seisukohale, et teda ei saa vaatamata tema vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele veel

vabastada. Kohtu kaalutlused on selged ja asjakohased. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata kõiki

maakohtu määruses toodud põhjendusi, vaid keskendub peaasjalikult määruskaebuse väidetele

vastamisele.

6. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu

edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid

aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et

süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses

on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Seda ongi maakohus menetletavas asjas

teinud, tuginedes eeskätt J. Tomsoni varasemale karistatusele, sh seni kantud karistuste mõju

puudumisele.

7. Määruskaebuses on märgitud, et J. Tomson on varem töötanud nii Soomes kui ka Norras, mille

tõendamiseks on kaebusele lisatud Norras 30. juulil 2018 sõlmitud tööleping (kestusega kuni

30. detsembrini 2018) ja norrakeelne dokument (pealkirjastatud „Bekreftelse på D-nummer“).

Kolleegium leiab, et kumbki neist dokumentidest ei kummuta kahtlust, kas J. Tomson hakkab

vabanedes tööd tegema ja jääb selle harjumuse juurde. Vangla materjalidest nähtub, et J. Tomsoni

ametlikud töösuhted on varem kestnud vaid paar kuud. Ka kaebuse lisaks olevast Norras sõlmitud

töölepingust selgub, et töösuhe kestis küllaltki lühikest aega. Teine lisatud dokumentidest

(väidetav Norra D-number) ei näita aga seda, kas J. Tomson ka tegelikult töötas.

3(3)

8. Kaebuses on kirjas seegi, et J. Tomsoni võlgnevused on olulises ulatuses vähenenud. Samas pole

kaebuses toodud selle kinnituseks tõendit. Ühtlasi leiab kolleegium, et isegi juhul, kui see oleks

tõendatud, ei tingiks see J. Tomsoni vabastamist, arvestades tema varasemat kuritegelikku

käitumist ja karistatust. Kuna J. Tomson on varem pannud kuritegusid toime ka varalise kasu

saamise eesmärgil, on tema puhul olemas arvestatav oht, et ta jätkab sellega.

9. Ehkki J. Tomson ei suhtle enam väidetavalt kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid tema

suhtlusringkonda kuuluvad eeskätt lähedased, osutab kolleegium, et vangla materjalidest nähtub

siiski ka J. Tomsoni suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. Lisaks märgib kolleegium, et

lähedaste olemasolu (ja võimalik toetus) pole varem avaldanud talle mingitki heidutavat mõju.

Seetõttu on küsitav, kas see seda nüüd teeks. Teda on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja

vangistuses viibib ta 6. korda, varasemad kriminaalhooldused Eestis on luhtunud. Kuna lähedaste

olemasolu pole J. Tomsonit seni pannud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, ei saa

lähedaste tuge pidada määravaks asjaoluks tema vabastamise otsustamisel.

10. Kokkuvõttes ei saa J. Tomsonit vabastada temast lähtuva uute kuritegude toimepanemise ohu

tõttu, mida ei kaalu üles tema vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud. Sellest tulenevalt ja

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)