2-23-9515/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

24.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9515

Kohtuasi

K. R. hagi Themis Õigusbüroo OÜ, AS CREDITINFO EESTI

vastu ebaõigete andmete eemaldamiseks ja avaldamise

keelamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. R. (XXX), lepinguline esindaja Hannes Toodu

Kostja I Themis Õigusbüroo OÜ (12803543), seaduslik esindaja

T. R.

Kostja II AS Creditinfo Eesti (10256137), lepingulised esindajad

Gerda Grauberg ja Martti Peetsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 3 500 eurot

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista välja K. R. (R.) Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud käibemaksuta summas

1350,00 eurot.

3. Mõista välja K. R. (R.) AS Creditinfo Eesti kasuks menetluskulud käibemaksuta summas

4043,00 eurot.

4. Menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K. R. (R.) tasuda

Themis Õigusbüroo OÜ-le ja AS-le Creditinfo Eesti viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Tsiviilasi nr. 2-23-9515

K. R. (hageja) esitas 04.07.2023 kohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ (kostja I) ja AS Creditinfo

Eesti (kostja II) vastu ebaõigete andmete eemaldamiseks ja avaldamise keelamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja II 29.09.2022 teate nagu oleks hageja 41 663 eurot võlgu

kostjale I. Hageja nõudis andmete eemaldamist, kuid kostja II seda ei teinud. Kostja I ei ole

nõudele ebaõiged andmed eemaldada, reageerinud.

Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx jäeti kostja I avaldus hageja

pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, kohtulahend on jõustunud. Seega maksehäire

sisestamise ajal ei olnud kostjal I selget ja mittevaieldavat nõuet hageja vastu ning kostja II on

aidanud kaasa ebaõigete andmete avaldamisele ja ka kahju tekkimisele hagejale. Hageja esindaja

edastas 18. mail 2023 kostjale II kirja, milles nõudis avaldatud ebaõigete andmete eemaldamist.

Kostja II eemaldas andmed, kuid 29.06.2023 muutis maksehäire jälle kehtivaks.

Kostjate tegevus on vastuolus Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete avaldamise juhendis välja

Toonuga. Maksehäire registri pidajal on kohustus tõendada, et nende poolt avaldatud andmed on

õiged ja enne avaldamist kontrollis registri pidaja andmete edastamise õiguslikku alust sisuliselt

juba enne seda, kui ta andmed väljastas/kavatseb väljastada. Alusetu maksehäire avaldamine on

hagejat kahjustav. Hageja on lõplik kasusaaja äriühingus B OÜ, mille 300 000 euro suurust

ärilaenu pelletitehase paigaldamisel alates 01.02.2023 ei pikendatud ning millise laenu

refinantseerimisega tekkinud lisakulud on suurusjärgus 75 000 eurot. Hageja moraalse kahju

suurus on vähemalt summas 15 000 eurot. Alusetuid nõudeid ei ole ei hageja ega ükski muu isik

kohustatud täitma ning seesuguste nõuete täitmisele survestamine ebaõigete andmete avaldamisega

on ebakohane ning õigusvastane tegevus. Hageja esitab kahjunõude eraldi menetluses. Hagejal on

kostjaga I pooleli veel lisaks juba esitatud vaidlusele vaidlus ka sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi xxxx), vaatamata sellele soovib kostja I hagejat

survestada ebaselget nõuet rahuldama ja seda kostja II kaasabil.

Kostja vastuväited

Kostja I hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hagejal ja kostjal I on pooleli sundtäitmise

lubamatuks tunnistamises sama rahalise nõude osas, mille kohta on avaldatud maksehäire. Kostja I

palus menetlus peatada kuni tsiviilasjas xxxx lahendi jõustumiseni.

Kõnealune võlgnevus tuleneb jõustunud kompromissimäärusest tsiviil asjas xxxx, mis on kehtivalt

loovutatud kostjale1. Eelmine võlausaldaja (nõude loovutaja) ütles üles üksnes maksegraafiku

sõnaselgelt s.h viidates kompromissimääruses punktile 2.2, mis sätestas maksegraafiku. Nõue on

selge, sest hageja on tasunud nõuet osaliselt endisele võlausaldajale, seda ka peale maksegraafiku

ülesütlemise avalduse saamist ning lubanud kostjalt I võla ära osta. Vaidlust ei saa olla ka selle üle,

et peale kostjale1 loovutamist pole hageja nõuet tasunud.

Kostja I nõuet pole täitemenetluses õnnestunud täita seni kolme muu täitemenetluse tõttu, mis

toimuvad hageja suhtes nähtuvalt enampakkumise aktist. Täitemenetlustes on sissenõudjateks

peale kostja I veel kolm äriühingut. Kostja II kontrollis oma majasisese protseduuri kohaselt alus

võlasuhte asjaolusid.

Hageja käitumine võlasuhtes on vastuoluline ja pahauskne. Hageja sõlmis vabast tahtest

kompromissi endise võlausaldajaga ja seejärel asus võlgnevust täitma. Pärast nõudeõiguse

loovutamist kostjale I andis hageja talle veel korduvaid kinnitusi, et kavatseb võla tasuda. Alles

seejärel kui ta võlga ei tasunud ning esitas kostjale I kompromissi pakkumise, mis viimasele ei

sobinud, on ta asunud nõuet vaidlustama ja täimisest hoiduma.

Kostja I ei nõustu hageja arvamusega, et kuna pankrotimenetlus oli edutu, tõendab see nõude

puudumist või ebaselgust.

Kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja II tegeleb maksehäireinfo vahendamisega

veebilehel www.e-krediidiinfo.ee ning API liidestuste1 kaudu. Maksehäire on olemuselt varalise

kohustuse tähtaegselt (ka osaliselt) täitmata jätmise fakt. Maksehäireinfo ei ole avalikult

kättesaadav info, selle kohta saavad päringu teha vastava õigusliku alusega andmesaajad, et

maksehäireinfo alusel hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või maksevõimet (finantsiline

usaldusväärsus) või muud usaldusväärsust. Kõik päringud logitakse. Kostja II töötleb

maksehäireinfoga seotud isikuandmeid IKÜM art 6 lg 1 p f ehk õigustatud huvi alusel.

Maksehäireinfo allikaks on võlausaldaja. Hageja saatis 19.05.2023 e-kirja teel nõudekirja, milles

nõudis tema kohta käivate andmete eemaldamist. Vastavalt sisereeglitele peatas kostja II

maksehäire andmete avaldamise kuni asjaolude selgumiseni ning andis hagejale teada, et on

pöördunud andmete sisestaja poole asjaolude täpsustamiseks. Kostja I vaidles vastu hageja

väidetele ning esitas 02.06.2023 dokumendid, mille kohaselt (i) hagejal oli jõustunud

kohtulahendiga kinnitatud nõude loovutamisest tulenev võlgnevus kostja I ees ja (ii) nõue oli

muutunud sissenõutavaks kui algne võlausaldaja ütles maksegraafiku üles.

Kostja II edastas 29.06.2023 hagejale vastuväite, kuid hageja kostja II kirjale ei vastanud. Kostja II

jättis hageja vaide rahuldamata ja taastas maksehäireinfo avaldamise. Hageja esitas 18.08.2023

korduva taotluse maksehäireinfo avaldamise lõpetamiseks. Kostja II vastas sellele 18.08.2023 ja

selgitas, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu piiramatule hulgale isikutele, vaid

üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus ja vastav õigustatud huvi, hinnata isikute

krediidivõimet või muud usaldusväärsust, sh täita seadusega pandud vastutustundliku laenamise

kohustust. Samuti selgitas kostja II, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu nõusoleku

alusel, vaid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 ja IKÜM art 6 lg 1 p f alusel, mille

kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud

andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse

hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil.

Hageja pöördus teise esindaja kaudu kostja II poole ka 26.09.2023 ning nõudis 360 eurose kahju

hüvitamist. Kostja II on peatanud käesoleva vaidluse objektiks oleva maksehäireinfo avaldamise.

Menetluse käik

Kohus jättis oma 05.07.2023 ja 27.07.2023 määrusega rahuldamata hageja taotluse hagi

tagamiseks ning võttis hagi 06.09.2023 menetlusse. Kohus pidas 29.01.2024 korraldava istungi,

millest hageja osa ei võtnud. Kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata kostja I taotluse

menetluse peatamiseks ning jätkas poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda.

Pole vaidlust, et kostja II avaldas 29.09.2022 maksehäire registris teate selle kohta, et hagejal on

41 663 euro suurune kohustus kostja I ees. Pole vaidlust ka selles, et hageja pöördus 13.03.2023

kostja I poole (dtl 9-11) ja 19.05.2023 kostja II poole nõudega andmete eemaldamiseks (dtl 22,

134-135). Kostja II 29.06.2023 vastuse kohaselt kontrollis kostja II andmete õigsust.

Hageja nõuab kostjatel ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist VÕS § 1047 lg 1 alusel. Kostjatel

on võimalik tõendad, et andmed on õiged või neil oli avaldamise vastu õigustatud huvi.

Kohtu hinnangul saab pidada andmete avaldamist kostja II poolt peetavas maksehäire registris

andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Olgugi, et tegemist on andmebaasiga, millele

juurdepääs on võimalik vaid lepingulistel klientidel, ei ole isikute ring, kes võivad lepingu sõlmida,

piiratud. Andmete avaldamine on kostja II põhiline majandustegevus, seda ei saa pidada isiklikuks

kasutamiseks mõeldud andmebaasiks.

Andmete avaldamiseks peab kostjal I olema õigustatud huvi. Maksehäire registris andmete

avaldamine on seadusega lubatud. IKS § 10 lg 1 järgi on lubatud võlasuhte rikkumisega seotud

isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt

on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel

eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate

andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud

andmeedastuse. Piirangud on sätestatud IKS § 10 lg 2 p 1-5.

Kohtule esitatud kostja I ja kostja II kirjavahetusest nähtub, et kostja II nõudis kostjalt I andmete

avaldamise õiguspärasuse kinnitust, seega on kostja II viinud läbi IKS § 10 lg 1 sätestatud kontrolli

protseduuri ja formaalsed nõuded avaldamiseks on täidetud.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et pankrotimenetluse algatamata jätmine iseenesest tõendab

võlasuhte puudumist. Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx jäeti kostja

I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, kohtulahend on jõustunud (dtl 14-19).

Muuhulgas on kohus määruse p 22 tuvastanud, et Harju Maakohus 30.07.2021 kinnitas tsiviilasjas

nr xxxx võlausaldaja R. S. ja võlgniku vahel kompromissi; võlausaldaja ütles 21.06.2022

kompromissina kinnitatud maksegraafiku erakorraliselt üles ja loovutas 05.07.2022

kompromissinõude uuele võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ-le. Kohtu menetluses on ka

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tsiviilasi xxxx, mille kohus on menetlusse võtnud (dtl

171-174). Kohtu hinnangul on jõustunud kohtumäärusega leidnud kinnitust asjaolu, et kostjal I on

nõue hageja vastu, samuti on leidnud kinnitust nõude olemasolu. Kohtule esitatud nõudeõiguse

loovutamise lepingust, mis on sõlmitud notar M. V. poolt 05.07.2022 (dtl 143-145) on samuti

järeldatav, et kostja I on omandanud nõude hageja vastu. Kõiki neid asjaolusid on kostja II

maksehäire avaldamisel kontrollinud (dtl 155-159). Kohtule esitatud kostja II ja kostja I

kirjavahetuses nähtub, et kostja II on nõudnud kostjalt I andmeid ja selgitusi võlgnevuse olemasolu

kohta.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjad on piisava veenvusega tõendanud kohtule, et andmed

hilinenud võlgnevuse olemasolu kohta vastavad tegelikkusele, kostja I on omandanud jõustunud

kohtulahendist tuleneva nõude hageja vastu, algatatud on täitemenetlus jõustunud kohtulahendist

tuleneva nõude täitmiseks.

Tsiviilasja hinna määramine

Hagi hind ja riigilõivud. TSMS § 132 lg 1 mõistes on tegemist mittevaralise hagiga, mille hinnaks

loetakse eelduslikult 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1; § 174 lg 1 ja §

177 lg 1 ja 4 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks summaliselt vaidlust lõpetavas

kohtulahendis ja määrab ka menetluskuludelt tasutava viivise.

Kostjale I on osutatud õigusabi tunni hinnaga 135 eurot 10 tunni ulatuses, kokku 1350 euro eest.

Kostjale II on osutatud õigusabi 17,50 töötunni ulatuses hinnaga 231,03 eurot (km-ta), kokku

4043,00 euro eest.

Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud, arvestades kohtuasja keerukust ja tehtud

menetlustoimingute hulka. Kostjate esindajate tehtud menetlustoimingute maht vastab tavapärasele

hagimenetluse tehtud toimingute hulgale, õigusabile kulunud tundide arv ei ole ülepaisutatud.

Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt taotletule vastavalt kostjal I

1350 eurot ja kostjale II 4043 eurot ning neilt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik