2-22-124354/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-124354

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X (X) vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja VS

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2023 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda.

4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA hüvitatavate menetluskulude

suuruseks ringkonnakohtu menetluses 495 eurot ja mõista see Xlt Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks välja. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb Xl tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls-s 2 ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 07.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 40 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite.

12.08.2022 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 30.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja võla 40 eurot, millest 30 eurot moodustas leppetrahvide võlg ja 10 eurot

sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need kostjalt

koos seadusjärgse viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

välja.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja. Sõiduk pargiti 21.10.2019 hageja opereeritavale parkimisalale asukohas Vanalinna

parkla, Inseneri 2/Aia 8, Tallinn, parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei

alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi

30 eurot maksmise tähtaeg oli 04.11.2019, kuid see oli hagiavalduse esitamise seisuga tasumata.

Kostja ei esitanud leppetrahvile vastuväiteid, kuigi sellele võimalusele leppetrahvinõudes

viidati. Hageja saatis kohtueelselt (09.06.2021 ja 01.06.2022) kostjale võla tasumise

meeldetuletused, kuid kostja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Sissenõudmiskulud (10 eurot)

koosnesid päringute tegemisest registritesse ja meeldetuletuskirjade saatmisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Trahvinõuded pidid olema ilmastikukindlas ümbrises. Kostja ei saanud trahvi kätte

paberkandjal ega sõiduki esiklaasi ja kojamehe vahele asetatult. Leppetrahv võis lennata

tuulega kojamehe vahelt ära. Esimest korda sai kostja trahviteate pooltest aastat hiljem, kuivõrd

ta pidas trahvi reklaamiks/rämpspostiks. Seaduse rikkumine trahvi esitamisel, mis tõi kaasa

trahvi saamise võimatuse ja selle täitmise või vaidlustamise võimatuse, muutis trahvinõude

õigusvastaseks. Fotod parkimisterminalist, parkimismärgist ja parkimisreeglitest tehti

erinevatel kellaaegadel. Seega ei olnud tõendatud nende olemasolu trahvi määramise ajal.

Parkimiskohad olid märgistatud valge, mitte sinise värviga. Parklat tähistavad märgid ei olnud

paigaldatud nõuetekohaselt. Hageja ei tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu,

keeldus kompromissi sõlmimisest ja venitas menetlust.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. Menetluskulud jättis

kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 888 eurot

(hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 768 eurot), samuti viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli 21.10.2019 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX

omanik/vastutav kasutaja. Samuti puudus vaidlus selles, et parkimistingimuste rikkumise tõttu

kostjale esitatud leppetrahvinõue oli kostja poolt tasumata. Hageja tõendas, et sõiduk pargiti

21.10.2019 hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8,

Tallinn, parkimistingimusi rikkudes. Kostja väide, et parkimistrahvi paber ei olnud

ilmastikukindel ja lendas tuulega minema, oli asjakohatu. Asja materjalidest nähtus, et

kojamehe ja klassi vahele paigutati kollane leppetrahv. Käesolevas asjas ei tuginenud kostja

erandlike asjaolude esinemisele, millest tulenevalt võis tavapäraselt mõistlik leppetrahvi

edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.

Kohtu hinnangul oli tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida

parkimistingimusi nii eraparklates kui linnatänavatel ning samuti on tavapärane, et

leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Asja

materjalidest nähtuvalt toimetati leppetrahv kostjale kätte 21.10.2019. Hageja esitas kostjale

vaidlusaluse leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele, mis oli tõendatud fotodega. Kostja rikkus vastutava kasutajana

pooltevahelist

üüri-/parkimislepingut,

mis

andis

hagejale

võimaluse

kasutada

õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu. Täiendavalt märkis kohus, et kostja

kinnitas oma 08.11.2022 seisukohas, et on valmis tasuma parkimistrahvi 30 eurot. Seega pidas

kohus hageja nõuet tõendatuks ja põhjendatuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi 30 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja saatis kostjale

leppetrahvinõude meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile

09.06.2021 ja 01.06.2022. Seejuures kattus kostja rahvastikuregistri järgne e-posti aadress

XXX kostja 08.11.2022 vastuses nimetatud e-posti aadressiga. Kirja edastamine võlgniku

rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile, mis kattus kostja menetluses esitatud e-posti

aadressiga, oli mõistlik viis selle edastamiseks. Seega oli hageja sissenõudmiskulude nõue (10

eurot) kostjale saadetud meeldetuletuste osas põhjendatud ja tõendatud. Asjaolu, et

meeldetuletuskirjade osas arvas kostja, et tegemist oli reklaamiga/rämpspostiga ning ei avanud

ega vastanud neile, oli kostja enda risk ja vastutus ning ei andnud alust jätta nõue rahuldamata.

Kostja väidetele parkimisala märgistuse osas kohus hinnangut ei andnud, kuna kostja viited

ebaseaduslikele liiklusmärkidele ei olnud asjakohased ega omanud asjas tähtsust. Antud

vaidluse puhul oli tegemist eramaal parkimisega, mitte avalik-õigusliku trahviga. Kostja väited

hageja menetluse venitamise osas ei leidnud tõendamist. Hageja esitas asjakohaseid tõendeid

leppetrahvi kohta ning pöördus korduvalt kostja poole kompromissi saavutamiseks.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Parkimisala pidi olema selgelt tähistatud. Antud parkla ei olnud selgelt tähistatud, sest parkla

silt ei olnud paigutatud selle sissepääsu juurde. Kostja ei saanud aru, et ta viibis hageja

opereeritaval parkimisalal. Hageja ei tõendanud lepingulise suhte olemasolu kostjaga. Kuivõrd

silt pakkumusega ei olnud parklasse sissesõidu juures, ei teinud hageja kostjale pakkumust, mis

tähendab, et kostja ei saanud seda vastu võtta. Kohtu keeldumine arvestamast märgi

mittenõuetekohast paigaldamist rikkus kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Samuti

rikkusid kohtu 03.03.2023 ja 04.10.2023 kirjad kostja õigusi õiglasele kohtupidamisele. Kohus

ignoreeris menetluse ajal süstemaatiliselt kostja taotlusi ja kaebusi. 25.10.2022 nõue, milles

kostja palus protsessi lõpetada hagejaga läbirääkimistel olulise teabe varjamise ja tarbijaõiguste

rikkumise tõttu, jäeti tähelepanuta. Kohtuvaidluse lõpetamiseks olid mõjuvad põhjused, kuna

hageja keeldus küsimust kohtuväliselt lahendamast ja varjas teavet. Samuti jättis kohus

tähelepanuta hageja 28.04.2023 kaebuse menetlusdokumentides avaldatud solvangute kohta.

Kostja hinnangul oli Transpordiametile korduva päringu tegemine põhjendamatu.

Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Kostja avaldas korduvalt soovi lõpetada menetlus parkimistrahvi tasumisega, kuid hageja

soovis hagist kasu saada. Hageja menetluskulud olid terves ulatuses ebamõistlikud, kuivõrd

hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmimisega. Arvutuste tegemisel jõudis kostja siiski

järeldusele, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu ei saanud ületada nelja tundi tunnitasuga 65

eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-

st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

7. Kostja tõi apellatsioonkaebuses välja, et poolte vahel puudus parkimisleping, kuivõrd kostja

ei saanud aru, et ta viibis eraparklas, sest parkimisala sildid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.

8. Ringkonnakohus märgib, et hageja on nii hagiavalduses kui ka esitatud seisukohtades välja

toonud, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui

eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kohtu hinnangul on fotodega

parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest tõendatud (dtl 50-

53, 93-96), et hageja opereeritava parkla mõlema sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärgid, mis annavad sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on hageja

opereeritava parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega pidi vastav asjaolu olema

kostjale arusaadav. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja

hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega

hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20

lg 1 järgi. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda pooltevahelise lepingu sõlmituks ning

kostja vastupidine väide on põhjendamatu.

9. Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe

vahele pandud parkimistrahviga oli tõendatud, et kostja parkis oma sõiduki 21.10.2019

parkimisalale Vanalinna parkla, Inseneri 2/Aia 8 (EP9, 1143), Tallinn ja et kostjale väljastati

30 euro suurune leppetrahv maksetähtajaga 04.11.2019. Kuivõrd sõiduki armatuurlaual puudus

vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaart või parkimisautomaadist ostetud

parkimispilet ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud

ka mobiilset parkimist, sai järeldada, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. Kuivõrd hageja tõendas, et kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes, on

põhjendatud nõuda kostjalt lepingust tulenevat leppetrahvi 30 eurot (VÕS § 108 lg 1, VÕS §

158 lg 1). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja sissenõudmiskulude

nõue 10 eurot oli põhjendatud (VÕS § 113² lg 2 p 1).

10. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi,

viidates seejuures 25.10.2022 menetlusdokumendile ja 28.04.2023 menetlusdokumendile,

milles kostja palus kohtul sekkuda ja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise

lubamatusest. Samuti tõi kostja esile, et kohtu 03.03.2023 ja 10.04.2023 kirjad rikkusid tema

õigusi õiglasele kohtupidamisele.

11. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 25.10.2022 menetlusdokumendi, mis oli

pealkirjastatud taotlusena menetluse lõpetamiseks, kuid sisaldas kostja vastuväiteid seoses

hageja väidetava pahatahtliku käitumisega kohtumenetluses. Kohus palus hagejal esitada

vastava dokumendi kohta seisukoht hiljemalt 01.11.2022. 28.04.2023 menetlusdokumendis

palus kostja teavitada hageja esindajat teise poole solvamise lubamatusest. Maakohus selgitas

19.05.2023 kirjas, et võtab arvesse kostja 28.04.2023 esitatud menetlusdokumenti ega lükka

seda tagasi, kuigi eelmenetlus lõppes 31.03.2023 ning viidatud seisukoht esitati pärast

eelmenetluse lõppu. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et

maakohus ignoreeris kostja taotlusi ja kaebusi. Asja materjalidest nähtuvalt võttis kohus kostja

eeltoodud seisukohti asja lahendamisel arvesse.

12. Seoses 03.03.2023 ja 10.04.2022 kirjadega märgib ringkonnakohus järgmist. Asja

materjalidest nähtuvalt andis kohus istungil pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja

13.03.2023. Juhul, kui pooled kompromissi ei saavuta, anti kostjale tähtaeg tõendite esitamiseks

ning hagejale tähtaeg tõenditele vastamiseks hiljemalt 27.03.2023. Samuti määras kohus

eelmenetluse lõppemise ajaks 31.03.2023. 03.03.2023 kirjaga täpsustas kohus istungil antud

tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et kohus eksis tähtaegade täpsustamisel,

mille tulemusena esitasid nii hageja kui ka kostja oma seisukohad 20.03.2023. Eeltoodud

eksituse tõttu andis kohus 10.04.2023 kirjaga hagejale täiendava tähtaja kostja 20.03.2023

seisukohale arvamuse esitamiseks. Kuivõrd kohus andis ise hagejale täiendava tähtaja

seisukoha esitamiseks, oli põhjendatud võtta vastav seisukoht vastu. Ringkonnakohus märgib,

et lisaks eeltoodule võttis kohus asja materjalide juurde hageja 27.04.2023 menetlusdokumendi

ja kostja 28.04.2023 menetlusdokumendi. Seega arvestas kohus otsuse tegemisel pärast

eelmenetluse lõppu esitatud dokumentidega (sh kostja esitatuga) ning hagejale vastuse

esitamiseks täiendava tähtaja andmine ei saanud rikkuda kostja õigusi õiglasele

kohtupidamisele.

13. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kostja soovib vaidlustada maakohtu otsuse ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kaebuse väidete kohaselt jaotas maakohus

menetluskulud ebamõistlikult, kuivõrd kostja avaldas korduvalt soovi lõpetada menetlus

parkimistrahvi tasumisega, kuid hageja soovis hagist kasu lõigata. Kostja hinnangul said hageja

esindaja õigusabikulud olla põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses tunnitasuga 65 eurot.

Riigilõivu tasumise vajalikkusele ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele kostja vastu ei vaielnud.

14 Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Asja

materjalidest nähtuvalt tegi hageja kolm pakkumust kompromissilepingu sõlmimiseks, s.o

29.09.2022

(dtl

97),

11.11.2022

(dtl

186-189)

ja

06.03.2023

(dtl

248-250).

Kompromissiettepanekute

kohaselt

on

hageja

tulnud

kostjale

vastu,

vähendades

kompromissisummas nõutavate menetluskulude suurust. Kostja kompromissiettepanekutega ei

nõustunud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses käitunud pahatahtlikult ja

vältinud kompromissi sõlmimist. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatult menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Maakohus märkis põhjendatult, et hageja kulud õigusabile on suurelt osalt tingitud kostja

menetluses esitatud vastuväidetest nõudele, millistele hagejal tuli vastata. Kohus hindas hageja

lepingulise esindaja tasumäära ja leidis, et see ületas kohtupraktikas heakskiidetud

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu. Seega arvestas kohus hageja esindaja

põhjendatud tunnitasuks 96 eurot. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 8 tundi tunnitasuga 96 eurot, s.o kokku 768 eurot.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt hindas maakohus hageja esindaja toimingutele kulunud ajakulu

ning sidus selle toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Kokkuvõttes

on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi

osutamisel on 8 tundi, tunnitasuga 96 eurot tunnis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

analüüsis põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud

ulatuses ning miks tuli toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasumäära osaliselt vähendada.

Maakohtu põhjendused olid põhjalikud ja selgelt jälgitavad. Kohus ei ületanud

diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis hageja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust nõuetekohaselt. Seega puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka

menetluskulude kindlaksmääramise osas.

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse p-s 6 uue väite, et hageja korduv pöördumine

Transpordiameti poole oli põhjendamatu. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, kuna

kostja ei ole sellele väitele maakohtu menetluses tuginenud ega põhjendanud selle

ringkonnakohtule esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et

hageja oleks Transpordiameti poole korduvalt pöördunud ning et sellel väitel oleks asja

lahendamise seisukohast tähendust.

17. Eeltoodust

tulenevalt

jätab

ringkonnakohus

maakohtu

otsuse

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad

ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel

ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata

hageja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

19. Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses on lepingulise esindaja tasu 586 eurot 66

senti 5 tunni ja 20 minuti eest tasumääraga 110 eurot tunnis järgmiste toimingute eest: Tallinna

Ringkonnakohtu 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumine ning kliendi teavitamine ja olukorra

selgitamine (20 minutit); kliendiga edasiste asjaolude arutamine, menetluskäigu analüüs,

perspektiivi hindamine (45 minutit); kostja apellatsioonikaebusega tutvumine ja analüüs (45

minutit); hageja seisukoha koostamine ja ringkonnakohtule esitamine (3 tundi ja 30 minutit).

Ringkonnakohus leiab, et 15.09.2023 kohtumäärusega tutvumise, kliendi teavitamise ja

olukorra selgitamise ning kliendiga edasiste asjaolude arutamise ja analüüsi põhjendatud

ajakulu on kokku 30 minutit. Apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi ning hageja

seisukoha koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab kohus

kokku 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse tunnitasumäär 110 eurot on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Eelnevast

tulenevalt kuulub taotlus rahuldamisele 495 euro ulatuses (4 tundi ja 30 minutit x 110 eurot/h).

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)