2-24-3357/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2024

Tsiviilasja number

2-24-3357

Tsiviilasi

I. B. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): I. B. (isikukood xxxxxxxxxx)

(elukoht:

xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx;

e-post

xxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo

osaühing,

Lai

10,

Pärnu,

e-post

pinker@hot.ee,

tel: 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku I. B. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I. B. pankrot 24. mail 2024 kell 13.30 ning algatada I. B.

kohustustest vabastamise menetlus.

1. Nimetada I. B. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo

osaühing, Lai 10, Pärnu, e-post pinker@hot.ee, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

3. Kohustada I. B. andma võlgniku vande 17. juunil 2024 kell 10.25 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. juuni 2024 kell 10.25

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

pankrotihaldur.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

24. maiks (esimene aruanne esitada 24. mail 2025).

11. Jätta menetluskulud I. B. kanda.

12. Anda I. B. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti. Tasu hüvitada menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Andrus

Õnniku

Õigusbüroo

osaühingule

(registrikood

10016048),

konto

nr

EE861010902001530007, SEB Pank AS-is).

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte I. B. ja Andrus Õnnikule.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. I. B. (avaldaja, võlgnik) esitas 28. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi veidi üle 8000 euro. Võlgniku sissetulekuks on

töötutoetus 342 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid makseraskused seoses töökoha

kaotusega. Võlgnik otsib tööd, kuid ei ole leidnud.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.

Võlgnikul on kohustused 18 võlausaldaja ees kokku 8009 eurot 90 senti, mis kõik on muutunud

sissenõutavaks. Pooled võlausaldajatest (9 tk) on kohtutäiturid, kelle nõuded moodustavad

umbes 25% nõuete kogusummast. Võlgniku suhtes on ajavahemikul juuni 2015 – august 2023

algatatud 14 täitemenetlust. Osad nõuded (trahvid) on aegunud või asendatud

asenduskaristusega, kuid täitemenetluse kulude osas veel menetlused jätkuvad. Võlgnikul

teadaolevalt igasugune vara puudub. Käesoleval ajal puudub võlgnikul sissetulek, millele oleks

lubatud pöörata sissenõuet. Kõigi võlanõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid. Sellised

nõuded kuuluvad pankrotimenetluses tunnustamisele kaitsmiseta (PankrS § 1003 lg 4 p 1),

mistõttu vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine ei ole aktuaalne.

Nõuete summas 3011 eurot 37 senti (umbes 38%) aluseks on haldusaktid/kiirmenetluse otsused

ja kohtutäiturite tasu otsused, millele vastutustundliku laenamise põhimõte ei laiene. Võlgniku

makseraskused tekkisid juba 2015-l aastal, kui tekkisid võlgnevused ning võlausaldajad

hakkasid võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud

teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 8009 eurot 90 senti ning võlgnikul puudub kohustuste

täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole

enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik jäi 23. mail 2024 toimunud ärakuulamisel avalduse juurde. Võlgnik selgitas, et tal on

terviseprobleemid, mis takistavad tööd teha. Kui on tervisega probleeme, siis tuleb eelkõige

panustada selle parandamisse. Võlgnik mängis kasiinos viimati 5–6 kuud tagasi. Võlgnik

tunnistas, et andis loa teistele isikutele oma kasiinokonto kasutamiseks, endal kasiinosõltuvust

võlgniku sõnul pole. Võlgnik töötab enamasti hooajaliselt (nt korjab maasikaid, teeb põllutöid).

Võlgnik on läbinud keevitaja kursuse läbi Töötukassa, kuid teda ei võetud isegi praktikale,

kuivõrd soovijaid on palju.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et

võlgnikul tuleb menetluse kestel tegeleda oma tervise probleemidega ning otsida tööd, võlgnik

peab kasutama Eesti krediidiasutuses pangakotot ega tohi mängida hasartmänge. Samuti peab

võlgnik avaldama ausalt kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule kogu info oma vara kohta.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (töökoha

kaotusest tekkinud suutmatus tasuda liisingumakseid), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo

tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku

poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks, väärtegude

toimepanemine, millega seoses tekkisid trahvide ja kaasnevate kohtutäiturite tasude maksmise

kohustused, samuti suutmatus leida paremini tasustatud püsivat töökohta.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17. juuni 2024 kell

10.25 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 17. juuni 2024 kl 10.25.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub

käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

13. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi tunnitasuga

130 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1982 eurot 50 senti. Kuna käesoleval hetkel

puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul

arestitava sissetuleku ja turuväärtust omava vara puudumist, taotles usaldusisik tasu väiksemas

ulatuses (820 eurot käibemaksuta) ja selle hüvitamist riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 12,5 tundi ning taotletud

tasu 820 eurot (käibemaksuta) on vajalik ja põhjendatud. Arvestades põhjendatud ajakulu 12,5

tundi ja määruse § 5 lg-ga 1 kehtestatud pooletunni tasuga 33 eurot, oleks kulu kokku 825

(12,5*33*2) eurot. Usaldusisik taotleb tasu ja kulu hüvitamist vähendatud ulatuses ning

kooskõlas PankrS § 23 lg-ga 4 kehtestatud kuupalga alammääras, s.o 820 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara usaldusisiku

tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9, PankrS § 23 lg 6). Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui

see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing

(registrikood 10016048)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seega lisandub tasule

käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt piisav vara ja sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik