2-21-17755/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Siiri

Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17755

Kohtuasi

Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari

Männiko hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari

Männiko apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

70 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Let’s

Publish

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur Mari Männiko, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kostja

(vastustaja)

X,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Martti Peetsalu

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 18. aprillil 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. juuli 2023. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-17755 resolutsioon

muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Let’s Publish OÜ (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-17755

2 (20)

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Let’s

Publish

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur

Mari

Männiko

(hageja)

esitas

11. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja

hageja kasuks 65 000 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt nimetati 13. mai 2021. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-7371 Let’s Publish OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) ajutiseks halduriks

Mari Männiko.

1.2. Võlgniku

peamine

majandustegevus

oli

perioodikaväljaannete,

ärikataloogide,

reklaammaterjalide IT-lahenduste väljatöötamine ja litsentseerimine. Võlgniku juhatuse

liikmeks oli ajavahemikul 17. juuli 2008 kuni 28. aprill 2021 kostja. Alates 15. augustist 2008

kuni 28. aprillini 2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks Y ja samast ajast kuni 17.

veebruarini 2014 C. Alates 28. aprillist 2021 on võlgnikule nimetatud likvideerija Q.

Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused lõppesid.

1.3. Maakohus kuulutas 8. juulil 2021 välja võlgniku pankroti. Halduriks nimetati Mari

Männiko. Haldur leidis, et võlgnik kandis 13. novembril 2018 välismaksekorraldusena üle

5000 eurot, 5. detsembril 2018 10 000 eurot ja 7. detsembril 2018 50 000 eurot saajale

„balcreation bouwmeesterweg“. Esimese makse puhul ei olnud makse selgitust märgitud, teise

makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return

payment“. Võlgnik kasutas nende välismaksete tegemiseks osakapitali sissemakset summas 80

000 eurot, mille oli tasunud võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ võlgniku

arvelduskontole 9. oktoobril 2018. Asjaolu, et võlgniku juhatus oli sisse makstud osakapitali

kasutanud välismaksete tegemiseks, näis haldurile ebatavaline.

1.4. Haldur pöördus 1. juuli 2021. a teabenõudega võlgniku likvideerija Q poole, et selgitada

välja maksete alus ja eesmärk. Q 19. juuli 2021. a vastuse kohaselt oli tegemist leppetrahvi

maksetega Ex Balmedia b.v. (edaspidi Ex Balmedia) nimelisele äriühingule, mis on

registreeritud Hollandis. Ühtlasi edastas Q haldurile Ex Balmedia ja võlgniku vahelise teenuste

osutamise lepingu ja 31. detsembri 2015. a ja 14. novembri 2016. a arved leppetrahvi nõudmise

kohta vastavalt summas 78 870 eurot ja 50 190 eurot. Esitatud materjalide põhjal saab järeldada,

et võlgnik ja Bal Creations b.v. (edaspidi Bal Creations) olid kokku leppinud, et võlgnik töötab

Bal Creations’ile välja tarkvaraplatvormi „Markelaars.media“ hiljemalt 25. novembriks 2015

ning kui ta seda ei tee, siis tuleb võlgnikul tasuda leppetrahvi Bal Creations’i kolme töötaja

personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 bruto ühes kuus ühe töötaja kohta alates 1.

jaanuarist 2015. Lepingu kestuseks oli 12 kuud, automaatse pikenemisega täiendavalt 12 kuuks.

Järelikult oli lepingu lõppemise päev 24. november 2016.

1.5. Vastavalt 31. detsembri 2015. a ja 14. novembri 2016. a Bal Creations’i arvetele tasus

2-21-17755

3 (20)

võlgnik 13. novembri 2018. a, 5. detsembri 2018. a ja 7. detsembri 2018. a maksetega Bal

Creations’il kokku 65 000 eurot.

1.6. Võlgnik oli leppetrahvide tasumisele eelnevalt tegutsenud pikema aja vältel kahjumlikult:

2016. a majandusaasta lõppes 59 260 eurose ja 2017. a majandusaasta 18 900 eurose kahjumiga.

Müügitulu puudus. 2018. a-l, mil võlgnik leppetrahvi maksed tegi, oli võlgniku kahjum 42 410

eurot ja netovara miinuses 31 826 eurot. Võlgnikul oli negatiivse netovara seisund ja kahjum

aastatel 2016–2018. Seega tasus võlgnik leppetrahvi 65 000 eurot Ex Balmediale olukorras, kus

ta oli ilmselgelt maksejõuetu.

1.7. Ex Balmedia on Hollandi äriühing, mille ärinimi on muudetud Bal Creations’iks. Tegemist

on võlgnikuga füüsiliste isikute tasandil lähedalt seotud äriühinguga: Bal Creations’i juhatuse

liige on samuti Y. Võlgniku emaettevõte on Lets Print Management OÜ, kelle juhatusse

kuuluvad nii kostja kui ka Y. Võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ ainuosanik on

W. van Meer Holding b.v. ning võlgniku tegelik kasusaaja on Y. Bal Creations kasutas

ajavahemikul 2013–2019 ärinimena ka nime WonenDoeJeZo, mis on märgitud leppetrahvi

arvetele.

1.8. Võlgniku netovara oli 2018. a-l leppetrahvi maksete tegemise ajal vähemalt kolmandat

aastat negatiivne ning vähemalt kolm viimast aastat oli võlgnik tegutsenud kahjumiga ja

müügituluta. Võlgniku juhatusel oli juba hiljemalt 2016. a majandusaasta lõppemisest kohustus

esitada pankrotiavaldus äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt. Võlgniku juhatuse liikmed

otsustasid aga võlgniku netovara ja likviidsuse taastamise asemel maksta Y’i juhtitavale Bal

Creations’ile leppetrahvid, mis olid võlgniku majandustegevuse ja selle jätkamise seisukohast

ebaolulise tähtsusega.

1.9. Lisaks sellele, et võlgnik oli 2018. a-l kahjumis ja tema netovara ei vastanud seadusest

tulenevale nõudele, oli võlgnikul leppetrahvide tasumise ajal lühiajalisi kohustusi 200 475

eurot, samuti oli võlausaldaja OÜ Thorgate Management (edaspidi Thorgate) esitanud

15. novembril 2016 hagi võlgniku vastu, mille kohus hiljem rahuldas.

1.10. Swedbank AS-i andmetel oli pangas allkirjaõiguslik isik, kellel oli ka pangakanalite

kasutamise õigus, kostja. Seega tegi maksed leppetrahvi tasumiseks Bal Creations’ile kostja.

1.11. Kostja rikkus võlgniku juhatuse liikme kohustusi järgmiste tegudega: kostja ei esitanud

õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, kuigi võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2016. a-l; kostja

süvendas võlgniku maksejõuetuse seisundit, tasudes leppetrahve Bal Creations’ile; kostja

kasutas emaettevõtja tehtud osakapitali sissemakset leppetrahvide tasumiseks, mis ei olnud

võlgniku majandustegevuse jätkumise või võlgniku maksejõuetuse vältimise seisukohast

vajalik; kostja tasus leppetrahvi võlgniku ja tema emaettevõtjaga lähedalt seotud Bal

Creations’ile (lähikondsele), eelistades Bal Creations’i huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku

huvile osakapitali ning võlgniku netovara säilitamise vastu; Bal Creations’ile leppetrahvide

tasumise ainus eesmärk oli võlgniku varatuks muutmine ning sissemakstud osakapitali

võlgniku vara hulgast seotud isikute kaudu väljaviimine. Eelnimetatud rikkumistega on kostja

põhjustanud võlgnikule kahju 65 000 eurot, mille hüvitamist võlgnikule on hagejal õigus

kostjalt nõuda ÄS § 180 lg 51 ja ÄS § 187 alusel.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-21-17755

4 (20)

2.1. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et leppetrahvi maksed tegi just kostja.

Swedbanki 25. mai 2021. a vastusest nähtub, et lisaks kostjale võis kõiki pangateenuseid

kasutada ka Z. Kostja ei mäleta, kas ta tegi mingeid makseid neli aastat tagasi.

2.2. Võlgnik ei olnud leppetrahvi maksete tegemise ajal maksejõuetu. Enne maksete tegemist

oli võlgniku emaettevõtja kandnud 9. oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 eurot.

Pankrotimenetluse võlausaldajate nimekirja kohaselt puudusid võlgnikul sissenõutavaks

muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga seotud isikuteks, s.o n-ö välised

võlausaldajad. Thorgate’i kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks

oluliselt hiljem, s.o 1. juunil 2020. Võlgnikul oli isegi pärast leppetrahvi maksete tegemist

pangakontol üle 15 000 euro, millest oleks piisanud kõigi pankrotimenetluses nõude esitanud

väliste võlausaldajate, sh Thorgate’i nõuete täitmiseks. Kuigi hageja ei ole väitnud, et võlgnikul

oleks maksete tegemise ajal olnud veel võlausaldajaid peale Thorgate’i ja Ex Balmedia, oleks

võlgnikul eelduslikult olnud võimalik endaga seotud võlausaldajatega kokku leppida. Seda

sarnaselt Ex Balmediaga, kelle 129 060 euro suurusest nõudest tasus võlgnik 65 000 eurot ning

täiendavaid nõudeid ei ole Ex Balmedia võlgnikule esitanud. Kohustuse osalist täitmist

võlausaldajale ei saa pidada võlgnikule tekkivaks kahjuks, eriti olukorras, kus kohustuse osalise

täitmise tulemusena loobus võlausaldaja nõude täies ulatuses sissenõudmisest. Samuti oli

võlgnik maksete tegemisele eelnevalt esitanud tsiviilasjas nr 2-16-17281 vastuhagina

Thorgate’i vastu 129 060 euro suuruse nõude. See nõue oleks katnud Ex Balmedia leppetrahvi

nõude võlgniku vastu. Selles olukorras ei pidanud kostja võlgniku juhatuse liikmena esitama

pankrotiavaldust.

2.3. Kui leppetrahvi makseid poleks tehtud, oleks Ex Balmedial endiselt võlgniku vastu nõue,

mille Ex Balmedia oleks võinud võlgniku suhtes täies ulatuses maksma panna. Seega oleks

kahjulik tagajärg (võlgniku maksejõuetus tsiviilasjas nr 2-16-17821 kohtulahendite jõustumise

tagajärjel) endiselt saabunud. Lisaks ei oleks Lets Print Management OÜ võlgnikule üldse 80

000 eurot üle kandnud, kui sellest rahast poleks 65 000 euro ulatuses tasutud Ex Balmedia

leppetrahvi nõudeid. Kostja käitumine ei saa olla kahju põhjuseks olukorras, kui kahjulik

tagajärg oleks igal juhul saabunud. Võlgnikust ei viidud leppetrahvi maksmisega raha välja.

Kui võlgniku eesmärk oleks olnud tekitada ühingule kahju ja viia ühingust raha välja nt Ex

Balmediale, siis puuduks igasugune põhjendus, miks sama isiku poolt juhitav Lets Print

Management OÜ oleks pidanud raha kõigepealt võlgnikule kandma.

2.4. Hageja jättis hagis käsitlemata, et võlgnik kohustus tarnima Ex Balmediale tarkvara.

Võlgnik arendas välja tarkvara kinnisvarakuulutuste loomiseks makelaars.media leheküljel

kasutamiseks, mille võlgnik pidi andma Ex Balmedia kasutusse. Võlgnik oleks tarkvara

valmimise järgselt tegutsenud tarkvaraarenduse litsentseerijana. Tarkvara võimaldanuks

makelaars.media leheküljel kasutajatel valida sobiva malli ning selle kaudu mugavalt

kinnisvarakuulutusi luua. Võlgnik sõlmis tarkvara loomiseks omakorda töövõtulepingu

Thorgate’iga. Võlgniku ja Ex Balmedia 25. novembril 2014 sõlmitud lepingu artikli 8 alusel

pidi tarkvara müügiga tegelev müügiosakond alustama tööd 1. jaanuaril 2015 ning

tarkvaraplatvormi tarne oli kavandatud 28. veebruaril 2015. Ex Balmedial oli õigus

tarkvaraplatvormi 28. veebruaril 2015 mittetarnimise korral arvestada leppetrahvina kolme

töötaja personalikulusid 2390 eurot bruto töötaja kohta kuus kuni tarkvara tarnimiseni. Kuna

Thorgate ei tarninud võlgnikule tarkvara, ei saanud võlgnik tarkvara ka Ex Balmediale üle anda.

Ex Balmedial tekkis tarkvara tarnimata jätmise tõttu kahju. Kuna kõik kolm müügiosakonna

töötajat said tööle võetud vaid tarkvara edasimüümiseks, kuid töötavat tarkvara ei tarnitud Ex

Balmediale tähtaegselt ega ka hilisemalt, esitas Ex Balmedia võlgnikule leppetrahvi nõuded

kogusummas 129 060 eurot. Võlgnik tasus 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja

7. detsembril 2018 Ex Balmediale leppetrahvi kokku 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvi

2-21-17755

5 (20)

kogusummast. Hageja ei ole väitnud, et leppetrahvi nõuded oleksid nende tasumise ajaks

aegunud. Ex Balmedia ei ole leppetrahvide tasumise järgselt võlgnikule nõudeid esitanud.

Samuti ei ole Ex Balmedia algatanud võlgniku vastu kohtumenetlust või esitanud nõuet

võlgniku pankrotimenetluses. Ex Balmedia on loobunud ülejäänud nõude maksmapanemisest

võlgniku suhtes.

2.5. Võlgniku maksejõuetust ei tõenda pelgalt see, et võlgnik tegutses kahjumlikult või et tema

omakapital oli negatiivne. Maksejõuetuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse

eripäradega. Võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse ning pidi pärast tarkvara üleandmist

hakkama saama Ex Balmedialt tarkvara kasutusse andmise eest litsentsitasu. Võlgnikul ei

avanenud võimalust hakata tarkvaralt tulu teenima, sest Thorgate ei andnud tarkvara võlgnikule

üle. Lisaks oli võlgniku omakapital 2019. a-l võrreldes 2018. a-ga oluliselt paremas seisus, s.o

-31 826 euro asemel -5128 eurot. Võlgnik lõpetas 2019. a majandusaasta 26 698 euro suuruse

kasumiga. Seega on ebaõiged hageja väited võlgniku maksejõuetuse süvendamise kohta.

Võlgniku püsiv maksejõuetus sai kujuneda välja alles 2020. a-l seonduvalt tsiviilasjas nr 2-16-

17821 tehtud kohtulahendi jõustumisega.

2.6. Kostja käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei saanud leppetrahvi maksmisest

mingisugust kasu ning polnud Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemisest isiklikult

huvitatud. Kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete

tegemine on põhjendamatu.

2.7. Võlgnikul puudus leppetrahvide tasumise ajal sissenõutavaks muutunud kohustus

Thorgate’i ees. Leppetrahvide tasumine ei ole seotud Thorgate’i poolt võlgniku vastu esitatud

nõudega. Thorgate’i poolt tsiviilasjas nr 2-16-17281 esitatud põhinõue oli 3052,80 eurot, kuid

võlgnik esitas 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu vastuhagi põhinõudega 129 060 eurot.

Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2019. a otsusega Thorgate’i hagi rahuldamata. Kostja ei

pidanud vaidlusaluste leppetrahvide tasumise ajal eeldama, et võlgnikul on vaja tasuda

Thorgate’i poolt tsiviilasjas nr 2-16-17821 esitatud nõue, kuna võlgniku vastuhagi Thorgate’i

vastu ületas oluliselt Thorgate’i poolt võlgniku vastu esitatud nõuet, Thorgate’i nõuet ei olnud

kohtuotsusega tunnustatud ning ka aasta hiljem jättis maakohus Thorgate’i nõude rahuldamata.

Thorgate’i nõue rahuldati alles Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsusega, mis

jõustus 1. juunil 2020. Thorgate’i ülejäänud nõue koosneb hüvitatavate menetluskulude nõudest

summas 6957 eurot, mis mõisteti võlgnikult välja alles Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a

määrusega.

2.8. Leppetrahvide tasumise järgselt oli võlgnikul endiselt piisavalt raha Thorgate’i nõude

tasumiseks. Pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole vähemalt 15 000 eurot

(80 000–65 000). Thorgate’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue on 9454,65

eurot. Kõik teised pankrotivõlausaldajad peale kohtutäitur Kristiina Feinmani, kelle nõue

summas 858 eurot tekkis samuti Thorgate’i poolt võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusega

seonduvalt, on võlgniku endaga seotud isikud. Lets Print Management OÜ, kelle nõue on

tunnustatud summas 82 696,15 eurot, on võlgniku emaettevõtja. Nii Legal Services OÜ

(tunnustatud nõue 10 632,66 eurot) kui ka Financial Services OÜ (tunnustatud nõue

1278,09 eurot) juhatuse liikmeks on kostja. Seega on võlgniku pankrotimenetluses väliste

võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusumma 10 321,65 eurot (9454,65+858), mille

tasumiseks oleks võlgnikul olnud pangakontol piisavalt raha ka pärast Ex Balmediale

leppetrahvimaksete tegemist. Sealjuures on hageja esitanud 20. septembril 2021 tsiviilasjas nr

2-2114730 hagi Lets Print Management OÜ-le 27. juunil 2020 tehtud makse 14 412 eurot

tagasivõitmiseks. Kuigi leppetrahvimaksete tasumise ajal ei olnud Thorgate’i kohtulahenditest

tekkinud nõue võlgniku vastu veel sissenõutav, siis juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-21-

2-21-17755

6 (20)

14730 Lets Print Management OÜ-le makstud 14 412 eurot võlgniku pankrotivarasse tagasi

võitma, oleks ka selle summa arvelt võimalik kõigi väliste võlausaldajate nõuete rahuldamine.

2.9. Olukorras, kus võlgnikule on esitatud leppetrahvi nõuded ning ainsas pooleliolevas

kohtuasjas võlgniku vastuhagis esitatud nõue ületas oluliselt põhihagis võlgniku vastu esitatud

nõuet, võis kostja uskuda, et leppetrahvide osaline tasumine on ühingu parimates huvides.

2.10. Kuna kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, siis ei ole ta ka juhatuse liikme

kohustuste rikkumises süüdi. Keskmiselt hoolas osaühingu juhatuse liige võib eeldada, et

lepingu rikkumise korral esitatava leppetrahvi nõude osaline tasumine on põhjendatud, seda

eriti olukorras, kus ühingul on olemas vahendid, et täita ka muud sissenõutavaks muutunud

kohustused teiste võlausaldajate ees. Kostja ei saanud eeldada, et hoolimata sellest, et võlgniku

pangakontole jäi üle 15 000 euro, kahjustavad leppetrahvi maksed võlgniku vastu 3052,80 euro

suuruse nõude esitanud võlausaldajat. Seega oli leppetrahvi osaline tasumine kooskõlas

juhatuse liikme keskmise hoolsusega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s

2 sätestatud korras.

3.1. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata Y tunnistajana üle videokonverentsina

korraldataval kohtuistungil või alternatiivselt kohustada Y’i andma tunnistajana kirjalikke

ütlusi. Kohus määras 13. aprilli 2023. a määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele tähtajad täiendavata asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 2.

mail 2023. Kostja esitas 2. mail 2023 taotluse kuulata Y tunnistajana üle videokonverentsina

korraldataval kohtuistungil. Hageja palus jätta taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et pärast

kirjalikku menetlusse üleminekut ei saa taotlust tunnistaja ülekuulamiseks esitada. Tunnistaja

ülekuulamine ei ole võimalik ilma, et selleks määrataks kohtuistung (TsMS §-s 252 ja 254).

See põhjustaks asja lahendamise viibimise ja menetluse venimise, kuna kohus on asjas

määranud lõpptähtajad. Kohtuistungi korraldamine ei võimaldaks kohtu menetlusplaani

järgida. Kostja soovib tunnistajat küsitleda samades küsimustes, mille kohta Y on andnud

kinnituskirja, mille kohus võttis vastu. Järelikult on asjaolu kohta, mida kostja soovis tunnistaja

ütlustega tõendada, piisavalt tõendeid.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle, mille

kohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks:

• võlgniku peamine majandustegevus oli perioodikaväljaannete, ärikataloogide,

reklaammaterjalide IT-lahenduste väljatöötamine ja litsentseerimine;

• võlgniku juhatuse liige oli 17. juulist 2008 kuni 28. aprillini 2021 kostja. Alates

15. augustist 2008 kuni 28. aprillini 2021 oli kostja kõrval võlgniku juhatuse liikmeks

Y ja samast ajast kuni 17. veebruarini 2014 C. Alates 28. aprillist 2021 on võlgnikule

nimetatud likvideerija Q. Likvideerija nimetamisega seniste juhatuse liikmete volitused

lõppesid;

• võlgniku ja Ex Balmedia vahel oli 25. novembril 2014 sõlmitud leping, mille kohaselt

võlgnik kohustus hiljemalt 28. veebruaril 2015 välja töötama tarkvaraplatvormi

„Markelaars.media“ ning kui ta seda ei tee, tuli võlgnikul tasuda leppetrahvi Ex

2-21-17755

7 (20)

Balmedia kolme töötaja personalikulude hüvitamiseks arvestusega 2390 bruto ühes

kuus ühe töötaja kohta alates 1. jaanuarist 2015. Lepingu kestus oli 12 kuud, automaatse

pikenemisega täiendavalt 12 kuuks;

• Ex Balmedia esitas 21. detsembril 2015 võlgnikule arve 78 870 eurot ja 14. novembril

2016 arve 50 190 eurot. Arvetel on selgituseks märgitud leppetrahv kolme töötaja eest;

• võlgniku emaettevõtja Lets Print Management OÜ on võlgniku arvelduskontole

9. oktoobril 2018 tasunud 80 000 eurot. Makse selgituseks on märgitud „share capital

increased/osakapitali suurendamine“;

• võlgnik on 13. novembril 2018 kandnud välismaksekorraldusena üle 5000 eurot,

5. detsembril 2018 10 000 eurot ja 7. detsembril 2018 50 000 eurot saajale „balcreation

bouwmeesterweg“. Esimese makse puhul ei olnud makse selgitust märgitud, teise

makse selgituseks oli märgitud „return of money“ ja viimase makse selgitus oli „return

payment“. Kokku tehti välismakseid 65 000 eurot;

• Ex Balmedia on Hollandi äriühing, mille muudetud ärinimi on Bal Creations. Äriühing

kasutas ajavahemikul 2013–2019 ärinimena ka nime WonenDoeJeZo, mis on märgitud

mh leppetrahvi arvetele. Bal Creations juhatuse liige on Y;

• võlgniku emaettevõte on Lets Print Management OÜ, kelle juhatusse kuuluvad nii

kostja kui ka Y. Lets Print Management OÜ ainuosanik on W. van Meer Holding b.v.

ning võlgniku tegelik kasusaaja on Y;

• 13. mai 2021. a määrusega nimetati tsiviilasjas nr 2-21-7371 võlgniku ajutiseks

halduriks Mari Männiko;

• 8. juuli 2021. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ja nimetas

halduriks Mari Männiko.

3.3. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma

kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju

hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi

vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega.

3.4. Kohus järeldas, et kostja ei rikkunud leppetrahvi tasumisega juhatuse liikme

hoolsuskohustust. Leppetrahvi tasumine ei kahjustanud võlgnikku ega tema võlausaldajaid.

Võlgnik ei olnud 2018. a lõpus maksejõuetu.

3.5. Asjas leidis tõendamist, et Thorgate ei tarninud võlgnikule tarkvara, mida võlgnik ei saanud

seega Ex Balmediale üle anda. Ex Balmediale tekkis sellega seoses kahju tema poolt tööle

võetud müügiosakonna töötajatele makstud palga näol, kes pidid tarkavara edasi müüma, kuid

kellel tarkvara puudumise tõttu töö puudus. Kohus tuvastas, et Ex Balmedia 21. detsembril

2015 võlgnikule edastatud arve selgituseks on märgitud leppetrahv kolme töötaja eest

ajavahemikul 1.veebruar kuni 31. detsember 2015. Ex Balmedia 14. novembri 2016. a arvel on

selgituseks märgitud leppetrahv kolme töötaja eest ajavahemikul 1. jaanuar kuni 1. november

2016. Seega esitas Ex Balmedia võlgnikule leppetrahvi nõude kolme töötaja 18 kuu palga eest

kogusummas 129 060 eurot. Võlgnik tasus 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7.

2-21-17755

8 (20)

detsembril 2019 Ex Balmedile leppetrahvi kokku 65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvide

kogusummast.

3.6. Tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et võlgnik ei olnud kostja poolt

13. novembrist 2018 kuni 7. detsembrini 2018 Ex Balmediale maksete tegemisel püsivalt

maksejõuetu, sest ta suutis nimetatud maksete tegemise ajal sissenõutavaks muutunud nõudeid

rahuldada. Maksete tegemisele eelnevalt oli võlgniku emaettevõtja 9. oktoobril 2018 kandnud

võlgnikule 80 000 eurot. Lisaks puudusid võlgnikul 13. novembrist 2018 kuni

7. detsembrini 2018 sissenõutavaks muutunud kohustused isikute ees, kes ei olnud võlgnikuga

seotud isikud. Võlgniku maksejõuetust ei tõendanud ka see, et võlgnik tegutses kahjumlikult

või et tema omakapital oli negatiivne. Kohtupraktikas on kinnitatud, et maksejõuetuse kindlaks

tegemisel tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega, näiteks võivad äritegevusega seotud

suuremad investeeringud hakata alles hiljem tulu teenima. Kostja on välja toonud, et võlgniku

puhul oli just selline olukord, sest võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse (tasudes Thorgate’ile

tarkvara loomise tasu) ning pidi hakkama tarkvara üleandmise järgselt saama Ex Balmedialt

tarkvara kasutusse andmise eest litsentsitasu.

3.7. Kohus ei nõustunud hageja väitega võlgniku maksejõuetuse süvendamise kohta. Võlgniku

2019. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetas võlgnik 2019. a majandusaasta 26 698 euro

suuruse kasumiga, samuti paranes võlgniku omakapitali seis. Võlgniku omakapital oli 31.

detsembri 2018. a seisuga -31 826 eurot ning 31. detsembri 2019. a seisuga -5128 eurot.

Võlgniku maksejõuetus kuulutati välja 8. juulil 2021 ehk enam kui kaks ja pool aastat pärast

maksete tegemist. Ajutise pankrotihalduri 4. juuni 2021. a aruandest nähtuvalt oli võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks koostööpartneriga Thorgate tekkinud kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-

16-17821. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17821 jõustus alles 1. juunil 2020. Seega ei olnud

võlgnik 2018. a lõpus maksejõuetu. Hageja etteheited kostja väidetava maksejõuetuse ja

võlgniku poolt leppetrahvi maksete tegemise kohta ei olnud põhjuslikus seoses.

3.8. Kostja ei pidanud talle kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine

on põhjendamatu. Kostja võis uskuda, et leppetrahvi tasumine Ex Balmediale on võlgniku

parimates huvides. Vaidlust polnud, et enne leppetrahvi maksete tegemist oli võlgniku rahaline

olukord järgmine: Ex Balmedia esitas võlgnikule 31. detsembril 2015 leppetrahvi nõude 78 870

eurot ja 14. novembril 2016 leppetrahvi nõude 50 190 eurot. Thorgate esitas 15. novembril 2016

võlgniku vastu hagi 3052,80 euro nõudes. Võlgnik esitas 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu

vastuhagi summas 129 060 eurot. Võlgniku emaettevõtja kandis võlgnikule 9. oktoobril 2018

80 000 eurot. Seega ületas Thorgate’i vastu esitatud nõue 129 060 eurot oluliselt Thorgate’i

võlgniku vastu esitatud nõuet 3052,80 eurot.

3.9. Kohus nõustus kostjaga, et Harju Maakohtu poolt Thorgate’i hagi 6. detsembri 2019. a

otsusega rahuldamata jätmine viitab sellele, et Thorgate’i nõue ei olnud õiguslikult ühene ning

kostja ei pidanud eeldama, et kohus hagi rahuldab. Hagis esitatud põhinõude suurus oli 3052,80

eurot, mille tasumiseks oli võlgnikul piisavalt raha ka leppetrahvi maksete tegemise järgselt.

Lisaks esitas võlgnik Ex Balmedia leppetrahvi nõude ulatuses omakorda 12. detsembril 2016

vastuhagi. Kostja võis võlgniku juhatuse liikmena uskuda, et vastuhagi rahuldamise korral on

võimalik selle arvel täielikult tasuda leppetrahvikohustus Ex Balmedia ees.

3.10. Tõendamist leidis, et Lets Print Management OÜ tehtud omakapitali sissemakse eesmärk

oli maksta leppetrahvi Ex Balmediale. Seda kinnitas ka Lets Print Management OÜ juhatuse

liige ja tegelik kasusaaja W. van Meer 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas. Kohtu arvates ei

olnud 14. detsembri 2022. a kinnituskirjas avaldatu vastuolus osanike otsuses märgituga.

Otsusesse ei olnud sissemakse kasutamise otstarvet märgitud.

2-21-17755

9 (20)

3.11. Kostja tõi välja, et pärast leppetrahvide tasumist jäi võlgniku pangakontole veel vähemalt

15 000 eurot (80 000-65 000). Thorgate’i poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue oli

9454,65 eurot. Seega oleks pärast leppetrahvide maksmist võlgniku kontole jäänud 15 000 eurot

olnud piisav Thorgate’i nõude rahuldamiseks. 15. novembril 2016 oli Thorgate’i poolt võlgniku

vastu esitatud hagi summas 3052,80 eurot, millele lisandus viivise nõue. Menetluskulude nõuet

selles ajal veel ei olnud, vaid see muutus sissenõutavaks alles 2020. a-l.

3.12. Vaidlus puudus, et leppetrahvide tasumise järgselt ei esitanud Ex Balmedia võlgnikule

täiendavaid nõudeid, mis tähendab seda, et ta loobus ülejäänud nõude maksmapanemisest

võlgniku suhtes.

3.13. Kohus nõustus kostjaga, et eluliselt on ebausutav, et vaidlusaluste leppetrahvimaksete

tegemise eesmärk oli võlgnikule kahju põhjustamine või võlgnikust raha välja viimine. Vastasel

juhul puudunuks võlgniku emaettevõtjal Lets Print Management OÜ-l igasugune põhjus

9. oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 euro kandmiseks. Ilma 80 000 euro kandmiseta Lets Print

Management OÜ poolt ei oleks võlgnikul olnud arvel piisavalt raha, et tasuda 65 000 euro

ulatuses leppetrahvi makseid Ex Balmediale.

3.14. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et kostja rikkus

enda kohustusi võlgniku juhatuse liikmena (ÄS § 187 lg 2, ÄS 180 lg 51, TsÜS § 35), mistõttu

jäi hagi rahuldamata.

3.15. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus otsustas määrata

menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus hindas võlgniku majanduslikku seisu vääralt ja tõenditele põhinemata. Kohus

jättis ilmsed ja ülekaalukad asjaolud tähelepanuta ning keskendus vaid väikesele detailile, s.o

2019. a kasumile, mis üldpildis võlgniku majanduslikus seisundis midagi ei muutnud ega

andnud kaalukat alust uskuda, et võlgniku majanduslik seisund paraneb. Võlgnik oli alates

2016. a-st püsivalt nii bilansiliselt kui ka rahavooliselt maksejõuetu ning oli seda ka 2018. a-l

vaidlusaluste leppetrahvide tasumise ajal ja ka 2019. a-l. Võlgnik pankrotistus 2021. a-l juba

2016. a-l eksisteerinud asjaoludest ja sissenõutavaks muutunud nõuetest tingitult. Kostja ei

tegutsenud kooskõlas juhatuse liikme hoolsusstandardiga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada tehtud

maksed ÄS § 180 lg 51 ja § 187 järgi.

4.2. Maakohus eksis 2019. a majandusaasta aruande hindamisel. 26 698 euro suurune kasum

eelmiste perioodide -204 638 euro suuruse kahjumi juures ei viita võlgniku majandusliku

seisundi paranemisele. Võlgniku 2019. a müügitulu oli 34 808 eurot, mis ei viita

majandustegevuse käivitumisele. Võlgniku kahjum 31. detsembri 2019 seisuga oli

tegevusaruande kohaselt -177 940 eurot. Lisaks oli võlgniku omakapital 2019. a-l negatiivne

ning seda ulatuses, mis ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku juhatusel ei õnnestunud negatiivset

omakapitali taastada. Asjaolu, et omakapitali seis on natuke paranenud, ei viita võlgniku

majandusliku seisundi paranemisele. ÄS § 171 lg 2 p-st 1 ja §-st 176 ning PankrS § 1 lg-st 3

tulenevalt eksisteerisid ka 2019. a-l asjaolud, mis olid muutumatuna püsinud alates 2016. a-st

– võlgnik oli endiselt bilansiliselt maksejõuetu. Võlgniku juhatus deklareeris 2019. a

majandusaasta aruande tegevusaruandes, et võlgniku omakapitali miinus nõuab meetmete

2-21-17755

10 (20)

tarvitusele võtmist ja selleks on kokku kutsutud osanike koosolek. Seega sai ka juhatus aru, et

võlgniku majanduslik seisund ei vastanud seadusele. Täiendavalt jääb arusaamatuks, miks

juhul, kui maakohus võttis võlgniku majandusliku seisundi hindamisel arvesse 2019. a-l

teenitud kasumit, st asjaolusid, mis leidsid aset pärast leppetrahvide tasumist, ei arvestanud

kohus sellega, et 2020. a majandusaastal aset leidnud asjaolud viisid võlgniku pankroti

väljakuulutamiseni nõude alusel, mis oli kehtiv ja sissenõutav vähemalt alates 15. novembrist

2016. Samuti on arusaamatu, miks maakohus leidis, et 2018. a-l ei olnud „välistel

võlausaldajatel“ võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid. Väliseid võlausaldajaid oli

vähemalt kaks: Ex Balmedia (ehk Bal Creations), kelle esitatud leppetrahvi arvete alusel

muutusid leppetrahvi nõuded sissenõutavaks 31. detsembri 2015. a arve alusel 30. jaanuaril

2016 summas 78 870 eurot ja 14. novembri 2016. a arve alusel 15. detsembril 2016 summas 50

190 eurot, ning Thorgate, kelle nõue võlgniku vastu muutus tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsuse kohaselt sissenõutavaks hiljemalt

Thorgate’i poolt võlgniku vastu hagi esitamise ajaks, s.o 15. novembriks 2016, põhinõudes

3052,80 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 372,06 eurot.

4.3. Kohus järeldas ekslikult, et Thorgate’i nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks

tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 1. juunil 2020.

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 28. veebruari 2020. a otsuse resolutsiooni p-s 5.1, et

Thorgate’il oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist hiljemalt 15. novembril 2016, kuivõrd

kohus rahuldas Thorgate’i 15. novembril 2016 esitatud hagi ning hagi esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Seega 15. novembri 2016. a seisuga oli sissenõutav nii

Thorgate’i põhinõue kui ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

Edasiulatuvat viivist arvestati alates 16. novembrist 2016. See, et võlgnik nõuet ei tasunud ja

vaidles kohtus Thorgate’ile vastu, on nõude sissenõutavuse hindamisel tähtsusetu. Kohus

võlgniku vastuväiteid ja vastuhagi ei arvestanud. Seega ei esinenud aluseid, mis oleks

Thorgate’i hagis esitatud põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude sissenõutavuse

edasi lükanud kuni tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse

jõustumiseni 1. juunil 2020.

4.4. Kohus oletas, et kuna ülejäänud osas ei ole võlgnik leppetrahve Bal Creations’ile tasunud,

siis nende sissenõudmisest loobuti. 2018. a novembris ja detsembris ei olnud mingit alust

eeldada, et Bal Creations loobub ülejäänud osas leppetrahvidest, kuna võlgnik ja Bal Creations

ei olnud kokku leppinud leppetrahvide vähendamises või nendest loobumises. Sellest tulenevalt

jäi ka pärast 65 000 euro tasumist Bal Creations’ile võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud

leppetrahvi tasumise kohustus 64 060 eurot, mida maakohtul tuli arvestada võlgniku kohustuste

hulgas. Võlgnikul oli 2018. a novembris ja detsembris sissenõutavaks muutunud ja täitmata

kohustusi vähemalt 67 484,86 eurot (64 060+3052,80+372,06). 9. oktoobril 2018 omakapitali

tasutud 80 000 eurot oli ebapiisav, et täita sissenõutavad kohustused 132 484,86 eurot. Seega

ei pea paika kohtu arvamus, et pärast Bal Creations’ile 65 000 euro ulatuses leppetrahvide

tasumist jäi võlgnikule piisav rahaline varu (u 15 000 eurot), mille arvel võlausaldajate nõuded

tasuda. Neid nõudeid ei oleks võlgnik suutnud tasuda ka 2019. a-l teenitud kasumi arvel, kuna

sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata kohustusi oli tal vähemalt 67 485 eurot, kuid

osakapitali suurendamisest allesjäänud raha ja 2019. a kasum moodustasid kokku vaid 41 698

eurot (15 000 + 26 698). Seega oli ka 2019. a kasumit arvestades võlgniku likviidsuslünk

vähemalt 25 787 eurot, mille ületamiseks tal vahendid puudusid.

4.5. Oli ilmselge, et võlgnik ei suuda Bal Creations’ile toimivat tarkvaraplatvormi üle anda ja

peab selle asemel tasuma Bal Creations’ile 129 060 eurot. Juhatuse poolt oli hooletu jätta

arvestamata sellega, et vaidlus Thorgate’ga võib lõppeda negatiivselt ja võlgnik peab viimasele

tasuma nii põhinõude 3052,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 372,06 eurot kui ka

2-21-17755

11 (20)

edasiulatuva viivise. Kuigi nii 2018. a kui ka 2019. a majandusaasta aruannetes deklareeriti

negatiivsest netovarast tulenevat vajadust võtta tarvitusele vajalikud meetmed selle seadusega

kooskõlla viimiseks, ei tehtud selleks tegelikult midagi.

4.6. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgniku osakapitali sissemaksest pärast Bal Creations’ile

65 000 euro tasumist alles jäänud raha 14 412 eurot kandis võlgnik 27. juunil 2020, st samal

kuul, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati Thorgate’i hagi võlgniku

vastu, üle oma emaettevõtjale Lets Print Management OÜ-le. Harju Maakohus on tsiviilasjas

nr 2-21-14730 pankrotihalduri hagi rahuldanud ning praegu vaatab Lets Print Management OÜ

apellatsioonkaebuse alusel asja läbi ringkonnakohus. Võlgniku käitumisest on ilmne, et „väliste

võlausaldajate“ nõudeid ta ühelgi hetkel rahuldada ei kavatsenudki ja selline käitumine ei ole

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga. Seega võib ka 2018. a leppetrahvide tasumise

järgselt

ilmnenud

asjaoludega

iseloomustada

võlgniku

juhatuse

võimetust

täita

hoolsuskohustust. Kuivõrd Thorgate ei suutnud oma nõuet täita täitemenetluses võlgnikul vara

puudumise tõttu, esitas ta võlgniku vastu pankrotiavalduse, mille kohus rahuldas. Seega on

võlgniku pankrotistumine ning võlgniku juhatuse ebaõiged juhtimisotsused põhjuslikus seoses.

4.7. Kuna võlgnik oli 2018. a novembris ja detsembris püsivalt maksejõuetu, oli võlgniku

juhatus kohustatud hoolikalt kaaluma igat makset ja selle vajalikkust võlgniku

majandustegevuse jätkamise seisukohast. Leping Bal Creations’iga oli lõppenud kaks aastat

enne leppetrahvide tasumist, seega ei olnud võlgnikul oodata Bal Creations’ilt mingisugust

vastusooritust, mis võinuks õigustada leppetrahvide tasumist. Bal Creations ei teinud

võlgnikule lepingu alusel üldse mingit vastusooritust. Seega oli leppetrahvide tasumine

võlgniku poolt kaks aastat pärast lepingu lõppemist ja 2–3 aastat pärast leppetrahvi kohta arvete

esitamist ilma mistahes majandusliku sisu ja eesmärgita. Samuti puudus mis tahes objektiivne

surve selliste maksete tegemiseks (pankrotihoiatus vms). Võlgnik pidanuks hoopis viima oma

netovara kooskõlla seadusega ning moodustama reservid, mis võimaldanuks tal täita kõigi

võlausaldajate nõuded. Kui võlgnik ja tema osanik seda ei suutnud, pidanuks juhatus esitama

pankrotiavalduse, millega oleks olnud tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine.

4.8. Leppetrahvide tasumine osakapitali ning ülekursi arvel (ning seotud isikule) olukorras, kus

võlgniku maksejõuetus pidi olema vähegi hoolikale juhatuse liikmele äratuntav, ei ole

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, mis tähendab kõrgendatud hoolsusstandardit.

Leppetrahvide tasumine ei omanud mingit majanduslikku mõtet. Võlgnikul ei olnud saada Bal

Creations’ilt mingit vastusooritust ja võlgnik ei olnud temalt ka varem midagi saanud. 2018. a-

ks oli võlgniku püsiv maksejõuetus ilmne. Leppetrahvide tasumise tulemusel võlgniku

majanduslik olukord ei paranenud, vaid halvenes oluliselt ning leppetrahvide tasumine ei olnud

seotud ka võlgnikku vahetult ähvarava ohu tõrjumisega.

4.9. Kostja teadlikkust võlgniku maksejõuetusest kinnitab fakt, et võlgniku nimel on

majandusaasta aruanded kinnitanud kostja, mis tõendab, et kostja oli teadlik sellest, et võlgniku

netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning et võlgniku lühiajalised kohustused ületavad

tema vara.

4.10. ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt pidanuks kostja esitama võlgniku pankrotiavalduse 2016. a-l

või kutsuma ÄS § 171 lg 2 p-st 1 tulenevalt kokku osanike koosoleku hiljemalt 20 päeva jooksul

2016. a majandusaasta lõppemisest. Kostja ei teinud kumbagi, millega seadus seob kohustuse

hüvitada võlgnikule tekitatud kahju ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi.

4.11. Võlgnikule on tekkinud kostja rikkumiste tõttu kahju 65 000 euro ulatuses. Kostja tegu

ning võlgnikule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Kui kostja ei oleks juhatuse liikme

2-21-17755

12 (20)

kohustusi rikkudes tasunud Bal Creations’ile 65 000 eurot leppetrahve, ei oleks võlgnikule

kahju tekkinud.

4.12. Võlgnik pidi midagi ette võtma seoses negatiivse netovara olukorraga. Eluliselt on usutav,

et just seetõttu toimus osakapitali suurendamine ning sissemakse võlgniku omakapitali, kuid

rahalised vahendid kanti järgnevatel kuudel Bal Creations’ile. Viimane 14 412 eurot kanti

võlgniku poolt emaettevõtjale 27. juunil 2020, pärast Thorgate’i vaidluses kohtuotsuse

jõustumist.

4.13. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, hinnates Y’i kinnituskirja dokumentaalse

tõendina usaldusväärseks ja teistest tõenditest kõrgema tõendusjõuga olevaks. Samuti

võimaldas kohus kostjal lubamatult asendada tunnistajate ütlused protokollidega teises

kohtuasjas antud ütlustega. Isik, kes oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal võlgniku teine

juhatuse liige, oli motiveeritud andma kinnitusi, mis võiksid võlgniku juhatuse vastutusest

vabastada. Seega ei ole Y’i kinnitus, mida viimane ei andnud vande all ning milles ebaõigete

asjaolude avaldamine ei too seega kaasa Y’ile mingit vastutust, usaldusväärne. Lisaks ei ole Y

osakapitali suurendamise otsust emaettevõtja nimel allkirjastanud ning tema kinnitused

vastanduvad dokumentaalsete tõenditega osakapitali suurendamise kohta. Osakapitali

suurendamise otsuses puuduvad mistahes viited leppetrahvide tasumise vajadusele. Ka

maksekorraldustel Bal Creations’ile puuduvad viited leppetrahvi tasumisele või leppetrahvide

kohta esitatud arvetele. Võlgniku osakapitali tehtud sissemakse suurus on 80 000 eurot,

lepptrahvinõude suurus oli 129 060 eurot, aga väidetavaid leppetrahve tasuti lõpuks 65 000

eurot. Kostja selgitustes ja Y’i kinnituskirjas ei ole mingit loogikat. Y’i kinnituskiri, mis on

niigi madala usaldusväärsusega ja antud isiku poolt, kes objektiivselt hinnates on huvitatud

siinse asja lahendamisest kostja kasuks, tulnuks pärast selle vastuolude tuvastamist teiste asjas

esitatud tõenditega jätta TsMS § 238 lg-st 5 juhindudes arvestamata. Maakohus jättis

lahendamata hageja 2. mai 2023. a vastuväite kohtu tegevusele seoses kinnituskirja

vastuvõtmisega kohtu poolt. Hageja ei nõustunud siinses menetluses tunnistajate ütluste

asendamisega. Tunnistajaid tulnuks siinses asjas küsitleda erinevate asjaolude osas, kui seda

tehti tsiviilasjas nr 2-16-17281. Maakohus sellega ei arvestanud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

7. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.2 loetletud maakohtu

tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.

8. Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja väidet, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme,

asendades tunnistajate Y’i ja C’i ütlused protokolliga nende teises kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-

16-17281) antud ütlustega (I kd, tl-d 137–144). Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu.

2-21-17755

13 (20)

8.1. TsMS § 251 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises

kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust

lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja

vahetu ülekuulamiseta. Viidatud sättest ei tulene, et tunnistaja ütluste asendamine teise

kohtumenetluse protokolli kasutamisega oleks võimalik vaid vastaspoole nõusolekul. Siinsel

juhul võimaldas tsiviilasja nr 2-16-17281 26. oktoobri 2017. a kohtuistungi protokolli

kasutamine menetlust lihtsustada, kuna välismaal (Hollandis) elavaid tunnistajaid polnud vaja

uuesti üle kuulata. Protokolli asja materjalide juurde võtmisest ja sellega asja lahendamisel

arvestamisest järeldub, et maakohtu hinnangul sai kohus tsiviilasja nr 2-16-17281 protokolli

vajalikul määral hinnata ka tunnistajate vahetu ülekuulamiseta. TsMS § 251 lg-st 2 ei tulene, et

selles sättes toodud võimaluse kasutamiseks peaks tunnistaja ülekuulamine, sh kirjalikult

(TsMS § 253) olema võimatu. Seega olid TsMS § 251 lg-s 2 toodud eeldused täidetud.

8.2. Asjakohatu on hageja väide, et siinses asjas tulnuks tunnistajaid küsitleda erinevate

asjaolude osas kui need, mille kohta küsiti tsiviilasjas nr 2-16-17281. Hageja ei ole välja toonud,

et maakohus oleks tuvastanud siinses asjas tsiviilasjas nr 2-16-17281 antud tunnistajate ütluste

protokolli põhjal mingeid selliseid asjaolusid, mis ei olnud asja lahendamisel olulised, ja eelnev

oleks kuidagi mõjutanud asja lahendust. Kui hageja soovis kuulata siinses asjas tunnistajad üle

ka mingite täiendavate asjaolude kohta, oleks hageja saanud ise taotleda nende ülekuulamist,

mida hageja ei teinud. Vaatamata maakohtule tehtud etteheidetele ei esitanud hageja ka

apellatsioonimenetluses taotlust tunnistajate ülekuulamiseks.

9. Hageja on võlgniku pankrotihaldurina esitanud kostja kui võlgniku endise juhatuse liikme

vastu hagi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 65 000 euro hüvitamiseks.

Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Osas,

milles hageja käsitab kostja rikkumisena võlgniku eest pärast maksejõuetuse ilmnemist maksete

tegemist, on nõude õiguslik alus ka ÄS § 180 lg 51, mida maakohus on vaidlustatud otsuses

kontrollinud.

10. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt 24.

novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13):

• juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

• osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

• juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle

rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb

ülalnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada,

milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju

vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15,

2-21-17755

14 (20)

p-d 13–14 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka 3. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

13855, p 10).

11. Menetluses esile toodust, sh ringkonnakohtu istungil (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:24:13) avaldatust nähtuvalt heidab hageja kostjale ette võlgniku juhatuse

liikmena järgmisi rikkumisi:

• kostja rikkus ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest tulenevat keeldu, tasudes Ex Balmediale

(ehkki äriühingu uus ärinimi on Bal Creations, viitab kolleegium talle sarnaselt

maakohtuga kui Ex Balmedia) leppetrahvi, mille tasumine ei olnud võlgniku

majandustegevuse jätkumiseks või maksejõuetuse vältimiseks vajalik, olukorras, kus

võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu, viies sellega sissemakstud osakapitali võlgniku

vara hulgast seotud isikute kaudu välja ja muutes võlgniku lõplikult varatuks;

• kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, täpsemalt:

-

hoolsus- ja lojaalsuskohustust, tehes Ex Balmediale leppetrahvi makseid ja

eelistades seejuures Ex Balmedia huvi leppetrahvi saamiseks võlgniku huvile

osakapitali ja netovara säilimise vastu (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

-

kohustust esitada õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldus, arvestades et võlgnik oli

maksejõuetu hiljemalt 2016. a-l (ÄS § 180 lg 51 teine lause);

-

kohustust kutsuda kokku osanike koosolek hiljemalt 20 päeva jooksul 2016. a

majandusaasta lõppemisest (ÄS § 171 lg 2 p 1);

-

kohustust kasutada ülekurssi seaduses sätestatud viisidel, makstes selle arvel hoopis

ühele võlausaldajale leppetrahvi (ÄS § 155 lg 2 p-d 1 ja 2).

12. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt hageja väiteid ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest

tuleneva keelu rikkumise kohta (I) ning seejärel ülejäänud kohustuste rikkumise kohta (II).

Lõpetuseks lahendab kohus menetluskulude jaotusega seonduvad küsimused.

I

13. ÄS § 180 lg 51 kolmandast lausest tuleneb, et pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või

juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine

maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on

solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu

tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Seega on

juhatuse liikme kohustuse rikkumise eeldused järgmised:

-

osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine (vt ka ÄS § 180 lg 51 teine lause);

-

juhatuse liige on teinud osaühingu eest makseid;

-

tehtud maksete tegemine maksejõuetuse olukorras ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei olnud Ex Balmediale vaidlusaluste

maksete tegemise ajal (s.o ajavahemikul 13. november 2018 kuni 7. detsember 2018) püsivalt

2-21-17755

15 (20)

maksejõuetu. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning neid ei

korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

14.1. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

14.2. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohtu järeldus võlgniku maksevõimelisuse

kohta vaidlusaluste maksete tegemise ajal põhines vaid asjaolul, et võlgnik lõpetas 2019. a

majandusaasta kasumis. Lisaks 2019. a majandusaasta näitajatele arvestas maakohus võlgniku

maksevõimelisuse tuvastamisel ka järgnevat:

-

leppetrahvi maksete tegemise ajal oli võlgnik suuteline sissenõutavaks muutunud

nõudeid rahuldama, sest enne maksete tegemist oli võlgniku emaettevõtja kandnud 9.

oktoobril 2018 võlgnikule 80 000 eurot;

-

ehkki Thorgate oli esitanud 15. novembril 2016 võlgniku vastu hagi 3052,80 euro

nõudes (millele lisandus viivis), ei olnud selle nõude põhjendatus õiguslikult selge

(vaidlust ei ole selles, et hagi jäi Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-17281 esmalt rahuldamata) ja kostja ei pidanud eeldama, et hagi

rahuldatakse. Lisaks jäi võlgnikule pärast leppetrahvi maksete tegemist pangakontole

piisavalt raha, et täita ka Thorgate’i hagis esitatud nõuded;

-

võlgnik oli ise esitanud 12. detsembril 2016 Thorgate’i vastu vastuhagi 129 060 euro

saamiseks;

-

ehkki Ex Balmedia nõue võlgniku vastu oli kokku 129 060 eurot, ei nõudnud Ex

Balmedia 65 000 eurot ületava osa tasumist, loobudes selle maksma panemisest

võlgniku vastu;

-

võlgnikul puudusid vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal sissenõutavaks

muutunud kohustused muude võlgnikuga mitteseotud isikute (nn väliste võlausaldajate)

kui Thorgate’i ja Ex Balmedia ees.

14.3. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et

tsiviilasjas nr 2-16-17281 tehtud kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku vastu muutus

sissenõutavaks 1. juunil 2020 (vt maakohtu otsuse p-d 61 ja 62). Asja materjalidest nähtuvalt

oli Thorgate’i põhinõue 3052,80 eurot muutunud sissenõutavaks juba hagi esitamise ajaks, s.o

15. novembriks 2016, samuti oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 327,06 eurot (I

kd, tl-d 52 – 57 pöördel). Eelnevale ei vaielnud apellatsioonimenetluses vastu ka kostja (vt 18.

aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:23). Thorgate’i menetluskulude nõue 6957

eurot tekkis alles 2020. a-l, kuivõrd menetluskulud määrati kindlaks 15. septembri 2020. a

määrusega (I kd, tl-d 149–151).

14.4. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et võlgniku 2019. a majandusaasta tulemused on tema

maksejõuetuse hindamisel ebaolulised. See, et võlgnik teenis 2019. a-l müügitulu (34 808

eurot), lõpetas majandusaasta kasumiga (26 698 eurot) ja parandas oluliselt omakapitali seisu

(31. detsembri 2018. a seisuga -31 826 eurot ja 31. detsembri 2019. a seisuga -5128 eurot) (vt

I kd, tl-d 159 pöördel ja 160), viitas võlgniku majandusliku seisundi paranemisele ja näitas, et

võlgniku varasemate aastate kahjumlik tegevus võis olla mööduv.

2-21-17755

16 (20)

14.5. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli võlgnik vaidlusaluste leppetrahvi maksete

tegemise ajal võimeline nn väliste võlausaldajate (s.o Thorgate’i ja Ex Balmedia, kes ei olnud

võlgnikuga seotud isikud) sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldama ja võlgniku vara kattis

tema kohustusi nn väliste võlausaldajate ees: võlgniku emaettevõtja tehtud omakapitali

sissemaksest 80 000 eurot piisanuks nii Ex Balmediale leppetrahvi 65 000 euro tasumiseks kui

ka Thorgate’ile 15. novembriks 2016 sissenõutavaks muutunud põhinõude 3052,80 euro ja

viivise 372,06 euro tasumiseks. Asjas ei ole esile toodud, kas üldse ja milliseid kohustusi (sh

sissenõutavaid) oli võlgnikul kõnealusel ajal endaga seotud isikute ees. Sellest, et võlgniku

pankrotimenetluses on esitanud oma nõuded ka Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman ning

võlgniku või tema juhtorgani liikmetega seotud äriühingud Lets Print Management OÜ, Legal

Services OÜ ja Financial Services OÜ (I kd, tl 152–153), ei saa järeldada, et need nõuded

oleksid olnud olemas ja sissenõutavad juba vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal (vt

ka 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:49:47–00:50:00). Vaidlust ei ole

selles, et Ex Balmedia ei nõudnud võlgnikult pärast vaidlusaluste maksete tegemist 65 000 eurot

ületava leppetrahvi (s.o tasumata jäänud 64 060 euro) tasumist, sh ei esitanud Ex Balmedia

sellekohast nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Eelnevast järeldas maakohus põhjendatult, et

Ex Balmedia on nimetatud nõudeosa maksma panemisest loobunud (vt maakohtu otsuse p 68).

Seega jättis maakohus selle nõudeosa võlgniku maksejõuetuse hindamisel põhjendatult

võlgniku (sissenõutavaks muutunud) kohustuste hulgas arvesse võtmata.

14.6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku maksejõuetust kõnealusel ajal ei saa

järeldada sellest, et võlgnik tegutses aastatel 2016–2018 kahjumlikult, müügituluta ja tema

omakapital oli negatiivne. Maakohus leidis põhjendatult, et maksejõuetuse kindlakstegemisel

tuleb arvestada ka äritegevuse eripäradega, nt võivad äritegevusega seotud suuremad

investeeringud hakata alles hiljem tulu teenima. Siinsel juhul oli tegemist sellise olukorraga,

kuna võlgnik tegi investeeringuid tarkvarasse ning pidi pärast tarkvara Ex Balmediale

üleandmist hakkama saama selle kasutusse andmise eest litsentsitasu. Tuvastatud asjaoludest

nähtub, et võlgniku tegevust tulu toova tegevuse ettevalmistamisel finantseeris tema ainuosanik

Lets Print Management OÜ. Kuna oli alust arvata, et ainuosanik on jätkuvalt valmis

võlgnikusse investeerima, mida kinnitab 9. oktoobri 2018. a osakapitali sissemakse, ei saa

võlgniku kahjumlikust tegevusest ja negatiivsest omakapitalist järeldada püsivat nn bilansilist

maksejõuetust (PankrS § 1 lg 3). Lisaks, vaatamata negatiivsele omakapitalile viitasid 2019. a

majandusaasta aruandest nähtuvad majandusandmed selgelt võlgniku majandusliku seisundi

paranemisele (vt praeguse otsuse p 14.4).

14.7. Seejuures ei ole ka võlgniku ajutine pankrotihaldur leidnud, et võlgniku püsiv

maksejõuetus oleks kujunenud välja juba hiljemalt 2018. a-ks. Ajutise halduri 4. juuni 2021. a

aruande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks Thorgate’iga tekkinud kohtuvaidlus

tsiviilasjas nr 2-16-17821 (I kd, tl 10 pöördel). Kohtuotsus nimetatud asjas jõustus 1. juunil

2020. Ehkki Thorgate’i põhinõue summas 3052,80 eurot ja viivis 327,06 eurot olid

sissenõutavad juba hagi esitamise ajaks 15. novembriks 2016, oleks võlgnik tuvastatud

asjaoludel olnud vaidlusaluste maksete tegemise ajal suuteline need nõuded täitma.

14.8. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et võlgnik oli püsivalt

maksejõuetu juba alates 2016. a-st, sh 2018. a novembris-detsembris.

15. Kuna võlgnik ei olnud Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemise ajal püsivalt

maksejõuetu, ei ole kostja rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat keeldu. Seega ei ole hagejal

selle sätte alusel (koosmõjus ÄS §-ga 187) kostja vastu nõuet.

II

2-21-17755

17 (20)

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Ex Balmediale leppetrahvi maksete tegemist käsitada ka

TsÜS §-s 35 ja ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse või

lojaalsuskohustuse rikkumisena.

16.1. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liige peab oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

16.2. Esmalt märgib kolleegium, et põhjendatud ei ole kostja menetluses esitatud vastuväide,

et hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi maksed tegi just kostja. Kolleegium täiendab selles

osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal võlgniku

juhatuse liige, kes oli Swedbanki 25. mai 2021. a vastuse kohaselt võlgniku arvelduskontoga

seoses ainus allkirjaõiguslik isik ja kellel oli ligipääs ka kõigile e-teenustele (I kd, tl 58).

Kolleegium nõustub hagejaga, et kui kostja väitel tegi maksed keegi teine (nt Z, kellel oli samuti

e-teenustele ligipääs) ja kostja teadmata, oli kostjal kohustus seda tõendada, mida kostja

menetluses ei teinud. Seejuures ei ole kostja menetluses väitnud, et ülekanded oleks tehtud tema

teadmata, millisel juhul ei olegi oluline, kes need faktiliselt tegi. Kostja vastutaks

põhjendamatute ülekannete tegemise eest ka juhul, kui need oleks teinud keegi teine, ilma et

kostja oleks nende tegemist takistanud. Seda, et leppetrahvi maksete tegemine oli tehtud

ülesandeks võlgniku juhatuse liikmetele (sh kostja), kinnitab kostja esitatud Lets Print

Management OÜ 14. detsembri 2022. a kinnituskiri (I kd, tl 178).

16.3. Maakohus tuvastas, et võlgnik rikkus Ex Balmediaga sõlmitud lepingut, mistõttu Ex

Balmedia esitas vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule võlgniku vastu 21. detsembril 2015

ja 14. novembril 2016 leppetrahvi nõuded kokku 129 060 eurot. Võlgnik tasus

13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7. detsembril 2018 Ex Balmediale leppetrahvi kokku

65 000 eurot ehk umbes 50% leppetrahvi kogusummast (vt maakohtu otsuse p-d 53–58). Hageja

ei ole nende asjaolude tuvastamist vaidlustanud. Eelduslikult on võlgnik kohustatud

sissenõutavaks muutunud kohustuse täitma, seda ka ilma pankrotihoiatuse vms

surveavalduseta. Hageja ei ole menetluses väitnud, et Ex Balmedial ei oleks tegelikult olnud

võlgniku vastu sissenõutavat leppetrahvinõuet või et võlgnikul oleks olnud õigus leppetrahvi

tasumisest keelduda, mh kuna nõue oleks olnud aegunud (vt ka 18. aprilli 2024. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:32:11 ja 00:32:25). Juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud

leppetrahvi tasumise kohustust ei mõjuta hageja viited sellele, et leping Ex Balmediaga oli

lõppenud ja võlgnikul ei olnud oodata Ex Balmedialt lepingu alusel sooritusi. Seega ei saa

võlgniku kohustuse täitmist kostjale ette heita, mh nimetada seda põhjendamatuks või

ebamõistlikuks. Leppetrahvi kohustust osaliselt täites ei kahjustanud kostja ka võlgniku teiste

võlausaldajate huve, kuna Ex Balmediale vaidlusaluste maksete tegemise järgselt jäi võlgniku

pangakontole piisavalt raha, et täita ka Thorgate’i selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud

nõuded. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei pidanud talle

kättesaadava info põhjal eeldama, et leppetrahvi maksete tegemine on põhjendamatu, ja ta võis

uskuda, et nende maksete tegemine on võlgniku huvides (vt maakohtu otsuse p 65).

16.4. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks saanud Ex Balmediale leppetrahvi maksete

tegemisest mingit isiklikku kasu. Samuti ei kahjustanud maksete tegemine võlgnikku.

Olukorras, kus täidetud kohustuse olemasolus ja sissenõutavuses ei ole alust kahelda, tuli

võlgnikul kohustus täita ning ta ei oleks saanud eelistada kohustuse täitmisele oma vara

säilitamist, netovara seadusega kooskõlla viimist ja/või reservide moodustamist, nagu leiab

siinses asjas hageja. Seda sõltumata sellest, et leppetrahvi tasumise kohustus oli võlgnikul isiku

2-21-17755

18 (20)

ees, kellel oli võlgnikuga sama juhatuse liige (s.o Y). Siinsel juhul tõi leppetrahvi osaline (u

50% ulatuses) tasumine kaasa selle, et Ex Balmedia loobus ülejäänud nõude sissenõudmisest.

16.5. Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et Lets Print Management OÜ poolt võlgnikule tehtud

omakapitali sissemakse (80 000 eurot) eesmärk oli maksta leppetrahvi Ex Balmediale. Seda

kinnitas Lets Print Management OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja Y 14. detsembri 2022. a

kinnituskirjas (I kd, tl 178). Olukorras, kus kostja tegi võlgniku juhatuse liikmena Ex

Balmediale maksed vastavalt ainuosanikult saadud suunistele ning polnud ka põhjust, miks

võlgniku huvidest lähtuvalt oleks maksed tulnud jätta tegemata (vt praeguse otsuse p 16.3), on

kosja täitnud makseid tehes oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg-te 1 ja 2

tähenduses.

16.6. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus Y’i 14. detsembri 2022. a

kinnituskirja dokumentaalse tõendina arvestades menetlusõiguse norme, kuna kinnituskiri

oleks tulnud jätta TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata selle ilmse ebausaldusväärsuse tõttu. Y

andis kõnealuse kinnituskirja Lets Print Management OÜ nimel viimase juhatuse liikmena,

mitte enda või võlgniku nimel. Vaidlust ei ole selles, et kinnituskirja andmise ajal Y ei olnud

enam võlgniku juhatuse liige. Ehkki Y oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal kostja kõrval

võlgniku teine juhatuse liige, ei ole hageja heitnud talle ette juhatuse liikme kohustuste

rikkumist ega esitanud tema vastu kõnealuste maksete tegemisega seoses nõudeid. Seega ei ole

Y’i seos siinse asjaga ja tema huvi selle lahenduse vastu selline, mis õigustaks kinnituskirja

ebausaldusväärseks lugemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 14. detsembri 2022. a

kinnituskirjas avaldatu ei ole vastuolus osakapitali suurendamise otsuses (I kd, tl-d 180–181)

märgituga, kuna otsusesse ei olnud sissemakse kasutamise otstarvet märgitud. Seadusest ka ei

tulene nõuet, et sissemakse tegemise eesmärk või selle kasutamise otstarve peaks olema

kõnealuses otsuses välja toodud (ÄS § 1921). Siinsel juhul oli selle täpsustamine ebaoluline mh

põhjusel, et võlgnikul oli vaid üks osanik ja tegelik kasusaaja. See, et Y ei allkirjastanud

osakapitali suurendamise otsust emaettevõtja nimel ise, vaid seda tegi Lets Print Management

OÜ teine seaduslik esindaja (kostja), ei tähenda, et Y emaettevõtja tegeliku kasusaaja ja

juhatuse liikmena ei teadnud, mis eesmärgil osakapitali sissemakse tehakse. Osakapitali

sissemakse tegemise eesmärki ei sea kahtluse alla hageja viide, et leppetrahve tasuti

sissemaksest väiksemas summas (s.o 65 000 eurot vs. 80 000 eurot). Sissemakse võidi teha ka

varuga. Seejuures ei pruukinud leppetrahvi osalise (u 50%) maksmise ajal olla teada, kas Ex

Balmedia rahuldub saadud summaga või nõuab rohkemat.

17. Arvestades, et maakohtu tuvastatud asjaoludel, millega ringkonnakohus nõustus, ei olnud

võlgnik vaidlusaluste leppetrahvi maksete tegemise ajal maksejõuetu, ei ole kostja rikkunud ÄS

§ 180 lg 51 teisest lausest tulenevat võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustust. Lisaks

märgib kolleegium, et kui kostja oleks esitanud võlgniku pankrotiavalduse juba 2016. a-l, nagu

ta oleks hageja arvates pidanud tegema, ei oleks võlgniku emaettevõte teinud võlgnikule 9.

oktoobril 2018 80 000 euro suurust osakapitali sissemakset. Sel juhul ei oleks võlgniku vara

hulgas olnud seda raha, mille Ex Balmediale ülekandmist hageja käsitab siinses asjas

võlgnikule tekkinud kahjuna. Järelikult puudub pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise

kohustuse väidetava rikkumise ja võlgnikule väidetavalt tekkinud kahju vahel, mille hüvitamist

siinses asjas nõutakse, ka põhjuslik seos.

18. Hageja heidab kostjale ette ka ÄS § 171 lg 2 p-st 1 tuleneva kohustuse rikkumist, leides et

kostja pidanuks kutsuma võlgniku osanike koosoleku kokku hiljemalt 20 päeva jooksul 2016.

a majandusaasta lõppemisest seoses sellega, et võlgniku netovara ei vastanud seaduse nõuetele.

Samas ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kuidas see väidetav rikkumine on põhjuslikus

seoses võlgnikule tekkinud kahjuga, mille hüvitamist siinses asjas nõutakse. Ringkonnakohtu

2-21-17755

19 (20)

istungil kinnitas hageja ka ise, et see rikkumine otseselt ei tekitanud võlgnikule hagis nõutavat

kahju, vaid iseloomustab pigem kostja üldist hoolsust juhatuse liikmena (vt 18. aprilli 2024. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:27:21). Seega isegi, kui kostja oleks nimetatud kohustust

rikkunud, ei annaks see alust mõista temalt välja siinse hagi esemeks olevat kahjuhüvitist.

19. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja rikkus ÄS § 155 lg-st 2 tulenevaid piiranguid

ülekursi kasutamisele. Viidatud sätte 1. punkti kohaselt võib ülekurssi kasutada mh osaühingu

kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja

põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel. Siinsel

juhul kasutatigi ülekurssi sisuliselt võlgniku kahjumi katmiseks. See ei tähendanud, et kostja ei

võinud sissemaksena saadud raha arvel täita võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustust.

20. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja ka sellele, et maakohus jättis tähelepanuta, et võlgniku

osakapitali sissemaksest pärast Ex Balmediale 65 000 euro tasumist alles jäänud raha 14 412

eurot kandis võlgnik 27. juunil 2020 üle oma emaettevõtjale Lets Print Management OÜ-le,

mille osas haldur on esitanud tsiviilasjas nr 2-21-14730 tagasivõitmise hagi. Kolleegium

märgib, et hageja viidatud episood ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust. Kostja vastu

esitatud hagi aluseks ei ole võlgniku väidetav 27. juuni 2020. a ülekanne ning hageja ei nõua

kostjalt selle ülekandega tekitatud kahju hüvitamist. Siinses asjas heidab hageja kostjale ette

kolme makse tegemist novembrist detsembrini 2018. Lisaks, kui hagejal õnnestub võlgniku

poolt 27. juunil 2020 tehtud makse tagasivõitmise korras tagasi saada (vt hagiavaldus I kd, tl-d

156 – 157 pöördel; sellekohast hagi lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-14730), ei ole võlgnikule

selle osas ka kahju tekkinud.

21. Eelnevat arvestades ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust hagi

lahendamise osas tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu

otsus asja sisulise lahendamise osas muutmata.

22. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub hagejaga selles, et hagejal ei olnud

võimalik esitada vaidlusaluste leppetrahvi maksete tagasisaamiseks tagasivõitmise hagi Ex

Balmedia vastu (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:37:01). Rahalise

kohustuse täitmise tagasivõitmist reguleerib PankrS § 109 kõrval § 113. PankrS § 113 lg 1

kohaselt on võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine võimalik vaid juhul, kui

rahaline kohustus on täidetud kuni kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Siinsel

juhul tehti vaidlusalused maksed 13. novembril 2018, 5. detsembril 2018 ja 7. detsembril 2018

ning võlgnikule nimetati ajutine haldur 13. mail 2021. Seega olid maksed tehtud enam kui kaks

aastat enne ajutise halduri nimetamist. Järelikult ei välistaks kostjalt kui juhatuse liikmelt kahju

hüvitamise nõudmist asjaolu, et hagejal oleks võimalik kahjuna käsitatav summa sisse nõuda

Ex Balmedialt.

Menetluskulude jaotus

23. Kuna maakohtu otsus jääb hagi sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus hagi jäi

rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult hageja kanda.

24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

25. Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud,

ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab

2-21-17755

20 (20)

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

26. Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)