2-24-4298/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2024

Tsiviilasja number

2-24-4298

Tsiviilasi

D. S. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): D. S. (isikukood xxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx;

e-post:

xxxxxxxx@xxxxxxxxx; tel xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo

osaühing,

Lai

10,

Pärnu,

e-post

pinker@hot.ee,

tel: 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku D. S. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja D. S. pankrot 24. mail 2024 kell 12.45 ning algatada D. S.

kohustustest vabastamise menetlus.

1. Nimetada D. S. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo

osaühing, Lai 10, Pärnu, e-post pinker@hot.ee, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

3. Kohustada D. S. andma võlgniku vande 17. juunil 2024 kell 10.15 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. juuni 2024 kell 10.15

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

24. maiks (esimene aruanne esitada 24. mail 2025).

10. Jätta menetluskulud D. S. kanda.

11. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1755 eurot, millele lisandub

käibemaks 386 eurot 10 senti, s.o kokku 2141 eurot 10 senti ning mõista see välja D. S.

pankrotivarast. Tasu kanda Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule ((registrikood

10016048), konto nr EE861010902001530007, SEB Pank AS-is), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte D. S. ja Andrus Õnnikule.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. D. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 15. märtsil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 53 893 eurot 79 senti. Võlgniku sissetulekuks on

töötasu keskmiselt 900 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole tal piisavalt vara, mille

arvelt oleks võimalik kohustuste täitmine. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid

ja see suutmatus on püsiv, kuivõrd tal puudub piisav sissetulek võlgnevuste tasumiseks.

Võlgnikul on üks ülalpeetav.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.

Võlgnikul on kohustusi 12 võlausaldaja ees kokku 139 393 eurot 59 senti, millest 89 721 eurot

64 senti on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on ajavahemikul juuni 2023 – märts

2024 avatud 14 täitetoimikut. Võlgniku kohustustest on umbes 44 000 eurot eluasemelaen,

58 825 eurot on välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga ja 9396 eurot on täitemenetluse

kulud. Võlgnik on alles asunud uuesti tööle ja tema sissetuleku suuruseks on umbes 850 eurot,

millest on lubatud arestida umbes 48 eurot kuus.

Võlgniku vara (korteriomand) väärtuseks on hinnanguliselt 95 000 eurot. Juhul, kui vara müüa

koos Swedbank AS-i laenude/hüpoteekidega, oleks vara hinnanguline väärtus umbes 51 000

eurot, mis on umbes 39 000 eurot väiksem, kui võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused.

Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2021. aastal, kui ta suurematest laekumistest

(pensioni II sambast saadud umbes 14 000 eurost ja korteri müügist laekunud 36 643 eurost) ei

suutnud tagastada piisavalt laene, et edaspidised maksed vastaksid tema maksevõimele.

Sealjuures oli võlgniku netopalk sel ajal umbes 2000 eurot kuus. Võlgnik lükkas ühtede

laenudega teiste tasumisel näiliselt oma maksejõuetuse tekkimist edasi. Töökoha kaotus 2023.

aastal ei olnud maksejõuetuse tekkimise juures määrav, kuid töökoha kaotusest tingituna ei

olnud võlgnikul enam võimalik varasemal kujul rahalisi vahendeid „ümber paigutada“, laenud

jäid võlgnevusse ning võlausaldajad asusid võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud

teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 139 393 eurot 59 senti, millest 89 721 eurot 64 senti on

muutunud sissenõutavaks. Võlgnikule kuulub küll korteriomand ja ta teenib sissetulekut, kuid

vara väärtus ja sissetuleku suurus ei ole piisavad kohustuste täitmiseks. Võlgniku

makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on

kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik jäi 23. mail 2024 toimunud ärakuulamisel avalduse juurde. Võlgnik soovib võimaluse

korral korterit säilitada, tegemist on võlgniku ja tema pere elukohaga. Võlgnik loodab, et kui ta

näitab ennast uues töökohas hästi, siis tööandja tõstab palka ning võlgnik saab panustada

rohkem võlgade kustutamisele.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et

võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada ja / või otsima paremini tasustatavat tööd. Võlgnik

peab ausalt avaldama kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule kogu info oma vara kohta.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (võlgniku

vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole

kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17. juuni 2024 kell

10.15 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 17. juuni 2024 kl 10.15.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene

lause).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg

2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 13,5 töötunni eest 1755 eurot,

millele lisandub käibemaks, tasu koos käibemaksuga 2141 eurot 10 senti.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning

vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse

(piirmäär PankrS § 23 lg 3 järgi 164 eurot) ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 1755 eurot (13,5 tundi x 130 eurot), koos käibemaksuga 2141 eurot 10 senti

(PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab

kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9, PankrS § 23

lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik