2-23-557/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Liivi Loide, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-557

Tsiviilasi

A.A.

ja

B.B.

hagi

D.B.

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

D.B. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

1940 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. aprill 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

D.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiiu-Ann

Kaldma

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate seaduslik esindaja M.S., lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2023. a

otsus D.B.lt B.B. kasuks alates 1. veebruarist 2024

kuni

B.B.

täiseliseks

saamiseni

elatise

väljamistmise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta B.B.

hagi D.B. vastu elatise väljamistmiseks alates 1.

veebruarist 2024 kuni B.B. täisealiseks saamiseni

rahuldamata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista D.B.lt A.A. kasuks elatis alates 12.

jaanuarist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

igakuiselt summas 215 eurot 64 senti. Elatist

muudetakse iga aasta 1. aprillil järgmiselt:

PKS § 101

lõikes

sätestatud

baassummat

indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3;

baassummale

lisanduv

3%

keskmisest

brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS § 101

lg-le 4; PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud

summast arvatakse maha pool A.A.le määratud

lapsetoetust.

4.3. Välja mõista D.B.lt B.B. kasuks elatis perioodi

12. jaanuar 2023 – 1. veebruar 2024 eest 3173

eurot 70 senti.

4.4. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. hagi

tagasiulatuva elatise väljamõsitmiseks perioodi 1.

november 2022 – 11. jaanuar 2023 eest.

4.5.

Jätta

rahuldamata

B.B.

hagi

elatise

väljamõistmiseks alates 1. veebruarist 2024 kuni

B.B. täisealiseks saamiseni.

4.6. Jätta rahuldamata D.B. taotlus menetluse

peatamiseks.

5. Võtta

asja

materjalide

juurde

D.B.

apellatsioonkaebusele lisatud Viru Maakohtu

3. jaanuari

2024.

a

määrus

tsiviilasjas

nr

2-22-15473 ning D.B. 25.-27. aprillil 2024 esitatud

järgmised tõendid: KELA tõendid koos tõlkega

ajavahemiku 10. aprill 2023 – 3. detsember 2023 ja

4. detsember 2023 – 24. aprill 2024 kohta,

eluasemetoetuse

otsus,

D.B.

Nordea

panga

väljavõte ja SEB panga väljavõte.

6. Jätta asja materjalide juurde võtmata D.B. 20.

mail 2024 esitatud Nordea panga väljavõtte

leheküljed 1/13 ja 5/13.

7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja 1) ja B.B. (hageja 2) esitasid 12. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule hagi D.B.

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärast nõude täpsustamist palus kumbki hageja kostjalt

enda kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 215 eurot 64 senti. Elatist muudetakse iga aasta 1. aprillil järgmiselt:

perekonnaseaduse (PKS) 101 lg-s 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt PKS §

101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS

§ 101 lg-le 4. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele

määratu lapsetoetusest. Kumbki hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuva elatise) perioodi 1.

november 2022 – 11. jaanuar 2023 eest 647 eurot 80 senti. Hagejad palusid määrata kindlaks

otsuse täitmise korra selliselt, et kostja kohustub tasuma igakuise elatise ning

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hagejate isa M.S. arveldusarvele

ning et igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kõik

menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagejad on M.S. ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad alates 27. oktoobrist 2022,

mil hagejad tagastati Soomest Haagi lapseröövi konventsiooni alusel Eestisse, alaliselt koos

isaga Eestis. Kostja elab alaliselt Soome Vabariigis. Kõik laste ülalpidamisega seotud kulud on

isa kanda. Isa on palunud kostjal hakata tasuma lastele elatist, kuid kostja ei ole seda nõuet

täitnud. Kostja ei andnud oma nõusolekut selleks, et lastega seotud lapsetoetused laekuksid

isale. Sotsiaalkindlustusamet tegi 20. veebruaril 2023 otsused, millega hagejate lapsetoetused

(80 eurot lapse kohta) on alates 1. jaanuarist 2023 määratud laste isale.

Asi allub Eesti kohtule ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus. Laste elukoht ei ole Soome

Vabariigis. Hageja 1 elukoht on olnud Eestis alates 2020. aastast ja hageja 2 elukoht alates

sünnist. Kuna hagejate põhielukoht on isa juures, kes neid ülal peab, on hagejatel õigus nõuda

kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist elatise maksmise teel. Lapsel on õigus saada oma

vanemalt ülalpidamist sõltumata sellest, kas vanemate vahel on käimas vaidlus laste

hooldusõiguse üle või mitte. 20. veebruaril 2023 jõustus Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas

nr 2-22-6223, millega rahuldati hagejate isa avaldus ja lõpetati osaliselt vanemate ühine

hooldusõigus ning anti ainuhooldusõigus hageja 1 viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse

küsimustes üle isale. Väide, et hagejate isa ei ole võimaldanud kostjal hagejatega suhelda, ei

vasta tõele. Lastega suhtlemist puudutav ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

Hagejad nõuavad elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, seega ei ole hagejad kohustatud

oma vajadusi ja kulusid tõendama. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks alust

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Vanemal on kohustus hankida nii

enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga

väike. Kostja ei ole tõendanud, millised on tema vanima lapse vajadused ja kulud Soomes ning

millele tugineb kostja väide, et oma kahele nooremale lapsele elatist makstes jääks tema vanim

laps vähem kindlustatuks. Paljasõnaline on kostja väide, et tal ei ole hetkel võimalik tööl käia.

Lastel on õigus saada ülalpidamist oma mõlemalt vanemalt, vanematel on võrdne kohustus oma

lapsi ülal pidada.

Hagejate isa ja kostja ühisvara hulka kuulub X OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa ning

hagejate isale eraldi veel X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osa. Hagejate isale kuuluvad

Soomes järgmised äriühingud: X Oy (registritunnus XXXXXXXXXXX), XX Oy

(registritunnus XXXXXXXXXXX), XXX Oy (registritunnus XXXXXXXXXX), XXXX

(registritunnus XXXXXXXXXXX). Hagejate isale ei kuulu Eestis ega Soomes kinnisvara.

Hagejate isale on teda, et kostjale kuulub kinnisvara Ukrainas. Hagejate isa ja kostja ühisvara

hulka kuuluvad järgmised sõidukid: Nissan Juke, 2011, registreerimisnumbriga XXXXXXX

(sõidukit kasutab kostja) ja Porsche Cayanne, 2012, registreerimisnumbriga XXXXXXX

(sõidukit kasutab hagejate isa).

Elatise nõudmata jätmine ei välista tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Lapsed tulid isa juurde

elama oktoobri lõpus, juba detsembris nõudis hagejate esindaja kostjalt elatise tasumist.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hagi on ekslikult menetlusse võetud.

Hagejad on Soome kodanikud ja hagejate isa tegelik alaline elukoht on Soome Vabariigis,

samuti on kostja Ukraina kodanik, kellel on alaline elukoht Soome Vabariigis, seega tulnuks

elatise hagi esitada Soomes ja kohaldada tuleks Soome õigust.

Hagejate isa ei võimalda kostjal põhjendamatult hagejatega suhelda. Hooldusõiguse ja

suhtluskorra vaidlused on pooleli. Menetlus asjas tuleks seniks peatada, kuni on lahendatud

hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimused.

Hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi ja neile tehtavaid kulutusi. Kostja ei eita, et peab andma

lastele ülalpidamist, aga soovib seda teha vahetult. Kostjal on veel kolmas kooliealine laps C.C.,

kes taotletud suuruses elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks kui elatist

saavad lapsed. Kui kostja läks lastega Soome, siis ei olnud tal võimalik tööle asuda, kuna üks

lastest oli alla aastane. Kui lapsed Haagi konventsiooni alusel Eestisse tagastati, siis kostjal ei

olnud hagejate isa vägivaldse käitumise tõttu võimalik Eestisse tagasi tulla. Kostja võttis ennast

Soomes töötuna arvele ja on täitnud sealseid juhiseid. Kostja käib soome keele kursustel, et

tööd saada. Põhjendatud ei ole olukord, kus vanema lapse arvel peetakse ülal kahte nooremat

last, olukorras kus hagejate isal on võimalik neid üksi üleval pidada. Hagejate isa on jõukas

ärimees, kes kasutab luksusautosid ja kelle elustiil ei viita sellele, et tal oleks millestki puudus.

Tema varalised võimalused on oluliselt suuremad kui kostja omad. Hagejate isa ei ole kostjalt

enne hagi esitamist hagejatele elatist nõudnud.

Kostja sissetulekuks on vanemahüvitis ja lapsetoetused. Alates 1. detsembrist 2022 on tema

sissetulekuks lapsetoetus 80 eurot, mis laekub C.C. eest. C.C. on saanud täitemenetlusaegset

elatisabi igakuiselt alates novembrist 2020. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas Vinni valla taotluse

alusel 1. märtsi 2023. a otsusega tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2022 kostjale

vanemahüvitise ja peretoetuste maksmise ja määras need hagejate isale. Kuna kostja

registreeritud põhielukoht on Eestis, ei saa kostja Soome Vabariigis peretoetusi. Kostja on

võetud Soome Vabariigis töötuna arvele. Kuna kostja ei ole viimastel aastatel Soomes töötanud,

siis ei saa ta seal hetkel töötu abiraha ega muid toetusi. Kostja ei saa ka Eestis töötutoetusi, sest

on ametlikult X OÜ lapsehoolduspuhkusel töötaja.

X OÜ on hagejate isa ja kostja ühisomandis, kuid faktiliselt puudub kostjal selle tegevusele

juurdepääs ja kostjale kutsutakse koheselt politsei, kui kostja peaks ilmuma äriühingu

territooriumile. Kostja valduses on hagejate isa ja kostja ühisomandis olev sõiduauto Nissan

Juke. Ühisvara on ka hagejate isa valduses olev Porsche Cayanne.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja igakuise

elatise PKS § 101 alusel arvutatud summas, s.o 215 eurot 64 senti alates 12. jaanuarist 2023

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist muudetakse iga aasta 1. aprillil järgmiselt:

PKS § 101 lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3;

baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt PKS § 101 lg-le

4; PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratud

lapsetoetust. Maakohus ei rahuldanud hagejate nõudeid ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuva elatise) väljamõistmiseks. Maakohus määras kindlaks

otsuse täitmise korra ja kohustas kostjat tasuma igakuine elatis hagejate isa arveldusarvele,

järgneva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus jättis rahuldamata kostja

taotluse menetluse peatamiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et laste elukoht on Eestis ja hagi on esitatud kohtualluvuselt õigele kohtule.

Maakohus ei pidanud kostja taotlust menetluse peatamiseks põhjendatuks. Hageja 1 osas on

hooldusõiguse vaidlus lõppenud. Vanemate vahel on vaidlus hageja 2 hooldusõiguse ja

suhtluskorra osas, kuid see ei võta kostjalt kohustust tasuda lastele elatist. Asjaolude muutumise

korral on võimalik uuesti kohtusse pöörduda.

Vaidlust ei ole selles, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi

kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja ei ole esile

toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud.

Kostjal on teisest suhtest veel üks laps, kelle ülalpidamise kostja peab iseseisvalt tagama.

Esitatud kohtutäituri otsuse kohaselt (tl 76) selle lapse elatise sissenõudmiseks ei saa Eesti

kohtutäitur täitemenetlust läbi viia. Kas ja mis asjaoludel kostja on või ei ole pöördunud lahendi

tunnustamiseks ja täitmiseks C.C. isa asukohajärgse riigi, s.o Ukraina asutuste poole, ei ole

käesoleva vaidluse ese. C. ülalpidamiskulud on hetkel kaetud riigipoolse elatisabiga 100 eurot

kuus (tl 23).

Maakohus nõustus hagejatega, et kostjal ei ole takistust sissetulekut saada, sest kostja juures

elav laps on piisavalt vana. Kostjal pole hagejale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö

leidmiseks, sh osalist või puuduvat töövõimet. Kostjat ei sega tööle minemast ka vajadus

tegeleda hagejatega. Kui kostja tegi ise valiku, et ta asub elama riiki, kus on väidetavalt tööle

saamise eeltingimuseks on keeleoskus.

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 11; 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14).

Kostja ei ole tõendanud, et mistahes töösuhte loomiseks on nõutav teatava tasemega

keeleoskus. On võimalik, et teatav keeletaseme nõue on asjaajajana tööle asumiseks, s.o

valdkonnas, mis on nimetatud kostja ametina töötukassa tõendis (tl 155, tõlge tl 176). Ei ole

välistatud, et kostja saaks teha muud tööd, mis keeleoskust ei nõua.

Hagejate isa väidetava vägivaldsuse kohta ei ole kostja käesolevas menetluses ühtegi tõendit

esitanud. Samuti ei oleks kostjal takistatud elada Eesti piires hagejate isast sedavõrd kaugel, et

ei peaks temaga füüsiliselt kokku puutuma. Kostja seisukohad ja väited hagejate isa toretseva

ja pillava eluviisi ja -stiili kohta ei kuulu arvestamisele. Käesoleva vaidluse ese pole mitte see,

kas isa suudab lapsi üleval pidada, vaid see, et ka emal on kohustus laste ülalpidamises osaleda.

Ükski kostja esitatud tõend ei viita hagejate isa pillavale elustiilile.

Hagejate isa varanduslik kindlustatus ei ole asjaolu, mida kohus peaks haginõude rahuldamise

ulatuse osas arvestama. On õige, et laste vajadused saavad hagejate isa poolt probleemivabalt

kaetud ka siis, kui vähemkindlustatud kostja osaleks laste ülalpidamises vähendatud ulatuses.

Asjaolu, kas ja millised vahendid on vanemal, kelle juures lapsed püsivalt viibivad, ei vabasta

lastest eraldi elavat vanemat laste ülalpidamises osalemisest.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat, kuna elatise väljamõistmise korral osutuks kostja

kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Esitatud AS SEB Pank konto

väljavõttega (tl 23) on tõendatud, et kostja saab elatisabi 100 eurot kuus. Kostja kolmanda lapse

C.C. ülalpidamiseks tema isalt väljamõistetud elatisnõude täitmine on võimatu (tl 76). See aga

ei tähenda, et laste võrdsuse tagamiseks ei peaks laste ema ise panustama nii C. kui ka hagejate

ülalpidamisse. Vanem peab tegema maksimaalseid pingutusi laste ülalpidamises osalemiseks

ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Asjaolu, et vanemate ühisvara on jagamata, ei võta kummaltki vanemalt kohustust tagada oma

alaealiste laste ülalpidamine. Kostja arusaam, et hageja võiks elatise raha võtta ühisvara

jagamise tulemusena nn kostjale langeva osa arvelt, võib olla õige, kuid vara jagamine ja selle

realiseerimine on ajamahukas. Lastele tuleb aga jooksvalt ülalpidamist anda.

Laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule

laste kulusid tõendada ja kostja ei ole ka väitnud, et lastele seda summat ei kulu.

Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata, leides et tagasiulatuva elatise

väljamõistmine paneks kostja põhjendamatult raskesse olukorda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt, osas milles mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja elatis PKS § 101 alusel

arvutatud summas (kohtulahendi punktid 2 ja 4). Kostja palub jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kostja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi (PKS § 102 lg 2) ning

rikkunud menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid ebaõigesti ja rikkudes kohtulahendi

põhjendamiskohustust. Asja lahendas vale kohtukoosseis. Kostja esitas kohtuniku taandamise

taotluse seoses kohtuniku ebaviisaka ja erapooliku käitumisega kostja suhtes. Kohus jättis

taandamistaotluse rahuldamata, kuid kohtulahendist nähtub, et kohtunik ei ole suutnud olla

kostja suhtes erapooletu.

Kostjal tuli laste huvides lahkuda perevägivalla eest Soome Vabariiki naiste tugikeskusesse.

Hagejate isa käitus alates 2021. aasta lõpust vägivaldselt ning seadis kostja ja tema laste, eriti

vanima tütre elu mitmel korral ohtu. Nendes episoodides on alustatud mitu kriminaalmenetlust

nii Eestis kui Soomes. Pärast seda, kui hagejate isa üritas kostjat kägistada, sai kostja aru, et elu

ja tervise säilitamiseks tuleb tal lahkuda. Kuigi kostja elab Soomes, on ta Eestis lastega

kohtumas käies ka käesoleval aastal langenud hagejate isa vägivaldsete rünnakute ohvriks,

mille kohta on alustatud kriminaalmenetlusi. Kõikides nendes kriminaalasjades on e-toimiku

süsteemis olemas menetluste andmed, mida kohtul oli võimalik kontrollida. Perekonnaasjades

ei pea kohus piirduma poolte esitatud tõenditega, vaid võib tõendeid koguda ka omal algatusel.

Kohtunik, kes arutas ka hageja 1 hooldusõiguse küsimust, oli olukorraga hästi kursis. Sellele

vaatamata asus kohtunik seisukohale, et kostja on põhjendamatult teise riiki kolides pannud

ennast ise olukorda, kus tal ei ole võimalik elatist teenida.

Kohus hindas tõendeid vääralt. Kostja on teinud kõik, et tööle saada, ta on Soome töötukassas

tööotsijana kirjas ja täidab kõiki töötuna arvel oleku tingimusi. Kostjal puudus 2023. aastal

sissetulek ja puudub ka praegu sissetulek, mis võimaldaks tal hagejatele elatist maksta. Kostja

ei saa minna tagasi Ukrainasse, kus ta leiaks võib-olla tööd, kuna tema kodu Harkivis asub

sõjategevuse piirkonnas.

Kostja peab üleval pidama ka oma vanimat last C.C.t, kes ei saa oma teiselt vanemalt

miinimumelatistki. Kohus on selle tuvastanud ning leidnud, et 100 eurot elatisabi riigilt on

sellele lapsele piisav, aga lastele, kellel on jõukas isa, tuleb maksta vanima lapse arvelt vähemalt

miinimumelatist. Kostjale ei ole arusaadav, miks leiab kohus, et vanim tütar, kes elab emaga,

peab olema vähemkindlustatud ja tema vajadused on väiksemad kui noorematel lastel.

Kostja on sattunud sellisesse olukorda otseselt hagejate isa tegude ja käitumise tagajärjel. On

äärmiselt ebaõiglane kostja rasket olukorda veelgi süvendada, mitte võimaldades tal lastega

kohtuda, kuid samas nõudes temalt üle jõu käiva elatise tasumist. Hagejate isa takistab hageja 1

ja kostja suhtlust ning on võimaldanud emal oma viieaastase tütrega kohtuda alates

27. oktoobrist 2023 viiel korral mõned loetud tunnid.

Kohtulahendi tegemisel aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. 3. jaanuaril 2024 tegi

Viru Maakohus lahendi tsiviilasjas 2-22-15473, millega määras kostja ja hageja 2 suhtlemise

korra selliselt, et laps veedab emaga 15 päeva kuus Soome Vabariigis. Seega annab kostja alates

3. jaanuarist 2024 hagejale 2 vahetult ülalpidamist vähemalt 15 päeval kuus. Tulenevalt

eeltoodust ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hageja 2 kasuks. Kostja esitas uue tõendina

Viru Maakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-22-15473.

Kostja selgitas kohtuistungil, et jaanuaris 2024 oli hageja 2 emaga ainult 5 päeva, alates

veebruarist 2024 on suhtlemine kostjaga 2 toimunud vastavalt Viru Maakohtu 3. jaanuari

2024. a määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Kostja sissetulek on 960 eurot kuus. Lisaks

sellele katab Soome riik eluasemekulud. Kostja sõnul saab ta toetust last üksi kasvatavale

vanemale, kes kasvatab kahte last: 170 eurot hagejale 2, vanemale tütrele C.C.le 460 eurot ja

elatist 200 eurot.

Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja tõendite esitamiseks C.C. vajaduste ja kostja igakuise

sissetuleku suuruse kohta Soomes alates 12. jaanuarist 2023. Oma igakuise sissetuleku kohta

Soomes alates 12. jaanuarist 2023 esitas kostja KELA tõendid koos tõlkega ajavahemiku 10.

aprill 2023 – 3. detsember 2023 ja 4. detsember 2023 – 24. aprill 2024 kohta, samuti

eluasemetoetuse otsuse. Samuti esitas kostja oma Nordea panga ja SEB panga väljavõtted.

Eluasemetoetuse otsusest nähtub, et kostja ja C.C. kogutulu on hetkel 913 eurot 75 senti,

korteriüür on 722 eurot 7 senti, millest toetus on 456 eurot 40 senti ja omaosalus 265 eurot 67

senti. C.C. kulud ühes kuus on kokku 652 eurot 80 senti, sh eluasemekulu 132 eurot 80 senti

(265,67/2), kulutused toidule 200 eurot, transpordile 80 eurot (ühistranspordi kuukaart),

hügieenile ja tervisele 50 eurot (arsti määratud akneravi), riietele ja jalanõudele 120 eurot,

hobidele 70 eurot (capoeira, võrkpall, raamatukogu). Hageja 2 kulud Soomes on 170 eurot kuus

(beebitarbed, toit, riided, mänguasjad).

5. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik poolte menetluskulud

kostja kanda.

Kostja taotlus kohtuniku taandamiseks jäeti rahuldamata. Kohtulahend, mille järgi hageja 2

viibib pool aega ema juures Soomes ja pool aega isaga Eestis, ei ole jõustunud. Nii kostja kui

hagejate isa on selle ringkonnakohtus vaidlustanud. Kohtulahend on tehtud kuu aega hiljem,

kui tehti lahend käesolevas tsiviilasjas. Maakohus ei saanud elatist välja mõistes arvestada, et

laste ja ema suhtluskord võib muutuda. Isegi kui kohtulahend jõustub ja hageja 2 hakkab poole

ajast viibima kostjaga, ei mõjuta see elatise tasumise kohustust eelneva perioodi eest.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust PKS § 102

lg 2 mõttes, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise.

Kuna hagejad elavad koos oma isaga Eestis ja kostjaga koos elav vanim laps käib koolis, siis

kostja saaks tema kõrvalt Soomes tööl käia. Kostja ei ole tõendanud, et mistahes töösuhe oleks

takistatud, kuna kostja ei oska soome keelt. Pärast Ukraina sõja algust Eestisse tulnud

sõjapõgenikud on siin kelleoskuse puudumisele vaatamata tööd leidnud. Kostja tuli Ukrainast

Soome ja Eestisse juba pikka aega tagasi ning on siinse eluoluga hästi kursis. Kostja ei ole

olnud piisavalt aktiivne, et sissetulekut leida ning kasutab võimalust elada Soome riigi poolt

pakutavatest sotsiaaltoetustest.

Kostja väide, et hagejate isa takistab kostja suhtlust lastega on vale ja tõendamata. Kostja kolis

koos oma vanima lapsega Soome elama ning vanim laps käib Soomes koolis. Vähene

suhtlemine lastega on tingitud eelkõige sellest, et kostja elab teises riigis.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et tema vanim laps satuks

hagejate kasuks elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. Maakohus on kostja enda poolt

esitatud tõendite alusel tuvastanud, et C. C. ülalpidamiseks makstakse kostjale elatisabi 100

eurot kuus (alates 1. jaanuarist 2024 on elatisabi suurus 200 eurot kuus), samuti on kostja

menetluses ise kinnitanud, et talle on tagatud Soome riigi poolt tasuta elamispind.

Hagejad paluvad jätta tähelepanuta väited, mille kohaselt hagejate isa on olnud vägivaldne ning

kostja lahkus Soome perevägivalla tõttu. Tegemist on pahatahtlike ja alusetute väidetega.

Kohtuistungil hagejate esindaja kinnitas, et hageja 2 oli kostja juures 11.-16. jaanuar 2024 ning

alates veebruarist 2024 on toimunud Viru Maakohtu 3. jaanuari 2024. a määrusega kehtestatud

suhtluskorra täitmine. 28. märtsi 2023. a esialgse õiguskaitse määruse järgi oli hageja 2 Eestis

kostja juures igal teisel nädalal reede õhtul alates kella 18-st kuni pühapäeval 12-ni. Hageja 1

oli koos kostjaga igal teisel nädalal pühapäeval ajavahemikus 12.00-17.00.

Kostja esitatud täiendavad tõendid kinnitavad, et kostja on esitanud teadlikult oma

majandusliku seisundi kohta valeväiteid. Kostja väitis korduvalt, et tema sissetulekuks on

Soome riigilt saadav 960 eurot ning lisab tasub riik ka tema eluasemekulud. Kostja esitas tõendi

selle kohta, et talle on alates 1. aprillist 2024 määratud eluasemetoetus 456 eurot 40 senti, mis

tasutakse otse üürileandjale. Lisaks esitas kostja KELA tõendid temale määratud tööturutoetuse

ja lapsetoetuse kohta. Arvestades kostja esitatud Nordea pangakonto väljavõtet, ei ole see

ilmselt ainuke toetus, mida kostjale Soome riigi poolt makstakse ning kostja on teadlikult

varjanud infot talle makstavate hüvede kohta. Soome sotsiaaltoetuste süsteem hõlmab lisaks

otsestele igakuistele fikseeritud rahalistele toetustele veel täiendavaid sotsiaalse abi võimalusi

(nt sotisaalabi vautšerid, mida saab kasutada toodete või teenuste eest tasumiseks). On

tõenäoline, et kostja ja tema tütar C.C. saavad neist osa ning nende igapäevased kulud on

kaetud. C.C. kulud ei ole tõendatud, välja arvatud eluasemekulu 132 eurot 80 senti, mis on

kaetud C.C.le makstavate toetustega. Muud kulud on kostjale makstavate toetustega kaetud.

Kostja SEB panga väljavõttest nähtuvalt laekus märtsis 2023. a kostjale veel C.C. elatisabi (100

eurot kuus) ja sotsiaaltoetused Eesti riigilt (sh 80 eurot lapsetoetust). C.C.l on isa, kes peaks

kandma poole kuludest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse hageja 2 kasuks alates 1. veebruarist 2024 kuni hageja 2 täisealiseks

saamiseni elatise väljamõistmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p

2), millega jätab hageja 2 hagi eelnimetatud perioodi eest elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt

hageja 2 kasuks välja elatise perioodi 12. jaanuar 2023 – 31. jaanuar 2024 eest kindla summana

3173 eurot 70 senti. Ringkonnakohus jätab kostjalt hageja 1 kasuks elatise väljamõistmise osas

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit

ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul

mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või

kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Viru Maakohtu 3. jaanuari 2024. a määruse

tsiviilasjas nr 2-22-15473, millega kohus määras kindlaks kostja ja hageja 2 suhtlemise korra.

PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus sõltub sellest, kui palju laps kummagi vanema juures

viibib. Arvestades et tõendit sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on

tegemist apellatsioonimenetluses lubatava tõendiga. Ringkonnakohus võtab tõendi asja

materjalide juurde.

Kostja tugines menetluses sellele, et tal on veel kolmas alaealine laps, kes PKS § 101 alusel

arvutatud summas elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saavad lapsed. Maakohus ei selgitanud välja, millised on kostja kolmanda lapse

vajadused ja võimalused nende rahuldamiseks (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p-d 12).

Ringkonnakohus kõrvaldas selle rikkumise, andes kostjale võimaluse tema kolmanda lapse

vajaduste ja oma sissetuleku suuruse kohta tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus võtab kostja

25.–27. aprillil 2024 esitatud tõendid asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus juhtis kostja tähelepanu, et kostja Nordea panga väljavõttest on kaks

lehekülge (lk-d 1/13 ja 5/13) jäänud esitamata ja määras kostjale nende esitamiseks tähtaja.

Kostja taotluse alusel ringkonnakohus pikendas tähtaega ühe päeva võrra (s.o kuni 17. maini

2024). Kostja esitas puuduvad väljavõtte leheküljed 20. mail 2024, selgitades et tehnilistel

põhjustel (viga failivormingus) ei olnud võimalik neid varem esitada. Ringkonnakohus jätab

kostja hilinenult esitatud Nordea panga väljavõtte leheküljed asja materjalide juurde võtmata.

8. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt asja lahendas

vale kohtukoosseis. Kostja esitatud taotlus kohtuniku taandamiseks jäeti rahuldamata. Kostja

hinnangul ei ole kohtunik suutnud olla kostja suhtes erapooletu, menetlusosalise subjektiivne

hinnang ei anna üldjuhul alust asuda seisukohale, et asja lahendas vale kohtukoosseis.

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja 2 kasuks on põhjendatud elatise väljamõistmine

31. jaanuarini 2024.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Viru Maakohtu 3. jaanuari 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15473 määrati kindlaks kostja

ja hageja 2 suhtluskord selliselt, et hageja 2 veedab kostjaga tema elukohas Soome Vabariigis

15 päeva kuus. Kuigi nii hagejate isa kui kostja on kohtulahendi ringkonnakohtus vaidlustanud

ja see ei ole jõustunud, siis poolte esindajad kinnitasid 16. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil,

et määratud suhtluskorda on alates veebruarist 2024 täidetud. Seega ei ole vaidlust, et hageja 2

viibib alates 2024. a veebruarist võrdselt mõlema vanema juures.

Ringkonnakohus leiab, et praeguse elatise vaidluse lahendamisel on võimalik arvestada hetkel

toimivat suhtluskorda. Kui olukord muutub, on hagejal 2 vajadusel võimalik pöörduda kohtusse

uue hagiga elatise väljamõistmiseks.

Eelduslikult kannab kumbki vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Hageja 2 viibib alates 2024. a veebruarist

võrdselt mõlema vanema juures ning hagejate isa ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid,

mille kohaselt peab ka tema hageja 2 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema, ajal

mil hageja 2 viibib kostja juures (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p-d 15.4-15.5). Alates

2024. a veebruarist ei ole seega põhjendatud kostjalt hageja 2 ülalpidamiseks elatist välja

mõista.

10. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus hagejate 1 ja 2 elatise väljamõistmiseks väiksemas

kui PKS § 101 alusel arvutatud summas.

PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2; RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 10; RKTKo 28.10.2015,

3-2-1-124-15, p 15).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostjal

puuduvad takistused selleks, et tööl käia ja sissetulekut teenida. Vaidlust ei ole selles, et kostja

on töövõimeline ja sissetuleku teenimine ei ole takistatud tema tervisest tulenevalt. Kostja ei

ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt tal ei ole võimalik puuduva

keeleoskuse tõttu miinimumsuuruses elatise maksmiseks piisavat sissetulekut teenida. Vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning

ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; RKTKo 13.02.2018,

2-16-2343, p 13). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt

tõendamata on kostja väited hagejate isa vägivaldsuse kohta, mis tingis kostja kolimise Soome.

Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi hagejate vajadused saaksid nende isa poolt kaetud ka

siis, kui kostja osaleks hagejate ülalpidamises vähendatud ulatuses, ei vabasta see kostjat

ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjale kuulub kostja ja hagejate isa ühisvara. Ühisvara on

asja materjalide põhjal jagamata. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p

15).

Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev

laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks

tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada,

millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh

milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on

mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada

ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja,

milliseid faktiväiteid soovivad pooled nende asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega

tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4) (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 12).

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C., kes elab koos

kostjaga. C.C. isalt on tema kasuks välja mõistetud elatis, kuid seda kohtulahendit täita ei ole

õnnestunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis,

et C.C. ülalpidamiskulud on kaetud riigipoolse elatisabiga 100 eurot kuus. Esiteks nähtub asja

materjalidest, et maakohtu otsuse tegemise aja seisuga kostja ei saanud elatisabi enam Eestist,

vaid Soomest (I kd tl 182 pöördel). Ringkonnakohtu menetluses esitatud kostja SEB panga

väljavõttest nähtub, et Eesti riik maksis C.C. ülalpidamiseks elatisabi viimati märtsis 2023 (II

kd tl 57). Teiseks nähtub asja materjalidest, et kostjale tema vanima lapse C.C. eest makstavad

toetused ei piirdunud 100 euroga kuus.

Kostja selgitas maakohtus 9. juunil 2023 toimunud kohtuistungil, et saab sotsiaaltoetusi enda

ja oma vanima lapse ülalpidamiseks 956 eurot 13 senti (I kd tl 131-133). Kostja kinnitas

ringkonnakohtus 16. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil, et tema sissetulek on 960 eurot kuus.

Lisaks sellele katab Soome riik eluasemekulud. Kostja sõnul saab ta toetust last üksi

kasvatavale vanemale, kes kasvatab kahte last, sh 170 eurot hagejale 2, vanemale tütrele 460

eurot ja elatist 200 eurot (II kd tl 23-24). Kostja esitatud eluasemetoetuse otsusest (II kd tl 31-

37) nähtub, et kostja ja tema vanima lapse eluasemekulud on 722 eurot 7 senti, eluasemetoetuse

suurus on hetkel 456 eurot 40 senti kuus ja omaosalus seega 265 eurot 67 senti. Eluasemetoetuse

otsuses on kostja sissetulekuna nimetatud tööturutoetus 913 eurot 75 senti kuus. Kostja Nordea

panga väljavõttest

(II kd tl 40-49) nähtub,

et

kostjale Soome Pensioni- ja

Sotsiaalkindlustusameti ja Soome Migratsiooniameti (märtsis 2023) poolt tehtud väljamaksed

on kostja nimetatust keskmiselt suuremad (2023 märts 796 eurot 94 senti, 2023 aprill 992 eurot

76 senti, 2023 mai 1124 eurot 89 senti, 2023 juuni 2201 eurot 54 senti, 2023 juuli 350 eurot 15

senti, 2023 august 3028 eurot 74 senti, 2023 september 743 eurot 13 senti, 2023 oktoober

1203 eurot 10 senti, 2024 jaanuar 1256 eurot 51 senti, 2024 veebruar 2340 eurot 92 senti, 2024

märts 1405 eurot 65 senti).

Kostja esitas temaga koos elava lapse C.C. kulude loetelu, mille kohaselt C.C. igakuised kulud

on 652 eurot 80 senti. Kostja ei ole ühegi loetletud kulu osas tõenditele viidanud, nt

konkreetsele maksele pangakonto väljavõttes. Arvestades, et kostjaga koos elava lapse C.C.

vajadused on asja materjalide põhjal kaetud valdavalt kostjale makstavate sotsiaaltoetustega,

kostja ise saab eluasemetoetust ja toimetulekutoetust kui üksikvanem, ei ole kostja tõendanud,

et C.C. jääks hagejatele PKS §-s 101 sätestatud ulatuses elatise väljamõistmise korral võrreldes

hagejatega ebavõrdsesse olukorda viisil, mis annab alust hagejate kasuks välja mõistetavat

elatist vähendada.

11. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kostjalt hageja 2 kasuks perioodi 12. jaanuar

2023 – 31. jaanuar 2024 eest välja mõistetud elatise suuruse osas, kuid otsuse selguse ja

täidetavuse huvides mõistab hageja 2 kasuks elatise eelnimetatud perioodi eest välja kindla

summana.

Maakohus mõistis kostjalt hageja 2 kasuks välja alates 12. jaanuarist 2023 igakuise elatise 215

eurot 64 senti, mida muudetakse iga aasta 1. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse

vastavalt PKS § 101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse

vastavalt PKS § 101 lg-le 4; PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha

pool hagejale 2 määratud lapsetoetust.

Kuni 31. märtsini 2023 on igakuise elatise suurus 215 eurot 64 senti kuus. Perioodil 1. aprill

2023 – 31. jaanuar 2024 on igakuise elatise suurus 260 eurot 33 senti kuus (249 eurot 78 senti

(baassumma seisuga 1. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

Hageja 2 elatise nõue perioodi 12. jaanuar 2023 – 31. jaanuar 2024 eest on seega 3173 eurot 70

senti (215,64/31*20 + 2*215,64 + 10*260,33).

12. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)