2-23-15703/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

24.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15703

Tsiviilasi

Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi

X vastu sõiduki müügilepingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

15 792 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Metsaharvenduse OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Kristo Teder (registrikood 11272032),

lepinguline esindaja advokaat Maria Veermäe

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja Metsaharvenduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjen-

datud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 717,36 € ja

mõista see summa kostjalt Xlt hageja Metsaharvenduse OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri Kristo Tederi kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (5)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Metsaharvenduse OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Kristo Teder (hageja) esitas

16.11.2023 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgniku ja kostja vahel 07.02.2020

sõlmitud sõiduki LAND ROVER (registrimärk XXXXXX, edaspidi: sõiduk) müügilepingu

(edaspidi: müügileping) tagasivõitmise, 14 100 € saamise ja samalt summalt alates kohtuotsuse

jõustumisest viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 määraga) nõudes.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

võlgnikule kuulunud sõiduki omanikuks registreeriti 07.02.2020 kostja. Müügilepingu

kohaselt müüs võlgnik sõiduki kostjale hinnaga 5500 €, kuid tegelikult sõiduki eest

võlgnikule midagi ei makstud. Sõiduki turuväärtus oli vähemalt 14 100 €;

-

kostja on võlgniku lähikondne. Võlgniku juhatuse liikmena tegi vaidlusaluse tehingu

võlgniku nimel Q (edaspidi: kostja poeg);

-

tehingu tegemise ajal oli võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi Kullilaane

Põllumajandus OÜ ees vähemalt 413 471,60 €;

-

võlgnikule nimetati ajutine haldur 23.12.2021 ja võlgniku pankrot kuulutati välja

24.03.2022 (tsiviilasi nr 2-21-14923). Võlgniku raamatupidamist ei ole haldurile üle

antud;

-

tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehinguga kahjustati

võlausaldajate huve ja kostja pidi olema kahjustamisest teadlik. Kostja müüs sõiduki

edasi 29.05.2020.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

sõiduki mootor ei olnud töökorras ja vajas väljavahetamist, mistõttu müüdi sõiduk

hinnaga 5500 €. Pärast sõiduki omandamist lasi kostja Inseneri Auto OÜ-l (edaspidi:

IA) sõidukit uurida ja nimetatud isik pakkus 11.02.2020 sõiduki eest 6000 €;

-

kostja maksis võlgnikule sõiduki müügihinna sularahas, mida tõendab 20.02.2020

kassa sissetuleku order.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 13.02.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus tunnistas

müügilepingu tagasivõtmise korras kehtetuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 100 €

ja sellelt summalt viivise alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega jättis maakohus

menetlemata hagiavalduse lisad nr 4–12 ja 14.

3.1. Maakohus tuvastas, et müügilepingu allkirjastasid 07.02.2020 kostja ja võlgniku nimel

kostja poeg. Lepingus puuduvad märkused sõiduki puuduste kohta. Pole usutav, et mootori

väljavahetamise vajalikkus oli kostjale lepingu sõlmimisel teada, kuid lepingusse seda puudust

ei märgitud. Kostja väide on ühtlasi vastuolus põhjendusega, et rike avastati 11.02.2020. IA

11.02.2020 töökäsus on sõiduki defekteerimistöö tellimise põhjuseks märgitud „sõiduk ei

käivitu“. Pole usutav, et kostja ostis sõiduki teadmisega, et see pole töökorras aga ei püüdnud

eelnevalt välja selgitada puuduse olemust ega selle kõrvaldamise maksumust. Esitatud pole

põhjendusi, miks pidi poeg korraldama mittetöötava sõiduki isale müügi sellises teadmatuses.

3 (5)

3.2. Tõendid sõiduki mootori vahetuse kohta pole usaldusväärsed. IA 11. ja 14.02.2020

töökäsud on allkirjastamata ja nende koostaja andmed teadmata. IA 19.12.2023 kirjalikus

arvamuses ei nimetata vahetamist. Mootori vahetamisele viitava töökäsu esitas kostja

18.01.2024, kuid see ei kajasta töö maksumust. IA on käibemaksukohustuslane alates

01.08.2008 ja pidi seega väljastama töö eest arve. Raamatupidamiskohustuslasena pidanuks tal

olema võimalik väljastada tõend tasu laekumise kohta, olgu see siis tasutud sularahas või

pangakontole. Esitatud töökäsud ei ole töö tegemise ja maksumuse tõendamiseks piisavad.

3.3. Veebiportaali auto24.ee andmed tõendavad, et tehingu tegemise ajal oli sõiduki turuhind

vähemalt 14 100 €. Kostja pole vaidlustanud hageja tõendite usaldusväärsust. Kostja esitatud

IA arvamus sisaldab turuhinna kohta pelgalt väidet, aga puuduvad põhjendused hinnangu aluste

kohta. Kostja esitatud ühe sõiduki müügikuulutus ei lükka ümber hageja esitatud mitmete

müügikuulutuste alusel tehtud arvestuse õigsust.

3.4. Kuna sõiduki erakordne puudus on tõendamata, oleks sõiduki turuväärtus isegi kostja

esitatud arvamuse kohaselt vähemalt 12 000 €, mis on enam kui kaks korda müügilepingu

hinnast kõrgem. Seega kahjustati tehinguga teiste võlausaldajate huve.

3.5. Vaidlust ei ole, et sõiduki müügilepingu vormistasid isa ja poeg. Nimetatud sugulussuhe

on regiseeritud ka rahvastikuregistris. Juhatuse liikme isa on PankrS § 117 lg 1 p 3, lg 2 p-de 1

ja 6 järgi võlgniku lähikondne. PankrS § 110 lg 3 kohaselt tuleb eeldada kostja teadlikkust

sellest, et võlgnik kahjustas tehinguga võlausaldajate huve. Juhindudes PankrS § 109 lg-st 1 ja

§ 110 lg 1 p-st 3 tunnistas maakohus müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks.

3.6. Tagasivõitmise tulemusel on kostja kohustatud tagastama vaidlusaluse sõiduki (PankrS

§ 119 lg 1). Kuna sõiduk on võõrandatud, pole sõiduki tagastamine võimalik. Tulenevalt kostja

teadlikkusest tagasivõitmise alusasjaoludest, tuleb kostjal PankrS § 119 lg 3 järgi hüvitada

võlgnikule sõiduki väärtus. Sõiduki väärtus oli vähemalt 14 100 €, mis tuleb kostjalt võlgniku

pankrotivarasse välja mõista. Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni tuleb

kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

3.7. Kostjal on võimalik nõuda väidetavalt tasutud müügihinna tagastamist pankroti-

võlausaldajana vastavalt PankrS § 119 lg-le 5.

3.8. Hageja menetluskulu on tõendite hankimise kulu 9,84 € (lisandub käibemaks) ja

lepingulise esindaja tasu 12,5 t eest määraga 120 €/t (lisandub käibemaks). Need on

põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostjalt tuleb hageja menetluskulude hüvitamiseks võlgniku

pankrotivarasse välja mõista 1569,84 €. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskuludelt ka viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud

palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väitel hindas maakohus tõendeid ebaõigesti,

põhjendades kostja tõenditele negatiivse hinnangu andmist elulise usutavuse puudumisega.

4.1. Igapäevaelus isa ja poeg reeglina usaldavad teineteist. Kui poeg müüb isale auto, avaldab

ta suuliselt auto puudused ja müügilepingus kajastatakse ainult Transpordiametis uue omaniku

registreerimiseks vajalik teave. Poeg sai kogemuse põhjal öelda, mis on rikke tõenäoline

põhjus, kui palju selle kõrvaldamine maksab ja kui palju on rikkega auto tõenäoline hind.

4.2. Ainuüksi allkirja puudumine ei muuda töökäske ebausaldusväärseks, sest tänapäeval on

paljud dokumendid allkirjastamata. Mõlemad töökäsud on äriühingu blanketil koos kõikide

töövõtjast äriühingu kontrollitavate rekvisiitidega. Tööde tellimise ajal olid sellised töökäsud

kostjale piisavad. IA 11.02.2020 defekteerimise töökäsk, 14.02.2020 mootorivahetuse töökäsk

ja juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud arvamus kogumis tõendavad, et sõidukil oli selline

rike, mis nõudis mootori väljavahetamist.

4 (5)

4.3. Rikkega auto väärtust tõendab 11.02.2020 töökäsk, mille kohaselt oli IA nõus omandama

sõiduki 6000 € eest. IA juhatuse liige kinnitas sama oma arvamuses. Lisaks nähtub portaali

auto24.ee väljavõttest, et analoogse auto, mille esmane registreerimine on jaanuar 2012 ja mille

läbisõit on 248 000 km, hind on 15 000 € ja soodushind 12 700 €. Kui lahutada hinnast

remondimaksumus, siis on rikkis mootoriga sõiduki maksumus 5500 €. Seega omandas kostja

sõiduki võlgnikult turuhinnaga. Tulenevalt eeltoodust puudub sõiduki tagasivõtmise alus.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Kostja ei saanud vaidlustada maakohtu menetluslikku otsustust hagiavalduse lisade nr 4–

12 ja 14 menetlemata jätmise kohta, selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4

ls 2) ja ringkonnakohus kõnealuse otsustuse õigsust ei kontrolli.

8. Poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtus tuvastatud ja muudest

vaidlustamata järgmistest asjaoludest (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1):

-

võlgnik võõrandas sõiduki kostjale 07.02.2020, kusjuures müügilepingus puuduvad

märkused sõiduki puuduste kohta; samal päeval registreeriti sõiduk kostja nimele;

-

võlgnikku esindas müügilepingu sõlmimisel kostja poeg;

-

müügilepingu sõlmimise ajal oli võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi

Kullilaane Põllumajandus OÜ ees vähemalt 413 471,60 €;

-

võlgnikule nimetati ajutine haldur 23.12.2021 ja võlgniku pankrot kuulutati välja

24.03.2022 (tsiviilasi nr 2-21-14923);

-

võlgniku raamatupidamist ei ole haldurile üle antud;

-

kostja on sõiduki omakorda võõrandanud ja selle pankrotivarasse tagastamine on

võimatu.

9. Kostja vaidlustas maakohtu hinnangu tõenditele ja asjaolude elulisele usutavusele. Kaebuse

väited pole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

9.1. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja väited pole eluliselt usutavad ega piisavalt

tõendatud. Olulise puudusega sõiduki müümisel märgivad mõistlikud isikud puuduse

lepingusse ka juhul, kui lepingu sõlmivad sugulased või muul viisil lähedased isikud. Kostja

väitel oli sõiduki kokku lepitud müügihind kaks kuni kolm korda väiksem turuhinnast, mistõttu

pidi puudus olema oluline. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostja väide juba müügilepingu

sõlmimise ajal mootori rikke puudusest teadmise kohta ei ole kooskõlas esitatud

dokumentaalsete tõenditega.

9.2. Samuti on õige ja ringkonnakohtu jaoks jälgitav maakohtu põhjendus kostja tõendite

ebausaldusväärsuse kohta. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Maakohtu hinnang on kooskõlas üldise

elukogemusega (vrd nt RKTKo 11.11.2020, 2-15-9117, p 16) ja põhjendused on esitatud TsMS

§ 442 lg 8 järgses ulatuses. Kuigi on õige kostja väide, et töökäskude jaoks ei näe seadus ette

vorminõudeid, ei saa sellest järeldada, et mistahes vormi ja sisuga töökäskude põhjal peab

kohus tuvastama neis kirjeldatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eluliselt

ei ole usutav olulise väärtusega remonditöö tegemine niivõrd vähese dokumentatsiooniga. IA

juhatuse liikme kirjalik arvamus ei tähenda samuti, et kohus peaks tuvastama just arvamuses

märgitud asjaolud.

5 (5)

9.3. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et sõiduki kohalik keskmine turuhind

müügilepingu sõlmimise ajal oli 14 100 €. Puuduste esinemise ja nende mõju sõiduki hinnale

pidi tõendama vastavatele väidetele tuginev kostja (vrd RKTKo 29.03.2023, 2-21-108985,

p 16). Eelmistes p-des 9.1 ja 9.2 märgitud põhjendustel ei tulnud hinna määramisel võtta

arvesse kostja väiteid sõiduki tehniliste puuduste kohta, sest need on kohaselt tõendamata.

TsÜS § 65 järgi tuleb kohalik keskmine müügihind (turuhind) lugeda sõiduki väärtuseks.

9.4. Samuti kohaldas maakohus õigesti PankrS lähikondsuse ja tagasivõitmise sätteid ning

mõistis kostjalt lisaks põhivõlale välja viivise vastavalt hageja taotletule. Sellekohaseid

õiguslikke põhjendusi kostja ei vaidlustanud ja ringkonnakohtul ei ole maakohtule kõnealuses

osas etteheiteid.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Maakohtu menetluskulude suurust kaebusega ei vaidlustatud ja seda ringkonnakohus järelikult

ei kontrolli.

11. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 717,36 € hüvitamist, mis on tasu

4 t 54 min (sh kaebuse analüüs, vastuse koostamine ja esitamine 4 t, määrusega tutvumine ja

kliendile ülevaate andmine menetlusest 30 min ning kulunimekirja koostamine 24 min)

õigusteenuse eest tasumääraga 120 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja

menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas märgitud hageja

esindaja toimingud ja neile kulunud aeg nii vajalik kui ka põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr

on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal

hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 717,36 € (= 4 t 54 min × 120 + 22%).

Vastavalt hagiavalduses sisalduvale hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)