2-23-5193/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5193

Tsiviilasi

K. V. - B. (pankrotis) pankrotimenetlus ja

kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik K. V. - B. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxx@xxxxxx);

pankrotihaldur

Küllike

Mitt

(OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 505 3344;

e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee);

vastuväite saanud võlausaldaja:

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post

jurist@julianus.ee), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo

(registrikood 11930038), esindaja Sigrid Rahkema

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlausaldajate nimekiri K. V. - B. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx)

pankrotimenetluses järgnevalt:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood

Nõude suurus

(eurot)

Jaotise %

1. Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170)

300,00

3,56%

2. OÜ GS Core (registrikood 16183586)

2765,06

32,79%

3. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

5368,77

63,66%

Kokku:

8433,83

100,00%

Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded on loetud PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel

kaitsmiseta tunnustatuks.

Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega.

Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.

2. Jätta K. V. - B. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Aktiva Finance

Group OÜ nõue 3989,98 euro ulatuses.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

Tsiviilasi nr 2-23-5193

4. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saata määrus haldurile ja vastuväite saanud võlausaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite

saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse võib esitada

15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 28.09.2023 määrusega välja K. V. - B. (võlgnik) pankroti,

algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Küllike Miti (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes

Teadaannetes 29.09.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.10.2023.

2. Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 29.11.2023. Haldur

koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 03.01.2024 Ametlikes Teadaannetes

võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 29.01.2024.

3. 25.03.2024 esitas haldur kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja ning palus lahendada

vastuväite sisuliselt, kinnitada tunnustatud nõuded ja jaotised.

Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Haldur esitas 29.02.2024 osalise

vastuväite Aktiva Finance Group OÜ (võlausaldaja) nõudele ning andis tähtaja vastuväite kohta

seisukoha esitamiseks hiljemalt 22.03.2024. Võlausaldaja halduri vastuväitele oma seisukohta

ei esitanud. Haldur ei ole vastuväitest võlausaldaja nõudele loobunud.

Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate

nõuded ja pandiõigused puudusid. Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded loeti

pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks.

KOHTU SEISUKOHT

4. PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja

kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt,

määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja

30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral

võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003

lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile

määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses

sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja

seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3

esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus

tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui

vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.

5. Kohus lahendab halduri võlausaldaja nõudele esitatud vastuväite.

5.1. Haldur tugineb 29.02.2024 vastuväites sellele, et esialgse võlausaldaja AS Inbank poolt

ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise

põhimõttega märgib kohus vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohta järgmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus)

ja

2) hindama

tarbija

Tsiviilasi nr 2-23-5193

krediidivõimelisust. Seega on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse

hindamise

kohustus.

VÕS

§ 4034

lg 6

kohaselt

võib

krediidiandja

tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 2 esimese ja teise lause järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 2

kolmandast lausest peab teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des

1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid

andmekogusid ja küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud

teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka

kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Seadusest

ei tulene seega nõuet, et tarbijalt tuleb nõuda konto väljavõtet igal juhul, kuid üldjuhul tuleks

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet küsida, et adekvaatselt hinnata krediidivõimelisust.

Pangakonto väljavõtte saab üldjuhul jätta tarbijalt välja nõudmata üksnes juhul, kui muu info

on tarbija krediidivõime hindamiseks piisav. Seejuures ei saa piirduda ainult tarbijalt endalt

saadud infoga. Järelikult ei saa laenuandja võlgniku krediidivõimet hinnates tugineda üksnes

võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema

pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva informatsiooniga (vt nt

ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja

teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0%

aastas alates 01.07.2016 kuni 31.12.2022, seega ka vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal.

5.2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.11.2023 nõudeavalduse summas 9358,75 eurot

(laenu põhiosa 7253,94 eurot ja viivis 2104,81 eurot). Nõue tuleneb AS-i Inbank ja võlgniku

vahel 18.02.2020 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89003396541 (laenusumma 8954 eurot,

lepingutasu 179,08 eurot, intressi- ja viivisemäär 12,90% aastas ja 0,04% päevas, krediidi

kulukuse määr 15,55% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus, tagasimakse periood

60 kuud, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev, osamakse suurus 206,39 eurot kuus). Lepingust

tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lõpetati leping 29.06.2021. Nõue loovutati 30.06.2021

AS-le Aktiva Portfolio, kes ühines 07.07.2023 võlausaldajaga.

Nõudeavaldusele on lisatud 18.02.2020 väikelaenu leping nr L89003396541 (remondilaen)

koos lisadega, 29.06.2021 lepingu ülesütlemise teatis, 30.06.2021 teatis nõude loovutamise

kohta, viiviseraport ja äriregistri andmete väljatrükk.

Tsiviilasi nr 2-23-5193

5.3. Kooskõlas halduri 27.11.2023 ja 03.01.2024 kirjadega esitas võlausaldaja 12.12.2023 ja

10.01.2024 haldurile nõudeavalduse täiendused koos tõenditega. Võlausaldaja märgib, et

laenuandja on väljastanud võlgnikule laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides,

teostades põhjaliku krediidihindamise eeskätt laenuandja sise-eeskirjade alusel. Laenuandja

kogus andmeid võlgniku regulaarsete sissetulekute ja finantskohustuste ning maksekohustuste

täitmise kohta, esitas võlgnikule lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta

ning hoiatas võlgnikku krediidi võtmisega seotud ohtudest. Laenuandja hinnangul oli võlgnik

võimeline oma sissetulekute arvel (1000 eurot kuus, mis ühtib Maksu- ja Tolliameti päringu

vastusega) laenu teenindama vaatamata tema olemasolevatele kohustustele (191 eurot kuus).

Võlgnikule jäi laenu andmisel sissetulekust kätte 602,61 eurot kuus (1000 – 191 – 206,39).

Maksehäireregistri andmetel kehtivaid ega varasemaid maksehäireid võlgnikul ei olnud.

Laenuandja poolt võlausaldajale edastatud selgituste kohaselt krediidiotsuse tegemise protsessi

kohta on laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud laenusaaja poolt

krediiditaotluses esitatud teavet sissetulekute ning kohustuste kohta. AS Inbank kasutab lisaks

muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei

ületa kunagi 65%. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi

igakuistest

sissetulekutest

peab

üle

jääma

vähemalt

statistikapõhine

arvestuslik

elatusmiinimum. AS Inbank tegi päringu Pensonikeskusesse ja sai teada, et võlgniku kuue kuu

kinnipidamised on 268,61 eurot. Võlgniku igakuine brutopalk oli seega ca 750 eurot.

Krediidiotsus oli automaatne ning KVV-d (konto väljavõtet) ei küsitud. Negatiivne otsus või

sissetuleku tõendamise kohustus rakendub ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning tema

kohta erinevatest allikatest saadud informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus tarbija poolt

esitatud informatsiooni õigsuses lähtuvalt panga varasemast kogemusest sarnaste näitajatega

tarbijagruppidega. AS-i Inbank otsustusmudeli järgi sai laenuandja anda võlgnikule laenu,

mille kuumakse 60 jooksul oli 206,39 eurot. AS Inbank on selgitustes märkinud ka seda, et

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud,

mistõttu lähtutakse tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad

olema suuremad kui igakuised kohustused. Võlgniku igakuised kohustused olid väiksemad kui

igakuine sissetulek.

Kui haldur leiab, et võlgniku suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, esitab

võlausaldaja ümberarvestuse: laenu on antud 8954 eurot, millest võlgnik on esialgsele

võlausaldajale enne lepingu ülesütlemist tagasi maksnud 2655,76 eurot ja praegusele

võlausaldajale 750,39 eurot ehk kokku 3406,15 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa

katteks, on tasumata põhiosa suuruseks 5547,87 eurot (8954 – 3406,15).

Täiendustele on lisatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (vastutustundliku laenamise

nõuded), võlgniku taotluse andmed, taust.ee väljatrükk 11.12.2023 seisuga, AS Inbank

selgitused ja otsustusmudel.

5.4. Haldur esitas 29.02.2024 võlausaldaja nõudele vastuväite 3989,98 euro ulatuses ja

tunnustas põhivõla nõuet summas 5368,77 eurot. Vastuväites leiab haldur, et laenuandja ei ole

võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku

laenamise nõudeid ja on jätnud tuvastamata isiku tegeliku krediidivõime. Halduri hinnangul ei

ole võimalik tuvastada laenusaaja tegelikke kohustusi, isiku faktilist maksevõimet ning uute

kohustuste võtmise mõju sellele ainuüksi Maksu- ja Tolliameti ja/või Pensionikeskuse ning

maksehäireregistri andmete kaudu. Laenuandja ei ole nõudnud võlgnikuga märkimisväärses

summas tarbijakrediidilepingu sõlmimisel isiku arvelduskonto(de) väljavõtteid, millest oleks

eeltoodu kohta saanud omapoolseid järeldusi teha. Halduri arvates on laenuandja seega jätnud

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel välja selgitamata võlgniku tegelikud sissetulekud, kohustused

(sh seoses alaealiste ülalpeetavatega) ning maksevõime. Tähelepanuväärne on asjaolu, et

võlgnikul oli kõnealuse laenulepingu sõlmimise ajal kolm alaealist ülalpeetavat, mistõttu on

arusaamatu, kuidas sai AS Inbank võlgnikule arvestuslikult jäävat reservi summas 602,61 eurot

Tsiviilasi nr 2-23-5193

(602,61 eurot / 4 inimest = 150,65 eurot inimese kohta) hinnata igati piisavaks. Veelgi

küsitavamaks muutuvad laenuandja hinnangud olukorras, kus võlgniku arvestuslikuks

sissetulekuks saadi mitte 1000 eurot, vaid ainult 750 eurot.

Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, arvestab haldur kõik

võlgniku poolt AS-le Inbank ja Aktiva Finance Group OÜ-le kõnealuse laenulepingu alusel

tehtud maksed kogusummas 3406,15 eurot faktiliselt saadud laenu (8774,92 eurot) põhiosa

tagasimakseteks ning võlgniku poolt tagastamata laenu põhivõla jäägiks on seega

5368,77 eurot. Muid tasusid võlgnik võlausaldajale ei võlgne.

Vastuväitele on lisatud võlgniku pangakonto väljavõte ajavahemikul 01.01.2020 kuni

31.12.2020.

5.5. Kohus leiab, et halduri vastuväited on põhjendatud. Aktiva Finance Group OÜ nõuet

tuleb tunnustada 5368,77 euro ulatuses ja jätta tunnustamata 3989,98 euro ulatuses.

Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu

andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tõendeid selle kohta, milliseid andmeid krediidiandja võlgnikult peale laenutaotlusest

nähtuvate täiendavalt küsis ja sai, ei ole esitatud. Muude väidetavalt krediidiandja poolt

välistest allikatest (Maksu- ja Tolliamet, Pensionikeskus, AS CREDITINFO EESTI ja

OÜ Krediidiregister) tehtud päringute vastuseid esitatud ei ole. Võlausaldaja enda poolt on

esitatud üksnes taust.ee väljatrükk 11.12.2023 seisuga, millest võlausaldaja on järeldanud, et

maksehäireid võlgnikul lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Võlgniku esitatud andmetest ei selgu,

kas sissetulek 1000 eurot kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, millise perioodi

sissetulekuga on tegemist ja millest sissetulek koosnes (nt töötasu, toetused, hüvitised jms).

Halduri andmetel oli võlgnikul lepingu sõlmimise ajal kolm alaealist ülalpeetavat (võlgnik ise

on laenutaotluses märkinud, et tal on üks ülalpeetav), seega võis võlgniku märgitud sissetulek

sisaldada ka riiklikke peretoetusi ja/või alaealisele ülalpeetavale makstavat elatist. Samuti on

selgusetu, kas laenutaotluses märgitud igakuiste kohustuste all 191 eurot peetakse silmas vaid

regulaarseid finantskohustusi või ka muid kulusid, sh majapidamiskulusid jms (KAVS § 49

lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kontrollinud võlgniku esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa

tuletada krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt välistest

allikatest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime

hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Üldjuhul tuleb võlgniku esitatud andmete hindamiseks küsida

ka tema pangakonto väljavõtet, mida käesolevalt ei ole tehtud. Samas ei saa praegusel juhul

muud infot krediidivõime hindamiseks pidada piisavaks (vt põhjendava osa p 5.1). Samuti

puudub juba ainuüksi võlgniku esitatud sissetuleku andmete (1000 eurot, mis ühtivat Maksu-

ja Tolliameti päringu vastusega) ning Pensionikeskuse väidetavalt esitatud kohustuste suuruse

(268,61 eurot) ja sõlmitava lepingu tõttu lisanduva kohustuse (206,39 eurot) põhjal alus hinnata

võlgnik

krediidivõimeliseks.

Võlausaldaja

viited

krediidiandja

sise-eeskirjadele

ja

otsustusmudelile on sisutud, kuna ei ole toodud välja asjaolusid ja esitatud tõendeid, mida ja

kuidas konkreetse võlgniku puhul automaatset krediidiotsust tehes arvestati ja hinnati (kas

lähtuti

laenuteenindusmäära

ülempiirist

65%,

statistikapõhisest

arvestuslikust

elatusmiinimumist või põhimõttest, et igakuised sissetulekud peavad olema suuremad

igakuistest kohustustest). Kohtu hinnangul ei saa eluliselt usutavaks ja reaalseks pidada

võlgniku kohustusi ja kulusid kuus kokku ei 191 eurot ega 268,61 eurot. 2020. aasta riigieelarve

seaduse (RES) § 2 lg 6 p 3 järgi oli sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 alusel

kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot

kalendrikuus. SHS § 131 lg 3 teise lause järgi lähtutakse selle kehtestamisel minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele

esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 5 järgi on perekonna iga lapse toimetulekupiir

Tsiviilasi nr 2-23-5193

120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Seega juhul, kui võlgniku ülalpeetavaks oli

üks alaealine laps (nagu on võlgnik näidanud laenutaotluses), oli pere riiklikult kehtestatud

toimetulekupiir kokku 330 eurot (150 + 180). SHS § 133 lg-st 1 saab järeldada, et selle summa

sisse ei ole arvestatud eluasemekulusid. Võlgniku esitatud teabe järgi olid tema igakuised

kohustused 191 eurot ja Pensionikeskuse väidetavalt esitatud päringu vastuse järgi

268,61 eurot. Sõlmitava lepingu järgi lisandus kohustusi juurde 206,39 eurot kuus.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist

lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda

mh lepingutasu, haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu

sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Krediidiandja ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt

määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seda arvestades ei ole

võimalik asuda seisukohale, et viivisenõue oleks põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb lugeda

kogu võlgniku tasutud raha makstuks laenu põhiosa katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi

ennetähtaegseks tagasimakseks). Nõudeavalduse ja lepingu kohaselt oli laenusumma

8954 eurot ning väljamakstavast laenusummast peeti kinni lepingutasu 179,08 eurot. Sellest

tulenevalt maksti lepingu alusel võlgnikule välja põhiosa 8774,92 eurot (8954 – 179,08).

Võlausaldaja kinnitusel maksis võlgnik lepingu alusel tagasi kokku 3406,15 eurot (esialgsele

võlausaldajale 2655,76 eurot ja praegusele võlausaldajale 750,39 eurot). Seega on võlausaldaja

nõue põhjendatud põhiosana 5368,77 eurot ulatuses (8774,92 – 3406,15). Võlausaldaja nõue

tuleb jätta tunnustamata 3989,98 euro (9358,75 – 5368,77) ulatuses.

6. Halduri 25.03.2024 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2

ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va PankrS § 1002 lg 3 p-s 4 märgitud jaotised. See ei anna

siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus leiab, et põhilises osas

on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest

ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud

võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid pankrotiseadusega sätestatud

tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste

olemasolu.

Lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada ning määrata võlausaldajate nõuete suurused,

rahuldamisjärgud ja jaotised, arvestades vastuväiteid lahendades tuvastatut. Pandiõigusega

tagatud nõudeid ei esitatud (PankrS § 1003 lg 5 p 5). Võlausaldajate nõuded kokku

8433,83 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud

tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või

tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS

§ 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7).

Võlausaldajate Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded on loetud PankrS § 1003 lg 4 p 1

alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue tuleb halduri

vastuväite ja selle lahendamise käigus tuvastatu alusel jätta osaliselt tunnustamata

(vt põhjendava osa p 5).

7. Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus

põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik