2-22-17722/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. mai 2024

Tsiviilasja number

2-22-17722

Tsiviilasi

Irina Eremina hagi Bolander OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1080 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bolander OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Bolander OÜ (rk: 16168799), esindaja

vandeadvokaat Tõnis Loorits

Vastustaja (hageja): Irina Eremina (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. detsembri 2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Bolander OÜ kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas lõpplahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

s

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Irina Eremina (hageja/töötaja) esitas 27.09.2022 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

Bolander OÜ

(kostja/tööandja) vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning TLS

§ 109 lg 1 alusel hüvitise 2160 eurot (bruto) ja saamata jäänud töötasu 720 eurot (bruto)

saamiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 26.10.2022 otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu

04.09.2022 erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tühisuse, lõpetas töösuhte TLS

§ 107 lg 2 alusel 04.10.2022, kohustas tööandjat vastavalt muutma töötamise registri kannet,

mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks TLS § 35 alusel perioodil 04.09.–04.10.2022 saamata

jäänud töötasu 720 eurot (bruto) ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 360 eurot (bruto) ning jättis

rahuldamata hüvitisenõude summas 1800 eurot (bruto).

Tööandja esitas 24.11.2022 maakohtule taotluse töötaja avalduse rahuldatud osas

läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

2. Hageja palus hagiavalduses tuvastada töölepingu 04.09.2022 erakorralise ülesütlemise

tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.10.2022, kohustada kostjat

muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse poolte töölepingulise suhte lõppemise

alus ja kuupäev (töösuhte lõpp TLS § 107 lg 2; 04.10.2022) ning mõista kostjalt välja hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 360 eurot (bruto) ja saamata jäänud töötasu 720 eurot

(bruto).

Hageja väidete kohaselt töötas hageja kostja juures alates 25.06.2021 pitsameister-

klienditeenindajana. Hageja töötasu oli 705 eurot. 04.09.2022 edastas kostja hagejale e-posti

teel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1

p 5 alusel põhjendusel, et töötaja on tööandja tagant varastanud ja tekitanud tööandjale nii

varalist kui ka mainekahju. Hageja ei ole pannud toime vargust, pettust või muud tegu,

millega oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega ütles kostja

töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta ning ülesütlemine on tühine.

Nii tööandja 25.06.2021 kui ka 30.07.2022 töökorralduse reeglid on boonuspunktide

kasutamise osas vastuolus poolte vahel eraldi kokku lepituga, s.o et töötajad võivad kasutada

enda, oma sugulaste ja tuttavate ning teatud juhtudel ka võõraste klientide boonuspunkte.

30.07.2022 töökorralduse reeglid ei saa olla töölepingu osaks, sest need kehtestati pärast

töölepingu sõlmimist. Põhjendamatud on väited kostja vara omastamisest olukorras, kus

hageja ostis kauba boonuspunktide eest. Hageja kogus boonuspunkte oma isiklike või

sugulaste/tuttavate ostude arvel. Sugulaste ja tuttavate tahet boonuspunktide loovutamiseks

tuleb eeldada. Arusaamatuks jääb, millist hageja tegevust käsitab kostja pettusena. Samuti on

sisustamata mainekahju.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja oluliselt

rikkunud oma töökohustusi, põhjustades kostjale varalise ja mainekahju tekkimise ohu ning

kostja usalduse kaotuse hageja vastu. Töötajatel oli töölepingu lisaks olevate töökorralduse

reeglite järgi keelatud koguda ja kasutada klientidele mõeldud boonuspunkte. Töötajad saavad

punkte ainult juhul, kui nad on ise kliendid. 30.07.2022 töökorralduse reeglite muudatuse

tingis mitte kehtiva korra muutmine, vaid töötajate küsimustele ühese vastuse andmine –

klientide ostudelt (olenemata sellest, kas klient on sugulane/tuttav või võõras) boonuste enda

ID-kaardile kogumine ja kasutamine on keelatud. Hagejale oli töökorralduse reegleid

tutvustatud, hageja on need allkirjastanud, need anti talle koju kaasa ja olid töökohas

kättesaadavad. Töökorralduse reeglite muudatusest teavitati hagejat e-kirja teel. Muid

kokkuleppeid seoses boonuspunktide kasutamisega pooltel ei olnud.

Kostjale sai 01.09.2022 teatavaks, et hageja on tööülesandeid täites rikkunud töökorralduse

reegleid, s.o registreerinud kliendi ostult saadud boonuspunktid enda ID-kaardile. Uurides

sellest ajendatuna kassasüsteemi väljavõtteid, nähtus, et hageja oli töösuhte perioodil

registreerinud enda ID-kaardile klientide boonuspunkte 122 korral ning võtnud selleks

õiguslikku alust omamata kostjalt tooteid väärtuses 136 eurot.

Hageja oli rikkunud oluliselt ja süsteemselt töökorralduse reegleid ning sellest tulenevalt oma

töölepingulisi kohustusi. Hageja pettis kostja kliente, omastades nende ostudelt

boonuspunktid, st omastas kostja vara. Rikkumised on niivõrd rasked, et ei ole võimalik

eeldada, et töösuhe kestab edasi. Hagejale oli muu rikkumise eest tehtud 07.05.2022 kirjalik

hoiatus.

Kuna tööleping on kehtivalt üles öeldud, ei ole ka ülejäänud nõuete eeldused täidetud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 29. detsembri 2023 otsusega hagi ning tuvastas töölepingu 4.

septembri 2022 erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel

alates 4. oktoobrist 2022, kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet ning kandma

registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäevana 4. oktoobri 2022 ja alusena TLS § 107

lg 2 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 360 eurot (bruto)

ja saamata jäänud töötasu 720 eurot (bruto).

Menetluskulud jäeti kostja kanda ja määratakse rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 25.06.2021 töökorralduse reeglite p-s 10.2 sätestatud, et

töötajatel on keelatud koguda ja kasutada toodete eest templi (boonuse) punkte. 30.07.2022

töökorralduse reeglites on p-s 11.2 lisatud, et töötajal on keelatud kasutada ja endale koguda

boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka klientide eest. Kui reegleid on allkirja vastu

tutvustatud ja hageja e-postile saadetud ning hageja on ka töölepingu allkirjastamisel

kinnitanud, et on töökorralduse reeglitega tutvunud, siis ei saa olla kahtlust, et hageja teadis

nende olemasolust ja kõik dokumendid olid hageja suhtes kehtivad.

Peamine vaidlusküsimus on see, kas boonuspunktide kogumise süsteem oli hageja jaoks

selge, st, kas kostja oma tegevusega võis anda alust arvata, et boonuspunkte võis siiski

koguda, ja kas selline tegevus sai kaasa tuua kostja usalduse kaotuse. Riigikohus on möönnud

(RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15), et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse

rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse

tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Boonuspunktide süsteemi olemuseks ei saa olla

klienditeenindaja poolt klientide boonuste kokku korjamine ja nende arvelt tööandjalt tasuta

kauba saamine. Samas vastutus boonussüsteemi toimimise eest ei saa olla pandud töötajale.

Töötaja saab juhinduda boonussüsteemi kasutamisel selgepiiriliselt sätestatud reeglitest, mille

osas tööandja annab üheseid vastuseid ning mille toimimist ka kontrollib. Hageja seisukohad

on menetluse käigus muutunud ning hageja vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused on

vastuolus kostja esindaja vande all antud ütlustega. Kohtul on tõendite hindamisel kujunenud

siseveendumus, et kostjal puudus selgepiiriline ja ühtselt mõistetav süsteem, kuidas töötajad

said boonuspunkte kasutada. Töökorralduse reeglitest võib aru saada, et töötajad ei tohiks

üldse koguda ja kasutada toodete eest saadud templeid. Samas on kostja jaatanud töötajate

õigust kasutada boonuseid isiklike ostude eest. Olukorras, kus kostja on osaliselt keelanud ja

osaliselt nõustunud isikliku ostu puhul soodustuse kasutamisega, tuleb olukorda töötajatele

paremini selgitada. Pole mõistlik eeldada töötajatelt keelust arusaamist olukorras, kus keeld

kehtib osaliselt väiksemal määral. Analüüsides kostja töötaja Jelena Poljakova ja hageja

Compucashi kassasüsteemi andmeid, siis mõlemad töötajad on kasutanud boonuspunkte

andvate toodete eest tasumiseks erinevaid maksevahendeid (maksevahendid võivad kuuluda

klientidele, abikaasadele, teistele sugulastele). Tunnistaja A.A. on samuti kinnitanud, et

kasutas oma ID-kaarti boonuste kogumiseks ka siis, kui ta ise toote eest ei maksnud.

Tõendatud on, et oli juhtumeid, kus töötajad võtsid kolmandate isikute tasutud toodete

boonuspunktid endale. Tööandja juures olnud praktikat ja vastuolulisi instruktsioone saab

arvestada töötaja hoolsusmäära hindamisel, mis on alus usalduse kaotuse sisustamisel.

Puudub alus sisustada usalduse kaotust lojaalsuskohustuse rikkumisega, kuna kostja ei ole

taganud olukorda, kus boonuspunktide kasutamise süsteem oleks üheselt selge ja arusaadav.

Lisaks ei ole tööandja oma süsteemi kontrollinud, sest hageja sai boonuspunkte koguda üle

aasta viisil, mida tööandja enda väitel ei olnud ette näinud.

Iga töökohustuste rikkumine (töökorralduse reeglite rikkumine) ei ole aluseks usalduse

kaotusele. Töökohustuse rikkumine annaks aluse töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS

§ 88 lg 1 p 3 alusel ehk töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi

või rikkunud töökohustusi. Kui kostja soovib tugineda asjaolule, et töötaja on pannud toime

varguse või pettuse, siis peab ta suutma seda tõendada. Kuigi eraõiguslikus suhtes ei pea

andma karistusõiguslikke hinnanguid, siis kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt

oleks võimalik väita, et hageja on midagi varastanud või kedagi petnud. Samuti ei ole

tõendatud frantsiisilepingu rikkumine või mainekahju.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et töötaja oleks talle etteheidetud teo toime pannud.

Seega töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine.

Töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 04.09.2022. Tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 2 tuleb leping

lugeda lõppenuks 30 kalendripäeva möödumisel. Tööandja peab tegema töötamise registris

muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevana

04.10.2022.

Hageja on palunud mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 360 eurot. Seaduseandja

on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid töövaidlusorganil on kaalutlusõigus selle

muutmiseks. Hüvitise suuruse osas ei olnud sisulist vaidlust. Arvestades, et tegemist on ½ kuu

töötasuga, ei ole hüvitis ebaproportsionaalselt suur ja vastab asjaoludele. Ka saamata jäänud

töötasu perioodi 04.09.–04.10.2022 eest TLS § 35 alusel 720 eurot (bruto) on põhjendatud

välja mõista. Kostja ei ole hagejale vähem etteteatatud aja eest hüvitist maksnud. Puuduvad

tõendid, et töötaja oleks keeldunud töötamast vähem etteteatatud aja perioodil või olnuks see

muul viisil takistatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Bolander OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. detsembri 2023

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub kohtuotsuses tõendite ja asjaolude sisuline

analüüs. Kostja on 06.03.2023 vastuses hagile ja 24.05.2023 seisukohas esitanud arvukalt

põhjendusi ja tõendeid selle kohta, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ja

õiguspärane. Kohus ei ole analüüsinud mitte ühtegi kostja vastuväidet ega tõendit (sh pildid,

videosalvestis, teise töötaja selgitus, boonuspunktide kogumise ja kasutamise raportid).

Hageja on allkirjaga kinnitanud töökorralduse reeglitega tutvumist. Püsikliendisüsteeme

kasutavad paljud kauplused ja toidukohad. Ehkki peaks olema iseenesest mõistetav, et

töötajad ei saa ilma maksmata ettevõtte tooteid või teenuseid ning selline tegevus tekitab

tööandjale kahju, on kostja keelanud sellise tegevuse töökorralduse reeglites ning vaidluse

vältimiseks seda täpsustanud (keelates boonuste kasutamise sugulaste, tuttavate ja klientide

eest), on tutvustanud reegleid töölepingu sõlmimisel, saatnud töötajatele e-kirjaga reeglite

muudatused, andnud reeglid töötajatele koju kaasa ja paigutanud reeglid töökohas kassa

kõrvale.

Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Boonuspunktide süsteemi reeglid olid töötajatele

üheselt selged ja arusaadavad. Töökorralduse reeglitega oli töötajatel boonuspunktide

kogumine keelatud, hageja oli sellest teadlik ning oli töölepingut rikkunud pikemat aega.

Kohtu järeldus, et kostja on osaliselt nõustunud soodustuse kasutamisega, ei tugine ühelgi

tõendil ja on alusetu. Ainuke viis, kuidas hagejal oli lubatud boonust koguda, oli see, kui

hageja oleks ostnud pitsat oma raha eest.

Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja A.A.il on kostjaga pooleli

kohtumenetlus sama rikkumise eest (tsiviilasi nr 2-22-17721). Tunnistaja B.B. on hageja õde.

Lisaks ei ole tõendatud, et B.B. oleks kostjalt tooteid ostnud ning eluliselt ei ole usutav, et ta

sattus just sel hetkel pitsat ostma, kui kostja esindaja boonuse kasutamise teemal töötajaga

vestles.

Hageja ei täitnud oma töökohustusi lojaalselt. Kostja, avastades, kui suures mahus on hageja

keelatud tegevuse tagajärjel boonuspunkte omandanud ja tasuta pitsasid lunastanud (hageja on

töökorralduse reegleid rikkunud 122 korral ning võtnud rikkumiste tulemusel tasuta kaupa ja

tekitanud seeläbi kostjale kahju), otsustas, et hageja teod on põhjustanud usalduse kaotuse ja

töölepingut on oluliselt rikutud, mistõttu tuli tööleping erakorraliselt lõpetada.

Ühelt poolt kohus nõustus kostjaga, et hageja on menetluse käigus mitu korda oma seisukohti

muutnud ning hageja vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus.

Teiselt poolt rajaneb otsus eelnevalt nimetatud asjaoludel ja tõenditel.

6. I. Eremina vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on kohus andnud hinnangu kõikidele tähtsust omavatele asjaoludele.

Kohus rahuldas hagi, sest kostja ei tõendanud, et hageja oleks pannud toime varguse, pettuse

või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Apellatsioonkaebusest

ei nähtu, millised tõendid kinnitavad vastupidist. Boonuspunktide kasutamisega ei saa

tekitada kostjale kahju, sest kostja olnuks samasuguses varalises olukorras, kui

boonuspunktidega oleks pitsat ostnud hagejale boonuspunktid loovutanud isik. Kostja ei ole

selgitanud ka mainekahju. Kuna kahju tekitamine on tõendamata, ei ole asjakohane kohtu

analüüs lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Töötaja saab lojaalsuskohustust rikkuda üksnes

huvide konflikti olukorras. Huvide konfliktiga ei ole tegemist, kui töötaja kasutab enda

huvides varalist õigust (boonuspunktid), mis tööandjale ei kuulu ja mille tagajärjel tööandja

varaline olukord ei muutu. Hageja ei olnud ka töölepingu ega töökorralduse reeglite nõudeid

rikkunud.

Hageja nõustub kohtuga, et kostjal puudus selgepiiriline ja üheselt mõistetav süsteem, kuidas

töötajad said boonuspunkte kasutada. Kostja väidab, et boonuste kasutamise keeld on alati

olnud absoluutne, kuid toob välja, et boonust oli lubatud koguda olukorras, kus töötaja oleks

pöördunud pitsat ostma kliendina, oma raha eest.

Kostja seaduslik esindaja Vambola Mander võimaldas töötajatel kasutada enda ID-kaarti

boonuspunktide kogumisel enda ning sugulaste ja tuttavate ostudelt. Selle tõendamiseks on

esitatud hulgaliselt tõendeid, mis kohus jättis käsitlemata:

- 21.10.2022 vastuses on tööandja töövaidluskomisjonile (TVK) selgitanud, et töötaja võis

kasutada soodustust isikliku ostu puhul. Töötaja on TVK 26.10.2022 istungil selgitanud, et

kostja seaduslik esindaja V. Mander rääkis alati töötajatele, et kui endale ostate, kasutage

enda ID-kaarti; kui käis tütar või ema, siis V. Mander alati ütles, et kasutage oma ID-kaarti;

kui boonussüsteem ei lugenud kliendi ID-kaarti, siis V. Mander ütles, et proovige enda ID-

kaarti.

- 21.11.2023 kohtuistungil kuulati vande all üle hageja ning tunnistajad A.A. ja B.B., kes

selgitasid, et kostja seaduslik esindaja V. Mander võimaldas töötajatel kasutada enda ID-

kaarti boonuspunktide kogumisel enda ning samuti sugulaste ja tuttavate ostudelt. Hageja ja

tunnistajate ütlused on kooskõlas muude tõenditega ning eluliselt usutavad.

- EKTACO AS Compucashi kassasüsteemi andmetest Elena Poljakova boonuspunktide

kogumise ja kasutamise kohta ajavahemikus 25.06.2021–04.09.2022 nähtub, et E. Poljakova

kogus boonuspunkte enda ja kolmandate isikute ostudelt samas mahus nagu teised töötajad

(s.o hageja ja A.A.). Eluliselt ei ole usutav, et kõik töötajad on reegleid rikkunud.

Seega on tõendatud, et kostja reeglite järgi võisid töötajad koguda boonuspunkte enda, oma

sugulaste ja tuttavate ning teatud juhtudel ka võõraste klientide osas. Kui töökorralduse

reeglite järgi oleks kehtinud absoluutne boonuste kasutamise keeld (nagu nähtub 25.06.2021

reeglite grammatilisest sõnastusest), siis puudus vajadus täpsustada 30.07.2022 reeglites, et

keeld kehtib ka sugulaste, tuttavate ja klientide osas. Kõnealuse faktiväite ümberlükkamiseks

võis kostja taotleda juhatuse liikme Vambola Manderi ülekuulamist. Kostja palus vande all

üle kuulata teine juhatuse liige, Margit Mander, kellel vastav teave puudus.

Hageja vande all antud ütlused ja tunnistajate ütlused on kooskõlas omavahel ja muude

tõenditega ning eluliselt usutavad. Kostja väited tunnistajate asja tulemusest huvitatusest ei

ole põhjendatud. Tunnistaja B.B. ei kuulnud juhuslikult hageja ja V. Manderi juttu, vaid

hageja pöördus V. Manderi poole loa saamiseks pärast seda, kui tunnistaja pakkus oma ostult

saadud boonuspunkte hagejale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele järgmist.

Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid 25.06.2022

tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja tööle pitsameister-klienditeenindajana. Tööandja

ütles 04.09.2022 avaldusega töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja sai

ülesütlemisavalduse kätte.

TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja võib töölepingu lõpetada TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega seega siis, kui töötaja on käitunud viisil, mis

tekitas tööandjas usaldamatust. Tööandja usalduse kadumine on reeglina tingitud

mingisugusest töötaja teost või tegevusetusest, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi põhjendatult rahuldanud, maakohus ei ole

hinnanud tõendeid menetlusõigust oluliselt rikkudes ning on oma seisukohti põhjendatud.

Kostja heidab hagejale ette klientide boonuspunktide kasutamist kogu töösuhte kestel

töökorralduse reegleid rikkudes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25.06.2021 töökorralduse reeglid olid saanud

hagejaga sõlmitud töölepingu osaks, hageja oli nendega tutvumist oma allkirjaga kinnitanud

(dtl 45, 93). Reeglite p 10.1.2 järgi on töötajatel keelatud koguda ja kasutada toodete eest

templi (boonuse) punkte.

Tööandja täiendas töökorralduse reegleid töösuhte kehtimise ajal ja saatis hagejale 31.07.2022

e-kirjaga teate reeglite muutmisest (dtl 19). E-kirja kohaselt on reeglites täiendatud punkte

2.3, 2.8, 4.4, 4.5, 5.2 ja 11.2. Viimati nimetatud punkt lisas reeglitesse sätte, mille järgi on

töötajatel keelatud kasutada ja endale koguda boonuseid nii sugulaste, tuttavate kui ka

klientide eest.

Isegi juhul, kui hageja suhtes ei oleks kehtinud uued, täiendatud töökorralduse reeglid, tulenes

ka varasematest reeglitest selge keeld koguda ja kasutada boonuspunkte. Seega on maakohus

õigesti jõudnud seisukohale, et töötaja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

Maakohus on õigesti leidnud, et hindamaks seda, kas töötaja töökohustuste rikkumine

(boonuspunktide kogumine ja kasutamine) on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis

põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuleb tuvastada, kas boonuspunktide

kasutamise süsteem oli töötajatele üheselt arusaadav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et

tööandja siiski lubas teatud tingimustel boonuspunkte koguda ja kasutada.

25.06.2021 töökorralduse reeglitest on võimalik aru saada, et töötajad ei tohiks üldse koguda

ja kasutada toodete eest saadavaid boonuspunkte. Samas on kostja menetluses leidnud, et

töötajad saavad boonuspunkte koguda isiklike ostude eest. Vastuses hagile on kirjas, et töötaja

võib sellist soodustust kasutada vaid isikliku ostu puhul ehk olukorras, kus töötaja ei täida

tööülesandeid (dtl 331).

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus seada kahtluse alla tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi.

Tunnistaja A.A. (kes oli samuti kostja töötaja) maakohtu 21.11.2023 kohtuistungil antud

ütluste kohaselt direktoritest nii Vambola Mander (telefonitsi) kui ka Margit Mander

(töökohal) lubasid töötajatel koguda boonuspunkte teiste isikute ostudelt. Vambola Mander

selgitas seda tunnistajale telefoni teel olukorras, kus ID-kaardi lugeja ei töötanud (kontrollida

ID-kaardi lugejat oma ID-kaardiga, millisel juhul läksid kliendi boonused automaatselt töötaja

kaardile), ning Margit Mander selgitas siis, kui ta nägi pealt, kui tunnistaja juures käisid

ostmas tütar ja tütar koos sõbrannaga ning ema. Ta ütles alati, et tunnistaja kasutaks ID-kaarti

(dtl 445).

Tunnistaja B.B. samal kohtuistungil antud ütluste kohaselt ütles hageja esimesel korral, kui

tunnistaja pitsat ostmas käis, et on olemas boonuspunktid, tunnistaja ütles, et tal ei ole vaja,

kui tahad, võta endale, hageja küsis seal olnud meesterahvalt (hageja ütles tunnistajale, et see

on kohviku omanik, s.o Vambola Mander), kas ta tohib kasutada neid punkte, ja meesterahvas

ütles, et ikka tohib. Hageja küsis seda V. Manderilt ka veel teist korda, kui tunnistaja pitsat

ostmas käis (dtl 446–447).

Kostja tunnistajate ütluseid ümber lükanud ei ole (muu hulgas ei ole kostja taotlenud oma

teise seadusliku esindaja, s.o Vambola Manderi, vande all ülekuulamist kohtuistungil).

Ringkonnakohtu arvates on tunnistajate ütlused üldjoontes kooskõlas nii omavahel kui ka

hageja vande all antud ütlustega ja on ka eluliselt usutavad. Nende põhjal saab

ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et vähemalt töötajate pereliikmete, sugulaste,

tuttavate ostude puhul on tööandja töö käigus aktsepteerinud, et boonuspunktid antakse üle

töötajale. Samuti on usutavad tunnistaja A.A. ja hageja väited, et olukorras, kus ID-kaardi

lugeja kliendi ID-kaarti ei lugenud (boonuspunktide saamiseks tuli sisestada ID-kaart),

juhendas tööandja esindaja töötajaid kontrollima ID-kaardi lugejat selliselt, et kasutada

lugejas enda ID-kaarti.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal puudus üheselt mõistetav süsteem, kas

ja kuidas said töötajad oma ID-kaarti kasutades boonuspunkte koguda ja kasutada.

10. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja oli

lojaalsuskohustust rikkunud, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada,

et kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ilma hagejat

enne hoiatamata (TLS § 88 lg 3 teine lause). Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2), (vt

RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13). Asja materjalidest ei saa järeldada hageja käitumise

erilist raskust, nagu kostja on väitnud.

Ülesütlemisavalduses (dtl 60) on kirjas, et kostja tegi hagejale boonussüsteemi reeglite

rikkumisega seoses 01.09.2022 suulise hoiatuse. Kohtumenetluses ei ole kostja enam

tuginenud asjaolule, et ta oleks hagejat selles osas hoiatanud. Ringkonnakohus märgib siiski,

et kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et hageja ei oleks oma käitumist

kostja väidetud hoiatuse saamise järel muutnud. Viimane rikkumine, mille toimepanemist

kostja hagejale ette heidab, on toimunud 01.09.2022 (dtl 336). Hagejale 07.05.2022 tehtud

hoiatus (dtl 88) ei ole seotud boonussüsteemi kasutamisega.

11. Kuivõrd maakohus on õigesti tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli

tühine, on maakohus õigesti lugenud töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates

04.10.2022. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise välja mõistmisel. Väljamõistetud hüvitis hageja ½ ühe kuu töötasu ulatuses vastab

kohtu tuvastatud töölepingu lõpetamise asjaoludele. Samuti on maakohus õiguspäraselt

mõistnud kostjalt TLS § 35 alusel välja hagejal saamata jäänud töötasu 720 eurot (bruto).

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes TsMS §

177 lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast

kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)