1-22-2820/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

22. mai 2024

Kohtuasja number

1-22-2820

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi V.L. süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3

järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsus

Apellandid

V.L. ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

V.L. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht XXX, töökoht puudub,

kriminaalkorras karistatud, viibis vahi all 7. märtsist 2022

kuni 31. märtsini 2023

Kaitsja

-

vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt

V.L. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 6685,06 eurot vahi all viibitud aja eest.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt V.L. kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 11 606 eurot vahi all viibitud aja eest.

3. Muuta Viru Maakohtu otsust, jättes sellest välja järelduse, et V.L. võis kannatanule varem

tekitada vigastused.

4. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 263,52 eurot (sealhulgas käibemaks 47,52 eurot). Jätta

see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

2(6)

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel

esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda

isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. V.L. t süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et varem KarS § 121 lg 2 p

3 järgi karistatud isikuna pani ta 7. märtsil 2022 uuesti toime kehalise väärkohtlemise, kui haaras

H.P. i kõrist jõuliselt kinni ja ähvardas teda ning lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku,

tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustused.

Vahi all viibimine

2. Süüdistatav peeti 7. märtsil 2022 kahtlustatavana kinni ja ta vahistati Viru Maakohtu 9. märtsi

2022. a vahistamismäärusega asjas nr 1-22-1498 kaheks kuuks. Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli

2022. a määrusega jäeti vahistamismäärus muutmata. Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrusega

anti süüdistatav kohtu alla ja tema vahi all pidamine jäeti muutmata. Viru Maakohtu 6. juuni

2022. a määrusega korrati otsustust jätta süüdistatava vahistamine muutmata. Seejärel jäeti Viru

Maakohtu 7. veebruari 2023. a määrusega süüdistatava vahi all pidamine muutmata.

3. Viru Maakohtu 31. märtsi 2023. a määrusega tühistati vahistamine.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

4. 4. aprillil 2023 esitas kaitsja maakohtule taotluse süüdistatavale alusetult vahi all pidamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 2 lg 1, § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 alusel. Taotluse järgi viibis süüdistatav vahi all kokku

380 päeva. Statistikaameti avaldatud andmete põhjal oli 2022. a neljanda kvartali keskmine

brutokuupalk 1775 eurot. Seega on päevamäär 59,16 eurot, mida 380-ga korrutades saab

hüvitatava mittevaralise kahju summa 22 480,80 eurot.

Süüdistusest loobumine

5. 11. jaanuari 2024. a maakohtu istungil loobus prokuratuur süüdistusest kõrvaldamata kahtluste

tõttu süüdistatava süüs.

Maakohtu otsus

6. Viru Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsusega mõisteti süüdistatav talle esitatud süüdistuses

õigeks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel. Kohus rahuldas kaitsja taotluse

süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt, mõistes tema kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise summas 6685,06 eurot. Kohus leidis lühidalt järgmist.

7. Kaitsja on mittevaralise kahju hüvitise nõude arvutamisel eksinud hüvitise päevamäära suuruse

aluseks võetava kvartaliga. Kuna kaitsja esitas kahjuhüvitise taotluse 2023. aasta aprillis, tuleb

hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta esimese kvartali keskmine brutotöötasu, milleks

Statistikaameti andmetel oli 1741 eurot, päevamäär on järelikult 58,03 eurot. Samuti viibis

süüdistatav vahi all kokku hoopis 384 päeva. Seetõttu on nõude suurus 22 283,52 eurot.

3(6)

8. SKHS § 9 lg 2 järgi võib menetleja muu hulgas mittevaralise kahju hüvitise suurust muuta, kui

see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

SKHS § 9 lg 2 hõlmab nii taotletud hüvitise suurendamise kui ka vähendamise võimalust.

SKHS § 11 lg-s 4 ette nähtud hüvitise määr pole sätestatud piirmäärana, vaid juhisena

tüüpjuhtumite lahendamiseks (vt RKKK 22.12.2017, 1-16-2675/108, p 21). Kahju hüvitamise

taotlust või kaebust lahendades tuleb võtta arvesse ka taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku

rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise

välistamisel nt SKHS § 8 või § 9 lg 2 alusel (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 15).

9. Süüdistatav põhjustas enda varasema kuritegeliku käitumisega vahi alla võtmise. Teda on

korduvalt karistatud naiste vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises ja ühe korra ka

vägistamises. Varasemad vangistused pole talle heidutavat mõju avaldanud. Seepärast tuli ta uute

kuritegude ohu tõttu vahistada. Kergemaliigiline tõkend poleks ära hoidnud vägivaldset käitumist.

Seda kinnitab ka asjaolu, et vähem kui kolm kuud pärast käsilolevas asjas vahi alt vabastamist

pani süüdistatav toime sama kannatanu suhtes järgmise kehalise väärkohtlemise ja praegu kannab

ta selle eest vangistust. Kahjuhüvitise väljamõistmine täies ulatuses pole põhjendatud. Mõningatel

juhtudel on isikul kohustus taluda tema suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid

põhiõiguste riiveid (vt RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60). Kuna süüdistatavat on varem

korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest ja teda on varemgi võetud vahi alla uute kuritegude

toimepanemise ärahoidmiseks, pidi ta olema teadlik, et teda võidakse uuesti vahistada, kui ta

annab põhjuse kuriteokahtluseks. Kuigi ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0054 nähtub, et kannatanu

vigastused võisid olla tekitatud enne süüdistuses märgitud aega, ei saa välistada, et süüdistatav

tekitas kannatanule need vigastused varem. Ehkki süüdistatava vahi all pidamine on tema

õigeksmõistmise tõttu alusetu, tuvastati vahistamismääruses uute kuritegude oht nõuetekohaselt.

Vahi alt vabanedes jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. Vahistamine oli õiguspärane.

Varem on sellisel juhul, mil isik mõistetakse osaliselt õigeks, vähendatud hüvitist poole võrra ja

määratud hüvitis 40% ulatuses (vt nt HMK 06.01.2023, 1-19-705).

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja.

11. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega

mõista süüdistatava kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 22 283,52 eurot.

Kaitsja leiab, et süüdistatava vahi all pidamine üle aasta aja pole põhjendatud. Juba vahistamisel

oli prokuratuurile teada, millised olid kannatanu vigastused, sh asjaolu, et vigastused ei saanud

tekkida äsja, nagu kannatanu väitis. Üldtuntuks saab pidada asjaolu, et hiljuti tekkinud verevalumi

värvus on punakas-roosa, paari päeva möödudes hakkab see muutuma sinakas-lillaks (mustjaks),

5–10 päeva möödudes aga kollakas-roheliseks ja siis kollakas-pruuniks. 8. märtsil 2022 tehtud

fotodelt nähtub, et kannatanu verevalumid on mustjad ja servadest kollakas-rohelised. Samuti

selgub politsei vormikaamera salvestiselt, et juba sündmuskohale saabunud politseil tekkis kahtlus

vigastuste tekkeajas. Seega kerkis juba menetluse alguses esile kahtlus, et verevalumid on

tekitatud kannatanu väidetust varem, mis leidis kinnitust 28. märtsi 2023. a kohtuarstliku

ekspertiisiaktiga. Sellest aktist nähtub, et näol, kaelal ja rindkere ülaosas paiknevad verevalumid

on tekitatud mitte vähem kui 4–6 ööpäeva ja verevalum vasakul pool rinnal umbes 5–10 ööpäeva

enne vigastuste jäädvustamist 8. märtsil 2022. Kohus ei selgitanud, millisel ajavahemikul oli

süüdistatava vahi all pidamine põhjendatud. Süüdistatava vahistamist saab lugeda põhjendatuks

kahe kuu ulatuses, mis moodustab kogu vahi all viibitud ajast 16%, millele vastab summa

18 718,16 eurot. Kaitsja leiab siiski seda, et menetletavas asjas tuleb süüdistatava kasuks mõista

välja kahjuhüvitis täies ulatuses ehk 22 283,52 eurot, sest kohus rikkus süütuse presumptsiooni

põhimõtet. Kohtu arvates pole välistatud, et süüdistatav tekitas kannatanule vigastused varem.

4(6)

12. Ka süüdistatav taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsusega riigilt süüdistatava

kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 22 283,52 eurot. Süüdistatav leiab, et

kohus tugines ekslikult teistele kohtulahenditele sellistes asjades, mille asjaolud pole praegusega

võrreldavad. Samuti on vastuoluline kohtu seisukoht mõista välja hüvitis 30% ulatuses, kui

kohtupraktikas on osaliselt õigeksmõistvate otsustega mõistetud välja kahjuhüvitis 40% ulatuses.

13. Süüdistatav esitas 16. märtsil 2024 nii enda kui ka kaitsja apellatsioonist loobumise taotluse.

Kaitsja teatas 18. märtsil 2024 ringkonnakohtule, et tema ei loobu enda apellatsioonist. Tartu

Ringkonnakohus jättis 1. aprilli 2024. a määrusega süüdistatava apellatsioonidest loobumise

taotluse KrMS § 333 lg 1 ls 2, lg-te 4 ja 6 ning § 45 lg 2 p 5 alusel rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kolleegium ei nõustu maakohtuga kahjuhüvitise vähendamises 6685,06 euroni. See tingib

vaidlustatud otsuse osalise tühistamise.

15. Süüdistatav peeti menetletavas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 7. märtsil 2022. Ta vahistati

9. märtsil 2022 ja viibis vahi all kuni 31. märtsini 2023. Kuna maakohus mõistis süüdistatava

õigeks talle esitatud süüdistuses, on tal õigus nõuda kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist (SKHS § 4, § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1). Mittevaralise kahju

tekkimist eeldatakse (SKHS § 11 lg 3 ls 1). Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline

kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud

(SKHS § 11 lg 4 ls 1). Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud

viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga

(SKHS § 11 lg 4 ls 2).

16. Maakohus luges süüdistatavalt vabaduse võtmise kestuseks 384 päeva. Kuigi kaitsja seda ei

vaidlusta, märgib kolleegium, et see arv on ekslik, sest ajavahemikku 7. märtsist 2022 (k.a) kuni

31. märtsini 2023 (k.a) jääb 390 päeva. Kolleegium nõustub aga maakohtuga hüvitise päevamäära

suuruse ehk 58,03 euro osas. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõude tegelikuks suuruseks

22 631,70 eurot (58,03 x 390).

17. Maakohus selgitas hüvitise vähendamist eeskätt sellega, et süüdistatava vahi alla võtmine oli

vahistamismääruse tegemise hetkel kohtu arvates põhjendatud (vt käesoleva otsuse p 9 ja

maakohtu otsuse lk 6–7). Seda tehes hindas kohus sisuliselt tagantjärele süüdistatava vahistamise

õiguspärasust, mille jaoks kohtul aga pädevust polnud. Kui kriminaalmenetluses on isikule

edasikaebeõigus tagatud ja ta on seda kasutanud, siis tuleb kriminaalmenetlusega tekitatud kahju

hüvitamise taotluse lahendamisel võtta aluseks jõustunud (sh määruskaebemenetluses tehtud)

kohtulahendis esitatud seisukoht abinõu (praegu vahistamise) seaduslikkuse kohta. Kahju

hüvitamise taotlust lahendaval kohtul pole sellisel juhul pädevust hinnata tagantjärele abinõu

sisulist õiguspärasust. (Vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 28.)

18. Süüdistatav võeti kohtueelses menetluses vahi alla Viru Maakohtu 9. märtsi 2022. a määrusega

asjas nr 1-22-1498. Süüdistatava kaitsja vaidlustas selle määruse, kuid Tartu Ringkonnakohtu

5. aprilli 2022. a määrusega jäeti vahistamismäärus muutmata. Seega kasutas süüdistatav õigust

vahistamismäärus vaidlustada ja ringkonnakohus andis vahistamise õiguspärasusele hinnangu.

Kõnealust ringkonnakohtu määrust edasi ei kaevatud ja see jõustus.

19. SKHS § 9 lg 2 sätestab, et menetleja võib kahju hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane,

arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. See hõlmab nii hüvitise

suurendamise kui ka vähendamise võimalust. SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud hüvitismäär pole

5(6)

piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks (vt RKKK 28.04.2022, 1-21-1652/56, p 27 koos

viitega). Kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendades tuleb võtta arvesse ka isiku enda

võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise

maksmise välistamisel SKHS § 8 või § 9 lg 2 alusel. Kohtul on mittevaralise kahju eest makstava

hüvitise kindlaksmääramisel lai kaalutlusruum (vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p-d 15 ja 24).

20. Ehkki vahistamise õiguspärasust ei tohi tagantjärele hinnata, ei piira see nendele seisukohtadele

tuginemist, millega vahistamist põhjendati. Tartu Ringkonnakohus nõustus 5. aprilli 2022. a

määruses maakohtuga selleks hetkeks kogutud tõendite põhjal kuriteokahtluse olemasolus. Lisaks

leidis ringkonnakohus, et vahistamismääruses tuvastati nõuetekohaselt uute kuritegude

toimepanemise oht, kuna süüdistatavat on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja kõikidel

kordadel lisaks muule kehalise väärkohtlemise eest. Kohus pidas kõnekaks ka asjaolu, et kõigest

seitse kuud pärast vangistusest vabanemist oli teda põhjust uuesti kahtlustada kehalises

väärkohtlemises. Ringkonnakohus tugines sellelegi, et süüdistatava kuritegusid soodustavaks

teguriks oli alkoholi tarvitamine. Vahistamise vajaduse tingis ka see, et elukohast lahkumise keeld

poleks ilmselt uusi kuritegusid ära hoidnud, seda enam, et kuriteokahtlus puudutas kehalist

väärkohtlemist süüdistatava elukaaslase suhtes.

21. Kolleegium osutab sellelegi, et isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat

kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (vt nt RKHK 03.10.2023, 3-19-

1565/46, p 25 ja RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60). Kriminaalmenetlus tervikuna ja üksikud

menetlustoimingud, sh vahistamine on suunatud kriminaalasjas tõe väljaselgitamisele eesmärgiga

karistada teo toime pannud isikut (vt RKÜK 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 60).

22. Viru Maakohtu 31. märtsi 2023. a määrusega tõkend tühistati ja süüdistatav vabastati vahi alt.

Kohus tugines asjaolule, et 28. märtsi 2023. a ekspertiisiaktis nr 23E-AOI0054 seati kahtluse alla

kannatanu vigastuste tekkimine süüdistuses märgitud ajal. Kaitsja taotles 24. jaanuaril 2023

toimunud maakohtu istungil ekspertiisi määramist kannatanu vigastuste põhjustamise aja

tuvastamiseks, misjärel kohus selle määraski. Kõnealuses ekspertiisiaktis leiti, et kannatanu

vigastused, mis nähtuvad temast enne süüdistatava vahistamist tehtud fotodelt, tekitati enne

kannatanu väidetavat kuriteo aega. See kergitas esile kahtluse süüdistatava süüdiolekus.

Apellatsiooni järgi oli aga juba varem selge, et süüdistatav ei saanud tekitada kannatanule

fototabelist nähtuvaid vigastusi, võttes arvesse, millise värvusega olid fotodelt paistvad

vigastused. Kolleegium leiab, et sellist järeldust ei saanud menetlejalt kriminaalmenetluse

algfaasis siiski oodata. Ainuüksi see, kas kannatanu vigastused said tekkida just kahtlustuses

märgitud ajal, ei võimalda öelda, et menetlejale oli või pidi olema juba kriminaalmenetluse alguse

poole teada, et süüdistatav ei saanud toime panna kannatanu kehalist väärkohtlemist. Pealegi võib

menetleja kohtueelse menetluse vältel kahtlustuse sisuks oleva kuriteo toimumise aega uue

tõendusteabe saamisel muuta.

23. Eelmistes punktides märgitut silmas pidades leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et

süüdistatavale mittevaralise kahju hüvitamist kogu vahi alla viibitud aja eest ei saa pidada

põhjendatuks. Samas vähendas maakohus kahjuhüvitise suurust liiga palju. Vaidlustatud otsuses

on muu hulgas väljendatud seisukohta, et süüdistatav pidi olema teadlik kuriteokahtluse korral

vahi alla võtmise võimalusest, võttes arvesse seda, et teda on varem karistatud naiste suhtes toime

pandud vägivallategudes ja ta on viibinud varem korduvalt ka vahi all. Kolleegium leiab, et see

kaalutlus on sobimatu ega õigusta süüdistatavale kahju hüvitamist kõigest 30% ulatuses.

Kolleegium peab põhjendatuks hüvitada mittevaraline kahju 200 päeva eest, mis moodustab

ligikaudu 51% kogu sellest ajast, mil süüdistatavalt oli vabadus võetud. Seega tuleb süüdistatava

kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 11 606 (58,03 x 200) eurot.

6(6)

24. Seda hüvitise suurust ei mõjuta kaitsja osutus süütuse presumptsiooni väidetavale rikkumisele.

Samas ei pea kolleegium kaitsjaga nõustudes kohaseks maakohtu kirja pandud oletust, et

süüdistatav võis mõnel muul ajal panna kannatanu suhtes toime vägivallateo, mille tagajärjeks

olid menetletavas asjas tuvastatud kannatanu vigastused. Kõnesolevas osas muudab kolleegium

maakohtu otsust. Küll aga ei puuduta see vahi all viibimist ehk vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitise kindlaksmääramist ega mõjuta seetõttu kahjuhüvitise suurust. Lisaks pole kaitsja

näidanud, milles seisneb süüdistatavale süütuse presumptsiooni väidetava rikkumisega tekitatud

kahju ja millisel alusel ta selle eest kahju hüvitamist nõuab.

25. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4, § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 ning § 313

lg 1 p-st 121, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsuse osaliselt

ja teeb uue otsuse, millega mõistab riigilt süüdistatava kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

summas 11 606 eurot. Lisaks muudab kolleegium maakohtu otsust, jättes sellest välja järelduse,

et V.L. võis kannatanule tekitada vigastused varem. Kolleegium rahuldab süüdistatava ja kaitsja

apellatsioonid osaliselt.

26. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 263,52 euro

(sh käibemaks 47,52 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja

rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, jääb see menetluskulu

KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

Mario Truu

Erkki Hirsnik

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)