2-22-12015/85 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-12015

Tsiviilasi

Siisamm OÜ hagi Marek Laari vastu eriomandi

koosseisu tuvastamiseks, valduse vabastamiseks ja

korteriomandi projektijärgse olukorra taastamiseks või

alternatiivselt omandiõiguse kaotusega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Marek

Laari

vastuhagi

eriomandi

kokkuleppe

muutmiseks

Vastuhagi menetlusse võtmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marek Laari määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja/vastuhagis

hageja):

Marek Laar (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tanel Kask

Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Siisamm OÜ

(registrikood 11478265), lepinguline esindaja Raivo Kiisk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2024 määrus ja saata Marek Laari vastuhagi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Marek Laari määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

4. Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Siisamm OÜ (hageja) hagi Marek Laari (kostja) vastu eriomandi

koosseisu tuvastamiseks, valduse vabastamiseks ja korteriomandi projektijärgse olukorra

taastamiseks või alternatiivselt omandiõiguse kaotusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga XXXXXXXXX, mille eriomandi

esemeks on M100-1 (nimetatud ka kui mitteeluruum nr 32, registriosa nr XXXXXXXX) ja kostjale

kuulub samal aadressil korteriomand, mille eriomandi esemeks on korter nr 31 (registriosa nr

XXXXXXXX). Hageja ja kostja korteriomandid on naaberkorterid, mida ühendab üks ühine sein.

Kinnistustoimikus ja ehitusregistris olevate plaanide kohaselt peaks kortereid eraldav sein olema

sirge. Hageja on seisukohal, et kostjale kuuluv korter nr 31 on omavoliliselt ja ilma õigusliku aluseta

ehitatud suuremaks hagejale kuuluva korteriomandi nr M100-1 arvelt (kostja korteri sopistus ulatub

hageja korteri piiridesse). Korterite vaheline sein ei ole kogu ulatuses sirge, mistõttu on kostja korter

ca 4 m2 võrra suurem kui hageja korter.

2. Kostja esitas 13. veebruaril 2024 vastuhagi, milles palub:

-

tuvastada, et hageja korteriomand nr 32 moodustab 1535/31300 mõttelist osa kinnisasjast ja

kostja korteriomand nr 31 moodustab 1473/31300 mõttelist osa kinnisasjast,

-

kohustada hagejat andma nõusolek hageja korteriomandi ja kostja korteriomandi eriomandite

muutmiseks menetlusdokumendi lisas 6 toodud hoonejaotusplaanile ja korteriomandite kohta

käivate kannete parandamiseks kinnistusraamatus järgmiselt: parandada kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomandi I jao kannet järgmiselt: 1535/31300

mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese mitteeluruum nr 32, mille üldpind on 79 m² ja mille

tähistus plaanil on 32. Eriomandi ese ja sisu vastavalt kohtuotsusele ja selle osaks olevale

hoonejaotusplaanile. Parandada kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud

korteriomandi I jao kannet järgmiselt: 1473/31300 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese

eluruum nr 31, mille üldpind on 75,80 m² ja mille tähistus plaanil on 31. Eriomandi ese ja sisu

vastavalt kohtuotsusele ja selle osaks olevale hoonejaotusplaanile.

-

kohustada hagejat andma nõusolek korteriomandi nr 32 ja kostja korteriomandi nr 31 kohta

käivate kannete vastavaks parandamiseks ja selleks vajalike kannete tegemiseks,

kinnistusraamatus, riiklikus ehitisregistris ning muudes asjakohastes registrites ja

andmebaasides ning asendada hageja nõusolekud kohtuotsusega;

-

kohustada AS-i SEB Pank andma nõusoleku kostja korteriomandi nr 31 ja hageja

korteriomandi nr 32 kohta käivate kannete vastavaks parandamiseks ja selleks vajalike

kannete tegemiseks kinnistusraamatus, riiklikus ehitisregistris ning muudes asjakohastes

registrites ja andmebaasides ning asendada AS SEB Pank nõusolekud kohtuotsusega.

Vastuhagi kohaselt ei nähtu hoonejaotusplaanilt kostja korteri sopistust, mistõttu ei vasta see

tegelikkusele. Kirjalikud hoonejaotusplaanid (asendiplaanid) ei ole mitte kunagi tegelikule olukorrale

vastanud. Hageja ja kostja korterite vaheline sein ei ole kunagi sirge olnud, vaid hageja korteri sees

on kogu aeg olnud kostja korteri sopistus. Tsiviilasjas viidi läbi ekspertiis, mis tuvastas sopistuse

olemasolu ning seni teadaolevast erinevad korterite pindalad. Kostja soovib muuta eriomandi

kokkulepet ja parandada kinnistusraamatu kanne selliselt, et hoonejaotusplaan vastaks tegelikule

olukorrale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis kostja vastuhagi korteriomandi suuruste tuvastamiseks ja kinnistusraamatu

kannete parandamiseks menetlusse võtmata. Vastuhagi koostamisega seotud menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

Asja materjalidest ja kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale 1501/31300 mõttelist osa

kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 31, mille üldpind on 77,25 m2 ning hagejale 1501/31300

mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese mitteeluruum nr M100-1, mille üldpind on 77,25 m2.

Vastuhagiga soovib kostja parandada registrikandeid hageja ja kostja eriomandi esemete suuruste

osas, kuna hageja ja kostja korteriomandite mõttelise osa suurused kinnisasjast ning ruutmeetrid ei

vasta tegelikkusele. Maakohus leidis, et kostja vastuhagi tuleb jätta menetlusse võtmata, sest

vastuhagi ei ole esitatud kostja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 p 5 näeb ette, et kinnistusregistriosa I jakku «Kinnistu

koosseis» kantakse kinnistu pindala. Tegemist on faktiliste andmetega kinnisasja kohta, mis ei ole

KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi

(Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 20).

Vastuhagist nähtuvalt on mõõdistamise tulemusel ilmnenud, et eriomandi esemete ruutmeetrid ei

vasta kinnistusregistri andmetele. Samas ei ole korteriomandite piire muudetud. Korterite ruutmeetrid

ei oma asjaõiguslikku tähendust. Seega olukorras, kus korterite piirid ei ole muutunud (ei väljuta

korteri välispiiridest), kuid korteriomanik soovib korteri ruutmeetrite parandamist kinnistusregistris,

ei ole tegemist kandega, mille muutmist või parandamist saaks korteriomanik nõuda.

Korteriomandi eriomandi esemeks saab olla konkreetne osa hoonest, mitte abstraktsed ruutmeetrid.

Isegi kui seda konkreetset osa iseloomustavad andmed on mingil põhjusel mingis registris ebaõiged

ei muuda see korteriomandi ulatust. Eriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa üldpinna suurus ja

kaasomandi mõttelise osa suurus ei pea kokku langema. Informatiivse tähendusega andmeid

korteriomandi esemeks oleva ehitise ja selle osade kohta on võimalik saada ehitisregistrist. Kui kostja

arvates ei vasta ruutmeetrite suurus tegelikkusele, saab ta ise esitada kinnistusregistrile avalduse ja

paluda ruutmeetrid eemaldada ning selleks ei ole vaja hageja nõusolekut (KRS § 13 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kuivõrd eriomandi eseme üldpinna suuruse

andmed, mille parandamist kostja vastuhagis nõuab, ei ole kinnistusraamatuseaduse tähenduses

registrikanneteks, tuleb kostja esitatud vastuhagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata vastuhagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus on hinnanud vastuhagi nõudeid üksnes ruutmeetritega seonduvalt. Kostja palus lisaks

ruutmeetrite parandamisele tuvastada korteriomandite uued mõttelised osad, et saavutada olukord,

kus hageja ja kostja vahel oleks olemas eriomandite kokkulepe, mis sätestaks korterite 31 ja 32 uued

tegelikkusele vastava piiri, saaks parandatud hageja korteri pindala ja mõtteliste osade suhtarv,

kohustada hagejat ja AS-i SEB Pank andma kõik vastavad nõusolekud ja asendada need

kohtuotsusega.

Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas üksnes ruutmeetrite andmete parandamine kinnistusraamatus

lahendab ülejäänud probleemid. Isegi, kui hageja hagi jäetakse rahuldamata, siis ülejäänud

probleemid jäävad alles. Hetkel ei vasta korterite 31 ja 32 eriomandite ulatus tegelikkusele ja on vale.

Vastuhagiga soovib kostja, et eriomandite ulatus muutuks poolte vahelise kokkuleppega õigeks.

Käesoleval juhul esineb KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud olukord.

Maakohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-67-12 asjaolud olid teised - tegemist oli

maatükkidega, mitte korteriomanditega, ning vaidlus käiski üksnes ruutmeetrite üle. Riigikohtu

lahendis nr 3-2-1-156-11 vaidlesid müüja ja ostja, mitte naabrid.

5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei näe ette korteriomandi eriomandi osa parameetrite (pindala)

kohta kinnistusraamatusse kande tegemist (KrtS § 6 lg 3). Korteriomandi kaasomandi osa suurus

(mida väljendatakse hariliku murruna) on aga jätkuvalt kantud iga korteriomandi registriosa I jakku.

Kostja saaks nõuda korteri pindalade kinnistusraamatust kustutamist, et kehtiv kinnistusraamatu seis

oleks kooskõlas kehtiva seadusega, kuid mitte seadusega vastuolus oleva kande tegemist ehk uute

pindalade kinnistusraamatusse kandmist.

Selleks, et mistahes muudatused kajastuksid ka kinnistusraamatus, on vajalik esitada

kinnistamisavaldus ja sellele seaduses nõutavad dokumendid, mis on toodud KrtS § 7 lg 1 p-s 1.

Seejuures tuleb arvestada, et KrtS § 6 lg 3 kolmanda lause kohaselt kantakse korteriomandi registriosa

esimesse jakku lisaks KRS § 13 lg-s 1 nimetatud andmetele eriomandi eseme number või muu tähis,

eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), kaasomandi mõttelise osa suurus ja teiste

korteriomandite kinnistute numbrid. Seega ei ole vastuhagiga taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohtuotsusega ei tohiks tekkida olukord, kus kantakse kinnistusraamatusse andmed, mida

sinna kehtiva seaduse järgi ei ole lubatud kanda.

Vastuhagile lisatud plaanid ei ole kooskõlas KrtS § 7 lg 1 p-ga 1. Plaanidel puudub KrtS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku kinnitus. Vastuhagile lisatud plaanidel on sein

samuti sirge, nagu praegu kinnistusraamatus olevatel plaanidel. Kinnistustoimiku olukord plaanide

vahetusega ei muutu. Võru linn viib läbi järelevalvemenetlust ning esialgse hinnangu kohaselt on

ümberehitus omaalgatuslik ja ebaseaduslik.

Lisaks on vastuhagis taotletaval viisil kinnistusraamatus kannete tegemiseks vajalik kõigi

korteriomanike nõusolek. Korteriomandite mõtteliste osade suuruse muutmine tähendab seda, et

muuta tuleb kõigi korteriomanike mõtteliste osade koosseise. Mõttelise osa muutmine on palju

suurema mõjuga, kui kostja vastuhagis on selgitanud. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 2). Ka korteriomanike

üldkoosoleku otsustusvõime määramisel lähtutakse kaasomandi osa suurusest, mitte eriomandi eseme

pindalast (KrtS § 20 lg 2).

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada

ja saata vastuhagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset. Kostja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna, mistõttu kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1

koosmõjus §-ga 659).

9. Pooled on naaberkorterite omanikud ja nende korteritel on üks ühine sein. Asja materjalide kohaselt

erineb tegelik faktiline olukord hoonejaotusplaanil märgitust ning kostja korteri osa moodustab

sopistuse (suurusega ca 3, 5 m2), mis ulatub hageja korteri hoonejaotusplaanil märgitud piiridesse.

Pooled vaidlevad, kas nende kortereid lahutav sein peaks olema sirge (nagu näeb ette kehtiv

hoonejaotusplaan) ja kostjal tuleks faktiline olukord viia kooskõlla hoonejaotusplaaniga

(alternatiivselt nõuab hageja kahju hüvitamist). Sopistuse tõttu on kostja korteri pindala tegelikkuses

suurem kui hageja korteri pindala, kuigi hoonejaotusplaani järgi peaksid korterid olema võrdse

suurusega.

Kostja esitas KrtS § 9 lg 1 alusel vastuhagi, milles taotleb eriomandi kokkuleppe muutmist nii, et see

vastaks faktilisele olukorrale. Eriomandi kokkuleppe muutmine tooks kaasa, et hageja jääks

hoonejaotusplaani järgi talle kuuluvast 1,75 m2 eriomandi omandiõigusest ilma.

10. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastuhagis esitatud nõuete menetlusse võtmiseks peab

kohus tuvastama kostja õiguskaitsevajaduse (TsMS § 3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

korteriomandite loomisel ega muutmisel ei ole kaasomandi mõtteliste osade suuruse seisukohalt

tähtsust, milline on eriomandi osade täpne pindala ruutmeetrites. Eriomandi ese on konkreetne osa

hoonest (vt KrtS § 4 lg 1) ning eriomandi pindala suurust ruutmeetrites ei kanta kinnistusraamatusse

(KrtS § 6 lg 3) (Riigikohtu 22. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-18998, p 13). Ka varem

kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku kantud pindalaandmetel ei ole õigustloovat või

seadusega kaitstud tähendust.

Maakohus on jätnud aga tähelepanuta, et kostja ei ole vastuhagis taotletud üksnes korterite

ruutmeetrite suuruse muutmist kinnistusraamatus. Maakohus on kostja õiguskaitsevajadust TsMS

§ 371 lg 2 p 2 järgi vastuhagis esitatud nõuete esitamiseks kaalunud üksnes korterite pindalaandmete

muutmise vajaduse osas kinnistusraamatus.

11. Riigikohus on selgitanud, et korteriomand on õiguse esemena sellise iseloomuga, mis peaks

üldjuhul püsima sellisena, nagu see seati ning seda saab muuta vaid seaduses sätestatud alusel

korteriomanike kokkuleppel (KrtS §-d 9, 13 ja 14). Juhul kui korteriomanikud ei suuda muudatustes

kokku leppida, saab kokkuleppe eelduseks olevate puuduolevate tahteavalduste andmist nõuda

kohtus hagita menetluses KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud korras. Kostja vastuhagi nõuete puhul saab

õiguskaitsevajadusest rääkida üksnes juhul, kui korteriomanikult nõutav tahteavaldus on ka tegelikult

vajalik kostja vastuhagiga taotletava eesmärgi saavutamiseks, st soovitud kokkuleppe sõlmimiseks.

Kostja vastuhagi nõue on heauskne ja objektiivselt perspektiivne, kui see on esitatud kõigi

korteriomanike vastu, kes kokkuleppe sõlmimisega nõus ei ole. Seaduse mõttega ei ole aga kooskõlas

see, kui korteriomanikult nõutakse tahteavalduse andmist sellise kokkuleppe sõlmimiseks, mis ei

oleks saavutatav ka ilma tema nõusolekuta (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2023 määrust tsiviilasjas

nr 2-21-18998, p-d 15 ja 15.1).

Kostja taotleb enda ja hageja korteriomandite eriomandi mõtteliste osade suuruste muutmist ja hageja

ning piiratud asjaõiguse omaniku vastavate tahteavalduste andmiseks kohustamist. Selline kostja

õigus tuleneb KrtS § 9 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt võib asjassepuutuvate korteriomanike

omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust. Seejuures võib iga

korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda eelnimetatud muudatuse tegemiseks vajalike

tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades

vastuolus hea usu põhimõttega ja muudatusega ei kahjustata ülemäära ühegi korteriomaniku

õigustatud huve (KrtS § 9 lg 2).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et KrtS § 9 lg 1 alusel esitatavad nõuded puudutavad üksnes

olukorda, kus korteriomanik soovib enda korteriomandit suurendada kaasomandisse kuuluva pinna

arvelt ehk väljuda korterite eriomandite piiridest. KrtS §-s 9 sätestatakse selge alus eriomandi

ruumilise ulatuse osas sõlmitud kokkuleppe muutmiseks pärast korteriomandite kinnistamist. Kõigi

korteriomanike omavaheliste suhete ümberkujundamine toimub selles paragrahvis sätestatud

tingimustel. KrtS § 9 lg 1 esimese lause eesmärk on sätestada, et eriomandi ulatuse muutmiseks on

vajalik ainult asjassepuutuvate korteriomanike nõusolek. Selliseks kokkuleppeks, samuti vastavaks

kinnistusraamatu kandeks ei ole vaja ülejäänud korteriomanike nõusolekut, sest nende õigusi see ei

puuduta (vt ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE seletuskirja lk 28).

12. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse KrtS § 9 lg 1

alusel esitatud eriomandi kokkuleppe muutmisele suunatud nõue küll hagita menetluses, kuid sama

paragrahvi lg 4 järgi võib nõuet lahendada ka hagimenetluses, kui see on esitatud vastuhagina.

Vastuhagis esitatud nõuete puhul on olemuselt tegemist vaidlusasjaga, mis lahendatakse hagita

menetluses, ning kohus ei ole seejuures TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese

lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul

kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt Riigikohtu

22. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-18992, p 12 ja selles viidatud lahendid). Riigikohus on

ka selgitanud, et sellise nõude puhul ei tulene vastuhagejale seadusest nõuet esitada kohtule niisuguse

kokkuleppe tekst, mida sõlmima ta soovib puudutatud isikut kohustada, kuid soovi korral võib ta seda

siiski teha. Juhul kui vastuhagist on ebaselge, missugust kokkulepet vastuhageja soovib, peab kohus

selle välja selgitama, määrates vajaduse korral vastuhagejale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Kui

kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kokkuleppe sisu kohta, saab kohus

tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud kokkuleppe teksti ümber sõnastada,

muutmata sealjuures kokkuleppe sisu, küsides vastuhagejalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja

tahtele (vt ka Riigikohtu 7. detsembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5506, p 16).

13. Hageja on vastuses kaebusele leidnud, et vastuhagi rahuldamine omaks olulist mõju kõigile

korteriomanikele, mh majanduskava alusel maksete tegemisel ja üldkoosoleku häälte määramisel.

Ringkonnakohus märgib, et kui vastuhagi nõuded peaksid puudutama ka teisi korteriomanikke, saab

kohus avaldust KrtS § 9 lg 2 kohases nõudes menetleda juhul, kui see on esitatud kõigi

korteriomanike vastu, kes ei ole vastuhageja soovitud kokkuleppe sõlmimisega nõus.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul vastuhagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda

uurimisprintsiibist, sh hinnata vastuhagiga taotletava eriomandi kokkuleppe mõju ulatust teistele

korteriomanikele ja otsustada, kas teised korteriomanikud, pank või ka korteriühistu tuleb asja

menetlusse kaasata (TsMS § 614 lg 1). Maakohus peab vajadusel andma kostjale võimaluse vastuhagi

nõuete ja puudutatud isikute ringi täpsustamiseks. Hageja määruskaebuse vastuses toodud muud

etteheited kostja vastuhagile (puudused hoonejaotusplaanis, pädeva ametniku kinnituse puudumine

jmt) ei ole aluseks vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)