2-23-15344/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-15344

Tsiviilasi

Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K. mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise

keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): K.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Robert Sprengk

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud

isik

(sissenõudja):

K.R.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.R.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2024. a määrus.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

kohtutäitur Andrei Kreki avaldus rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele

lisatud tõendid – OÜ XX palgateatised (2 tk), tööleping

XX OÜ-ga ja ametijuhend, IVKH epikriis, laste

sünnitõendid (2 tk).

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 30. oktoobril 2023 Viru Maakohtule avalduse

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus nr 066/2020/2681.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas

2-19-4208 (jõustus 7. aprillil 2020) ja sissenõudja K.R. 31. augusti 2020. a täitmisavaldus,

avalduse

esitamise

kuupäeva

seisuga

moodustas

elatise

võlgnevus

1168 eurot.

Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292

eurot kuus. Võlgnik ei täida täitedokumendist tulenevat elatise maksmise kohustust.

27. oktoobri 2023 seisuga on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 7449 eurot 94 senti. Viimane

laekumine oli 9. mail 2023 summas 122 eurot 61 senti võlgniku arestitud sissetulekust XX OÜ-

st. Perioodil 1. märts 2023 – 27. oktoober 2023 ei õnnestunud võlgnikult täitedokumendiga

määratud ulatuses elatist sundkorras sisse nõuda. Võlgniku arestitud arveldusarvetelt raha ei

laeku. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille

realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt võlgnevuse rahuldada.

Sissenõudja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile oma nõusoleku võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Võlgnik on kohtutäituri hoiatuse 31. augustil 2023

isiklikult kätte saanud. Hoiatusega antud 30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik hoiatusele

reageerinud ega võtnud kohtutäituriga ühendust tekkinud olukorra lahendamiseks. Kohtutäituri

andmetel ei ole võlgnik proovinud sissenõudjaga maksegraafikut sõlmida. Võlgnik ei ole

piisavalt põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või

dokumendi kehtetuks tunnistamine ja nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane.

On ilmne, et võlgnik ei tee ega kavatse teha kohtutäituriga vajalikul määral koostööd.

Kohtutäituri hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks

preventiivseks vahendiks, mis avaldaks võlgnikule mõju ning seeläbi oleks sissenõudjal

võimalik saada ka igakuist elatist. Võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete

täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnik töötab autojuhina. Juhul kui võlgnik omab

mitteametlikku sissetulekut (sh ka välismaal), mis omakorda võimaldab võlgnikul laste

ülalpidamiskohustusi täita, käsitleb kohtutäitur seda asjaolu sissetuleku varjamisena. Sellisel

juhul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks mõjutusvahendiks

lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele asumiseks.

Terviseprobleemid ei vabasta võlgnikku oma lapse ülalpidamiskohustuste täitmisest. Võlgnik

ei ole esitanud hagi elatise vähendamiseks ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Täitedokument, millega elatis on välja mõistetud, on kehtiv ning võlgnik ei saa kohustuste

täitmata jätmist terviseprobleemidega vabandada. Kohtutäituri andmetel lahkus võlgnik

töökohalt omal soovil 17. aprillil 2023, s.o enne terviseprobleemide esinemist. Võlgnik on omal

algatusel arusaamatutel põhjustel vähendanud oluliselt oma sissetulekut, kuigi oli teadlik, et tal

on kohustus lapsele ülalpidamist anda. Alates 1. juunist 2023 ei ole võlgnik elatise katteks

midagi tasunud. Võlgniku õiguste riive ei ole liiga intensiivne. See, et juhilubade olemasolu on

konkurentsieeliseks tööturul, ei ole kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Võlgnik

ei ole tõendanud, et ilma juhiloata ei ole ta võimeline sissetulekut teenima. Viimase töökoha

seos auto juhtimisega ei anna alust arvata, et tegemist on erilise või ainsa võlgniku tööoskusega,

ilma milleta võlgniku töö leidmine ei ole võimalik. Kohtutäituri taotletud abinõu on sobivaks

vahendiks, kuna sellega on võimalik eesmärki (võlgnikku kohustada sissetulekute leidmiseks)

saavutada. Võlgniku aktiivne osalemine menetluses (sh kahe seisukoha esitamine) näitab, et

juhilubade olemasolu on võlgniku jaoks oluline. Teiselt poolt ei ole see ainsaks või vältimatuks

tingimuseks töökoha leidmiseks või sissetuleku teenimiseks. Seega osutab juhilubade kehtivuse

peatamine positiivset survet võlgnikule muude võimaluste otsimiseks, et oma kohustusi

nõuetekohaselt täita. Tegemist on sotsiaalselt olulise kohustusega, mille täitmine on vajalik

lapse toimetuleku jätkamiseks. Laps ei saa ennast ise ülal pidada ning oodata, kuni võlgniku

materiaalne ja füüsiline seisund muutub paremaks. Seega on kohtutäituri avaldus põhjendatud,

vajalik ja proportsionaalne meede.

2. Võlgnik palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Juhilubade äravõtmine ei täida oma

eesmärki, kuna sellega pannakse ta tööturul veelgi keerulisemasse olukorda (juhilubade

olemasolu on suur eelis, et Ida-Virumaal tööd leida). Võlgniku eelnevad töökohad on olnud

otseselt juhtimisõigusega seotud. Hetkel on võlgnik töötu ja Töötukassas arvel. Võlgnik ei ole

saanud tervise tõttu tööl käia. 23. jaanuari 2024. a seisuga oli võlgnik operatsiooni järgselt

taastusravil. Tervisekahjustusest tingituna oli võlgnik töövõimetu eelmise aasta algusest ning

paranemise või töövõimeliseks saamiseni oli jäänud arsti sõnade järgi veel 8 nädalat.

Töötukassa kaudu omandatud E-kategooria juhtimisõigus aitab kaasa sellele, et edaspidi

ametlikult tööd leida. Võlgnik lubas asuda kohustusi tasuma kohe kui tervis korras ja saab tööle

asuda.

3. Sissenõudja seaduslik esindaja palus võlgniku vastuväiteid mitte arvestada ning võtta arvesse

lapse heaolu. Kohustused lapse suhtes on mõlemal vanemal. Viimane elatis laekus lapsele

23. mail 2023. Isegi kui võlgnik käis operatsioonil, siis sellele eelnenud 7 kuud ei olnud

võlgnikul mingit põhjust, et lapsele elatist mitte maksta. Võlgnik on 5 aastat keerutanud ja

teadlikult vältinud oma kohustusi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 15. märtsi 2024. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas võlgnikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Juhtimisõigus loeti peatunuks kohtumääruse

jõustumisest arvates, kohtumääruse jõustumisel oli võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul

määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud jäid

võlgniku kanda. Maakohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 50 eurot,

mis tuli tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest alates ning mille tasumisega viivitamise

korral tuli võlgnikul tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puudusid.

Võlgnik ei ole täitnud ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud

täiteasi nr 066/2020/2681 elatise sissenõudmiseks. Nõude sisuks on igakuine elatis 292 eurot

kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitmisteate sai võlgnik isiklikult kätte 1. oktoobril 2020

aadressil XXXXXXXXXXXXXX, X, XXXXX. Sissenõudja andis 26. juunil 2023 nõusoleku

võlgniku õiguste piiramiseks elatise sissenõudmise täitemenetluses (dtl 16-18). Seisuga 23.

august 2023 on kogunenud elatise võlgnevus 6865 eurot 94 senti. Avaldusest nähtuvalt

täitemenetluses toimus viimane elatise laekumine 9. mail 2023 võlgniku arestitud sissetulekust

122 eurot 61 senti. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 23. augustil 2023

(dtl 8-9). Hoiatuse sai võlgnik isiklikult kätte 31. augustil 2023.

Võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud

tingimust. Võlgnikul on kehtiv juhiluba nr XXXXXXXXX, kätteandmise kuupäev 22. märts

2022, kehtivuse lõpu kuupäev XXXX (dtl 36-37).

Elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem

peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised

täitemenetluse meetmed olnud piisavad. Riigikohus on lahendis nr 2-17-4751 märkinud, et

TMS § 177¹ lg 1 p 3 ja § 177⁴ lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja

kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul

samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks

mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava

toimetulekut (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).

Võlgnik ei olnud veenvalt tõendanud, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et

õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et võlgniku võime sissetulekut teenida oleks piiratud.

Samas ei tohi juhtimisõiguse piiramine olla karistuslik. Riigikohus on selgitanud, et seletuskirja

kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest

(elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha

ei saa (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12 ning määrus tsiviilasjas nr 2-

16-14071, p 15). Maakohus leidis, et antud juhul juhtimisõiguse äravõtmine innustaks

võlgnikku lapse elatise tasumise kohustust täitma. Kohtu hinnangul oleks juhtimisõiguse

piiramisel selline mõju, mis motiveeriks võlgniku elatiskohustust täitma. Võlgnik väidab, et

tema ei tööta, et tal on terviseprobleemid ning kui ta saab tööle asuda, asub kohe

ülalpidamiskohustust täitma.

Kohtutäituri avaldusest selgub, et võlgnikul oli seisuga 31. august 2020 elatise võlgnevus 1168

eurot, mis suurenes 7449 euro 94 sendini seisuga 27. oktoober 2023. See näitab, et kogu

täitemenetluse vältel polnud võlgnik elatist nõuetekohaselt maksnud ning et maksed on olnud

oluliselt vähem kui ühe kuu elatis. See tähendab, et võlgnik ei maksnud elatist ka siis, kui tal

oli juhtimisõigus. Seega ei saa võlgnikul juhtimisõiguse puudumine seada võlgnikku

halvemasse olukorda kui seni või kuidagi kitsendada võlgniku töö tegemise/otsimise võimalusi.

Võlgnik ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus leida tööd, kus juhiluba polnuks vajalik.

Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes

ebaõiglane ning kohus ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et

juhiluba oleks temale hädavajalik. Ei ole tõendatud, et õiguse peatamine või õiguse andmise

keelamine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut.

Maakohus tuvastas, et TMS § 1771 lg 1, § 1772 lg 1 p 2, § 1773 lg 1 eeldused on täidetud ning

TMS § 1774 lg 2 asjaolusid ei esine.

Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku

mõjutamiseks elatist maksma tuleb kasutada täiendavaid abinõusid.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnik palub

jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust. Võlgnik ei saanud aru, milliseid

asjaolusid ta peab esitama ja tõendama. Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule tuleb tema

tõendamiskoormist selgitada, samuti seda, et hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem kui

hagimenetluses (RKTKm 04.10.2017, 2-17-4751, p 14). Võlgnik esitas küll väited, et ta on

töötanud autojuhina ja tal on tervisehäire, kuid ei esitanud nende kohta tõendeid. Samuti ei

esitanud võlgnik muid asjaolusid, mis välistaksid tema suhtes juhtimisõiguse peatamise.

Võlgnik on töötanud autojuhina ja oskab seda tööd kõige paremini. Võlgnik töötas mitmeid

aastaid autojuhina OÜ-s XX ning alates juunist 2022 autojuhina XX OÜ-s.

Võlgniku töösuhe katkes mais 2023 seoses tema terviseprobleemiga. Võlgniku haige põlv ei

võimaldanud tal enam autojuhina töötada. Talle tehti põlveoperatsioon ja ta oli taastusravil.

Seetõttu polnud võlgnikul võimalik töötada. SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) epikriisist on

näha, et võlgnikul olid vaevused ligi aasta ja võlgnikule tehti operatsioon, pärast mida ta pidi

olema kuu aega kipslahases ja läbima taastusravi. Kohus pole arvestanud, et võlgnik ei saanud

haiguse tõttu töötada. Võlgnik on hetkel Töötukassas arvel ja otsib uuesti tööd, eelkõige

autojuhina, kuna tal on selleks vajalikud oskused ja kogemused.

Võlgniku peres on kaks alaealist last, võlgniku 2022. aastal sündinud laps ja tema praeguse

elukaaslase J.R. laps, kes on sündinud 2016. aastal. Võlgnik elab oma elukaaslasega maal

XXXXXX külas ja puudutatud isikul on juhtimisõigus vajalik selleks, et lapsi transportida

kooli, arstide juurde, huviringi ja nooremat last alates 2024 sügisest lasteaeda.

Kohtu poolt kohaldatud piirang ei ole mitte tõkend, vaid karistus. Võlgnik on töötanud kogu

aeg autojuhina ja juhiloa kehtivise peatamine välistab tal edaspidi autojuhina töötamise. Seega

pole tegemist mõjutusvahendiga, vaid karistusega. Kohtu seisukoht, et puudutatud isik võib

saada tasuvama töö mujal, pole millegagi põhjendatud ega põhine tõenditel. Vastupidi, autojuhi

amet pole lihttöö ja selle eest saadav tasu peaks olema suurem, kui muudel töökohtadel, mida

võlgnik võiks saada, arvestades, et muu töö kogemus ja oskus puudub.

Juhtimisõiguse peatamine peaks olema tõkend, mis mõjutaks võlgnikku paremini elatist

tasuma, mitte ei tohi olla karistus. Vaidlustatud määrus on seetõttu vastuolus seaduse ja kehtiva

kohtupraktikaga. Juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane ja kohus on jätnud selle

tuvastatama. Samuti vähendab juhtimisõiguse peatamine võlgniku toimetulekut ning kohus on

jätnud selle tuvastamata.

Tõendamaks asjaolusid, mille kohaselt juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane,

esitas võlgnik OÜ XX palgateatised (2 tk), töölepingu XX OÜ-ga ja ametijuhendi, IVKH

epikriisi ja laste sünnitõendid (2 tk).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kohtutäitur jääb oma avalduse juurde ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kui võlgniku terviseprobleemid ei luba tal autot juhtida, siis ei ole avaldajale arusaadav, milleks

võlgnikul on autojuhtimisõigust vaja. Asjaolud annavad alust väita, et terviseprobleemid ei

takista võlgnikul (vähemalt praegusel ajal) sõiduautot juhtida. Võlgniku esitatud arsti

dokumentidest ei tulene, et võlgniku liikumisvõime on kuidagi häiritud. Seega jääb

arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole võlgnik siiamaani asunud elatise maksmise kohustust

täitma. Auto juhtimisega seotuid piiranguid ei ole ette nähtud. Esitatud dokumentidest tuleneb,

et seisuga 10. jaanuar 2024 (s.o üks kuu peale operatsiooni) ei olnud võlgnikul auto juhtimine

takistatud. Võlgnik ei ole aga siiani tööle asunud ega elatist (ka ositi) tasunud.

Juhilubade olemasolu on konkurentsieeliseks tööturul, kuid see ei ole kohtutäituri avalduse

rahuldamata jätmise aluseks. Nii võiks iga võlgnik nõuda TMS § 177² kohaldamata jätmist.

Võlgnik ei ole tõendanud, et ilma juhiloata ei ole ta võimeline sissetulekut teenima.

Viimase töökoha seos auto juhtimisega ei anna alust arvata, et tegemist on erilise või ainsa

võlgniku tööoskusega, ilma milleta ei ole võlgnikul töö leidmine võimalik. Võlgniku esitatud

dokumentidest (tööleping nr 3549) tuleneb, et võlgnik on töötanud autojuhina vaid 10 kuud

(tööleping XX OÜ-ga on sõlmitud 3. juunil 2022 ning lõpetatud 14. aprillil 2023). See asjaolu

ei tee võlgnikust professionaalset autojuhti. Võlgniku väide, et ta töötas varem mitmeid aastaid

autojuhina, on paljasõnaline ja tõendamata.

Võlgniku esitatud palgateatistest tuleneb, et ta sai miinimumtöötasu (2022. a maikuu palgateatis

on ilmselt lõpparve puhkusehüvitise ja muude lisatasudega, st see ei ole näitlik). Võlgnik võib

igal teisel töökohal (st igal töökohal, mis ei nõua autojuhtimisõigust) teenida vähemalt sama

töötasu, st miinimumpalga ulatuses. Seega jääb arusaamatuks, miks võlgnik otsib just

autojuhtimisega seotud töökohti. Juhilubade kehtivuse peatamine osutab positiivset survet

võlgnikule muude võimaluste otsimiseks, et oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku soov

töötada just autojuhina ei muuda juhtimisõiguse peatamist tema suhtes ebaõiglaseks.

Ka võlgniku elukoht XXXXXX külas ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Autoga

reisimine ja pereliikmete transportimine on küll lihtsam ja mugavam, kuid see ei ole võlgniku

ja tema pere jätkusuutlikkuse vajalikuks tingimuseks. Ühistransport on maakonnaelanikele

tasuta. Ka võlgniku elukaaslane võib vajadusel oma pere liikmeid autoga transportida.

Elukvaliteedi taseme (võlgniku ja tema perekonnaliikmete transportimise mugavuse osas)

säilitamine on kohaseks mõjutusvahendiks elatise maksmise kohustuste täitmise võimaluste

otsimiseks. Seega on juhtimisõiguse peatamine õigeks motivatsioonivahendiks.

Kohtutäitur ei nõustu, et täitemenetluse seadustikus ettenähtud motivatsioonivahendi

rakendamine on karistuseks. Võlgnik on võimeline selle meetme rakendamist vältima, tasudes

näiteks kahe kuu elatise või sõlmides maksegraafiku kokkuleppe. Võlgniku tervislik seisund ei

takista seda juba vähemalt neli kuud. Juhtimisõiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes

ebaõiglane. See tekitab küll ebamugavusi, kuid selles seisnebki juhtimisõiguse peatamise kui

motivatsioonivahendi eesmärk. Kohtutäituri taotletud abinõu on sobivaks vahendiks, kuna

sellega on võimalik eesmärki saavutada. Võlgniku aktiivne osalemine käesolevas menetluses

näitab, et juhilubade olemasolu on võlgniku jaoks tähtis. Juhtimisõiguse olemasolu ei ole

ainsaks või vältimatuks tingimuseks töökoha leidmiseks või sissetuleku teenimiseks.

7. Sissenõudja esindaja leiab, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada. Võlgnik on palganud

advokaadi, aga ei saa maksa lapsele elatist. Võlgnik on ligikaudu kuus aastat oma kohustustest

kõrvale hoidnud. Mõlemal vanemal on kohustused lapse ees. Võlgnikul on lube vaja vaid

selleks, et uue elukaaslase lapsi kooli ja lasteaeda sõidutada. Võlgnik peab tegema tööd ja

teenima sissetulekut ning ei saa sealjuures valida vaid autojuhi tööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii

maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3).

Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Tegemist on

asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1). Tõendid on esitatud asjaolude tõendamiseks, mille

tõttu juhtimisõiguse peatamine on võlgniku hinnangul tema suhtes ebaõiglane.

9. Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole

tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku

vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks.

Kuna kohtutäitur on edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole

pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli

kohtutäituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes muid meetmeid.

10. Selleks, et võlgniku õigusi piirata, tuleb analüüsida, kas õiguste piiramine aitab

väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Võlgniku

õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest.

Kõnealune meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt

tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohus ei või võlgniku õigusi

piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda

nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse

piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu

ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist

elatist korrapäraselt tasuma (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 15, 18.3).

Põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja

perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka

võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks,

sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse

kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks

mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava

toimetulekut. Õiguste piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse

olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm 04.10.2017,

2-16-14071, p-d 16, 17).

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei täitnud nõuetekohaselt

selgitamiskohustust.

TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita

menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte.

Hagita menetluses kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja

lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline

ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude

väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel

isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894,

p 11.2; RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 18).

Võlgnik vaidles avaldusele vastu, esitamata oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit. Üksi

menetlusosaline ei taotlenud enda ärakuulamist, mistõttu maakohus otsustas menetleda asja

kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja avalduste või seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks (dtl 28). Kohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu

vajadusele esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus ei arvestanud lahendis võlgniku

vastuväidetega, sh kuna võlgnik ei olnud esitanud neid kinnitavaid tõendeid.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamine hetkel

põhjendatud.

Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt toimus viimane laekumine elatise nõude katteks mais 2023

võlgniku arestitud sissetulekust XX OÜ-st. Võlgniku kinnitusel tema töösuhe katkes mais 2023

seoses terviseprobleemidega – tema haige põlv ei võimaldanud enam autojuhina töötada.

Võlgnik on ringkonnakohtu hinnangul teinud usutavaks, et tema võimlaused tööd teha ja

sissetulekut teenida on olnud terviseprobleemide tõttu ajutiselt piiratud. SA Ida-Viru

Keskhaigla 10. detsembri 2023. a epikriisi (dtl 74) kohaselt võlgnik kaebas valu parema põlve

liigeses liikumisel, eriti põhjustas vaeva kükitamine, kuna ei saanud kükist tõusta; vaevused

kestsid üle aasta, kuid süvenesid viimase aasta jooksul. Võlgnikule pandud diagnoosi kohaselt

esinesid tal põlveliigese sisemised kahjustused, vana rebendi või vigastuse põhjustatud meniski

kahjustus. Võlgnikule tehti 7. detsembril 2023 põlve meniski operatsioon, pärast mida pidi

olema kuu aega kipslahases ja läbima taastusravi.

Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole vaielnud vastu võlgniku väitele, et ta on võetud töötuna

arvele. Võlgniku kinnitusel tegeleb ta töökoha otsimisega. Võlgniku ja XX OÜ (äriregistrist

nähtuvalt XX OÜ on ühinenud XX OÜ-ga) vahel sõlmitud töölepingust (dtl 103-107) ja

võlgniku ametijuhendist (dtl 108-109) nähtub, et võlgnik töötas XX OÜ-s autojuhina. Osaühing

XX palgateatistest (dtl 75-76) nähtub, et võlgnik töötas ka enne seda autojuhina (aprill – mai

2022). Ringkonnakohus nõustub võlgniku seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimisõiguse

olemasolu annab talle tema varasemat töökogemust arvestades eelduslikult tööturul paremad

võimalused töö leidmiseks ja ülalpidamiskohustuste täitmiseks piisava sissetuleku teenimiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, nagu peaks võlgnik juhtimisõiguse

peatamata jätmiseks tõendama, et ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööd leida või

vähemalt sama suurt sissetulekut teenida kui juhtimisõiguse olemasolu eeldaval töökohal.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik eeltooduga tõendanud, et juhtimisõiguse kehtivuse

peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ja ei aitaks hetkel elatise maksmisele kaasa. Vastupidi,

kui juhtimisõigus peatada, siis muutuks sissenõudja olukord halvemaks, kuivõrd langeks ära

võlgniku võimalus asuda tööle, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Seega tuleb maakohtu

määrus tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt

juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et juhtimisõiguse olemasolu

on vajalik tema peres kasvavate laste transportimiseks. Võlgnik on esile toonud, et võlgniku

peres kasvab kaks alaealist last ning võlgnik elab koos oma elukaaslasega maal, kuid ei ole

selgitanud, miks ei ole võimalik kasutada ühistransporti ning miks ei saa tema elukaaslane

vajadusel lapsi transportida.

13. Vastuseks sissenõudjale märgib ringkonnakohus, et kohtumenetlustes oma õiguste kaitseks

professionaalse õigusabi kasutamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla talle etteheidetav.

14. Ringkonnakohus märgib, et kui edaspidi selgub täitemenetluses, et võlgnik siiski igakuist

elatist tasuma ei asu, st ei tee piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks (sh vajadusel töötukassa

meetmete abil) või varjab oma sissetulekuid, võib juhtimisõiguse piiramine siiski olla tema

elatise maksmisele sundimiseks proportsionaalne abinõu. Sel juhul on kohtutäituril seadusest

tulenevalt õigus pöörduda juhtimisõiguse kehtivuse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata,

tingis kohtumenetluse siiski võlgniku tegevusetus.

(allkirjastatud digitaalselt)