3-24-1518/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1518

Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 21.05.2024 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1.kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist X. X.i kaasomandi osale

kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga Xxxxx maakond, Xxxxxxxxxx

vald, Xxxxxxxi küla, Xxxxxxxx).

1.2.aresti seadmist X. X.i (sh tulevikus avatavatele) panga- ja hoiukontodele kõikides Eesti

krediidiasutustes kokku xxx xxx,xx euro ulatuses.

2. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed ja

puudutatud isikule kuuluva (sh täitetoimingule allutatud) vara tähemärgiga ning ei avaldada

määruse kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X. X.ile.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

xxx xxx,xx eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud

juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa

andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1) ning õigus pöörata sissenõue

rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate

õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12

(p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks

vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse

vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1

Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on MKS §

96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või

seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada

esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik

täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik

esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega.

6.2

Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. X.i suhtes

maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus

on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming

vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhalduri menetluses

on XXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine. XXXXX OÜ-l on tasumata 27.04.2022, 16.02.2023 ja

02.05.2023 maksuotsusega määratud maksukohustused kokku xxx xxx,xx eurot ning

maksustamisperioodidel 03.2022 kuni 07.2023 deklareeritud käibemaks, tööjõumaksud ja maksed

kokku xx xxx,xx eurot. Maksukohustuste kujunemist on täpsemalt põhjendatud taotluse punktis 2.

XXXXX OÜ maksukohustused tekkisid ja jäid tasumata X. X.i juhatuse liikmeks oleku ajal.

Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku

esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul

seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid

kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). MTA taotluse kohaselt X. X.il oli

täielik ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamise kohta, mh tegi XXXXX OÜ ja viimase

tehingupartnerid väljamakseid X. X.ile ning XXXXX OÜ tegi väidetavaid tehinguid

XXXXXXXXXXXX OÜ-ga (likvideerimisel), mille juhatuse liikmeks oli samuti X. X.. Pärast

maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing isikule, kes on seotud veel mitmekümne

kustutamishoiatusi ja maksuvõlgasid omava äriühinguga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et

X. X.i tegevuse ning XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud X. X.i pidada

XXXXX OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. X. X. võib solidaarselt

XXXXX OÜ-ga vastutada maksuotsustega määratud põhivõla osas kogusummas xxx xxx,xx eurot

ning deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste summas xx xxx,xx eurot, millele lisandub intress

summas xx xxx,xx eurot, s.o kokku xxx xxx,xx euro tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude

pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

6.3

MTA-le teadaolevalt X. X.i töötasu väljamakseid ei deklareerita (viimati deklareeris töötasu

väljamakseid XXXXX OÜ 07.2023 summas xxxx eurot). Samas on X. X.il kehtiv tööleping OÜ-s

XXX 7 (juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja) ning juhtimis-, kontrollorgani liikme leping

äriühingutega XXXXXXXXXXXX OÜ (kustutamisel) ja XXXXXXXXXXXXX OÜ (juhatuse liige,

tegelik kasusaaja). Lisaks on X. X. otseseks kasusaajaks Xxxxxxxxx OÜ-s ja juhatuse liige, osanik

ning tegelik kasusaaja Xxx 24 OÜ-s. X. X. on abielus ning omab kahte ülalpeetavat. Maksuhalduril

on põhjendatud kahtlus, et isik võib enda tegelikku sissetulekut varjata.

Kuivõrd X. X.i deklareeritud sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse

täitmiseks, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab

võimalikuks, arvestades X. X.i käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse

täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel

oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus

vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.4

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab

praeguses asjas see, et olenemata äriühingu olemasolevate pangakontode arestimisest, ei ole

äriühingu maksuvõla täielik sissenõudmine äriühingult endalt andnud tulemusi. Arestitoimingute

tulemusena on XXXXX OÜ maksukohustus vähenenud xx xxx,xx euro võrra. Viimane laekumine

äriühingu ettemaksukontole toimus 11.10.2022. XXXXX OÜ-le on esitatud kustutamishoiatus ning

17.08.2023 kustutati äriühing KMKR registrist. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet

pöörata. Maksuhalduri hinnangul pole tegemist tegutseva ettevõttega. Seega on maksuhaldur ära

näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse nõuda ning

maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu

arvelt.

6.5

Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

maksusumma määramise tähtaeg.

7. Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks.

MTA taotleb käsutamise keelumärke kandmist X. X.i kaasomandi osale kinnisasjast registriosa

numbriga xxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxxxxxx vald, Xxxxxxxi küla, Xxxxxxxx). Maksuhalduri

andmetel on eelnimetatud kaasomandi osa hinnanguline väärtus xxxx eurot ning kinnisasi on juba

koormatud erinevate hüpoteekidega. Tegemist ei ole X. X.i koduga, vaid maatulundusmaaga.

Käsutamise keelumärke kandmine kaasomandiosale ei takista kinnisasja kasutamist ega piira isikut

rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab pidada käsutamine

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X. X.i kaasomandi osale proportsionaalseks. Kohus

nõustub maksuhalduri põhjendustega selles osas, miks ei ole praegusel juhul otstarbekas käsutamise

keelumärke seadmine X. X.ile kuuluvale sõidukile.

Arvestades, et X. X.i registervara hinnanguline väärtus ei kata vastutusmenetluse tulemusena

potentsiaalselt määratavat maksukohustust, tuleb taotlust pidada põhjendatuks ka pangakontode

arestimise osas. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid

ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu vara määratavat

maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena

antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto

arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto

omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute

kasuks, mistõttu on võimalik vastavate summade väljakandmine. Maksuhaldur on ära näidanud, et X.

X.il puudub piisav sissetulek maksukohustuse koheseks tasumiseks ning maksukohustust ei taga ka

olemasolev registervara. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel

igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava

perekonnaliikme kohta. Lisaks on vajadusel maksuhalduri nõusolekul tagatud arestitud pangakontolt

võimalike täiendavate kohustuste täitmine (MKS § 131 lg 4). Kui maksukohustuse täitmise

tagamiseks peaks olema tõhusalt võimalik rakendada mingeid muid abinõusid, saab isik

maksuhaldurilt taotleda ka tagatise asendamist (MKS § 125 lg 1).

8. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud lõpetatakse, kui X. X. esitab

maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus

katab nii võimaliku maksunõude kui ka võimalikud sundtäitmise kulud. Kui X. X. soovib kasutada

tagatisena deposiiti, on deposiidi kantavaks summaks xxx xxx,xx eurot (s.o potentsiaalse nõude

suurus).

9. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)