2-24-263/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-263

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 18.12.2023 otsuse

peale täiteasjas nr 022/2023/8229

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erkki Evart

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Puudutatud isik (sissenõudja): Bigflash OÜ (registrikood

11176363)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.

4. Määrata kindlaks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebemenetluse

menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xlt Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 525 eurot.

5. Kohustada Xd tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippusele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Bigflash OÜ-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Rahuldada

X

03.05.2024

taotlus

kohtumääruse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks määruse täitmise kord ja tähtaeg

järgmiselt:

X on kohustatud tasuma temalt resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud summa (525

eurot) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele osamaksetega selliselt, et kümne

2-24-263

esimese osamakse suurus on 50 eurot ja viimase, st üheteistkümnenda osamakse

suurus on 25 eurot. Osamaksed tuleb tasuda alates määruse jõustumise kuule

järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda

hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

8. Rahuldada osaliselt X 23.02.2024 taotlus isikuandmete avalikustamise piiramiseks

ning asendada jõustunud kohtulahendis X nimi tähemärkidega ning mitte

avalikustada tema isikukoodi.

9. Jätta X 23.02.2024 taotlus isikuandmete avalikustamise piiramiseks rahuldamata

osas, milles taotleja palub asendada teiste menetlusosaliste nimed initsiaalide või

tähemärgiga ning mitte avalikustada isikukoode/registrikoode.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 05.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse 18.12.2023 otsuse peale täiteasjas nr 022/2023/8229.

2. Avalduse kohaselt ostis OÜ Bigflash (sissenõudja) 05.10.2023 kordusenampakkumise akti

kohaselt täiteasjas nr 022/2023/4019 kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn.

3. Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 022/2023/8229. 20.11.2023 kinnisasja

väljaandmise täitmisteate kohaselt tuleb avaldajal vabastada XXX korteriomand hiljemalt

19.01.2024. Kui võlgnik täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult ei täida, toimub

kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 24.01.2024 kell 11:00. 20.11.2023

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõudis kohtutäitur avaldajalt kohtutäituri

põhitasu 300 eurot.

4. Avaldaja leiab, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 20.11.2023 koostatud kinnisasja

väljaandmise täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2023/8229

tuleb tühistada.

5. Avaldaja märgib, et Estateguru tagatisagent OÜ nõude alusel müüdi sundenampakkumisel

maha Townhouse Invest OÜ-le kuuluv korteriomand XXX, Tallinn. Avaldaja oli korteriomandi

kaasomanik kuni 01.06.2021, pärast mida ostis selle Townhouse Invest OÜ. Korteriomandisse

jäid mõned avaldajale kuuluvad isiklikud esemed ning rahvastikuregistris oli märgitud

korteriomand avaldaja elukohaks, millest avaldaja teadlik ei olnud, arvates, et uus omanik on

lasknud tema andmed eemaldada. Pärast seda, kui avaldaja sai 14.11.2023 teadlikuks, et tal on

korteriomandisse sissekirjutus, lasi ta ennast rahvastikuregistrist eemaldada samal päeval,

pärast mida tal enam korteriga kokkupuudet ei ole. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel

käsitletakse teda võlgnikuna, kuna ühelgi isikul ei ole tema vastu võlanõuet, sh ka

2-24-263

täitedokumenti, mille alusel võlga sisse nõuda. Tema on korteriga seotud üksnes põhjusel, et

korteris olid mõned tema asjad.

6. 20.11.2023 kohtutäituri tasu otsus ja kinnisasja väljaandmise täitmisteade on koostatud

pärast seda, kui avaldaja oli muutnud rahvastikuregistris oma andmeid. Seega nõuab kohtutäitur

korteriomandi vabastamist isikult, kes seda tegelikkuses ei valda.

7. Tõendamata on kohtutäituri väide, et avaldaja keelas tema isiklike asjade pildistamise

korteris. Townhouse Invest OÜ omandas korteriomandi elektroonilise enampakkumise käigus

01.06.2021 ja võimaldas mõnda aega korteriomandit kasutada selle eelmistel omanikel.

Korterisse jäänud üksikute avaldaja esemete osas lepiti kokku, et need tagastatakse avaldajale

kokkuleppel. Esemete osas leppis avaldaja hiljem omanikuga kokku, et need jäävad omanikule.

8. Kui kohus leiab, et avaldaja vastuväited ei ole piisavad, siis palub avaldaja tühistada

avaldajale määratud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kui avaldaja suhtes ebaõiglase

otsuse. Avaldaja palub kohaldada analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg-t 3.

Puudutatud isikute seisukohad

9. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata.

9.1. Sissenõudja täitmisavaldus vastas täitemenetluse seadustikus esitatud nõuetele.

Sissenõudja esitas täitmisavalduse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn sundvabastamiseks

ning sissenõudja avalduse kohaselt oli korteri valdajaks mh ka avaldaja, kes on ka korteri

sundvabastamisele suunatud täitemenetluses kohustatud isikuks ehk täitemenetluse võlgnikuks.

9.2. Täitemenetluse alustamisel on kohtutäitur avaldajale kätte toimetanud täitmisteate, milles

on selgesõnaliselt märgitud kõik menetlusega seotud asjaolud ning muuhulgas ka võlgniku

peamised õigused ja ka kohustused, mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja

sundvabastamisele suunatud täitemenetluses.

9.3. Asjaolu, et korteriomandi omanik on esitanud kohalikule omavalitsusele nõude isikute

väljakirjutamiseks, ei taga seda, et korteri valdus selle tagajärjel vabastatakse. Kohtutäiturile

teadaolevalt ei võtnud avaldaja pärast kohaliku omavalitsuse poole pöördumist sissenõudjaga

ühendust ega ole mingil määral kinnitanud korteri vabastamist enda poolt.

9.4. Vältimaks menetlusosaliste õiguste kuritarvitamist ja samas tagamaks nende õiguste

säilimise, on kohtutäitur kaebuse lahendamisel palunud sissenõudja seisukohta menetluse

jätkamise kohta ning eraldi palunud ka avaldajalt ühest ja selgesõnalist kinnitust, et tema

sundvabastatava korteri ega selles asuva vara valdajaks ei ole. Sissenõudja palus avaldaja suhtes

täitemenetlust jätkata, kuivõrd korteri valdust talle üle antud ei ole. Avaldaja kohtutäiturile ei

vastanud ega selgesõnaliselt valduse vabastamist ei kinnitanud, millest sai järeldada vaid seda,

et ta korterit endiselt kasutab.

9.5. Võib vastata tõele, et avaldaja oli juriidiliselt korteri omanik kuni 2021. aastani, kuid

korteri valdamisega on ta vahetult seotud ka oluliselt hiljem. Asjaolu, et avaldaja ja tema

perekonnaliikmed vara aktiivselt kasutasid, kinnitas ka majas tegutsev korteriühistu. Asjaolu,

et korteris olid endiselt avaldajale kuuluvad asjad, on avaldaja ise selgesõnaliselt märkinud

kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldajaga kohtus XXX, Tallinn korteris isiklikult

kohtutäituri abi Sergei Volf 03.10.2023 kell 11.00, korteri enampakkumise läbiviimise ajal ja

selle huvilistele tutvustamise käigus.

2-24-263

9.6. 24.01.2024 on korteri valdus sissenõudjale üle antud ning täitemenetlus avaldaja suhtes on

lõpetatud. Kuigi eluruum vabastati pärast täitemenetluse alustamist ja täitmisteates märgitud

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, oli see siiski toimingu läbiviimise ajaks inimestest ja

asjadest tühjaks tehtud ning kohtutäitur ei nõudnud põhitasu tasumist täies ulatuses. Tasumisele

kuulus vaid pool kohtutäituri põhitasust.

10. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Vaidlusaluses korteriomandis elasid Q ja

avaldaja. 20.01.2022 eluruumide rendilepingu kohaselt andsid Townhouse Invest OÜ ja PB

nõusoleku elamisõiguseks korteriomandis mh avaldajale kuni 31.12.2027. Tallinna

Linnavalitsus on 23.10.2023 selgitanud vastuseks sissenõudja päringule, et korteriomandis on

sisse registreeritud avaldaja ja Q. Korteriomandi korteriühistu juhatuse liige TL on

telefonivestluses kinnitanud, et 2023. aasta oktoobrist kuni 2024. aasta jaanuarini elasid

korteriomandis Q ja avaldaja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja

sissenõudjal oleksid tekkinud menetluskulusid, siis kohus nende menetluskulusid avaldajalt

välja ei mõista.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas sissenõudja 03.11.2023 kohtutäiturile

täitmisavalduse ja täitedokumendina 05.10.2023 sundenampakkumise akti (täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 15) täiteasjas nr 022/2023/4019. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

koostas 20.11.2023 täiteasjas nr 022/2023/8229 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja otsuse

kohtutäituri tasu väljamõistmise osas, millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda avaldajalt

kohtutäituri põhitasu 300 eurot. 23.11.2023 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse peale kaebuse,

mille kohtutäitur jättis 18.12.2023 otsusega täiteasjas nr 022/2023/8229 rahuldamata.

13. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse tasu määramise kohta, põhjendades kaebust

sisuliselt sellega, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust alustada, kuna avaldaja ei olnud

täiteasjas võlgnik.

14. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei

pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 10).

15. Kohus

nõustus

kohtutäituriga,

et

kohtutäitur

võib

alustada

täitemenetlust

sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui

vastava täitemenetluse võlgnikelt, sõltumata sellest, kas neil on õiguslik alus vara kasutamiseks

või mitte. Riigikohtu praktika kohaselt saab lugeda võlgnikku ja kaasvaldajat enampakkumise

akti alusel toimuva täitemenetluse osalisteks ehk võlgnikeks TMS § 5 mõttes.

Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses

enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes

kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. TMS § 2 lg 1 p 15 lihtsustab

eelkõige enampakkumisega kinnisasja omandi kaotanud kinnisasja seniselt omanikult

kinnisasja valduse väljanõudmist, ilma et selleks tuleks esitada kohtusse vindikatsiooninõue

asjaõigusseaduse § 80 mõttes (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15 p-d 15, 18).

2-24-263

16. Avaldaja valdust korteriomandi osas kinnitavad järgnevad asjaolud.

16.1. Esiteks kohtutäituri poolt avaldatu, et vara enampakkumiste läbiviimisel (periood kuni

03.10.2023) vara tutvustamisel viibis avaldaja korteris ja keelas korteris fotode tegemise,

viidates isiklikele asjadele. Avaldaja ei ole eitanud, et viibis 03.10.2023 korteris vara

tutvustamise juures.

16.2. Teiseks, kuigi avaldaja väidab, et Townhouse Invest OÜ lasi korteriomandit eelmistel

omanikel kasutada üksnes mingi perioodi jooksul ning pärast seda anti see üürile kolmandatele

isikutele, on eluruumi rendileping sõlmitud oluliselt pikemaks perioodiks. Kui korteriomand

oleks olnud kolmandate isikute valduses nagu avaldaja väidab, puudunuks avaldajal igasugune

mõistlik põhjus viibida korteris vara tutvustamise juures. Seal oleks viibinud kolmandad isikud,

kellele korter oli välja üüritud ja kelle valduses korter tegelikkuses oli. Avaldaja ei ole väitnud,

et esindas vara tutvustamisel korteri tegelikke üürnikke.

16.3. Kolmandaks, 23.11.2023 esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korterisse jäid mõned

temale kuuluvad esemed, sh mööbliese ja kodutehnika asjad, mida ei olnud võimalust ära viia.

Kuivõrd kinnisasja sundenampakkumise käigus tuleb välja tõsta nii seda valdavad isikud kui

ka kinnisasjal olevad asjad ning avaldaja on 23.11.2023 avalduses kinnitanud, et

korteriomandis asuvad temale kuuluvad esemed ja asjad, oli täitemenetluse algatamine tema

suhtes põhjendatud. Avaldaja ei ole kohe pärast tema suhtes täitemenetluse algatamist

pöördunud kohtutäituri poole üheselt mõistetava avaldusega, et tegelikult tal korterile valdus

puudub, ta on korterist ära viinud oma isiklikud asjad ja andnud korteri võtmed üle selleks

õigustatud isikule. Avaldaja ei ole sellist ühest kinnitust andnud ka pärast kohtutäituri e-kirja

04.12.2023 sissenõudjale ning avaldajale ja tema esindajale. Alles Harju Maakohtule esitatud

kaebuses toob avaldaja välja, et korteriomandi omanikuga kokkuleppel pidid korteriomandis

olevad ja temale kuulunud esemed jääma korteriomanikule.

16.4. Neljandaks kinnitab sissenõudja poolt avaldatu avaldaja viibimist korteriomandis.

Sissenõudja tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi kommunaalmakseid ja sellest

tulenevalt uuris, kas korteriomand on asustatud või reaalselt tühi, korteriomandi ühistu juhatuse

liikmelt, kes omakorda kinnitas, et korteriomandis põlevad tuled ja liikumine käib ning

elanikeks on Q ja avaldaja.

17. Tulenevalt eelnevast saab leida, et kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisel ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise hetkel (20.11.2023) kuulus korteriomandi

valdus endiselt avaldajale. Avaldaja väide, et kui ta sai 14.11.2023 teadlikuks sellest, et

korteriomandi uus omanik on taotlenud avaldaja rahvastikuregistri andmete muutmist, on ta

oma andmeid muutnud, ei ole piisav, et välistada valdust korteriomandi üle. Rahvastikuregistri

andmete muutmine on võimalik ka olukorras, kus valdaja säilitab valduse korteriomandi üle.

18. Kuivõrd kinnisasja sundvabastamise käigus kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud

ning tulenevalt asjaolust, et avaldajal oli valdus korteri suhtes täitemenetluse alustamise ajal

säilinud, tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri peale jätta rahuldamata (TMS § 218 lg 1).

Kohtutäitur on korrektselt alustanud täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne täitedokument

ja vastav avaldus sissenõudjalt. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus lisaks omalt poolt teinud

kõik, et kontrollida avaldaja vastu suunatud täiteavalduse põhjendatust.

19. Kohtutäituri tasu otsuses väljatoodud põhitasu suurus on kooskõlas seadusega.

2-24-263

20. Avaldaja taotlus analoogia korras TsMS § 162 lg 3 kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

Erinevalt TsMS §-s 173 sätestatud regulatsioonist, mil kohtul on diskretsiooniõigus

menetluskulude kindlaksmääramisel, siis kehtiv kohtutäituri ametitasu regulatsioon ei võimalda

kohtutel võõranduda seaduses välja mõistetud kohtutäituri põhitasu suurusest selle õiglase

suuruse tagamiseks. See tähendab, kui kohtutäituri ametitasu vastab seaduses sätestatud

määrale, siis ei ole võimalik kohtul konkreetse menetluse siseselt kehtestatud kohtutäituri tasu

suurusele hinnangut anda. Täitemenetluse võlgnikule ei ole võimalik anda ka menetlusabi

tulenevalt TsMS § 180 lg 1 p-st 4, kuivõrd menetlusabi võib saada täitemenetlusega seotud

kuludega seoses vaid sissenõudja.

21. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 10). Asjas ei nähtu, et

kohtutäitur ja sissenõudja oleksid kasutanud lepingulise esindaja abi, seega neil hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

22. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palus

avalikustada lahend pärast jõustumist selliselt, et menetlusosaliste nimed asendatakse

initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustamata isikukoodi ning e-postiaadressi andmed.

23. Maakohus ei andnud avaldajale võimalust esitada omapoolne seisukoht kohtutäituri ja

sissenõudja seisukoha kohta. Kohus on rikkunud sellega avaldaja ärakuulamise õigust.

24. Sissenõudja esitatud selgitus selle kohta, et maja haldava korteriühistu liige arvab ennast

teadvat, et avaldaja elab selles korteris, on valeväite esitamine ja kuuldus. Seega on maakohus

sellele ebaõigesti tuginenud.

25. Puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja oli korteri valdaja. Avaldaja on tunnistanud, et

mõni üksik ese kuulus korteris veel talle, kuid ta oli jätnud üürniku otsustada, mis ta nende

asjadega teeb, kuna üürnik oli tema tuttav. Kohtutäitur nõudis ebaõigesti korteriomandi

vabastamist isikult, kes seda tegelikkuses ei valda. Korteri otsene valdaja oli korteri üürnik PB.

Avaldaja viibis 03.10.2023 korteris üürniku külalisena. PB helistas ja palus, et avaldaja viibiks

korteris, kui kohtutäituri esindaja tuleb sinna, et saada selgust selles, mida üürnik peab edasi

tegema, kui korter enampakkumisel maha müüakse, sh mis kuupäevani on võimalik ära viia

korterist kõik asjad. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja viibimine korteris 03.10.2023

kinnitab seda, et ta võis olla selle korteri valdaja. Tõendamata on kohtutäituri väide, et avaldaja

keelas tema isiklike asjade pildistamise korteris. Vale on kohtutäituri järeldus, et avaldaja on

kuidagi korteri valdamisega seotud, kuna mõned asjad (kohtutäituri poolt täpsustamata) selles

korteris kuuluvad veel avaldajale.

26. 03.10.2023 enampakkumise läbiviimisel ei öelnud kohtutäitur seda, et ta kavatseb koostada

kõigile korteriga seotud isikutele täitmisteate ja tasuotsuse, korteris viibinud üürnik ja avaldaja

said nii aru, et tegemist on vabatahtliku korteri vabastamise tähtajaga ilma mingi sunnita ja

kohtutäituri poolse tasuotsuseta ja väljatõstmise ähvarduseta.

Menetlusosaliste seisukohad

27. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldajal tuli esitada väide, et ta ei ole õige valdaja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagivaidluses kuuluvad hindamisele tõendid, mis

näitavad, kas avaldaja valdab asja ja kas sissenõudja saab nõuda asja valduse vabastamist

2-24-263

avaldajalt. Kohtutäitur teeb seda, mida sissenõudja oma avalduses nõuab ja milleks

täitedokument sissenõudjat õigustab. Kuna avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale,

siis oli oluline tuvastada, kas täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused on täidetud.

Praegusel juhul olid täitemenetluse formaalsed eeldused täidetud, seda tuvastas ka maakohus.

Täitemenetluse formaalsete eelduste puudumisele avaldaja määruskaebuses ka ei viita.

28. Sissenõudja selgitas, et tal oli alust tugineda sellele, et avaldaja on üks võlglastest, kelle

käest XXX korteri valdus välja nõuda. Võlgnikud on sissenõudjale andnud eksitavat

informatsiooni reaalsete elanike kohta. Seoses sellega tekkis sissenõudja esindajal põhjendatud

kahtlus, et korteris elavad teised isikud lisaks PB-le (või tema asemel). Seega pöördus

sissenõudja Õismäe tee 128 KÜ juhatuse liikme TL poole ja Haabersti Linnavalitsusse, et saada

selgus reaalsete elanike ja sisse kirjutatud isikute kohta. KÜ juhatuse liige kinnitas, et korteris

elavad Q ja avaldaja. Haabersti Linnavalitsus kinnitas, et korterisse on sisse kirjutatud Q ja

avaldaja. Elanike välja kirjutamise protsessis protesteeris Q enda kui elaniku välja kirjutamise

vastu ja esitas 20.01.2022 üürilepingu lisa, kus on elanikuna välja toodud avaldaja. Täituri abi

Sergei Volf andis avaldajale võimaluse kirjalikult kinnitada, et tal puuduvad XXX korteri osas

igasugused nõuded ja õigused. Sissenõudjale teadaolevalt kinnitust ei saabunud.

Menetluse edasine käik

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

30. 03.05.2024 menetlusdokumendis palub avaldaja, juhul kui ringkonnakohus jätab avaldaja

määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrata menetluskulude

tasumine ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus.

31. 08.05.2024 seisukohas märgib täitur, et ta on nõus kohtukulude tasumisega ositi, st mitte

rohkem kui 50 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

34. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kohtutäitur on 05.02.2024 vastuses avaldaja kaebusele

selgitanud, et täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud. Kohtutäitur on selgitanud, et

24.01.2024 on korter asukohaga XXX, Tallinn sissenõudjale üle antud (dtl 58-61) ning

täitemenetlus avaldaja suhtes on lõpetatud. 24.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akti

kohaselt saatis Q ööl vastu 24.01.2024 teate ja foto, et on öösel korteri vabastanud ja võtme

(üks võti) korteriühistu postkasti jätnud. Täituri abi avas korteriühistu esinaise abil postikasti ja

korteri võti oli seal. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse osalistel peab olema võimalus

vaidlustada kohtutäituri võimalikke eksimusi täitemenetluse korraldamisel TMS §-des 217 ja

218 sätestatud korras ka pärast täitemenetluse lõpetamist, et tagada nende õiguste tõhus kaitse

(vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925, p 14).

2-24-263

35. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 022/2023/8229. Täitedokumendiks on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 05.10.2023

koostatud sundenampakkumise akt täiteasjas nr 022/2023/4019. Sissenõudja täitmisavalduse

kohaselt on võlgnikeks (kinnisasja XXX, Tallinn valdajateks) avaldaja, PB ja Q.

Ringkonnakohus märgib, et sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument

kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi

isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada (RKTKm

11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 18, 19). 20.11.2023 on kohtutäitur koostanud avaldaja suhtes

kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja 20.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

23.11.2023 esitas avaldaja kaebuse 20.11.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Avaldaja leiab, et tema ei olnud korteriomandi

valdaja ning korterisse jäid vaid mõned temale kuulunud esemed (mõni mööbliese ja

kodutehnika). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditest koosmõjus

saab järeldada, et avaldaja oli korteriomandi valdaja. Avaldaja vastupidised väited on jäänud

paljasõnaliseks. Igal juhul on avaldaja viidanud sellele, et korteris olid veel temale kuulunud

asjad. TMS § 180 lg 3 teise lause järgi kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Lisaks

on avaldajal on olnud võimalus esitada täiturile sõnaselge kinnitus selle kohta, et ta ei ole seotud

korteri valdamisega. Nimelt on avaldaja kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri abi palunud

04.12.2023 e-kirjas avaldajalt ühest kinnitust, kas ta on sundvabastava korteri kasutamise ja

valdamisega mingisuguselgi määral endiselt seotud või puuduvad tal selles osas igasugused

nõuded ja õigused (dtl 65). Avaldaja kohtutäituri e-kirjale ei vastanud. Seega arvestades ka

muid esitatud tõendeid, sai kohtutäitur järeldada, et korteriomand on avaldaja valduses.

36. Avaldaja märgib, et korteri otsene valdaja oli korteri üürnik PB. Ringkonnakohus märgib,

et asjas esitatud tõendid on pigem kooskõlas sellega, et korterit kasutasid avaldaja ning Q.

Nimelt 24.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt saatis Q ööl vastu 24.01.2024

kohtutäiturile teate ja foto, et ta on öösel korteri vabastanud ja võtme (üks võti) korteriühistu

postkasti jätnud. 20.01.2022 eluruumi rendilepingu kohaselt andsid Townhouse Invest OÜ ja

PB nõusoleku elamisõiguseks korteriomandis mh Qle ja avaldajale kuni 31.12.2027 (dtl 54).

Tallinna Linnavalitsus on 23.10.2023 selgitanud vastuseks sissenõudja päringule, et

korteriomandis on sisse registreeritud avaldaja ja Q (dtl 55). Seega on paljasõnalised ja

vastuolus asjas esitatud tõenditega avaldaja väited, et avaldaja viibis 03.10.2023 korteris ainult

üürniku PB külalisena. Olgugi, et selle kohta, et Õismäe tee 128 KÜ juhatuse liige kinnitas

sissenõudjale, et korteris elasid Q ja avaldaja, kirjalikud tõendid puuduvad, on juba eelnevalt

viidatud tõenditega sissenõudja muutnud piisavalt usutavaks selle, et korteris elasid Q ja

avaldaja.

37. Kohtutäitur märgib 18.12.2023 otsuses, et enampakkumise läbiviimisel vara tutvustamisel

viibis avaldaja korteris ja keelas muuhulgas korteris fotode tegemise, viidates isiklikele

asjadele. 05.02.2024 seisukohas selgitas täitur, et kohtutäituri abi Sergei Volf kohtus

03.10.2023 kell 11.00 XXX Tallinn korteris avaldajaga isiklikult korteri enampakkumise

läbiviimise ajal ja selle huvilistele tutvustamise käigus. Kuigi avaldaja märgib, et kohtutäituri

väited on tõendamata, puudub ringkonnakohus alus kahelda kohtutäituri väidete õiguses.

Avaldaja ei ole neid väited usutavalt ümber lükanud.

38. Avaldaja kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kohtutäituri abi selgitas 03.10.2023

enampakkumise läbiviimisel, et kohtutäitur kavatseb koostada kõigile korteriga seotud isikutele

täitmisteate ja tasuotsuse. Tähtsust omab see, et kohtutäitur on selgitanud, et menetluse

alustamisel on kohtutäitur avaldajale kätte toimetanud täitmisteate, milles on selgesõnaliselt

märgitud kõik menetlusega seotud asjaolud, sealhulgas võlgniku peamised õigused ja

2-24-263

kohustused, mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja sundvabastamisele suunatud

täitemenetluses. Avaldaja ei ole sellele vastu vaielnud.

39. Asjaolu, et maakohus ei andnud avaldajale võimalust esitada omapoolne seisukoht

kohtutäituri ja sissenõudja seisukoha kohta, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Avaldajal oli võimalus esitada vastavad väited määruskaebuses.

40. Kuna kohtutäituril oli õigus esitada avaldajale täitmisteade, oli tal õigus koostada sellega

seonduv tasuotsus. Maakohus on oma määruses õigesti selgitanud, et kohtutäituri põhitasu

suurust kohus TsMS menetluskulude regulatsiooni alusel vähendada ei saa.

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse

peale rahuldamata ning jätab ülaltoodud põhjendustel määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Maakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtul

puudub alus selles osas maakohtu määruse muutmiseks.

43. Avaldaja leiab, et määruskaebemenetluses tekkinud kohtutäituri menetluskulud tuleb jätta

kohtutäituri kanda TsMS § 162 lg-st 4 ja § 163 lg-st 2 tulenevalt. Avaldaja on töötu, tema

sissetulekuks on vaid töövõimetoetus ja tervise tõttu ei saa avaldaja tööd teha. Täituri poolt

lepingulise esindaja kasutamine ei ole põhjendatud, arvestades asja keerukust või olulisust.

Kohtutäituril puudus vajadus kasutada vandeadvokaadi abi määruskaebusele vastamiseks.

Kohtutäituri büroo on piisavalt suur ja kompetentne, et tuleks leida esindaja oma büroost, seda

enam, et maakohtus esindas kohtutäitur ennast ise. Mingeid uusi asjaolusid ei ole ilmnenud,

mis nõuaksid seda, et kohtutäituril tuleb menetluses kasutada vandeadvokaadi abi. Lisaks ei ole

täitur huvitatud kompromissist.

44. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud

jätta avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Praegusel juhul puudub alus kohtutäituri

menetluskulude tema enda kanda jätmiseks ja TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamiseks.

45. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (RKTKm 04.04.2024, 2-

22-17383, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Avaldaja ei ole esile toonud selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude avaldaja kanda jätmist avaldaja suhtes

äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. See, et avaldaja on töötu, tema sissetulekuks on vaid

töövõimetoetus ja väidetavalt tervise tõttu ei saa avaldaja tööd teha, sellisteks asjaoludeks ei

ole. Kohtutäituril on õigus kasutada menetluses vandeadvokaadi abi (TsMS § 217 lg 1, § 218

lg 1 p 1). Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, puudub alus

kaaluda TsMS § 163 lg 2 kohaldamist.

46. Maakohus

märkis

vaidlustatud

määruses,

et

puudutatud

isikutel

rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud

puuduvad.

Ringkonnakohus

määrab

kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174

lg 3).

47. Asja materjalidest nähtuvalt sissenõudjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

2-24-263

48. Kohtutäitur esitas menetluskulude nimekirja 07.03.2024. Kohtutäituri menetluskuluks on

lepingulise esindaja tasu 825 eurot (5,5 h x 150 eurot/h). Lepingulise esindaja toimingud ja

ajakulu on järgnevad: 1) vastuse koostamine määruskaebusele – 2,5 h; 2) kohtutoimikuga

tutvumine 3 h. Esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtutäitur

kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud

on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohtutäitur palub menetluskuludelt välja mõista

viivise.

49. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada kohtutäituri lepingulise esindaja ajakulu.

Arvestades asja mahtu ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahu, peab ringkonnakohus

kohtutoimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 h ja määruskaebusele vastuse koostamise

põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Kokku peab ringkonnakohus seega kohtutäituri esindaja poolt

määruskaebemenetluses teostatud toiminguid põhjendatuks 3,5 h ulatuses. Ringkonnakohus

arvestab seejuures, et lepinguline esindaja liitus menetlusega alles määruskaebemenetluses.

Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri esindaja tunnitasu 150 eurot (millele ei lisandu

käibemaksu) on käesoleval juhul esindaja kvalifikatsiooni ja teostatud toiminguid arvestades

põhjendatud ja mõistlik. Kohtutäituri põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on

seega kokku 525 eurot (3,5 h x 150 eurot/h). Nimetatud summa kuulub avaldajalt kohtutäituri

kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.

50. Vastavalt täituri taotlusele määrab ringkonnakohus TsMS § 177 lg-st 4 lähtuvalt, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Taotluste lahendamine

51. 03.05.2024 menetlusdokumendis palub avaldaja, juhul kui ringkonnakohus jätab avaldaja

määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrata menetluskulude

tasumine ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Kohtutäitur on 08.05.2024 seisukohas

nõustunud kohtukulude tasumisega ositi, st mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Kuivõrd

kohtutäitur on avaldaja taotlusega nõustunud, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks taotlus

rahuldada. TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Ringkonnakohus

määrab määruse täitmise korra kindlaks selliselt, et avaldaja on kohustatud tasuma temalt välja

mõistetud summa (525 eurot) kohtutäiturile osamaksetega selliselt, et kümne esimese osamakse

suurus on 50 eurot ja viimase, üheteistkümnenda osamakse suurus on 25 eurot. Osamaksed

tuleb tasuda alates määruse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni.

Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

52. Avaldaja on esitanud määruskaebuses taotluse avalikustada lahend pärast jõustumist

selliselt, et menetlusosaliste nimed asendatakse initsiaalide või tähemärkidega, jättes

avalikustamata isikukoodi ning e-postiaadressi andmed. TsMS § 462 lg 2 esimene lause järgi

andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti

nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi

ega aadressi. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja jõustunud

kohtulahendis asendada avaldaja nimi tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 462 lg 2 kohase taotluse saab esitada andmesubjekt ise või

tema esindaja. Seetõttu ei saa avaldaja esitada taotlust teiste menetlusosaliste nimede

asendamiseks initsiaalide või tähemärkidega ning ringkonnakohus jätab selles osas taotluse

rahuldamata.

2-24-263

53. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt