1-21-8596/86 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-8596

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Elina Elkind ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Marina Huttuneni (Huttunen) süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus üldmenetluses

Apellant

süüdistatava Marina Huttuneni kaitsja Vladimir Sadekov

Prokurörid

Jürgen Hüva ja Piia Enno

Kaitsja

Vladimir Sadekov

Süüdistatav

Marina Huttunen (endise nimega Sangul, Vene Föderatsiooni

ja Soome Vabariigi kodanik, Soome Vabariigi isikukood

200181-2600, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II

tlk 215).

Kannatanu

X AS (registrikood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad

IE ja TP

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-8596

muutmata.

2. Jätta Marina Huttuneni kaitsja apellatsioon rahuldamata.

3. Määrata Vladimir Sadekov Advokaadibüroo vandeadvokaadi Vladimir Sadekovi

poolt süüdistatavale Marina Huttunenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava põhjendatud tasu suuruseks kokku 518,40 eurot (sisaldab

käibemaksu) ning mõista see summa Marina Huttunenilt Eesti Vabariigi kasuks

välja.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse käik.

1. Harju Maakohus lahendas kriminaalasja Marina Huttuneni süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de

1 ja 4 järgi üldmenetluses KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel süüdistatava osavõtuta, sest kohtu

hinnangul hoidis Marina Huttunen tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Kriminaalasjas tehtud

kohtuotsuse vaidlustas Marina Huttuneni kaitsja, kes taotles mh alternatiivselt kriminaalasja

saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest asja arutati süüdistatava osavõtuta.

2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja saatis

kriminaalasja

materjalid

maakohtule

uueks

arutamiseks

teises

kohtukoosseisus.

Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotles selle tühistamist ja maakohtu

otsuse jõustamist.

3. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja saatis kriminaalasja uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

4. Tallinna Ringkonnakohus määras 22. aprillil 2024. a, et Marina Huttuneni kaitsja

apellatsioon tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses, sest apellatsioonimenetluse pooled ei

taotlenud asja esmakordsel läbivaatamisel suulist menetlust. Ringkonnakohus andis pooltele

tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks ning tegi teatavaks otsuse

kuulutamise aja. Määratud tähtajaks kohtule pooltelt taotlusi ja/või menetlusdokumente ei

laekunud.

Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus.

6. Prokuratuur esitas Marina Huttunenile süüdistuse KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sest

süüdistatav sisestas koos Yga varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt ja ebaseaduslikult

arvutiprogrammi andmeid, millega tekitati X AS-le varaline kahju 37 313,63 eurot. Esitatud

süüdistuse järgi tegi tuvastamata isik ajavahemikul 24. novembrist 2016 kuni 13. jaanuarini

2017 süüdistuses ära toodud ajavahemikel veebikeskkonna www.booking.com kaudu näilikud

broneeringud hotellis XXX. Broneerimisel kasutati hotelli endiste külastajate pangakaartide

andmeid ja seda tehti kaardivaldajate teadmiseta või nõusolekuta. Q OÜ juhatuse liikmed

Marina Huttunen ja Y sisestasid ebaseaduslikult broneeringute tegemisel kasutatud

pangakaartide andmed X AS poolt osaühingule väljastatud makseterminali eesmärgiga teha

kaarditehingud ilma kaardivaldajate füüsilise kohalolekuta ja kinnituseta. X AS sai

kaarditerminali sisestatud andmed ja kandis pärast nende töötlemist ning tehingusummadelt

teenustasu maha arvestamist Q OÜ arveldusarvele 36 473,63 eurot. Selle raha võtsid Marina

Huttunen ja Y erinevatest pangaautomaatidest välja ja kandsid oma isiklikele pangakontodele.

Alates märtsist 2017 hakkas X AS saama kaardivaldajatelt tagasinõudeid, sest nad ei olnud

hotellist teenust tellinud. Sel põhjusel pidi X AS kaarditehingutest tulenevatest nõuetest

loobuma ja pangal tekkis varaline kahju 37 313,63 eurot.

7. Harju Maakohus mõistis 4. septembri 2023. a otsusega Marina Huttuneni talle esitatud

süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks, kuid tunnistas süüdistatava süüdi KarS §

213 lg 1 järgi. Marina Huttunenile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis

jäeti kooskõlas KarS § 73 tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohus tühistas otsuse kuulutamisel Marina Huttuneni suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamine ning süüdistatava suhtes 30. märtsil 2022. a väljastatud Euroopa

Vahistamismääruse. Kannatanu X AS tsiviilhagi rahuldati ning Marina Huttunenilt mõisteti

kannatanu kasuks välja põhivõlgnevus 36 028,63 eurot ning sellelt alates hagiavalduse

esitamisest ehk 12. juunist 2020. a arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui 36 028,63 eurot. Viimaks määras kohus kindlaks menetluskulud ja asitõendite

suhtes tarvitusele võetavad meetmed. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

8. Kaitsja taotlus tunnistaja Y küsitlemiseks tuleb KrMS § 2861 lg 2 p 1 alusel jätta rahuldamata.

Kaitsja ei saanud tunnistajaga kontakti. Y proovis kohtusse kutsuda ka tema ristküsitlemisest

loobunud prokuratuur, kuid kõik pingutused jäid tagajärjetuks. Süüdistatava Marina Huttuneni

ütlused on valdavalt ebausaldusväärsed, sest teed ei haaku ülejäänud tõenditega.

9. Kriminaalasjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud.

9.1 Süüdistuses kajastatud perioodil oli Marina Huttunen seotud äriühingutega OÜ F (juhatuse

liige ja osanik) ning OÜ Q (juhatuse liige). Viimasega oli seotud ka Y (juhatuse liige ja osanik).

Hotellis XXX kasutati X AS-ga sõlmitud lepingu alusel makseterminali, kuhu hotelli töötajatel

ja/või omanikel oli võimalik sisestada pangakaartide andmeid distantsilt ehk nii, et kaart ei pea

füüsiliselt kontakteeruma terminaliga. Kuigi makseterminali(de) kasutuslepingud sõlmis OÜ

Q, mida esindas Y, on lepingutel kontaktisikuks märgitud Marina Huttunen ja terminali(de)

kasutuskohaks hotell XXX. Makseterminali võttis pangalt vastu Marina Huttunen, kes oli ka

üks nendest, kes hakkas edaspidi makseterminali andmeid sisestama.

9.2 Süüdistuses ära toodud broneeringuid hotelli XXX broneeringusüsteemis ei olnud.

Vaatamata sellele sisestati kõik süüdistuses kajastatud pangakaartide andmed süüdistuses

toodud kuupäevadel ja summades OÜ Q kasutusse antud makseterminali, kuhu sisestatud

summad kandis X AS pärast teenustasude (sõltuvalt kaardi tüübist kas 1,9% või 3,8% tehingu

summalt) maha arvestamist OÜ-le Q. Pärast raha laekumist äriühingu arvele võeti need

valdavalt äriühingule väljastatud ja Marina Huttuneni ning Y kasutusse antud pangakaartidega

sularahas välja või kanti nende isiklikele arvelduskontodele.

9.3 Kõik süüdistuses loetletud tehingud vaidlustati kaartide valdajate poolt väitega, et nad ei

ole selliseid kaardimaksetehingud teinud. Kokku vaidlustasid kaardivaldajad tehinguid summas

39 267,60 eurot ning X AS pidi selle raha rahvusvahelisele kaardiorganisatsioonile tagastama.

Sellest summast osa sai X AS OÜ-lt Q tasaarvelduste teel tagasi ning seega on X AS-le tekitatud

lõplik kahjusumma 36 028,63 eurot.

10. Kriminaalasjas on tõendatud, et Marina Huttunen oli see, kes sisestas makseterminali

kaardivaldajate nõusolekuta süüdistuses kajastatud andmed ja summad. Seda kinnitab fakt, et

Marina Huttunen tegeles kaardivaldajate pretensioonidega ja üritas selle käigus ebaseaduslikke

tehinguid varjata ning samuti tunnistajate ja süüdistatava enda ütlused. Marina Huttuneni väide,

et ta kasutas oma isiklikule kontole kantud ja/või sularahas välja võetud summasid ettevõtlusega

seotud kulude katmiseks, on paljasõnaline.

11. Kokkuvõtlikult on tõendatud, et Marina Huttunenil ei olnud kaardivaldajate nõusolekut

tehingute tegemiseks ning seega sisestas süüdistatav pangakaartide andmed makseterminali

ebaseaduslikult. Andmete sisestamise tõttu käivitati lubamatu andmetöötlusprotsess, mille

käigus debiteeris pank kaardivaldajate kontodelt makseterminali sisestatud summad, mis kanti

pärast panga teenustasu maha arvestamist OÜ-le Q arvelduskontole. Sinna laekunud summad

kanti edasi Marina Huttunenile või Yle. Sealjuures sai Marina Huttunen üksi varalist kasu

vähemalt 21 944 eurot. Prokuratuuri õiguslik hinnang, et süüdistatav pani toime arvutikelmuse

KarS § 213 tähenduses, vastab tuvastatud faktilistele asjaoludele ja on kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga. Vaatamata sellele tuleb Marina Huttuneni tegu KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4

asemel kvalifitseerida KarS § 213 lg 1 järgi.

12.1 Kriminaalkorras varem karistamata Marina Huttuneni tegu ei ole korduv, vaid jätkuv.

Süüdistuses näidatud 45 episoodi on toime pandud ajavahemikul ehk 24. novembrist 2016. a –

13. jaanuarini 2017. a ja need on ajaliselt lähedased, suunatud sama objekti vastu sarnasel viisil

ning kantud ühisest tahtlusest.

12.2 Süüdistuse väide, et Y sisestas makseterminali andmeid ei ole tõendatud. Samuti pole

tõendatud, kas ja milline kokkulepe oli Yl ja Marina Huttunenil võõraste kaardiandmete

sisestamiseks makseterminali. Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Marina Huttunen ja Y olid

kaastäideviijad. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda väita, et ilma Y panuseta ei oleks Marina

Huttunen saanud makseterminali pangakaartide andmeid sisestada. Y võis olla teadlik Marina

Huttuneni tegevusest, sest ka tema pangakontole kanti ebaseaduslikult saadud summasid ning

Y võttis raha sularahas välja. Marina Huttuneni ja Y tegevus oli kooskõlastatud ainult laekunud

summade kasutamise osas. Kuivõrd KarS § 213 järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud

varalise kasu saamisega ehk raha laekumisega teo toimepanija või kolmanda isiku (antud juhul

OÜ Q) arveldusarvele, siis ei ole tõendatud, et Marina Huttunen pani talle süüksarvatava teo

toime grupis koos Yga.

13. Marina Huttunen pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatava teosüüle

vastab ja talle tuleb mõista sanktsiooni keskmisesse määra jääv vangistus. Mõistetud karistuse

võib KarS § 73 sätestatut silmas pidades jätta täielikult tingimisi kohaldamata.

14. X AS tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, hagiavalduses märgitud nõude õiguslikku alust

tuleb muuta. Hagi on esitatud õigeaegselt ja kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

14.1 X AS esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 28. juulil 2017. a. Avalduses on

kajastatud kannatanu nõue (39 713,10 eurot) ja isik, kelle vastu on nõue suunatud (OÜ Q).

Kuriteokaebuse p 10 on märgitud, et kannatanu soovib oma nõuet täpsustada pärast kaebuse

menetlusse võtmist. X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6. märtsil 2020. a. Tsiviilhagi

Marina Huttuneni ja Y vastu esitas X AS 12. juunil 2020. a. Harju Maakohus rahuldas 23.

märtsi 2021. a otsusega X AS tsiviilhagi Y vastu, kellelt mõisteti panga kasuks välja 73 902,76

eurot. X AS esitas 25. jaanuaril 2022. a tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu, mida parandati 20.

aprillil 2023. a. Kuna X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6. märtsil 2020. a, siis sai pank

järelikult hiljemalt sellel ajal teada, kes on võimalikud kahju hüvitamiseks kohustatud isikud.

Seejärel esitas kannatanu 12. juunil 2020. a tsiviilhagi Marina Huttuneni ja Y vastu. Selleks

ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 150 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg, samuti ei olnud

möödunud 3 aastane tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 tähenduses. Andmed selle kohta, et X AS oleks

saanud teada või pidanud teada saama kahju hüvitama kohustatud isikust enne 6. märtsi 2020.

a, ei ole. Seda, et hagi on esitatud tähtaegselt, toetab ka kehtiv kohtupraktika.

14.2 X AS-l ja Marina Huttunenil ei olnud lepingulist suhet. Järelikult tuleb hagi lahendamisel

juhinduda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetest. Kriminaalasjas on tõendatud, et

Marina Huttunen sisestas kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmed makseterminali.

Kaardivaldajate esitatud tagasinõuete tõttu pidi X AS tegema kaardimakseorganisatsiooni

süsteemis tasaarveldused. Kaardiomanikele tagastatud summasid ei olnud võimalik OÜ Q

arvelduskontolt debiteerida, sest seal ei olnud piisavalt vahendeid. Järelikult kaasnes Marina

Huttuneni teoga (ebaseaduslik maksekaartide andmete sisestamine terminali) sündmuste jada,

mille tulemusel tekkis X AS-l kahju 36 028,63 eurot. Selles osas on X AS nõue Marina

Huttuneni vastu põhjendatud ning see summa tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks VÕS §-de

127 lg 1, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista.

14.3 Kannatanu nõutud menetlustasude nõue summas 840 eurot tuleneb OÜ Q ja X AS vahel

sõlmitud lepingust. Tegemist ei ole otsese varalise kahjuga, mis kannatanul tekkis Marina

Huttuneni õigusvastase käitumise tõttu.

14.4 Kannatanu viivisenõue on põhjendatud, kuid kuna hagi ei rahuldata lepingulise kahju

hüvitamise sätete alusel, siis pole võimalik kohaldada tsiviilhagis märgitud ning X AS ja OÜ E

vahel sõlmitud lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras. Viivisearvestus hakkab TsMS § 367 alusel kulgema hagiavalduse

esitamisest ning väljamõistetav viivisesumma on piiratud põhinõude summaga, mis on

36 028,63 eurot.

Marina Huttuneni kaitsja apellatsioonkaebus.

15. Marina Huttuneni kaitsja taotleb Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsuse tühistamist ja

süüdistatava õigeks mõistmist. Kaitsja palub jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata ning menetluskulud riigi kanda. Oma taotlusi põhjendab apellant nii.

16. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohus

tugines oletustele, omistas tõenditele ette kindlaksmääratud jõu ning rikkus süütuse

presumptsiooni. Tooduga kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus.

17. Oletustel põhinev ja süütuse presumptsiooni rikkuv on maakohtu väide, et Marina Huttunen

oli isikuks, kes sisestas makseterminali andmed kaardivaldajate nõusolekuta. Ebaseaduslikku

andmete sisestamist ei näinud pealt mitte ükski tunnistaja, sealjuures oli juurdepääs andmetele

kõikidel töötajatel, sh administraatoritel ja Yl. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et Marina

Huttunen tegutses üksi, kuid kuriteost sai kasu ka Y.

18. Maakohus tugines süüdistatavat süüdi mõistes asjaolule, et Marina Huttunen tegeles

kaardivaldajate

pretensioonidega,

kuid

see

fakt

ei

tähenda,

et

ebaseadusliku

andmetöötlusprotsessi käivitajaks oli süüdistatav. Esiteks oli klientide probleemidega

tegelemine süüdistatava tööülesanne ja teiseks on selle asjaolu kohta ütlusi andnud tunnistaja

W on Y sõber ning isiklik seos võis tema ütlusi mõjutada. Kohtu seisukoht, et Y ei saanud

makseterminali andmeid sisestada, ei põhine tõenditel. Maakohus jättis ühele versioonile

keskendudes teised tähelepanuta. Süüdistatava kahtlustamine oli kõige lihtsam, sest tema

vastutas kõikide küsimuste lahendamise eest.

19. Fakt, et Marina Huttunen võttis OÜ Q arveldusarvelt raha, ei ole oluline. Süüdistatav jätkas

sarnaste tehingute tegemist ka edaspidi, sest ta andis 5. juunil 2015. a Y hotelliketile OÜ Q

laenu 100 000 eurot. Ülekanded olidki seotud laenu tagasimaksetega ning sellepärast kandiski

Marina Huttunen äriühingu arveldusarvelt raha oma arvele või võttis selle sularahas välja.

20. Maakohtu seisukoht, et tsiviilhagi suhtes ei tule kohaldada aegumist, ei ole õige.

Kuriteokaebus ja tsiviilhagi on kaks eraldiseisvat menetlusdokumenti, antud juhul ei vasta

kuriteokaebuses esitatud asjaolud KrMS § 1541 sätestatud nõuetele. Kohus viitas

kuriteokaebuse p-le 10, mille järgi deklareeris kannatanu, et esitab täpsustatud tsiviilhagi pärast

kaebuse menetlusse võtmist, kuid hagi täpsustamine pole võimalik olukorras, kus seda pole

esitatudki.

21. Kui eeldada, et kuriteokaebus on olemuselt tsiviilhagi, siis pidi kannatanu kooskõlas

kaebuse p-ga 10 esitama täpsustatud hagi pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuid seda tehti

alles 12. juunil 2020. a ning seega hilinenult. Kuivõrd X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6.

märtsil 2020. a, siis teadis kannatanu, kes on kahju tekitajaks. Tsiviilhagi Marina Huttuneni

vastu esitati aga alles 25. jaanuaril 2022. a. Kooskõlas KrMS §-de 225 lg 1 ja 240 p 4 pole hagi

esitatud tähtaegselt ning seega tuleb selle suhtes kohaldada aegumist.

Prokuratuuri vastus apellatsioonile.

22. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning tuleb jätta muutmata, Marina Huttuneni kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Maakohus lähtus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohtule esitatud tõenditest,

milleks olid nii tunnistajate ütlused kui ka kirjalikud tõendid. Järelikult ei ole õige apellandi

väide, et maakohtu otsus põhineb oletustel.

Ringkonnakohtu seisukoht.

23. Ringkonnakohtu hinnangul jääb kaitsja apellatsioon tagajärjetuks. Kolleegium jätab

kooskõlas KrMS § 342 lg 3 maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning lisab

apellatsiooniväidetele vastates mõned omapoolsed põhjendused.

24. Apellant ei vaidlusta maakohtu tuvastatud fakte, mis on kajastatud käsiloleva otsuse p-des

9.1 ja 9.2. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli Marina Huttunen see, kes

sisestas X AS poolt OÜ Q kasutusse antud makseterminali süüdistuses ära toodud andmed.

Apellandi sõnul lähtus maakohus oma järeldust tehes oletustest, mitte tõenditel põhinevatest

faktidest. See väide ei vasta tõele.

25. Asjakohane on kaitsja märkus, et kriminaalasjas ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et

süüdistuses loetletud andmete sisestajaks oli Marina Huttunen. Nii näiteks ei õnnestunud

tuvastada ühtegi isikut, kes oleks oma silmaga näinud, kuidas just süüdistatav tegi tehinguid,

milleks ei olnud kaardivaldajate nõusolekut või esitatud mõnes muus vormis teabetalletust, mis

seda fakti kõigutamatult kinnitaks. Riigikohus on rõhutatud, et kuriteo toimepanemise asjaolud

ei pruugi välismaailmas peegelduda otseste tõenditena. Sel põhjusel võib inimese

süüditunnistamine põhineda ka kaudsetel tõenditel, kui need on asetatud omavahelisse

konteksti ning neid on hinnatud kogumis (vt RKKKo 1-18-86). Viidatud põhimõtteid silmas

pidades ei ole maakohus eksinud, sest kolleegiumi hinnangul lähtuvad kohtu seisukohad asja

juurde võetud ja analüüsitud tõendikogumist.

26. Kui lugeda maakohtu otsust, siis esmalt tuvastas maakohus X AS ja OÜ Q vahel sõlmitud

erinevate lepingute ja sideettevõtjalt saadud teabe alusel (vt maakohtu otsuse lk 8 ja 11), et

makseterminali kasutati hotellis XXX ning üks sinna hotelli poolt andmeid sisestanud inimene

oli Marina Huttunen. Kuigi kaitsja hinnangul ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav seda

tegi, viitas maakohus sõnaselgelt Marina Huttuneni enda ütlustele. Maakohtu viide on õige, sest

süüdistatav ütles 7. juulil 2021. a ülekuulamisel, et andmeid terminali sisestasid kõik

administraatorid, sh ka mina (vt kd III tlk 13).

27. Kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal on ilmne, et inimeste ring, kellel oli võimalik

süüdistuses loetletud andmeid makseterminali sisestada, on tõenäoliselt piiratud hotellis

administraatori tööülesandeid täitnud isikutega. Esiteks tuvastas maakohus, et X AS poolt OÜ

E kasutusse antud kaardimakseterminali kasutati ainult hotelli XXX tegevuskohas. Järelikult

pidi andmete sisestaja viibima hotellis ja tal oli ühtlasi juurdepääs makseterminalile. Teiseks

pole apellant vaidlustanud süüdistuse väidet, mille kohaselt olid isikud, kelle pangakaartide

andmeid väärkasutati, hotelli endised kliendid. Seda, et klientidelt hakkas ühel hetkel laekuma

arvukalt kaebusi põhjusel, et hotellibroneeringu eest on raha topelt võetud, kinnitas kohtus ka

tunnistaja W (kd II tlk 134-138 pö). Järelikult oli andmete sisestajal juurdepääs hotelli klientide

andmetele. Sellist teavet ei ole eelduslikult inimesel, kes külastajate majutusküsimustega kokku

ei puutu. Lisaks pidi andmete sisestaja oskama makseterminali kasutada. Selle käitlemine viisil,

mis kuni tehingute vaidlustamiseni kaardivaldajate poolt ei tekita pangas mitte ühtegi küsimust

nende ehtsuse kohta, ei ole eelduslikult jõukohane isikule, kes pole varem terminali andmete

sisestamisega mitte kunagi kokku puutunud. Kokkuvõtlikult on õige maakohtu seisukoht, et

pangakaartidega seotud andmeid said makseterminali sisestada ainult hotelli töötajad ja/või

omanikud.

28. Võimalust, et andmeid sisestasid hotelli reatöötajad, ei toeta tunnistaja W ütlused (kd II tlk

134-13pö). Kolleegium viitas eelnevalt tunnistaja ütlustele, mille kohaselt hakkasid hotelli

üldmeilile laekuma klientidelt võrdlemisi ühetaolised kaebused selle kohta, et neilt on

hotellibroneeringu eest liiga palju raha võetud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kõik

kaebused edastati lahendamiseks Marina Huttunenile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu

järeldus, mille kohaselt kinnitab Marina Huttuneni seotust vaidlustatud tehingutega fakt, et

ennast hotelli omaniku ja juhatajana positsioneerinud (vt siinkohal uuesti W ütlused, kuid ka

näiteks 16. novembri 2021. a Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-6043,

kd III tlk 1-7) süüdistatav tegeles kliendikaebustega ise. Kolleegium jagab maakohtu

seisukohta, et tunnistajate W ja Kaupo Kase (vt viimase ütlused kd II tlk 138 pö – 141)

kirjeldatud olukorras, kus majutusasutusele laekub arvukalt kaebusi selle kohta, et hotelli poolt

võetud summad on liiga suured, on loogiline ja eluliselt usutav, et majutusasutuse igapäevast

tegevust korraldav isik, kes ise võimalikku põhjust ei tea, püüab olukorda selgust tuua kas

töötajaid küsitledes või neilt kirjalikku selgitust nõudes. Seda Marina Huttunen W ütlustest

tulenevalt ei teinud. Klientide muredega tegelemine võiski olla Marina Huttuneni ülesanne,

kuid see teadmine ei kummuta maakohtu järeldust, et kaebustega tegelev inimene selgitab

eelduslikult välja kõik nende lahendamiseks vajalikud asjaolud. Mis puudutab apellandi

tõstatatud küsimust tunnistaja usaldusväärsusest, siis sellele vastab kolleegium edaspidi.

29. Selle versiooni vastu, et menetletava kuriteoga on seotud teised hotellis töötanud inimesed,

räägib ka maakohtu tuvastatud fakt (vt otsuse lk 10), et sisestatud andmete alusel kandis X AS

OÜ-le Q süüdistuses loetletud kaardivaldajate teadmise ja nõusolekuta alusetult broneeritud

summad pärast teenustasude maha rehkendamist osaühingu arveldusarvele. Kriminaalasjas ei

ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hotelli reatöötajatel oli võimalik OÜ Q kontol olevaid

vahendeid kasutada ja/või käsutada. Järelikult on küsitav, mis kaalutlustel pidid nad toime

panema varalist kasu tõotanud ja toonud kuriteo ise midagi saamata. Samas tuvastas maakohus,

et fantoombroneeringute alusel maksekaartidelt maha võetud summad jõudsid osaühingu

arveldusarvelt Marina Huttunenini ja Y (vt maakohtu otsuse lk-d 10-11). Seda asjaolu apellant

ei vaidlusta.

30. Eeltoodu tõttu jääbki sõelale kaks inimest, kes võisid makseterminali süüdistuses kajastatud

andmed sisestada. Y ja Marina Huttunen.

31. Maakohus sisustas Marina Huttuneni teopanuse valdavalt tunnistaja W ütlustega selle

kohta, et Y roll hotelli töö korraldamisel oli formaalne; sõltlasest Y käis kassast mõnuainete

jaoks raha võtmas ning ei osanud makseterminali kasutadagi. Apellandi hinnangul ei ole

tunnistaja usaldusväärne, sest W on Y sõber. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Tunnistaja

ainukene huvi tõde moonutada võiks eelduslikult olla soov säästa Marina Huttuneni arvel oma

sõpra Y. Kuivõrd Y samas kuriteos süüdimõistev 23. märtsi 2021. a kohtuotsus oli 26.

jaanuariks 2023. a, mil W maakohtus ütlusi andis (vt kd II tlk 131 ja 134 pö) ammu jõustunud,

ei ole eluliselt usutav, et teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest teadlik

tunnistaja süüstas oma ütlustes Marina Huttuneni nimme ja alusetult. Muid argumente, miks W

uskuma ei peaks, apellant esitanud ei ole.

32. Ringkonnakohtu hinnangul kummutab kõik järgnev kogumis apellandi tõstatatud kahtluse,

et andmete sisestajaks võis Marina Huttuneni asemel olla Y. Maakohus tuvastas, et X AS poolt

OÜ-le Q kaardiomanike nõusolekuta tehtud tehingute täitmiseks üle kantust sai Marina

Huttunen võrreldes Yga märksa suuremas summas varalist kasu ehk vähemalt 21 944 eurot (vt

maakohtu otsuse lk 15). Ka on kriminaalasjas tõendatud, et Y panus hotelliga seotud

küsimustesse jäi erinevalt Marina Huttunenist pigem kesiseks kui mitte öelda olematuks.

Tunnistaja W ütlustega on tõendatud (vt kd II tlk 135, 136 ja 137), et hotelli igapäevase

majandustegevusega tegeles valdavalt Marina Huttunen. Tunnistaja selgitas kohtus, et Y [Y]

midagi ei teinud, lihtsalt liikus ringi; juhatuse liige Marina Huttunen töötas administraatorina,

ostis sisse inventari, tegeles finantsidega, raamatupidamisega ja kõige sellega, mis oli rahaga

seotud. Tunnistaja, X AS töötaja C andis kohtus ütlusi (kd II tlk 139), et hotelli esindaja, kes

pangaga vaidlustatud kaarditehingute teemal suhtles, oli Marina Huttunen. Maakohus tuvastas

korrektselt, et Marina Huttunen oli see, kes esindas hotelli suhtluses pangaga ka selleks, et üldse

saada hotelli kasutusse makseterminal, mis võimaldaks teha kaarditehinguid ilma kaardivaldaja

füüsilise kohalolekuta (vt lisaks maakohtu otsuse lk 8 ka e-kirjavahetus kd I tlk 184-188).

Lisaks eeltoodule on tunnistaja W ütlustega (vt kd II tlk 138 pö – 141) tõendatud, et Marina

Huttunen käskis administraatoritel pidada eraldi andmebaasi, kuhu kanti millegipärast klientide

nimed koos nende valduses olevate krediitkaartide andmetega. Tunnistaja selgitas, et teave

kopeeriti broneerimiskeskkonnast www.booking.com ning tõsteti Marina Huttuneni

korraldusel teise programmi. Järelikult oli juurdepääs andmetele, mida makseterminali loata

sisestati, Marina Huttunenil, mitte hotelli asjaajamisest kõrvale hoidnud või hoitud Yl.

33. Apellandi väitel pole oluline ja asjassepuutuv fakt, et Marina Huttunen võttis OÜ Q

arveldusarvelt raha. Kaitsja väitel andis süüdistatav 5. juunil 2015. a Y hotelliketile laenu

100 000 eurot ning ülekanded olid seotud laenu tagasimaksetega. Ringkonnakohus nendib, et

Marina Huttuneni versioonid selle kohta, mis eesmärgil ta OÜ Q arveldusarvelt raha võttis, ei

ole ajaliselt järjepidevad. Kohtueelses menetluses (vt kd III tlk 13) õigustas süüdistatav

äriühingu kontolt sularaha väljavõtmist ning ülekandeid isiklikule arveldusarvele sellega, et ta

vajas vahendeid ettevõtlusega seotud kulude katmiseks, pealegi oli vaja äriühingu vara

omastava Y eest päästa. Kolleegium märgib eeltoodu valguses üksnes seda, et paljasõnalistele

kaitseversioonidele, mis pealegi on ajas muutuvad, kohtuotsust rajada ei või.

34. Apellant ei vaidlusta õiguslikku kvalifikatsiooni ja/või Marina Huttunenile mõistetud

karistust. Kolleegiumilgi pole põhjust selles osas apellatsiooni piiridest väljuda.

35. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mis puudutab hagi aegumise kohaldamata jätmist.

Keskne etteheide maakohtule on see, et too käsitles kuriteokaebust tsiviilhagina, kuid need on

kaks täiesti erinevat menetlusdokumenti. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.

36. Esiteks jätab kolleegium tähelepanuta apellatsioonis sisalduva arutluskäigu selle kohta, et

kannatanu ei esitanud täpsustatud hagi mõistliku tähtaja jooksul, vaid tunduvalt hiljem.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on viidanud hagi aegumist käsitlevale regulatsioonile,

millest johtuvalt peab hageja aegumise vältimiseks esitama oma nõude seaduses sätestatud

tähtaja jooksul. Maakohus leidis pärast kannatanu nõude kvalifitseerimist, et X AS pidi nõude

esitamisel arvestama eelkõige TsÜS § 150 lg 1 sätestatud tähtajaga. Seega ei ole aegumise

kohaldamisel tähtis, kas midagi tehakse mõistliku tähtaja jooksul ja/või tunduvalt hiljem jpm.

Oluline on, et õigustatud isik teeb vajalikud sooritused 3 aasta jooksul arvates ajast, mil ta sai

teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitajast.

37. Teiseks ei ole õige kaitsja väide, et X AS esitas Marina Huttuneni vastu tsiviilhagi alles 25.

jaanuaril 2022. a. Maakohus tuvastas, et kannatanu esitas hagi solidaarselt Marina Huttuneni ja

Y vastu 12. juunil 2020. a ning see fakt põhineb kriminaaltoimiku materjalil (vaata kd I tlk 162-

171). Kolleegium märgib, et Harju Maakohtu 23. märtsi 2021. a otsusega nr 1-21-1186

tunnistati Y süüdi ning sama otsusega rahuldati X AS tsiviilhagi (vt kd I tlk 157-160).

Kannatanu korrigeeris seejärel oma nõuet ning eemaldaski 25. jaanuaril 2022. a kostjate ringist

Y. Kirjeldatud sooritust ehk ühe solidaarvõlgniku kõrvaldamist põhjusel, et tema vastu

suunatud nõue rahuldati mõnes muus menetluses, pole võimalik mõista nii, et X AS esitas

Marina Huttuneni vastu uue tsiviilhagi.

38. Kolmandaks ei käsitanud maakohus kuriteokaebust tsiviilhagina. Aegumise vastuväide jäi

tagajärjetuks, sest maakohtu hinnangul ei esitatud kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaks, et X

AS sai või oleks pidanud kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama enne 6. märtsi 2020.

a, kui pank tunnistati kriminaalasjas kannatanuks. Maakohus oli seisukohal, et kuna X AS sai

võimalikud kostjad (s.o Y ja Marina Huttunen) teada alles 6. märtsil 2020. a ja esitas nende

vastu tsiviilhagi 12. juunil 2020. a, siis selleks ajaks ei olnud möödunud 3 aastane tähtaeg TsÜS

§ 150 lg 1 mõttes ning TsÜS § 150 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg (vt maakohtu

arutluskäik otsuse lk-d 20 alt lugedes viimane lõik – tlk 21). Tsiteeritud maakohtu seisukohta

ei ole apellant veenvate argumentidega ja tõendipõhiselt kummutanud. Apellatsioonis on

öeldud ainult seda, et n-ö täpsustatud tsiviilhagi esitati hilinenult, sest kui PPA kaasas AS LHV

Panga menetlusse 06.03.2020, siis oli neile teada, kes on kahju tekitajaks ehk kohustatud isik.

AS X esitas aga hagi tunduvalt hiljem, mis tõttu ei saa seda pidada ka mõistlikuks tähtajaks“.

39. Neljandaks ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga, et kuriteokaebust pole võimalik

käsitleda tsiviilhagina.

40. Käsilolevas kriminaalasjas pole vaidlust ja on tõendatud, et 28. juulil 2017 esitas hiljem

kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud X AS kuriteokaebuse selle kohta, et OÜ-ga Q sõlmitud

maksekaartide teenindamise lepingu täitmiseks äriühingule kasutada antud makseterminalis

võidi ajavahemikul 24. novembrist 2016. a kuni 13. jaanuarini 2017. a pahatahtlikult

väärkasutada maksekaartide valdajate kaardiandmeid. Kuivõrd X AS deklareeris

kuriteokaebuses, et pangale hakkasid kaardivaldajatelt tagastusnõuded laekuma märtsis 2017

(vt kuriteokaebuse p 5, kd I tlk 2), siis järelikult sai kannatanu tekitatud kahjust teada märtsis

2017. Mõned kuud hiljem, 28. juulil 2017. a koostatud kuriteoavalduses on ära toodud X AS

andmed (vt kd I tlk 1-4 kuriteokaebuse päis ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 1) ja asjaolu, et

võimaliku kahtlustatava andmed on teate esitamisel teadmata (vt kuriteokaebuse päis ja ühtlasi

KrMS § 1541 lg 1 p 2). Seejärel kirjeldab X AS faktilisi asjaolusid ja viitab sealjuures kaebusele

lisatud dokumentidele (vt kuriteokaebuse p-d 1-8 ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 4 ja 5). Seejärel

deklareerib X AS sõnaselgelt, et pangale on kirjeldatud asjaoludel tekitatud kahju 39 713,10

eurot, mis tuleks kahju tekitajalt välja mõista (vt kuriteokaebuse p-d 9-10 ja ühtlasi KrMS §

1541 lg 1 p 3). Eeltoodu valguses jääb kolleegiumile arusaamatuks, milles seisneb kaitsja

viidatud vastuolu KrMS §-ga 1541. Kuigi X AS koostatud dokument on pealkirjastatud

kuriteokaebusena, mitte tsiviilhagina, leiab ringkonnakohus, et vale tähistus dokumendid sisu

ei kahjusta. Samuti väärib märkimist, et apellanti häirinud kuriteokaebuse p 10 sõnastus, mille

kohaselt „Kannatanu soovib esitada täpsustatud tsiviilhagi peale kuriteokaebuse menetlusse

võtmist“ tähendab sisuliselt ju seda, et X AS käsitas kuriteokaebust paralleelselt ka tsiviilhagina

(vt siinkohal juba maakohtu otsuses viidatud RKKKm 1-17-4343). Järgnevalt ei ole vaidlust

selle üle, et 6. märtsil 2020. a koostas menetleja määruse, mille alusel kaasati X AS menetlusse

kannatanuna. Määruse päises on ära näidatud kahtlustatavate nimed - Marina Huttunen ja Y (kd

I tlk 152). Seejärel esitas nüüd juba kannatanuks tunnistatud X AS 12. juunil 2020. a tsiviilhagi

Marina Huttuneni ja Y vastu (kd I tlk 162-164). Sealjuures võib tsiviilhageja ringkonnakohtu

hinnangul määratleda kostja(d) nimeliselt ka KrMS § 1541 lg 1 p 2 sätestatud tähtajast varem.

41. Eeltoodut silmas pidades ei ole mitte kuidagi võimalik nõustuda kaitsjaga, et X AS

tsiviilhagi suhtes tuleks kohaldada aegumist. Vastuväiteid maakohtu argumentidele, mis

puudutavad hagi sisulist lahendamist, apellatsioonis esitatud pole.

42. Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud maakohtu

otsuse muutmata. Marina Huttuneni kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Apellatsiooniväliselt

märgib kolleegium järgmist. Prokuratuur esitas Marina Huttunenile süüdistuse KarS § 213 lg 2

p-de 1 ja 4 järgi. Maakohus kvalifitseeris süüdistatava teo ümber KarS § 213 lg 1 järgi, märkides

otsuses mh ka seda, et Marina Huttunen tuleb KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista. Nii toimides eiras maakohus kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt

kui kohus vastab kõigile KrMS § 306 lg 1 p-des 1-3 toodud kas-küsimustele jaatavalt, ent jõuab

süüdistuses märgituga võrreldes teistsugusele järeldusele selles osas, millise paragrahvi, lõike

ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb tegu kvalifitseerida, tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele vastavaks kohus isiku tegu peab,

teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata (viimati RKKKm 1-20-470

p 18).

43. Süüdistatava Marina Huttuneni kaitsja Vladimir Sadekov esitas taotluse riigi õigusabi

kulude kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu otsusega

ja koostas apellatsiooni. Toimingutele kulus kokku 360 minutit, mis on 6 tundi ehk veidi vähem

kui normpikkusega tööpäev. See ajakulu ning sellest tulenevalt ka taotletav tasu 518,40 eurot

(koos käibemaksuga) on kolleegiumi arvates mõistlik. Eeltoodu tõttu määrab ringkonnakohus

Vladimir Sadekov Advokaadibüroo vandeadvokaadi Vladimir Sadekovi poolt süüdistatavale

Marina Huttunenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks kokku 518,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, kui apellatsioonimenetluses

tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Järelikult tuleb Marina Huttunenilt Eesti

Vabariigi kasuks välja mõista 518,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/