2-22-1528/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1528

Kohtuasi

Solarbalt

OÜ

hagi

X

ja

OSAÜHINGU

ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Solarbalt OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

539 572,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Solarbalt

OÜ

(registrikood

11258693),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-

Rohtmets ja Hendrik Mühls

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS &

PARTNERID (registrikood 10324761), seaduslik esindaja

RL

Istungi toimumise aeg

25. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Solarbalt OÜ kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-1528

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Solarbalt OÜ (hageja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I,

advokaat) ja OSAÜHINGU ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (kostja II) vastu,

milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 498 750 eurot ja sellelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja juhatuse liige TR, kes on ka otseselt või kaudselt olnud

hageja osanik. Hagejale kuulus 50% Lamesa Kapital OÜ-st (Osa). Teine 50% kuulus OÜ King

Invest kaudu MKle. MK tegutses advokaadina ja hoidis sellel ajal OÜ Luderitz kaudu TR

perekonnale kuuluvat varakogumit.

3. TR pöördus detsembris 2018 kostja I poole palvega aidata vormistada Luderitz OÜ osalus ja

selle alla kuuluv TR perekonnale kuuluv varakogum mõnele TR määratud perekonnaliikmele.

31.01.2019 võõrandas aga hageja kostja I nõustamisel ka Osa 1250 euro eest ja Lamesa Kapital

OÜ vastu oleva laenulepingust tuleneva nõude (Nõude) 1 miljoni euro eest MKle kuuluvale

Randburg Runners OÜ-le. Sellise tehingu ettepaneku tegi MK 29.01.2019 kostja I juuresolekul

peetud nõupidamisel, põhjendades seda hageja huvide kaitsmise vajadusega (maksuriski

maandamine). Kolmandatele isikutele pidi jääma mulje, et TR ja MK soovivad ühised ärid

lõpetada. Suuline, tegelik kokkulepe TR ja MK vahel oli, et Osa ja Nõue loovutatakse mõne

kuu möödudes samadel tingimustel hagejale tagasi. Kokkuleppest teadis ka kostja I, kes

vastavad dokumendid koostas. MK aga keeldus Osa ja Nõude tagasiloovutamisest ning asus

suulise kokkuleppe olemasolu eitama.

4. Kostja I tegutses Osa ja Nõude võõrandamistehingu ettevalmistamisel huvide konfliktis,

kuna ta oli 29.01.2019 seisuga MKle võlgu suurema summa raha, millest ta hagejat ei

teavitanud. Kostjal I vandeadvokaadina oli kõrgendatud usaldusseisund, kuid ta ei tegutsenud

kutsestandardi tasemel. Kostja I ei saanud Osa ja Nõude müüjat ja ostjat samaaegselt esindades

tagada vastassuunaliste huvidega klientide huvide kaitset. Kostja I oleks pidanud keelduma

mõlema kliendi samaaegselt esindamisest, kui talle oli arusaadav, et üks klient saab tehingu

tulemusel kahju.

5. Kostja I jättis tähelepanu juhtimata sellele, et hageja jääb MK poolt välja pakutud tingimustel

Osa müügitehingu sõlmimise tulemusena 1250 euro eest ilma 500 000 eurot maksvast osalusest

ja sellele, et hagejal on vaidluse tekkimisel suulist kokkulepet raske tõendada. Hageja juhatuse

liige TR pöördus kostja I poole üksnes sooviga vormistada endale tagasi Luderitz OÜ osa. Muid

tehinguid ta teha või õigusnõu saada ei soovinud. Luderitz OÜ osa tagastamiseks ei olnud vaja

Osa ja Nõude võõrandamise tehingut teha ja kostja I pidi sellele hageja tähelepanu pöörama.

Kostja I pidi ka aduma, et selliseid tehinguid ei tehta ühe nõupidamise pinnalt ja et osalus tuleb

2-22-1528

lasta spetsialistil enne ära hinnata. Kostja I koostas aga dokumendid nõupidamisega samal

päeval MK etteantud tingimustel.

6. Kostja I rikkus kohustust tagada hageja varakogumi säilimine. Nii Osa kui ka Nõue kuulusid

Luderitz OÜ alla, s.o perekond Reigamite varakogumisse, mille säilimise ja tagastamise pidi

kostja I hagejat esindava advokaadina tagama.

7. Kostja I nõustamise tulemusel tekkis hagejale kahju 498 750 eurot, kuna 1250 euro eest

võõrandatud Osa tegelik turuväärtus oli 31.01.2019 seisuga 500 000 eurot. Kahju tekkimine

pidi olema kostjale I ettenähtav, kuna ta teadis, et Osa tegelik väärtus on nimiväärtusest kõrgem

ja et Luderitz OÜ tagastamiseks ei ole vaja Osa ega Nõuet võõrandada. Nõude loovutamise

lepingu alusel hageja praeguses menetluses kostjatelt kahjuhüvitist ei nõua.

8. Kostja I tekitas seega hagejale õigusnõustamisega kahju, kuna ta valmistas huvide konfliktis

olles ette hagejale kahjulikud tehingud, jättis hageja tähelepanu tehingute kahjulikkusele

juhtimata ja rikkus kohustust säilitada hageja varakogum. Kostja I rikkus Advokatuuri

Eetikakoodeksi § 8 lg 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 3 ja § 620 lg 2.

Vandeadvokaadi tekitatud kahju eest vastutab solidaarselt ka advokaadibüroo, s.o kostja II,

kelle kaudu advokaat tegutseb.

9. Alternatiivselt vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Kostja I rikkus käibekohustust ehk välist hoolsuskohustust. Kui kostja I ei oleks olnud hagejaga

lepingulises suhtes, siis ta ei oleks pidanud Osa müügi ja Nõude loovutamise protsessi sekkuma.

Kuna ta aga tehinguprotsessis osales, on ta otseselt vastutav tekkinud kahju eest. Kostja I oleks

pidanud hoiduma kummalegi osapoolele õigusnõu andmisest või vähemalt toimima

vandeadvokaadilt eeldatavate üldiste kutseoskuste ja -standardite tasemel.

Kostja vastuväited

10. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja I osutas õigusteenust vastavalt klientide TR ja MK antud juhistele. Viimased leppisid

jaanuaris 2019 ilma kostja I osaluseta kokku, et lisaks OÜ Luderitz osaluse võõrandamisele

soovitakse võõrandada ka Osa ja Nõue. TR ja MK palusid, et kostja I valmistaks ette

dokumendid ja broneeriks aja notaris. Suulisest kokkuleppest kostja I ei teadnud. Hageja tegelik

probleem on selles, et tema hinnangul on tal MKga suuline kokkulepe, mida MK ei täida. Sellest

ei järeldu aga kostja I osutatud õigusteenuse ebakvaliteetsust. Tegelikult ei pidanudki MK Osa

ja Nõuet tagasi loovutama.

12. Advokaadi vastutus ei saa tekkida sellest, milliste tehingute tegemises lepivad pooled kokku

pärast advokaadi poolt ettevalmistatavate tehingute tegemist. Hageja ise väidab, et oli suulisest

kokkuleppest teadlik, kuid soovis ikkagi tehingud teha. Osutatud õigusteenus vastas kostjale I

antud juhistele. Kostja I ei olnud huvide konfliktis. Kostja I ei ole ka täitnud hageja sellist

käsundit, mis oleks hagejale kaasa toonud ebasoodsa tagajärje. Kostja I ei pidanud

konsulteerima osapooli Osa väärtuse ja müügihinna osas. Hagejal, kellele Osa kuulus, pidi

endal olema teadmine selle väärtusest. Väited selle kohta, et TRl või tema perekonnal on

varalised õigused, mida on rikutud, on asjakohatud. Hageja ei saa nõuda TR perekonnale

tekkinud kahju hüvitamist. Kui hagiavalduse kohaselt oli hageja eesmärk sõlmida kostja I poolt

ettevalmistatud tehingud õigusnäivuse loomiseks ja tehingudokumentidega seda ka tehti, ei saa

selliste tingimustega tehingu ettevalmistamist kostjale I ette heita.

2-22-1528

13. Isegi kui hagejale on tekkinud kahju, tuleb kahjuhüvitis vähendada nullini. Hageja, teades

Osa hinda, sõlmis teadlikult müügilepingu ja põhjustas sellega endale kahju. Hageja ei ole Osa

müügilepingut tühistanud. Kostja I ei näinud ega pidanud sellise kahju tekkimist ette nägema.

14. Hageja alternatiivne nõue on alusetu. Kostja I ei ole sekkunud hageja ja MK vahelistesse

suhetesse omal initsiatiivil, nende tahte vastaselt. Puudub põhjuslik seos kostja I väidetava teo

ja kahju vahel. Vaidlusaluse Osa väärtus oli 31.01.2019 tegelikult 78 000 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis 05.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Menetluskulud jättis maakohus rahaliselt kindlaks määramata.

16. Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid hageja, Randburg Runners OÜ ja kostja II, tegutsedes

kostja I kaudu, jaanuaris 2019 käsunduslepingu tunnustele vastava õigusabi teenuse osutamise

lepingu. TR ja MK ei tegutsenud detsembris 2018 – jaanuaris 2019 eraisikutena, vaid hageja ja

Randburg Runners OÜ juhatuse liikmetena. Jaanuaris 2019 toimunud kohtumisel avaldasid nad

soovi saada õigusabi tehingute ettevalmistamiseks, millega hageja võõrandab enda Osa ja

loovutab oma Nõude Randburg Runners OÜ-le. See, millal ja kui palju nõupidamisi kostja II

ruumides jaanuaris 2019 toimus ja mis oli lepingu sõlmimise kuupäev, ei oma vaidluse

lahendamisel tähtsust.

17. Hageja etteheited puudutavad üksnes Osa võõrandamist. Kui eeldada, et õige on hageja

väide, et Osa pidi pärast selle Randburg Runners OÜ-le võõrandamist tulema tagasi TR

perekonna kontrolli alla, näiteks TR tütre firma Revaldus kaudu, ei ole hagejal kahju tekkinud.

See välistab hagi rahuldamise.

18. Kostja I võttis omaks, et tema joonistas kostja II blanketile skeemi selle kohta, kuidas Osa

TR kontrolli alla tagasi liigub. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja I joonistas skeemi

jaanuaris 2019 enne Osaga tehingu tegemist, ega seda et kostja I oli teadlik TR ja MK vahel

sõlmitud suulisest Osa tagasiloovutamise kokkuleppest.

18.1. TR andis tsiviilasjades nr 2-19-4777 ja 2-20-3160 vande all ütlusi selle kohta, et kostja I

joonistas skeemi jaanuaris 2019 toimunud nõupidamisel ja et kostja I oli teadlik TR ja MK

suulisest kokkuleppest, et Randburg Runners OÜ tagastab Osa TR näidatud isikule. MK andis

nendes tsiviilasjades ja käesolevas tsiviilasjas ütlusi, mille järgi joonistati nõupidamisel skeem

tahvlile, mitte tõendina esitatud kostja II blanketil. MK ütlustest nähtub ka see, et TR ja MK ei

leppinud kokku Randburg Runners OÜ-le võõrandatud Osa tagastamises TR poolt näidatud

isikule. MK ütlused selle kohta, et kostjale I andsid tehingute vormistamiseks juhiseid

mõlemad, nii TR kui MK, riimuvad kostja I 12.03.2019 e-kirjas avaldatuga. See tõstab ütluste

usaldusväärsust. 04.03.2019 telefonivestlus ei tõenda kostja I teadlikkust väidetavast suulisest

kokkuleppest. Vestluse stenogrammi kohaselt ei olnud kostja I kokkuleppe sõlmimise juures.

Sama tõendab kostja I ja TR kirjavahetus. Kostja I ei ole kinnitanud, et ta oleks väidetavast

suulisest kokkuleppest teadnud mujalt, kui TR väidetest. Usutav on kostja I väide, et ta joonistas

TR palvel skeemi nädalapäevad pärast 31.01.2019 Osa võõrandamise lepingu sõlmimist. Kuna

kostja I väidetavast suulisest kokkuleppest ei teadnud, ei saanud ta sellega õigusteenuse

osutamisel arvestada. Samuti ei saanud Osa väidetav üleandmine Randburg Runners OÜ-lt

kolmandale isikule olla kostjale I antud käsundi sisuks.

19. 31.01.2019 protokoll ning TR ja MK ütlused tõendavad, et kostjale I antud käsundi sisuks

oli valmistada ette tehingud, millega MK võõrandab Luderitz OÜ osa TR tütre firmale

2-22-1528

Revaldus, hageja võõrandab Osa ja loovutab Nõude Randburg Runners OÜ-le. Puudub vaidlus,

et need tehingud on tehtud. Seoses nendega ei ole etteheiteid esitatud. Seega täitis kostja I talle

antud käsundi nõuetekohaselt.

20. Kostja I ei tegutsenud huvide konfliktis. Kostja I ja MK vahel oli alates 2013–2014

laenusuhe, viimane laenas kostjale I 14 500 eurot. Laenusuhe ühega käsundiandjatest võib

tekitada kahtlust advokaadi erapoolikuses ja soovis tegutseda enda võlausaldaja huvides. Samas

täitis kostja I saadud käsundi nõuetekohaselt. Ta oli mõlema kliendi suhtes lojaalne ja saavutas

oodatud tulemuse. Hageja seisukohtadest järeldub, et kahju tekitas mitte kostja I, vaid see, et

MK ei asunud väidetavat suuliselt sõlmitud Osa tagastamise kokkulepet täitma. Hageja ei ole

väitnud, et kostjalt I tellitud teenus, Osa võõrandamise tehingu ettevalmistamine, ei vastanud

tema tahtele või MKga kokku lepitud tingimustele. Advokaat ei saanud käsundi täitmisel

isiklikku kasu. Asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks eelistanud Randburg Runners OÜ huve

hageja huvidele. Seetõttu ei pidanud kostja I hagejat laenusuhtest teavitama. Huvide konfliktis

tegutsemist ei saa ette heita põhjendusel, et hagejal ja Randburg Runners OÜ-l olid vastandlikud

huvid. TR ja MK pöördusid kostja I poole ja andsid talle juhiseid tehingute vormistamiseks

koos. Kostjal I ei saanud tekkida arusaama, et Osa võõrandamine ei ole kooskõlas hageja tahte

ja huvidega. Ta pidi ette valmistama tehingud mitme TR ja MKga seotud äriühingu vahel ja

võis eeldada, et vaidlusalune tehing on üks paljudest, mistõttu ei pruugi Osa võõrandamine

nominaalhinna eest anda tunnistust sellest, et tehing kahjustab hageja huve. Klientidel võisid

olla ka muud kostjale I avaldamata kokkulepped. Ka see, et TR, kellele notar osa müügilepingu

sõlmimisel lepingu sisu selgitas, lepingu sõlmis, näitab, et tehing oli hageja huvides.

21. Kuna kostja I ei teadnud TR ja MK väidetavast suulisest Osa tagasivõõrandamise

kokkuleppest, ei saa talle ette heita, et ta ei juhtinud hageja tähelepanu tehinguga kaasnevatele

majanduslikele tagajärgedele ehk sellele, et hageja võib enda varast ilma jääda. Kostjale I ei saa

ette heita ka hagejale varalise kahju tekkimise vältimata jätmist ega seda, et ta ei selgitanud

välja hageja tegelikku tahet Osa võõrandamisel. Hageja tahet väljendas TR kostjale I käsundi

andmisel ning TR ja MK juhiste alusel koostatud ja osaliste poolt allkirjastatud 31.01.2019

protokoll. Samuti allkirjastas TR 31.01.2019 Osa müügilepingu. Kostjal I puudus mõistlik alus

kahelda selles, kas talle antud korraldused vastavad käsundiandja tahtele. Esile toodud

asjaoludest ei nähtu, et TR oleks olnud võimetu enda tegudest ja tehtavatest korraldustest aru

saama. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et kostja II ruumides toimunud nõupidamistel oleks

kostjale I avaldatud teavet, mis paneks teda kahtlema, kas Osa võõrandamine on vastuolus

hageja tegelike huvidega, mis olukorras pidanuks advokaat kliendile võimalikke tagajärgi

selgitama ja vajadusel õigusteenuse osutamise lepingu lõpetama (eetikakoodeksi § 8 lg 3).

Hageja rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise juhiste järgimata jätmist

puudutavad etteheited on alusetud, kuna advokaadilt praegusel juhul tellitud teenused ei

langenud juhendi kohaldamisalasse.

22. Hageja alternatiivne VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel esitatud kahju nõue ei ole

põhjendatud. Kostja I ei teadnud väidetavast suulisest kokkuleppest TR ja MK vahel. Advokaat

täitis käsundi nõuetekohaselt kooskõlas talle antud juhistega.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.

Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

24. Maakohus jättis asja lahendamisel hindamata hageja poolt tõendina esitatud TR ja kostja I

e-kirjavahetuse ajavahemikul 27.10.2021–02.11.2021. Kostja I viitab oma 27.10.23 ja

2-22-1528

02.11.2021 e-kirjades, et kui TR oleks Nõude loovutamise ja Osa müügilepingu sõlmimisest

keeldunud, oleks MK keeldunud Luderitz OÜ osaluse TRle tagastamisest. MK on erinevates

kohtumenetlustes ütlusi andes aga kinnitanud, et Luderitz OÜ tehing ei olnud Osa ja Nõude

tehingutega seotud. Maakohus leidis, et MK ütlused ning kostja I 12.03.2019 ja 18.03.2019 e-

kirjad tõendavad, et TR l ja MKl olid Osa ja Nõude tingimused juba varem kokku lepitud ja

kostjale I kanti need ühiselt ette. Kui kohus oleks ka 2021 kirjavahetust hinnanud, oleks

tekkinud vastuolu. Kui kostja I ei teadnud ega pidanudki teadma, kas ja millised kokkulepped

TRl ja MKl olid, siis kuidas sai tal tekkida ettekujutus, et Luderitz OÜ osa tagastamine ning

Osa ja Nõude tehingud on omavahel seotud. Sellist sisendit TR ega MK kostjale I ei andnud.

Kui on tõendatud, et iga asjaosaline sai tehingutest ja nende eesmärkidest isemoodi aru, ei ole

võimalik järeldada, et kostja I täitis käsundit TR ja MK poolt koos ette antud info pinnalt. Kui

kohus oleks seda tõendit arvestanud, ei oleks ta saanud järeldada, et kostjale I anti TR ja MK

poolt koos ette täpselt sama ja kattuva sisuga sisend käsundi täitmiseks. Otsusest ei nähtu, miks

see asjaolu ja vasturääkivus asja lahendamise seisukohast tähtsust ei oma.

25. Maakohus andis tõenditele kogumis vale hinnangu ja tegi selle pinnalt vale otsuse.

Maakohus leidis, et kostja I ei teadnud ega pidanudki käsundit täites teadma, et Osa

müügilepingu puhul võib hagejale tekkida suur varaline kahju, eriti kuna Osa müügileping oli

vaid üks osa kostjalt I tellitud õigusteenusest. Asjas esitatud tõenditest ei ole aga võimalik

järeldada, et TR ja MK koos soovisid täpselt samasid tehinguid täpselt samade õiguslike

tagajärgedega. Ei ole usutav, et mõlemad koos saamaegselt rääkisid kostjale I täpselt sama juttu.

Tõendite pinnalt on loogiline, et MK, mitte TR, kandis kostjale I ette tehingute tingimused.

Maakohus jättis tähelepanuta, et TR soovis üksnes Luderitz OÜ osaluse tagasivormistamist.

Osa müügilepingu sõlmimises veenis teda MK. Kostja I kinnitas 04.03.2019 telefonikõnes, et

teadis tegelikest kokkulepetest. Maakohus ei hinnanud, kuidas üldse Osa ja Nõude tehingute

teema tõusetus. Kostja I oleks pidanuks enne käsundi täitmiseks võtmist välja selgitama

mõlema kliendi tegeliku tahte ja ettekujutuse kavandatavatest tehingutest, sh veenduma, et nii

TR kui MK soovivad Osa võõrandamist 1250 euro eest. Kui igal asjaosalisel oli tehingust erinev

arusaam, tekib küsimus, millise sisendi pinnalt kostja I üldse dokumente koostas. TR

allkirjastas Osa müügilepingu teadmisega, et Osa omandiõiguse üleminek ei ole jäädav. Kui

kostja I oleks selgitanud TRle, et 31.01.2019 tehinguga jääb hageja ilma 1250 euroga Osa

omandiõigusest, siis on usutav, et TR oleks tehingust keeldunud. Kui kohus oleks kõiki

tõendeid kogumis korrektselt hinnanud, oleks ta tuvastanud, et siin on niivõrd palju

vasturääkivusi ja elulisi vastuolusid, ega oleks saanud asuda järeldusele, et kostja I täitis oma

käsundit korrektselt ja/või, et kõikidel tehinguga seotud isikutel olid täpselt samad soovid ja

nägemus tehingute õiguslikest tagajärgedest.

26. Kummalegi kliendile kostja I täiendavaid selgitusi ei jaganud, sh tehingu vastaspoolte

samaaegselt esindamisele võtmise kohta. Maakohus hindas kostja I hoolsuskohustuse

põhjendamatult madalaks. Õige ei ole järeldus, et kostja I ruumist väljas viibimine 29.01.2019,

kui MK Osa võõrandamislepingu sõlmimise ideed TRle esmakordselt tutvustas, vabastab ta

vastutusest. Kui Osa ja Nõude võõrandamise tehingud oleksid olnud kostjale I uued teemad, ei

oleks ta jõudnud dokumente nii kiiresti ette valmistada.

27. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja I ei pidanud informeerima kliente oma laenusuhtest.

Samuti leidis maakohus valesti, et kostja I ei eelistanud ühe kliendi huve teise kliendi huvidele.

Üks klient võitis ja teine kaotas tehingu tulemusel 498 750 eurot. Kui kostja I oleks TR

laenusuhtest teavitanud, oleks ta pöördunud mõne sõltumatu advokaadi poole.

28. Õige ei ole järeldus, et kuna kostjalt I sooviti mitme erineva tehingu ettevalmistamist, siis

eraldiseisvalt Osa müügilepingu osas ei pidanudki kostjale I tekkima mõistlikku kahtlust selle

2-22-1528

võimalike negatiivsete tagajärgede kohta ühele kliendile. Kui kostja I sai aru, et Osa

müügileping on Luderitz OÜ osa tagastamise tingimus, oleks olnud loogiline, et ta oleks

soovitanud mõlemad tehingud koos ühes tehingus ära teha. Loogilist ega mõistlikku põhjust ei

olnud sõlmida neid tehinguid eraldi. Kohus rajas oma järeldused selle kohta, et TR ja MK

„koos“ pöördusid kostja I poole sooviga Osa ja Laenu tehingud vormistada suures osas MK

vande all antud ütlustele, mis ei ole aga usaldusväärsed. MKl on isiklik huvi asja lahenduse

vastu ja tema ütlused tuleb kõrvale jätta. Muudest tõenditest „koos“ kostja I poole pöördumist

ega „koos“ kostjale I Osa tehingu tingimuste ette andmist ei nähtu. Järelikult ei ole tõendatud,

et hageja soovis Osa omandi 1250 euroga jäädavalt ära anda.

29. Kostja I ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et TR „soovis“ Osa müügilepingut sõlmida.

Kostja I pidi eristama TR ja MK ettekujutust Osa müügilepingust ja soovitud resultaadist, mitte

piirduma üksnes dokumentide vormistamise ja notari aja kokku leppimisega. TR sõlmis tehingu

lähtudes väärast ettekujutusest, et see on ajutine ning tema ja hageja huvides. Selle

väärarusaama lõid MK ja kostja I. Kui kostja I sai aru, et Osa võõrandamine on Luderitz OÜ

tagastamise tingimus, pidi ta seda hagejale selgitama.

30. Kui kostja I oleks järginud käsundisaaja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks hagejale kahju

tekkinud. Kui kostja I oleks avaldanud TRle oma võlasuhte MKga, ei oleks TR kostja I teeneid

enam vajanud. Kui kostja I oleks selgitanud välja, milline on TR tegelik tahe Osa müügilepingu

õiguslikest tagajärgedest, sh selgitanud talle, et tema tegelik ettekujutus – Osa ajutine

ümbervormistamine ja hiljem tagasi vormistamine, praeguse lepingu sõnastuse järgi ei täitu,

oleks TR tehingust keeldunud.

31. Ükski tõend ei kinnita, et TR tõesti sai Osa müügilepingu tegelikest õiguslikest

tagajärgedest aru või, et ta tõesti sooviski 1250 euro eest Osa ära anda. Kostja I rikkus käsundit

täites kohustusi (huvide konflikti vältimise kohustus, kliendile selgituste andmise kohustus,

kliendile varalise kahju tekkimise ärahoidmise kohustus), hagejale tekkis varaline kahju (hageja

jäi ilma 498 750 eurost) ning kohustuste rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on

põhjuslik seos (kui kostja I oleks oma käsundisaaja kohustusi täitnud korrektselt, ei oleks hageja

Osa müügilepingu tehingusse läinud ja hagejal oleks jätkuvalt Osa omand olemas).

Vastustaja seisukoht

32. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja

väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

34. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

35. Praeguse asja lahendamisel omavad tähtsust järgmised vaidlustamata ja tõendatud asjaolud:

-

hageja juhatuse liige on TR (kd I tl 13–15 pöördel);

-

MK hoidis TR palvel talle kuulunud OÜ Luderitz (kd I tl 16–17) kaudu TR varakogumit;

2-22-1528

-

hageja kuulus kuni 24.10.2019 OÜ-le Luderitz (kd I tl 13–15pöördel);

-

TR pöördus detsembris 2018 kostja I poole eesmärgiga vormistada OÜ Ludertiz osa tema

näidatud isikule (kd I tl 68);

-

hagejale kuulus kuni 31.01.2019 Lamesa Kapital OÜ 50% Osa (kd I tl 20–21 pöördel) ja

Nõue Lamesa Kapital OÜ vastu (kd I tl 25–26);

-

Lamesa Kapital teine 50% Osa kuulus King Invest OÜ-le, mis kuulus MKle (kd I tl 22–24);

-

31.01.2019 tehti tehingud, millega

o MK võõrandas Luderitz OÜ TR tütrele kuuluvale OÜ-le Revaldus (kd I tl 16–17;

18–19 ja kd II tl 61–62);

o hageja võõrandas Osa ja Nõude Randburg Runners OÜ-le (kd I tl 82–84 ja tl 80);

-

Randburg Runners OÜ kuulus MKle (kd I tl 71–72).

36. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja, Randburg Runners OÜ ja kostja II,

kes tegutses kostja I kaudu, sõlmisid jaanuaris 2019 käsunduslepingu tunnustele vastava

õigusabi teenuse osutamise lepingu. Lepingu sisuks oli valmistada ette tehingud, millega MK

võõrandab Luderitz OÜ osa TR tütre firmale Revaldus ning hageja võõrandab Osa ja Nõude

Randburg Runners OÜ-le. Samuti tuvastas maakohus, et advokaadile antud käsundi sisuks ei

olnud Osa edasi andmine Randburg Runners OÜ-lt kolmandale isikule. Maakohus ei ole nende

asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud ja hageja ei ole maakohtu poolt nende

asjaolude tuvastamist ka vaidlustanud. Ringkonnakohus lähtub seega maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas kostjad, s.o

advokaadibüroo ja õigusteenust osutanud advokaat, vastutavad kahju eest, mis hagejale kui

kliendile väidetavalt tekkis, kui ta võõrandas Osa Randburg Runners OÜ-le 1250 euro eest.

37. Maakohus

selgitas

pooltele

05.04.2023

kohtuistungil

kohalduvat

õigust

ja

tõendamiskoormist. Kohalduva õiguse üle poolte vahel vaidlust ei olnud. Hageja nõude

õigusliku kvalifikatsiooniga nõustub ka ringkonnakohus. Kliendi ja advokaadi vahelisele

õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted (VÕS § 619 jj) ja olukorras, kus klient nõuab

advokaadilt õigusteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb analüüsida järgmist

(vt ka RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 13):

-

kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1);

-

kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine on

VÕS § 103 järgi vabandatav;

-

kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

38. Seega pidi hageja esmalt esile tooma ja tõendama selle, et kostja I õigusteenust osutava

advokaadina on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Käsundisaaja üldised kohustused

on sätestatud VÕS §-s 620, mille esimese lõike kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi

täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama

paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja

võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja

varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi

täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma

oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke

juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. VÕS § 621 lg 3 sätestab, et kui juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida

2-22-1528

juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja

käsundiandja ei muuda juhiseid. VÕS § 621 lg 4 sätestab, et käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621

lg-tes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse

hiljem heaks. VÕS § 623 lg 1 sätestab, et kui käsundi esemeks on tehingu tegemine, võib

käsundisaaja olla ühel ajal käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise

poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud.

39. Vaidlustamata asjaoludel valmistas kostja I ette hagejale kuulunud Osa võõrandamise

tehingu dokumendid ja broneeris tehinguaja notaris. Hageja heidab kostjale I ette tegutsemist

huvide konfliktis, Osa võõrandamise tehingu kahjulikkusele tähelepanu juhtimata jätmist ja

hageja varakogumi säilimise kohustuse täitmata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme

rikkunud. Maakohus viis läbi nõuetekohase eelmenetluse ja arutas pooltega piisavas mahus nii

faktilisi asjaolusid, tõendamiskoormist kui ka õiguse kohaldamisega seonduvat. Maakohus on

oma otsuses piisava põhjalikkusega ja tõenditele tuginedes põhjendanud oma järeldusi selle

kohta, et kostja I ei ole õigusteenuse osutamisel oma kohustusi rikkunud. Hageja tugineb oma

apellatsioonkaebuses valdavalt sellele, et maakohus on asja lahendamisel tõendeid ebaõigesti

hinnanud ja et esitatud tõendite baasil tuleb teha asjas teistsugune otsus. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus

järgmist.

40. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole asja lahendamisel

arvestanud hageja poolt tõendina esitatud TR ja kostja I e-kirjavahetust perioodist 27.10.2021–

02.11.2021 (kd I tl 188-189). Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 tulenevat kohustust

analüüsida otsuses kõiki tõendeid ja tõendiga arvestamata jätmise korral seda põhjendada. See

ei anna aga alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna tõendiga arvestamata jätmine ei ole viinud

ebaõigete järelduste tegemiseni. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tegemist on olulise ja keskse

tähtsusega tõendiga, millest nähtuvate asjaolude tõttu on erinevalt maakohtust võimalik leida,

et kostja I on oma kohustusi rikkunud. Hageja esitas kirjavahetuse koos hagiavaldusega, et

tõendada oma väidet selle kohta, et kostja I asus alates sügisest 2021 TRle väitma, et MK ei

oleks olnud nõus OÜ-d Luderitz TRle ilma Osa müügilepingut sõlmimata tagastama.

Apellatsioonkaebuses selgitab hageja, et tõendist tuleneb see, et kõik asjaosalised said

planeeritavatest tehingutest erinevat moodi aru ja kostja I rikkus oma kohustusi, kui jättis poolte

tegeliku tahte välja selgitamata.

41. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu väitega, nagu oleks kostja I jätnud poolte

tegeliku tahte välja selgitamata. Hageja kinnitas soovi Osa 1250 euro eest võõrandada nii

29.01.2019 protokolli allkirjastamisega (kd I tl 22–22p), kui ka müügilepingu sõlmimisel notari

juures (kd I tl 82–84). Seega ei ole õige ka etteheide, nagu ei kinnitaks ükski tõend, et hageja

soovis ka tegelikult Osa 1250 euro eest võõrandada. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega

esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et tehing ei oleks selle ettevalmistamise ja tegemise

ajal vastanud tema tegelikule tahtele ja et kostja I pidi seda mõistma. Seda järeldust ei muuda

hageja viidatud e-kirjavahetus ajavahemikust 27.10.2021–02.11.2021. Tegemist on ligi kolm

aastat pärast tehingute tegemist toimunud kirjavahetusega, milles kostja I selgitab, et tema

mäletamist mööda oli Luderitz OÜ tagasi võõrandamise tingimus Osa ja Nõude võõrandamine

ning märgib, et temal ei olnud võimalik sundida MK sõlmima dokumente teistel tingimustel,

millega ta ise nõus oli. Ajalist aspekti, samuti varsti pärast tehingu tegemist TR ja MK vahel

kujunenud konflikti, millesse kaasati ka kostja I, arvestades ei ole kirjavahetusest võimalik teha

lõplikke järeldusi kostja I teadmise kohta jaanuaris 2019. Arvestades talle antud käsundi sisu ei

oma aga olulist tähtsust ka see, kas Osa ja Nõudega seotud tehingud olid Luderitz OÜ tehingu

2-22-1528

tingimus või mitte, kuna kõik need tehingud olid kostjale I antud käsundi sisu ja kõik need

tehingud ka tehti, sh hageja poolt isiklikult. Arvestades hageja enda kinnitust selle kohta, et Osa

ja Nõude tehingud ei olnud tegelikult Luderitz OÜ tehinguga seotud, ei saanud kostja I väidetav

ekslik arusaam, kui see ka esines, hageja poolt Osa võõrandamistehingu tegemist mõjutada.

Seega ei ole kirjavahetusest võimalik järeldada, et kostja I oleks olnud ja millisel viisil ta oli

õigusteenuse osutamisel hooletu. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu järelduste vastuolu

hageja viidatud kirjavahetusega.

42. Hageja omistab apellatsioonkaebuses ebaproportsionaalselt suur tähtsust küsimusele, mis

vormis ja millal toimus TR ja MK ühine sõnavõtt kostjale I seoses Osaga käsundi andmisel.

Õiged ei ole etteheited, nagu oleks maakohus jätnud need asjaolud ebaõigesti välja selgitamata.

Selle üle, et kostjale I anti käsund vormistada erinevad tehingud, sh valmistada ette Osa

müügitehing ja broneerida aeg notaris, pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejal

ei olnud vastuväiteid kostja I poolt ette valmistatud lepingudokumentidele. See, et advokaadi

poole pöördutakse ühe sooviga, kuid protsessi käigus teenuste maht muutub, ei ole ebatavaline

ega taunitav. Hageja rõhutab, et tema pöördus kostja I poole detsembris 2018 üksnes

Luderitz OÜ tagasivormistamiseks, kuid sellest ei saa teha hageja soovitud järeldust, nagu oleks

kostja I rikkunud õigusteenuse osutamisel oma kohustusi, kui ta valmistas ette ka need

tehingud, mille ettevalmistamist paluti temalt jaanuaris 2019.

43. Hageja väide, et ta ei saanud aru, et ta müüb 1250 euroga Osa jäädavalt ära, ei ole usutav.

Isegi kui see väide vastab tõele, ei ole see etteheidetav kostjale I. Müügilepingu esmased

tagajärjed, s.o eseme omandist ilma jäämine kokku lepitud ostuhinna vastu, ei saanud tulla

hageja seaduslikule esindajale üllatusena. Hageja väidetest ei ole ka aru saada, mida kostja I

hagejale müügilepingu tagajärgede kohta veel täiendavalt seletada oleks saanud. Arvestades

hagiavalduses kirjeldatud tehingu tegemise asjaolusid, ei olnud hagejal võõrandamistehingu

tagajärgedest ebaõiget ettekujutust ja ei ole usutav, et ta oleks selle kostjalt I müügilepingu

otseste tagajärgede kohta saadud täiendava selgituse alusel jätnud tegemata. Hageja enda väitel

soovis ta müügilepingu sõlmida, kuid uskus, et MK tagastab talle osa hiljem. Asjaolu, et MK

Osa tagasivõõrandamise väidetavat suulist kokkulepet ei täida, ei ole aga etteheidetav kostjale

I. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et hageja väide, nagu oleks kostja I

tagasiloovutamise kokkuleppest teadnud, on tõendamata. Meelevaldne on apellatsioonkaebuse

järeldus, justkui oleks maakohus seejuures pidanud asja lahendamisel kõige olulisemaks

asjaolu, et kostja I ei viibinud TR ja MK vahel kokkulepete sõlmimise ajal ruumis. Maakohus

on hinnanud tõendeid kogumis. Samas ei ole hageja ka väitnud, et Osa väidetav

tagasiloovutamise kokkulepe oleks olnud kostjale I antud käsundi osa või et kostja I oleks

teadnud, et MK väidetavat kokkulepet täita ei plaani.

44. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tõendamata on kostja I tegutsemine huvide konfliktis ja

sellega kahju tekitamine. Huvide konflikt tähendaks seda, et kostjal I oleks olnud huvi tehingu

tegemise vastu ühel või teisel viisil, kuid praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid esile toodud

ega tõendatud. Ainuüksi sellest, et kostjal I oli MKga laenusuhe, millest ta klienti ei teavitanud,

ja ta nõustas tehingu mõlemaid pooli, ei saa järeldada, et kostja I tekitas hagejale sellega

varalise kahju. Hageja ei ole väitnud, et kostjal I oleks olnud laenu teenindamisega probleem

või et tal oleks mingil põhjusel olnud alust valmistada tehinguid ette MK huvidest lähtudes.

Huvide konflikti ei saa järeldada ka sellest, et Osa võõrandamistehing toimus nominaalhinnaga.

Tegemist ei ole ebatavalise tehinguga ja kui see oleks olnud ebatavaline, oleks hageja seaduslik

esindaja seda märganud. Samas ei ole hageja esile toonud kostja I rolli tehingu tingimuste või

hinna kujunemise juures. Hageja väitel toimus tehing MK ette antud tingimustel ja ta tegi

tehingu ise. Kostja I hagejat tehingu tegemisel ei esindanud. Isegi, kui õige oleks väide, et TR

2-22-1528

oleks laenusuhtest teades loobunud kostja I teenustest, ei saa sellest aga järeldada, et ta ei oleks

Osa tehinguid nendel tingimustel ikkagi teinud.

45. Õige ei ole ka etteheide, nagu oleks maakohus seadnud advokaadi hoolsusstandardi liiga

madalale. Hoolsusstandardi ulatus sõltub advokaadile antud käsundi sisust, mis seisnes antud

juhul tehingute ettevalmistamises ja kliendist, s.o antud juhul äriühingute kogenud juhatuse

liikmed. Ka äriühingu juhatuse liikmetele endale kehtib hoolsusstandard ühingu juhtimisel ja

tehingute tegemisel.

46. Hageja palub oma apellatsioonkaebuses, et kohus ei arvestaks MK poolt vande all antud

ütlustega, kuna MK on asjast huvitatud isik ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. TsMS § 238

lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on

ilmselt ebausaldusväärne. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et MK ütlused on

ebausaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata. Kuigi MK on vaidlusega seotud, ei ole ta

käesolevas menetluses asjast huvitatud isik. Antud menetlusest ei teki talle õigusi ega kohustusi.

Tema vaidlusega seotus võib küll mõjutada ütluste kui tõendi väärtust, kuid ei muuda ütlusi

iseenesest ebausaldusväärseks. Maakohus hindas MK ütlusi kogumis teiste tõenditega ja leidis,

et need on usaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub sellega. Samas märgib ringkonnakohus,

et kuna maakohus hindas MK ütlusi kogumis teiste tõenditega, ei võimaldaks ainuüksi MK

ütluste kõrvale jätmine asuda seisukohale, et hagi tuleks rahuldada. Maakohus hindas asja

lahendamisel vastukaaluks ka väidetava kokkuleppe teise poole, s.o TR antud ütlusi.

47. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja I osutatud õigusteenus oleks olnud ebakvaliteetne, et ta ei oleks olnud temale

antud ülesande täitmisel hoolas ja lojaalne ning oleks põhjustanud mõne kohustuse rikkumisega

hagejale 498 750 eurot kahju tekkimise. Ringkonnakohus märgib veel, et hageja väited on

olnud vastuolulised ja muutuvad. Ebaselgeks jääb, mida ta peab endale tekkinud kahjuks, mille

eest just kostjad vastutavad. Hageja on kirjeldanud nii kahju, mis on tekkinud TR perekonnale,

s.o mitte hagejale, kuid selgitanud ka, et kahju on hageja vara negatiivne diferents, s.o et ta

müüs 500 000 eurot maksva Osa 1250 euro eest. Samas on hageja kirjeldanud kahjuna ka seda,

et MK keeldus Osa tagasi loovutamisest ja ringkonnakohtu istungil märkis hageja, et kahju

seisneb Osa omandiõiguse kaotuses (kd IV tl 79 pöördel ajamärk 00:18:29). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldustega, et kostja I ei ole rikkunud oma kohustusi, mis oleksid kaasa

toonud hageja kirjeldatud tagajärjed. Hageja kirjeldab põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja

tekkinud kahju vahel üksnes üldsõnaliselt. Kuigi hagejal on kostjale I etteheiteid seoses sellega,

mida viimane oleks pidanud müügilepingu sõlmimise ettevalmistamisel selgitama, ei ole hagis

esile toodud asjaolusid arvestades selge, et kostja I mingite selgituste andmine või andmata

jätmine oleks olnud põhjuslikus seoses sellega, et hageja Osa võõrandas ja et ta võõrandas selle

1250 euroga, aga mitte mingi muu hinnaga. Kuigi hageja on esitanud selle kohta menetluses

vastuolulisi seisukohti, kinnitas ta ringkonnakohtu istungil ka ise, et kostja I ei pidanudki Osa

väärtust kindlaks tegema (kd IV tl 80 ajamärk 00:43:41).

48. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ainuüksi see, et hageja maakohtu poolt

tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsus tühistada. Eeltoodust

tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

49. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

2-22-1528

50. Kostjad osalesid kohtumenetluses isiklikult ja kinnitasid 25.04.2024 ringkonnakohtu

istungil, et ei soovi menetluskulude nimekirju esitada. Hüvitatavaid kulusid ei nähtu ka asja

materjalist. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu

kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)