2-17-16389/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-16389

Kohtuasi

Osaühing Krivest hagi X vastu 5400 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Krivest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Krivest

(registrikood 11069259, aadress Vabaõhumuuseumi tee

4/1 Tallinn, 13522 Harju maakond), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tanel Kalaus (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur

Knjazev (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks X hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult

Krivest X kasuks välja menetluskulud 425 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus

määrus, millega jätta X menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

425 eurot ületavas osas. Jätta Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus muus osas

muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 425 eurot.

2.2. Välja mõista Osaühingult Krivest X kasuks 425 eurot menetluskulude katteks.

2.3. Välja mõista Osaühingult Krivest X kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurot)

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Osaühing Krivest määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-17-16389

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Krivest (hageja) esitas 02.11.2017 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5400 eurot ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 30.11.2021 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

25.03.2022 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning

menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. 26.09.2022 Riigikohtu määrusega jäeti

hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda. Otsused jõustusid Riigikohtu määrusega 26.09.2022.

2. Kostja esitas 10.11.2021 avalduse kohaselt menetluskulude nimekirjad 27.12.2019

maakohtule, 04.09.2020 ringkonnakohtule ja 22.03.2021 Riigikohtule. Lisaks 10.11.2021,

12.11.2021 ja 08.03.2022 täiendavad menetluskulude nimekirjad. Kostja kinnitas, et kõik

menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas ning taotles menetluskulude

hüvitamist koos käibemaksuga, kinnitades, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS S 174

Ig 10).

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja palus kostjat kohustada esitama

menetluskulusid tõendavad dokumendid, kuna kostja 20.11.2017 menetlusdokumendi kohaselt

ei ole tal käesolevaks hetkeks menetluskulusid ja nende kandmise kohustust tekkinud, sest ta

on advokaadibürooga COBALT sõlminud tulemustasu kokkuleppe, mille edasilükkav tingimus

ei ole saabunud. Lisaks ei vasta menetluskulude nimekirjad TsMS § 176 nõuetele, kuna kostja

ei ole kinnitanud, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ka on kostja

lepingulise esindaja õigusteenus tunnihindadega 180 või 160 eurot, millele lisandub käibemaks,

põhjendamatult kõrge ning ebamõistlik. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni

153 eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14).

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus tegi 17.05.2023 määruse, millega määras kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 11 804,87 eurot ning mõistis need hagejalt kostja kasuks koos viivistega

menetluskuludelt (11 804,87 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-

le 1 ning § 175 lg-le 1.

6. X on tasunud 27.12.2021 riigilõivu 425 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades

hagi hinda, oli tasutud riigilõiv kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

2-17-16389

(RLS) §-ga 59 lg 1 ja Lisaga 1, seega on X kulutus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel

summas 425 eurot olnud vajalik ja põhjendatud.

7. Hageja taotluse osas, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 nõuetele, kuna

X ei ole kinnitanud, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, märkis kohus,

et kostja on siiski kinnitanud, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas

asjas. Nii nähtuvad vastavad kinnitused toimiku materjalides (III kd, tl 26, 63, IV kd, tl 23, 67).

8. Hageja on esitanud omapoolsed vastuväited X poolt esitatud menetluskulude nimekirjadele

03.01.2020, 31.01.2020, 11.09.2020 ja 25.03.2021. Hageja jäi oma 18.11.2021 esitatud

vastuväites kõigi nimetatud vastuväidete juurde ja palus lugeda, et on samad vastuväited

esitanud ka X 10.11.2021 täiendavale menetluskulude nimekirjale. Hageja on palunud kohtul

läbivalt jätta kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

9. Hageja oma 18.11.2021 esitatud vastuväites palus kohtul kohustada Xt esitama

menetluskulusid tõendavad dokumendid, kuna X on sõlminud oma esindajatega edasilükkava

tingimusega tulemustasu kokkuleppe, mille tingimus ei ole veel saabunud ning millest

tulenevalt ei esitata Xle õigusabi eest arveid. Hageja on oma vastuväidetes läbivalt leidnud, et

Xl ei ole tegelikult menetluskulude tasumise kohustust tekkinud. Isegi, kui Xl on tulemustasu

kokkuleppest tulenevalt menetluskulude tasumise kohustus tekkinud või see kohustus tekib

tulevikus, ei ole konkreetne tulemustasu kokkuleppe edasilükkav tingimus seotud käesoleva

tsiviilasjaga, mistõttu ei saa vastava kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada

käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Kostja on mh 24.01.2020 märkinud, et on

sõlminud Advokaadibürooga COBALT osatasu (nn tulemustasu) kokkuleppe (AdvS § 61 lg 1

p 3), mis on sõltuvuses advokaadi töö tulemustest (AdvS § 61 lg 3). Tulemustasu kokkuleppe

alusel ei väljasta büroo avaldajale ajatasu ehk tunnitasu (AdvS § 61 lg 1 p 1) alusel arveid.

Kostjal on kohustus tasuda õigusabi eest tasu. Büroo nõue ei ole veel sissenõutav, sest arve

väljastatakse pärast kliendilepingus kokkulepitud töötulemuse saavutamist.

10. Kohus nõustus kostjaga selles (vastavalt 30.12.2021 dokumendis esitatule), et kehtiva

kohtupraktika järgi ei pea tsiviilmenetluses olema isik menetluskulusid reaalselt kandnud, et

saaks menetluskulusid kindlaks määrata ja välja mõista. Nii on ka Riigikohus leidnud, et

lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on

need kulud kandnud. Menetlusosaline ei pea tõendama, et õigusteenuse eest on esindajale

makstud. Seega ei ole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (RKTKm

3-2-1-65-13 p 18). TsMS § 176 lg 6 järgi peab õigustatud pool kohtu nõudmisel tõendama

õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 3-2-1-154-15 p 11). Kohus võib TsMS

§ 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid

dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui

menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib

eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab

kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata

(vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu,

mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades tehtud toiminguid ei ole

tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja ei ole nimetatud mahus õigusabi osutanud.

Kostja on andnud kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kohtu

hinnangul saab kostja menetluskulu rahalise suuruse kindlaks määrata ning sellekohase

otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal, mistõttu

ei nõua kohus praegusel juhul kostjalt menetluskulusid tõendavad dokumente, jättes hageja

sellekohase taotluse rahuldamata.

2-17-16389

11. Kostjat esindas lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev. Esindajast

vandeadvokaadi tunnitasu on olnud tunnihindaga 160 eurot ja 180 eurot maakohtus, 185 eurot,

190 eurot ringkonnakohtus ja Riigikohtusja ning asja teistkordsel läbivaatamisel 190 eurot, 220

eurot maakohtus ja 220 eurot ringkonnakohtus. Kohus hindas esindaja tunnitasu eraldi vastavalt

esitatud menetluskulude nimekirjale. Kokkuvõttes määras kohus kostja X põhjendatud ja

vajalikuks menetluskuluks 11 804,87 (3456+336+888+3078+51,27+3995,60) eurot ning

mõistis selle vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja, märkides, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude

tasumiseni.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, välja arvatud osas,

milles kostja menetluskulude suuruseks määrati 425 eurot st riigilõiv apellatsioonkaebuse

esitamisel

ja

teha

uus

määrus,

millega

jätta

kostja

taotlused

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata, välja arvatud summas 425 eurot; alternatiivselt tühistada

maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule teises koosseisus.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel jätnud hageja

esitatud seisukohad olulises ulatuses käsitlemata, tuvastanud asjaolusid ebaõigesti ja andnud

tõenditele ebaõige hinnangu. Hageja vaidlustab määruse täies ulatuses osas, millega kostja

taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldati kostja esindajate kulu osas.

14. Kohus on määruses ekslikult leidnud, et olukorras kus kostjal ei ole esindajate kuludega

seonduvalt menetluskulusid ega nende kandmise kohustust tekkinud, on võimalik vastavad

menetluskulud kindlaks määrata. Maakohus ei arvestanud sellega, et kostja enda poolt avaldatu

kohaselt ei ole temal esindajate tasudega seonduvaid menetluskulusid ega ka nende kandmise

kohustust käesolevaks hetkeks tekkinud. Nimelt on kostja sõlminud advokaadibürooga

COBALT tulemustasu kokkuleppe, mille edasilükkav tingimus ei olnud määruse tegemise

hetkeks ega ole ka praeguseks saabunud. Maakohus ei saanud määrust tehes lähtuda TsMS §

218 lg 1 p 1 kirjeldatud eeldusest, kuna asjas on tõendatud, et õigusteenuse tasumise kohustust

kostjal ei olnud. Õigusabikulude vastaspoole kanda jätmiseks tuleb kohtul tuvastada, et poolel

on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

15. Kostja oma 24.01.2020 menetlusdokumendi punktis 2.5 selgitanud, et on sõlminud

Advokaadibürooga COBALT edasilükkava tingimusega tulemustasu kokkuleppe, mille

tingimus ei ole veel saabunud ning sel põhjusel ei väljasta Advokaadibüroo COBALT kostjale

ajatasu ehk tunnitasu alusel arveid. Seejuures on oluline, 24.01.2020 menetlusdokumendi

punkti 2.6 kohaselt ei toimu kostja poolt Advokaadibürooga COBALT sõlmitud kokkuleppe

alusel menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude tasumist ajatasuna – menetluskulude

arvutamine toimub hoopis muudel alustel ning juhul, kui tingimus ei saabu, siis mingit

menetluskulu tasuda ei tule.Kostja on selgitanud, et tulemustasu kokkuleppes on

edasilükkavaks tingimuseks tulemuse saavutamine ehk kostjale kuuluva Krivesti osaga seotud

väärtuse saamine, sh nt hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud väidetava kahju

hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-18-18916.

16. Kostja esindaja kinnitas teises samade poolte vahel aset leidnud tsiviilasjas nr 2-16-11216

06.08.2020 ja 28.01.2021 esitatud menetlusdokumentides, et vastav tulemus nimetatud

menetlusdokumentide esitamise hetkel saabunud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas oma

05.03.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-16-11216, et määruse tegemise hetkel ei olnud kostjal

2-17-16389

menetluskulude kandmise kohustust tekkinud ning lepingulise esindaja kulusid ei saanud

menetluskuluna välja mõista. Sarnasele seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus ka

varasemas 25.05.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11250 tehtud jõustunud kohtuotsuses. Vastavad

lahendid on asjakohased ka praegusel hetkel, kuna faktilistes asjaoludes ei ole mingit sisulist

muutust toimunud. Kostja ei ole üheski menetluskulude taotluses ega ka mujal andnud teada,

et viidatud olukord oleks muutunud. Samuti ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid, millest

nähtuks tegelik menetluskulude tasumise kohustus. Tsiviilasi 2-18-18916 on veel pooleli.

17. Kostja poolt Advokaadibüroole COBALT väidetava tasu maksmise kohustuse tekkimine

ehk kokkulepitud tulemuse saavutamine on äärmiselt ebatõenäoline. Kostja enda selgituste

kohaselt tekib Advokaadibürool COBALT õigus esitada arved ja kostjal kohustus tasuda

nimetatud õigusteenuse eest siis ja ainult siis, kui saavutatakse kokkulepitud tulemus. Vaidlust

ei ole selles, et viidatud lõpptulemus antud hetkeks saabunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt oleks

maakohtul tulnud arvestada, et kostjal ei ole õigusabikulude tasumise kohustust tekkinud.

Hageja

möönab,

et

Riigikohtu

praktika

kohaselt

ei

pea

menetluskulud

nende

kindlaksmääramiseks tasutud olema. Samas peab õigusabi eest tasumise kohustus olema

tekkinud.

18. Väidetava tulemustasu kokkuleppe kohaselt tasu maksmise kohustuse tekkimise

edasilükkavaks tingimuseks on hageja osaga seotud väärtuse saamine kostja poolt, sh hageja

enamusosanike poolt kostjale põhjustatud väidetava kahju hüvitamine. Käesolev tsiviilasi ei ole

mingilgi viisil eeltoodud eesmärgiga seotud ega aita vastava tulemuse saavutamisele kaasa.

Seega, isegi kui viidatud tulemustasu kokkuleppe alusel mingi tasu maksmise kohustus on

tekkinud või tulevikus tekib (mida hageja ei mööna), ei oleks saanud maakohus vastava

kokkuleppe alusel käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kindlaks määrata, kuna selle alusel

tekkiv kulu ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud.

19. Maakohus on määruses jätnud ekslikult tähelepanuta, et kostja selgitused viitavad, et tegelik

tasukohustus ei ole selle tekkimisel seotud advokaadibüroo tunnihinna või kulutatud ajaga.

Seetõttu ei saa kostja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid pidada kostja

menetluskuludeks. Kostja poolt varem esitatud selgitustest võib aru saada, et isegi siis, kui

Advokaadibüroo COBALT suudaks kokkuleppes sätestatud tulemuse saavutada, toimuks

õigusteenuse eest tasumine muul viisil kui Advokaadibüroo COBALT tavapäraste tunnitasude

ja reaalsete töötundide alusel arvutatuna. Nimelt on kostja oma 20.11.2017 menetlusdokumendi

punktis 5.7 selgitanud, et tulemustasu kokkuleppe alusel peab klient niikuinii tulemuse

saabumisel büroole õigusabi eest tasuma ja seda tavaliselt ka palju suuremas ulatuses kui seda

tuleks tunnitasu alusel maksta. Olukorras, kus ei ole teada, millises tasus on kostja ja

Advokaadibüroo COBALT kokku leppinud, ei ole kohtul võimalik kostja poolt esitatud

suvaliste andmete pinnalt anda hinnangut, millises ulatuses on sellised hüpoteetilised kulud

vajalikud ja põhjendatud.

20. Maakohus on ekslikult jätnud arvestamata hageja seisukohaga, et lisaks puudub alus

menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuna kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri ei

vasta TsMS § 176 nõuetele, kuna menetluskulude taotlustes seaduses nõutud kinnituse asemel

on kostja andnud vaid kinnituse, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas

asjas. Hageja hinnangul tuleb TsMS § 176 lg 4 ja 5 tõlgendada koosmõjus selliselt, et

menetluskulude kandmist (mitte seda, et menetluskulud on kohtuasjaga seotud) tuleb kinnitada

igas kohtuastmes ja igakordsel kulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel. See tähendab, et

kostjal ei ole TsMS-le vastavat menetluskulude taotlust esitanud ning maakohus ei oleks

tohtinud neid kindlaks määrata.

2-17-16389

21. Kohus on kostja lepingulise esindaja kulud ka sisuliselt põhjendamatult suures ulatuses

kindlaks määranud. Määrusega kindlaks määratud õigusteenuse osutamise ajaline maht on

paisutatud. Lisaks on esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Menetluskulude nimekirjast

nähtub, et kostja lepingulised esindajad on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 130 kuni 220

eurot, millele lisandub ka käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153

eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodust tulenevalt maakohus

põhjendamatult aktsepteerinud tunnihindu kuni 190 eurot. Kohtu vastav arutluskäik ja

põhjendused ei ole jälgitavad.

22. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on õigesti kohtupraktikale viidates

leidnud, et menetluskulude kandmist ei pea tõendama. Riigikohus on isegi samade poolte

vahelises vaidluses leidnud, et tulemustasu alusel on menetluskulude kindlaksmääramine

iseenesest võimalik (RKTKo, 23.05.2018, 2-16-9415 p 28). Poolte vahel ei ole vaidlust, et

kostjal on tingimuslik lepingulise esindaja kulude kandmise kohustus. Oleks äärmiselt

ebaõiglane jätta kostja lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata, kuna tingimuse

saabumisel tekib kostjale kahju, mille võrra hageja alusetult rikastub, kui ta vabaneb täielikult

kulude hüvitamise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 425 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja

kasuks välja mõistmiseks 425 eurot ületavas osas rahuldamata. Hageja määruskaebus

rahuldatakse selle põhinõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

24. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse

seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud so osas, milles maakohus määras kostjale

hüvitatavate menetluskuludena kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud

summas 11 379,87 eurot. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, milles temalt

mõisteti kostja kasuks välja riigilõiv summas 425 eurot. Selles osas on vaidlustatud määrus

TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas (vt RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema

astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm

09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos

sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus

maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.

2-17-16389

26. Nõustuda saab esmalt selle määruskaebuse väitega, et maakohus on kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel tuvastanud asjaolusid ebaõigesti ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu.

27. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja on

andnud kinnituse, et kõik tema menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu, arvestades, et mitte üheski menetlusdokumendis,

milles kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja/või selgitanud

nendega seonduvat (II kd, tlk 1-6, III kd, tlk 25-26, 40, 42-43, 63, 91, IV kd tlk 23-24, 29, 40-

43, 67-68), ei sisaldu TsMS § 176 lg 5 järgset kinnitust, et kõik kohtule menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Kostja on esitanud kinnituse, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas

asjas. Maakohus on seega ebaõigesti tuvastanud, et kostja menetluskulud on kantud.

28. Nõustuda saab ka selle määruskaebuse väitega, et maakohtul tulnuks arvesse võtta, et

kostjal ei ole esindajate tasudega seonduvaid menetluskulusid ega nende kandmise kohustust

tekkinud.

29. Nii on kostja oma esimeses menetlusdokumendis (20.11.20217 esialgne vastus hagile),

milles taotles menetluskulude väljamõistmist nn järelmenetluses selgitanud, et on sõlminud

Advokaadibürooga COBALT tulemustasu kokkuleppe (AdvS § 61 lg 1 p 3), mis on sõltuvuses

advokaadi töö tulemustest (AdvS § 61 lg 3). Tulemustasu kokkuleppe alusel ei väljasta büroo

avaldajale ajatasu ehk tunnitasu (AdvS § 61 lg 1 p 1) alusel arveid. Kostjal on kohustus tasuda

õigusabi eest tasu. Büroo nõue ei ole veel sissenõutav, sest arve väljastatakse pärast

kliendilepingus kokkulepitud töötulemuse saavutamist. Kostja ei pea õigeks avalikustada

sõlmitud kliendilepingut, kuna see on oma olemuselt konfidentsiaalne (vt AdvS § 43 lg 2 ja

AdvS § 45). Kostjal on edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu.

Tulemuseks on kostjale kuuluva osaga hagejas seotud väärtuse saamine, sh nt hageja

enamusosanike poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub

tsiviilasjas 2-16-18531. Kostjale õigusteenuse eest arve esitamine on sõltuvuses ühest

konkreetsest Harju Maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast (II kd, tlk 4-5).

30. Analoogse taotluse on kostja koos eeltoodud selgitustega esitanud 30.12.2021

apellatsioonkaebuses (IV kd, tlk 43). Edasises menetluses, sh käesolevas menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ja määruskaebemenetluses ei ole kostja kohtutele teada andnud,

et viidatud olukord oleks muutunud.

31. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus peab õigusabikulude hüvitamise (menetluskulude

kindlaksmääramise) määruses, sõltumata sellest, kas ta kohaldas TsMS § 176 lg 6 esimest

lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. See tähendab mh

selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud

õigusabikulusid maksma (vt RKTKm, 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Samale seisukohale, et

õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja

et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik

menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista, asus kõrgem kohus ka kostja poolt

määruskaebemenetluses viidatud kohtuasjas, milles sedastati, et menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramine on iseenesest võimalik ka juhul, kui menetlusosaline on sõlminud

teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe. (vt RKTKm 23.05.2018, 2-16-9415,

p 28 ja 29).

32. Eeltoodust tulenevalt on väär see maakohtu käsitlus, et käesoleval juhul sai kostja

õigusabikulude rahalise suuruse kindlaks määrata üksnes menetluskulude nimekirjade ja

2-17-16389

toimiku materjalide põhjal tuginedes eeldusele, et kostjal on tekkinud õigusteenuse eest

tasumise kohustus tulenevalt asjaolust, et teda esindas vandeadvokaat. Maakohtul tulnuks

kostjal õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamisel arvestada sellega, et kui

tulemustasu kokkuleppe sõlminud pool ei saa kuludokumente mõistliku aja jooksul kohtule

esitada, siis ei saa kohus tema menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata (vt RKTKm

23.05.2018, 2-16-9415, p 28).

33. Maakohus on jätnud ka tähelepanuta, et käesoleva tsiviilasja põhimenetluses on kostja

maakohtu 21.01.2020 kohtunõudele esitada õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimise

tõendid (III kd, tlk 40), 24.01.2020 endiselt vastanud, et ei pea õigeks avalikustada sõlmitud

kliendilepingut ning avaldanud, et ei saa tõendeid kohtule esitada, kuna tulemustasu

kokkuleppest tulenev büroo nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, sest tulemusena

käsitletakse kostjale kuuluva osaga osaühingus Krivest seotud väärtuse saamist, sh nt Xle

kahjuhüvitise väljamõistmist, mille menetlus toimub hetkel tsiviilasjas 2-18-18916. Vastusest

nähtuvalt on kostja eelviidatud Riigikohtu lahendis avaldatud seisukohtadega kursis (III kd, tlk

42-43). Vaidlust selle üle, et tsiviilasja nr 2-18-18916 menetlus on endiselt pooleli, ei ole.

34. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale ega tuvastada, et kostjal on

õigusabikulude tasumise kohustus tekkinud. Kostja enda selgituste alusel asub ringkonnakohus

seisukohale, et kostjal ei ole praegusel hetkel menetluskulude kandmise kohustust tekkinud

ning ei ole ka teada, kas kostjal üldse millalgi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindajakulu

kandmise kohustus tekib või mitte. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et vastavat kohustust

kostjal ei tekigi. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab

vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need

kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Kohtul tuleb

menetluskulude summaarse välja mõistmise küsimus Riigikohtu eelpooltoodud seisukohti

arvetades lahendada käesolevas lahendis praeguse ajahetke seisuga, millest tulenevalt ei saa

hagejalt kostja kasuks kostja lepingulise esindaja kulusid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt

jäävad kostja esitatud taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata.

Hagejal kuulub kostjale hüvitamisele üksnes riigilõiv summas 425 eurot, nii nagu maakohus

õigesti leidnud on ja millises osas on hageja nõus olnud ka menetluskulud kostjale hüvitama.

35. Arvestades et määruskaebus eelpool käsitletud väiteid arvestades selle põhinõude osas

rahuldatakse, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks

vastata muudele kaebuse väidetele.

36. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

37. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/