2-24-106587/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

20.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-106587;

Bondora AS hagi M.T.vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 8108,62 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress A.H.Tammsaare

tee 47, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

Arjakas (elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja

M.T.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx-x, xxxxx

xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.T.lt Bondora AS kasuks põhivõlgnevused:

lepingu nr BL4009258 osas 1156,91 eurot, lepingu BL2659639 osas 545,53 eurot,

lepingu nr BL3599155 osas 1499,23 eurot ja lepingu nr BL2934773 osas 1017,18 eurot;

mõista M.T.lt Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlgnevustelt (kokku 4218,85 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest

kuni võlgnevuste tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõuded.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid lepingu nr BL4009258, mille alusel hageja

andis kostjale laenu summas 1382 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 27,07%

aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 82 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 42,34%. hageja ja

kostja sõlmisid lepingu BL2659639, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1382

eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 9,9% aastas tagastamata krediidisummalt.

Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel

tasub kostja lepingutasu 82 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi

kulukuse määr lepingus on 21,05%. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu BL3599155, mille

alusel hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär

oli 9,46% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 20,56%. Kostja ja

hageja sõlmisid lepingu BL2934773, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2126

eurot. Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 13,67% aastas tagastamata krediidisummalt.

Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub

kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse

määr lepingus on 25,41%. Hageja hoiatas 11.01.2024 a saadetud teatisega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike

kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud

olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 13.02.2024

saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 10993,93 euro tasumist, mis

hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Hageja märgib, et poolte vahel

oli sõlmitud veel teisigi laenulepinguid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

lepingu 1 raames 1538,4 eurot, millest 1355,73 eurot on tagastamata krediidisumma, 120,83

eurot sissenõutavaks muutunud intress, 18,44 eurot lepingu haldustasu ning 43,4 eurot viivis.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 2 raames 1062,22 eurot, millest 981,1 eurot on

tagastamata krediidisumma, 31,39 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 18,44 eurot lepingu

haldustasu ning 31,29 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu 3 raames

2047,04 eurot, millest 1900,1 eurot on tagastamata krediidisumma, 58,56 eurot sissenõutavaks

muutunud intress, 28,36 eurot lepingu haldustasu ning 60,02 eurot viivis. Mõista kostjalt

hageja kasuks välja lepingu 4 raames 1854,74 eurot, millest 1696,66 eurot on tagastamata

krediidisumma, 75,33 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 28,36 eurot lepingu haldustasu

ning 54,39 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 27.03.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 27,07%, lepingu

2 raames 9,9%, lepingu 3 raames 9,46%, lepingu 4 raames 13,67% tagastamata

krediidisummalt aastas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, riigilõiv

700 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot ning

menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 26.03.2024, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

lepingutest nr BL4009258 (dtl 37-62), BL2659639 (dtl 63-93), BL3599155 (dtl 94-124) ja

BL2934773 (dtl 125-155), mille alusel sai kostja laenu kokku 6600 eurot (dtl 156-159).

Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1965,15 eurot (tl 165-182) ja lepingutasud kokku 416

eurot, krediidiandja ütles lepingud üles 13.02.2024 (dtl 160-164).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 7350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõte. Lepingu BL2659639

sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks 1000 eurot ning igakuisteks

kohustusteks 148 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et

kostja igakuine sissetulek oli 726,43 eurot ja igakuised kohustused olid 298,75 eurot. Hageja

on arvestanud elamiskuludeks 250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga puudusid kostjal

maksehäired. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille

igakuine kuumakse oleks olnud 33,90 eurot. Lepingu BL2934773 sõlmimisel märkis kostja

laenutaotlusel oma sissetulekuks 1000 eurot ning igakuisteks kohustusteks 148 eurot. Hageja

analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et kostja igakuine sissetulek oli

718,14 eurot ja igakuised kohustused olid 402,9 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks

250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga oli kostja osas avaldatud maksehäire, kuid see oli

lõpetatud kuni 6 kuud tagasi. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga

laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud 56,20 eurot. Lepingu BL3599155

sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks 1500 eurot ning igakuisteks

kohustusteks 148 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning selgus, et

kostja igakuine sissetulek oli 833,3 eurot ja igakuised kohustused olid 542,72 eurot. Hageja

on arvestanud elamiskuludeks 250 eurot. Laenutaotluse esitamise seisuga oli kostja osas

avaldatud maksehäire, kuid see oli lõpetatud kuni 6-12 kuud tagasi. Eeltoodut arvestades

leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine kuumakse oleks olnud

51,7 eurot. Lepingu BL4009258 sõlmimisel märkis kostja laenutaotlusel oma sissetulekuks

1500 eurot ning igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto

väljavõtet ning selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 1147,32 eurot ja igakuised kohustused

olid 555,57 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 344 eurot. Laenutaotluse esitamise

seisuga oli kostja osas avaldatud maksehäire, kuid see oli lõpetatud kuni 1-2 aastat tagasi.

Eeltoodut arvestades leidis hageja, et võib sõlmida kostjaga laenulepingu, mille igakuine

kuumakse oleks olnud 46,87 eurot (dtl 187-225).

12.Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49

lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7

neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes

juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule

ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on

jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe

kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. See viitab sellele, et kostjal oli

arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et

kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma

selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude

kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt

nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei

olnud kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud,

et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja

sissetulekuteks peretoetused 79,18 eurot ja töötasu vahemikus 392,36-630 eurot. Samuti

nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Bigbank AS-le, TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaalile, Credit 24, Bestcredit ja IPF Digital AS-le, sh on hageja ise kostjaga sõlminud

4 lepingut ajavahemikus 19.03.2022-10.09.2023.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

summas 6600 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 1965,15 ja lepingu tasusid kokku

416 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus lepingu nr BL4009258 osas 1156,91

eurot (1300-82-61,09), lepingu BL2659639 osas 545,53 eurot (1300-82-672,47), lepingu nr

BL3599155 osas 1499,23 eurot (2000-126-374,77) ja lepingu nr BL2934773 osas 1017,18

eurot (2000-126-856,82).

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

16.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud

seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõudeid kokku 4218,85 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates

lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevused: lepingu nr BL4009258 osas 1156,91 eurot, lepingu

BL2659639 osas 545,53 eurot, lepingu nr BL3599155 osas 1499,23 eurot ja lepingu nr

BL2934773 osas 1017,18 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik