2-22-14096/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-14096

Tsiviilasi

Aktiva

Finance

Group

OÜ

hagi

J.O.

vastu

põhivõlgnevuse

5360,41

eurot

ja

kõrvalnõuete

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8625,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva Porfolio

(kustutatud

06. novembril

2023)

üldõigusjärglane)

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: J.O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses ja

registris Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3 ja 6, § 442)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J.O.i (O.) vastu põhivõlgnevuse 5360,41

eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude

puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Tsiviilasi nr 2-22-14096

2 (7)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio esitas Pärnu Maakohtule 22. septembril 2022 hagi J.O.i vastu

põhivõlgnevuse 5360,41 eurot, intressivõla 340,71 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot,

sissenõudmisekulude 50 eurot, hagiavalduse 22. septembril 2022 esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 1851,09 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks iga

viivitatud päeva eest, arvestatuna põhivõlalt lepinguga ettenähtud intressi määras 18,9% aastas kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja J.O. 22. mail 2019 laenulepingu nr L89002637502,

mille alusel sai kostja laenu summas 6090 eurot. Kostja pidi laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 10. juuni 2019 - 10. mai 2025. Alates 15. osamaksest ei täitnud

kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja väitel kostja on tasunud

laenuandjale põhiosa katteks summas 729,59 eurot, millega põhivõlg moodustab 5360,42 eurot.

2. Inbank AS esitas kostjale 03. novembril 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud ning 24. novembri 2024 teatisega

ütles Inbank AS sõlmitud lepingu üles. 26. novembril 2020 loovutas laenuandja nõude Aktiva

Portfolio AS-ile, kelle üldõigusjärglaseks alates 06. novembrist 2023 on Aktiva Finance Group OÜ.

Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud kirja saatmisega kostja poolt lepingu sõlmimisel

avaldatud aadressile.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

3. Pärnu Maakohus võttis 17. juulil 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse

võtmise kohtumäärus kätte 02. augustil 2023 elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxxxxxxxx,

hagimaterjalid on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel kätte

toimetatud 17. novembril 2023. Hagile vastamise tähtaeg lõppes 01. detsembril 2023 kell 24.00,

kostja ei ole kohtule midagi esitanud. Sellega on täidetud TsMS § 407 lg -s 1 sätestatud eeldused

kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. 17. juulil 2023 menetlusse võtmise määruses andis kohus hagejale võimaluse 14 päeva jooksul

määruse saamisest täiendada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise osas. Kui sellised asjaolud puuduvad, tuli hagejal esitada samaks tähtajaks kohtule

alternatiivne nõue, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ja selle nõude alusena täpne

arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja tagasimaksed on arvestatud.

Ühtlasi selgitas kohus, et kui hageja kohtu nõudele ei vasta, võib kohus jätta hagi selles osas

rahuldamata.

5. Hageja 17. juuli 2023 määrusele ei vastanud. Kohus 20. novembril 2023 kirjaga andis hagejale

täiendava tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise asjaolude selgitamiseks.

Hageja 30. novembril 2023 hagiavalduse asjaolude täpsustamisel teatas kohtule, et lähtuti sellel ajal

kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad

kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja

poolt täidetud taotluses esitatud teavet, tegi päringud Pensionikeskusesse ja maksehäireregistrisse.

Krediidiandja sai teada Pensionikeskuse päringust, et kostja kuue kuu keskmine sissetulek oli ca

950,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 100,00 eurot. Krediidiandja arvestas

regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes

144,94 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 455,06 eurot (950,00-100,00-250,00-144,94).

Tsiviilasi nr 2-22-14096

3 (7)

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning

tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi. Kogutud andmetel võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega järelmaksulepingut. Maksehäireregistri andmetel ei olnud lepingu sõlmimise

kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Mitte ükski seadus ega õigusakt ei kohusta laenuandjat

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel nõudma laenusaajalt tema igakuise sissetuleku ja

väljaminekute suuruse kontrollimisel ilmtingimata laenusaaja pangakonto väljavõtte esitamist.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. Endine võlausaldaja nõudis laenusaajalt enne lepingu sõlmimist mh andmeid

krediidisaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, krediidisaaja need andmed ka

esitas. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja ei rikkunud vastutustundliku

laenamise kohustust, kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama.

Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

6. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega

jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise

kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab

ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

7. Kohus, tutvunud põhjalikult hagiavaldusega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta esitatud hageja täiendavate selgitustega, leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel

õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

sõlmitud

laenuleping.

Tegemist

on

tarbijakrediidilepinguga.

Tarbijakrediidileping

on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega

(VÕS § 1 lg 5).

Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale kasutada rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1).

8. Hageja seisukoht, et kostja peab tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, on

ekslik. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja Euroopa Kohtu asjakohastes lahendites

väljendatud põhimõtetest. Sellest tulenevalt kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

9. Eesti õiguse järgi ei ole lubatud anda laenu krediidivõimetule tarbijale. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja

Tsiviilasi nr 2-22-14096

4 (7)

seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034

lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta

oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus selgitas 17. juulil 2023 ja

20. novembril 2023 menetlusdokumentides hagejale, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused, ning neid asjaolusid tõendada (tl 32-33, 36).

Kohus selgitas hagejale VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut: kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes

6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

11. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust

hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks

tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine VÕS § 4034 lg 4 kohaselt hõlmab

laenuandja kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4.

Viidatud KAVS § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS

§ 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud

hagiavalduses esile tuua.

13. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus

piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

laenuandjal. Hageja 30. novembri 2023 vastusest ilmneb, et kostjale võimaldatud laenutoote puhul

ei pidanud laenuandja täielikku kontrolli vajalikuks. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.

14. Hageja viitab kostja kohustusele esitada laenutaotlusele õigeid andmeid, kuid samas nähtub, et

laenuandja kostja andmeid ei arvestanud.

Hoolsa kontrolli korral oleks krediidiandja hageja poolt kirjeldatud laenutaotluse andmete põhjal

pidanud märkama, et laen ilmselt ei vasta kostja finantsolukorrale ning krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Tsiviilasi nr 2-22-14096

5 (7)

Hageja 30. novembri 2023 selgituse (tl 39-41) kohaselt laenuandja sai pensioniregistri päringu

põhjal teada, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli laenutaotluse ajal ca 950 eurot. Kuigi kostja

märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 870 eurot ja väljaminekuks 100 eurot, siis laenuandja tegi

arvestused 950 euro suuruse sissetuleku põhjal, arvestades lisaks kostja teatatud 100 euro suurusele

väljaminekule (mis ilmselgelt ei ole täisealise inimese igapäevaseks ülalpidamiseks piisav)

regulaarseteks majapidamiskuludeks veel 250 eurot. Laenuandja on arvestanud kostja tuludest maha

kostja kuludena 350 eurot, uue laenukohustuse osamakse 144,91 eurot ning leidnud, et kostjale jääb

raha reservi vähemalt 455,06 eurot (950-100-250-144,94). Hageja väitel laenuandja kontrollis ka

maksehäireregistri andmeid ja saadud informatsiooni kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise ajal

kostjal ühtegi maksehäiret.

Hageja kinnitas, et konto väljavõtet ei ole laenuandja kostjalt küsinud. Kuigi hageja väitel võis

laenuandja eeldada, et laenutaotleja esitatud andmed on tõesed, siis hageja 30. novembri 2023

asjaolude kirjelduse kohaselt laenuandja tegelikult ka kostja sissetulekute ega väljaminekute

arvestamisel kostja esitatud andmetest ei lähtunud.

15. Krediidiandjas võiks eluliselt tekitada kahtlusi, et 870 eurot kuus teeniva isiku väljaminekud

ühes kuus on vaid 100 eurot. Küsitav on, kas ka laenuandja arvestatud 350 eurot on täisealise isiku

igapäevase ülalpidamise kulude (üür, kommunaalkulud, söök, riided, transport jms) katmiseks

piisav. Maksehäireregistris maksehäire puudumine ei tõenda, et isikul ei ole muid kohustusi teiste

krediidiandjate ees. Kohus leiab, et olukorras, kus laenuandja ilmselgelt pidas tarbija enda esitatud

kulude andmeid ebatõeseks, ei olnud laenuandjal õigust andmeid omal äranägemisel sisustada-

täiendada, vaid laenuandja oleks pidanud laenu andmisest kohe keelduma või koguma täiendavaid

andmeid kostja maksevõime kohta, minimaalselt küsima pangakonto väljavõtet, mis andnuks selge

ülevaate, kas üldse ja kui suur summa kostjale tegelikult igakuisest sissetulekust kohustuste

tasumise järel üle jääb.

16. Hageja väide, et tegemist oli järelmaksu tootega, mille puhul pank teeb kiireid otsuseid ning

kontoanalüüsi ei rakendatud tulenevalt laenusumma ja osamaksete väiksusest, on praegusel juhul

asjakohatu: kostjale anti 6 aastaks laenu 6090 eurot. Kostja laenutaotluses deklareeritud 870 euro

suuruse sissetuleku ja laenuandja arvestatud oletuslike, minimaalselt 350 euro suuruste

väljaminekute juures moodustas u 145 euro suurune laenu tagasimakse märkimisväärse osa kostja

nn vabadest vahenditest.

17. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel

VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõttest

on eelduslikult nähtav nii kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees, võimalik hasartmängusõltuvus. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning

majapidamiseks kuluvad summad ja andmete vastavus laenutaotluses avaldatule saavad nähtuda

just konto väljavõttelt.

18. Ka Riigikohus on oma 24. novembri 2023 määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et

„üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

Hageja kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et laenuandja piisavat kontrolli, laenuandja on tuginenud

üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele, pensioniregistri ja maksehäireregistri andmetele ning

seejuures asendanud kostja teatatud sissetuleku andmed pensioniregistrist saadud kõrgema

sissetulekuga ning krediidiandja enda prognoositud ja oletuslike kostja väljaminekutega.

Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist või

Tsiviilasi nr 2-22-14096

6 (7)

endale sobivatest avalike registrite andmetest, jättes vastuolulised ja puudulikud andmed täiendavalt

üle kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki.

19. Kohus tuvastas, et AS Inbank 18. mail 2019 J.O.ile laenu andmisel vastustundliku laenamise

põhimõtet ei järginud, rikkudes sellega VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust.

20. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku

laenamise

järgmiseks

vajalike

kohustuste

täitmise

tõendamiskoormis

krediidiandjal,

kohtumenetluses hagejal. Hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud asjaolud ja

tõendite kirjeldus annavad alust järeldada, et hagejal selliseid tõendeid esitada ei ole ja ta ei pea ka

selliste tõendite esitamist vajalikuks.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded

(VÕS § 94 lg 2). Intressimäär alates laenu väljastamisest 22. mail 2019 kuni 31. detsembrini 2022

oli null. Alates 01. jaanuarist 2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Alates 01. juulist 2023 oli

intressimäär 4% aastas ning alates 01. jaanuarist 2024 kehtiv intressimäär on 4,5% aastas. Lepingus

kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest kordades suurem, 18,9% aastas (hagiavalduse p. 2.2, tl

8). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi

alates laenu väljastamisest.

22. Hageja ei ole hagiavalduses kohtu nõudele ja selgitustele vaatamata selgelt välja toonud, kui

palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks need on arvestatud. Arvesse võttes, et hagiavalduse

kohaselt kostjale väljastati 22. mail 2019 laen lõpptähtajaga 10. mai 2025 ning hageja väitel kostja

tasus põhivõlga 729,59 eurot ja jäi võlgnevusse alates 15. osamaksest, s.o 10. augustist 2020, võib

eeldada, et kostja tasus maksegraafiku järgi juuliks 2020 laenuandjale kokku 2029,16 eurot (14

osamakset x 144,94 eurot). Lähtudes VÕS § 4034 lg-s 7 tagasimaksete uuesti määramise kohta

sätestatust, on laenuandja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine 26. novembril 2020.a

eelduslikult tühine, kuna kostja põhiosa tagasimaksetega sel ajal viivituses ei olnud. Tegemist on

aga üksnes hüpoteetiliste arvutustega, sest vajalike asjaolude ja selge nõude puudumisel ei ole

kohtul võimalik hageja nõude rahuldatavust täpsemalt hinnata.

23. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kohus andis hagejale 17. juulil 2023 määruses ja uuesti 20. novembri 2023 kohtunõudega võimaluse

täpsustada hagiavalduse asjaolusid ja haginõuet ning esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta hiljemalt 30. novembriks 2023. Hageja seda võimalust ei kasutanud,

nõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustanud

oma nõuet ka alternatiivnõudena mitte ümber arvestada ega esitada vajalikku teavet, mis võimaldaks

kohtul endal ümberarvestusi teha.

Tsiviilasi nr 2-22-14096

7 (7)

24. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi

osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma

nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks.

25. Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise

põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata korduvatest kohtu selgitustest ega Riigikohtu

24. novembri 2023 lahendis nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitatust

esitanud kohtule VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevaid andmeid tagasimaksete uuesti määramise

kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel

põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi

rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule teatanud ning ka kohtute infosüsteemist ei

nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja

poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik