2-17-19229/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19229

Tsiviilasi

A K kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur K F (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus

(e-post info@rtk.ee, esindab Maksu- ja Tolliamet)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur R S (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Keskkonnaamet (endine

Keskkonnainspektsioon, e-post info@keskkonnaamet.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur E K (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx AS (endine AS xxx, e-

post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja K V (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx OÜ (endine Osaühing

xxx, ühinenud OÜ xxx, e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja xxx Aktsiaselts (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku A K (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

ja lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

4. Avaldada teade võlgniku A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku A K kanda.

6. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega (parandatud 15.02.2018 määrusega) kuulutati välja A K

pankrot. 11.04.2019 määrusega lõpetati võlgniku A K pankrotimenetlus ning algatati tema

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku A K pankrotimenetluses jäi rahuldamata kohtutäitur K Fi nõue 47,66 eurot, Riigi

Tugiteenuste Keskuse nõue 1182,53 eurot, kohtutäitur A P nõue 85,97 eurot (praegune võlausaldaja

kohtutäitur R S), xxx OÜ nõue 152,18 eurot, Keskkonnainspektsiooni nõue 2107,17 eurot (praegune

Keskkonnaamet), kohtutäitur E K nõue 417,88 eurot, AS xxx nõue 969,31 eurot (praegune xxx AS),

kohtutäitur K V nõue 72,52 eurot, Osaühing xxx nõue 3873,50 eurot (praegune võlausaldaja xxx

OÜ), xxx Aktsiaseltsi nõue 1329 eurot, OÜ xxx 648,74 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ).

Käesolevaks hetkeks on võlgniku A K kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

• xxx palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust. Võlgnik ei ole menetluse kestel makseid teinud ja võla jääk on 1329

eurot. Võlgnikul oleks soovi korral hea tahte eesmärgil olnud võimalik teha makseid

mingiski ulatuses. Samuti on arusaamatu, mida ta on teinud endale tasuvama töökoha

leidmiseks. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajatel nõuete rahuldamiseks.

• Kohtutäitur K V ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Pankrotimenetluses ega

kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole kohtutäiturile makseid laekunud.

• xxx AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku täitmata

jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse

tasumiseks. Nõude jääk on 969,31 eurot.

• Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus) jätab võlgniku kohustustest vabastamise

kohtu otsustada. Võlausaldaja on tasaarvestanud tagastatava tulumaksu arvel nõudeid ja

võla jääk on 866,14 eurot.

• xxx OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole

menetluse kestel teinud ühtegi makset. Seega on võla jääk 152,18 eurot. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole täitnud ega proovinud täita enda

kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes

teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks.

• Keskkonnaamet leiab, et võlausaldaja nõudeid ei saa lugeda lõppenuks, sest kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Nõude

jääk on 1297,63 eurot.

• xxx OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses.

Võlgnik ei ole väljamakseid teinud. OÜ xxx nõude jääk on 648,87 eurot ja xxx OÜ nõude

jääk on 3873,50 eurot.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks A K kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 19.02.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub

ennast kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega

võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel. Võlausaldajad xxx, kohtutäitur K V, xxx AS ja xxx OÜ paluvad jätta võlgniku

kohustustest vabastama. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus (Maksu- ja Tolliamet) jätab

vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad xxx OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud

oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Keskkonnaamet leiab, et tema nõudeid ei saa lugeda lõppenuks.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnikul on puuduv

töövõime ja ta saab töövõimetoetust. Samas on ta aruande perioodil olnud hõivatud tööga ja tema

töötasu on olnud vahemikus 226,08 kuni 790 eurot kuus. Oma igakuised kulutused katab võlgnik ise.

Võlgniku majanduslik olukord on keeruline. Võlausaldajad on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole

neile menetluse kestel väljamakseid teinud.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses

ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja

esitanud usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Vaatamata võlgniku puuduvale

töövõimele on ta menetluse kestel olnud hõivatud tööga. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 2 ja 61

kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ega töövõimetoetusele. TMS

§ 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgniku igakuise töötasu suurus on olnud

igakuiselt erinev jäädes enamjaolt alla ühe kuupalga alammäära. Kohus on seisukohal, et võlgnik on

andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi

süüliselt rikkunud.

Vastuseks võlausaldaja xxx OÜ seisukohale kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel ei oma sisulist tähtsust kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid täitnud arvestatavas

ulatuses. Võlgniku saab jätta kohustustest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on rikkunud talle

seadusega ettenähtud kohustusi süüliselt. Käesolevas asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei

ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A K pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb A K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A K majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise

menetluse pikendamist, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi täitnud ja see ei ole tõenäoline, et võlgnik

suudaks temale seadusega pandud kohustusi paremini täita. Samas selliselt jätkuks tema

majanduslikult raske olukord veelgi kauem.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohus märgib

täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused (PankrS § 176 lg 2).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A K (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik