Legislator Case Law & Legislation
2-23-142529/29 AI generated

2-23-142529/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-142529/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Legislator headnote

AI generated

2-23-142529/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Keywords

AI generated
urban habitat school accident insurance monopoly lack of integration out-of-school care right to primary education implausible persecution claim
AI generated
3-16-993/2
21.04.2016 koostas AS Ühisteenused mootorsõidukile Toyota (registrimärgiga xxxxxx), mis parkis Tartus, Kreutzwaldi tn 5 kinnistul parkimiskorraldusnõudeid eirates, leppetrahvi nr 0157009177 summas 40 eurot.
2-23-142596/15
veebruar 2025.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-142596 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi Osaühingu Ideal vastu leppetrahvide hüvitise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja esindajad nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: xxx) Kostja: Osaühing Ideal (registrikood 10325140, asukoht Peterburi tee 47c, Tallinn) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark (e-post tauno.tark@tark.legal) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada AS-i ÜHISTEENUSED ja Osaühingu Ideal vahel tsiviilasjas nr 2-23142596 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 AS ÜHISTEENUSED loobub käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuetest Osaühingu Ideal vastu. 1.2 Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-142596, AS ÜHISTEENUSED hagis Osaühingu Ideal vastu leppetrahvide ja sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmise nõudes. 3. Tagastada AS-ile ÜHISTEENUSED riigilõiv 17,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. 4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud
2-25-128262/7
Mõista I.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlg 30 eurot, 11.
2-23-142490/12
Kinnitada AS ÜHISTEENUSED ja Osaühing Ideal vahel tsiviilasjas nr 2-23-142490 Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-142490 AS ÜHISTEENUSED hagis Osaühing
2-22-138864/8
Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA pool

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-142529

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi Osaühingu Ideal vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja SR

Kostja

Osaühing

Ideal

(registrikood

10325140),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 22.03.2024 otsuse peale

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisega

seotud

menetluskulud

AS-i

ÜHISTEENUSED

kanda.

Rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avaldused Osaühingult Ideal (kostja) 360 euro ja 280 euro saamiseks. Nõudele

vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõuded üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 27.11.2023 hagiavaldused (täpsustatud 27.12.2023), paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 180 eurot ja sissenõudmiskulu 180 eurot (tsiviilasi

nr 2-23-142595) ning põhivõlg 140 eurot ja sissenõudmiskulu 140 eurot (tsiviilasi nr 2-23-

142529). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus liitis 03.01.2024 määrusega

tsiviilasja nr 2-23-142529 tsiviilasjaga nr 2-23-142595 menetlemiseks ühes menetluses ja luges

tsiviilasja numbriks pärast asjade liitmist 2-23-142529.

2. Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja sõidukid korduvalt hageja opereeritavates tasulistes

eraparklates parkimisnõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale kümme leppetrahvi:

- 06.05.2021 Veskiposti 2 parkimisalal sõiduk RRRRRR, leppetrahv 40 eurot parkimistasu

maksmata jätmise tõttu;

- 13.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk ZZZZZZ, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 25.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk SSSSSS, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 28.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk SSSSSS, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 02.07.2021 A. H. Tammsaare tee 49 parkimisalal sõiduk JJJJJJ, leppetrahv 20 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 25.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal sõiduk JJJJJJ, leppetrahv 10 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 28.08.2022 Vesilennuki 1 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 31.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal sõiduk LLLLLL, leppetrahv 10 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 31.08.2022 Kalaranna tn 7 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;

- 01.09.2022 Ravi tee 2 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale

leppetrahvid kokku summas 320 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja on korduvalt

pöördunud kostja poole lahenduse leidmiseks, mis ei ole andnud tulemust. Lisaks nõuab hageja

kostjalt kooskõlas võlaõigusseaduse § 1131 lg-ga 1 võla sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas 320 eurot. Transpordiameti andmetel on sõidukite omanikuks/vastutavaks

kasutajaks kostja. Hageja on välja toonud, et hageja esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on

paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja

leppetrahvid kätte saanud ning leppetrahvid on esitatud mõistliku aja jooksul.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja on hagejale juba enne kohtusse pöördumist teatanud sõidukite tegelikud kasutajad.

Hageja ja kostja pidasid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid kostjale üllatuslikult esitas hageja hagi

kohtusse, seejuures olles teadlik, et sõidukeid, millele erinevatel ajaperioodidel on väljastatud

leppetrahve, ei ole juhtinud mitte kostja, vaid kolmandad isikud. Kostja märkis kõikidele

leppetrahvinõuetele vastuväiteid esitades, et tõenditest ei nähtu sõiduki mistahes seos kostjaga.

Ühtlasi ei ole võimalik piltidelt tuvastada parkimistingimusi, mistõttu on tõendamata

tahteavalduse tegemine. Piltide järgi ei ole võimalik ka tuvastada, millises parklas ja millal on

parkivast sõidukist pilt tehtud. Hageja ei ole tõendanud ka hageja parkimise korraldamise ja

parkimiskontrolli teostamise õigust. Hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest

hagiavaldused ei ole kohtusse esitatud mõistliku aja jooksul. Sissenõudmiskulu on

põhjendamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 22.03.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Maakohtu

otsuse

põhjenduste

kohaselt

menetles

kohus

asja

lihtsustatud

korras

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas

puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja on väljastanud 06.05.2021 leppetrahvinõude

nr 0232020548, 13.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013005813, 25.05.2021 leppetrahvinõude

nr 1013006099, 28.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006207, 02.07.2021 leppetrahvinõude

nr 0031061548, 25.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004102, 28.08.2022 leppetrahvinõude

nr 1019006683, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004249, 31.08.2022 leppetrahvinõude

nr 0204052461, 01.09.2022 leppetrahvinõude nr 1019006756. Poolte vahel on muu hulgas

vaidlus selle üle, milline seos on kostjal sõidukitega numbrimärgiga RRRRRR, ZZZZZZ,

SSSSSS, JJJJJJ, JJJJJJ, KKKKKK, LLLLLL, KKKKKK ja KKKKKK. Kuivõrd eeldama peab,

et parkimistingimuste rikkumis(t)e eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja

olemasolul vastutav kasutaja, saab hageja muude eelduste täidetuse korral esitada nõude kostja

vastu üksnes siis, kui kostja oli eelnimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja vastava

sõiduki kohta tehtud leppetrahvi ajal. Hageja esitas 31.01.2024 Transpordiametile tehtud

päringute vastused Exceli failis. Esitatud Exceli tabelist nähtub kostja registrikood 1032510,

päringu tegija isikukood, päringu tegemise aeg, päringu tegemise lõppemise aeg. Samuti on

välja toodud viitenumber ja koordinaadid, kuid kohus ei tuvastanud tabelist, milliste sõidukite

suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Tabeli üleval reas

on küll leitav viide sõiduki numbrile ja rikkumise ajale, kuid andmeid sisaldavatel ridadel teave

sõiduki numbrimärgi ja rikkumise aja kohta puudub. Ühtlasi nähtub esitatud tabelist, et

päringuid on tehtud justkui viiel korral, kuid menetluses on esitatud kokku 10 leppetrahvinõuet.

Seega ei tuvastanud kohus, et kostja oli väljatoodud aegadel nimetatud sõidukite omanik või

vastutav kasutaja, mistõttu, ei ole hageja nõue ka muude leppetrahvinõude eelduste täidetuse

korral põhjendatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas vaidlusalustel aegadel oli

sõlmitud kehtiv leping ja tüüptingimused said parkimislepingu osaks, parkimislepingu

tingimusi rikuti ning kas leppetrahvinõue esitati mõistliku aja jooksul.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 22.03.2024 otsuse tühistada

ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaal- ja

menetlusõiguse normi, rikkunud selgitamiskohustust, hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja

teinud üllatusliku otsuse.

5.2. Hageja on esitanud 31.01.2024 menetlusdokumendiga tõendina csv faili väljavõtte

omanikukande päringust. Hageja on selgitanud, et sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja

selgitamiseks on tehtud päringud Transpordiametile läbi X-tee ning vastusteks päringule saab

hageja Transpordiametilt registri- või isikukoodi, kes leppetrahvi koostamise ajal oli antud

registreerimisnumbriga sõiduki omanik. Registrikood kuulus kostjale. Transpordiametiga

sõlmitud lepingu alusel on hagejal juurdepääs läbi X-tee liiklusregistrile, mille andmed on

ametlikud. Transpordiametilt läbi X-tee saadavad andmed on salvestatavad ja esitatavad sellisel

kujul, nagu hageja need 31.01.2024 menetlusdokumendis esitas. Hagejal on äärmiselt suur

kogus parkimistrahve ning sadu kohtumenetlusi, mille alusel omaniku välja selgitamiseks ei

ole mõeldav, et hageja teeb e-kirja teel üksikpäringuid. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel saab läbi X-

tee saadavaid andmeid pidada asjakohasteks tõenditeks.

5.3. Lisaks esitas hageja ka 23.02.2024 menetlusdokumendis logifaili väljavõtted, mis oma

sisult on sama mis csv fail, kuna logiväljavõte salvestatakse csv-na. Hageja esitas nimetatud

menetlusdokumendi enne eelmenetluse lõppu ning selgitas, et õigeaegselt ei jõudnud

täiendavalt väljavõtteid esitada, kuna logiväljavõtete saamine võttis rohkem aega. Sisuliselt

kinnitasid 23.02.2024 logifailid, et hageja csv fail oli õige ning kostja oli vaidlusaluste sõidukite

omanik. Teistes tsiviilasjades on väljavõtteid logifailist peetud piisavateks tõenditeks.

TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel koguda tõendeid omal algatusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg kokku 320 eurot (180

+ 140) ja sissenõudmiskulu kokku 320 eurot (180 + 140). Seega ei ületa hageja nõuded ülal

märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

9. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

11. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel

ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse

normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse

normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud

oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu

otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks

kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-

13363, p 15).

12. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul

jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

13. Ringkonnakohus märgib lühidalt vastuseks apellatsioonkaebusele, et ei nõustu hageja

väitega, et hageja on tõendanud, et kostja oli vaidlusaluste sõidukite omanik või vastutav

kasutaja ajal, mil hageja leppetrahvid tegi. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu

pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot

juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Praegusel juhul leidis maakohus, et

hageja esitatud tabelist ei ole tuvastatav, milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste

konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Kuna hageja ei olnud tõendanud, et kostja oli

leppetrahvide tegemise ajal hageja loetletud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, ei pidanud

kostja ka tõendama, et autot juhtis keegi teine. Maakohus keeldus 11.03.2024 määrusega hageja

23.02.2024 esitatud seisukohta ja tõendeid vastu võtmast, kuna need olid esitatud peale selleks

määratud tähtaega 19.02.2024. Maakohus lõpetas 23.02.2024 eelmenetluse ja määras lõplike

seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise ning kohtulahendi kuulutamise aja.

Maakohus põhjendas 11.03.2024 määrust TsMS § 331 lg-le 1 tuginedes, et hageja ei toonud

menetlusdokumendi hilinenult esitamisel esile selleks mõjuvat põhjust ja seisukoha ning

tõendite vastuvõtmine venitaks asja menetlust. Maakohus ei ole hageja 23.02.2024 esitatud

dokumente vastu võtmata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi. Seetõttu sai maakohus asja

lahendamisel tugineda üksnes hageja 31.01.2024 esitatud tabelile, mis on maakohtu tuvastatud

asjaoludel puudulik. Maakohus selgitas 07.02.2024 tõendamiskoormist, juhtis tähelepanu

hageja esitatud tabeli puudusele ning määras hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.

Seega ei saanud hageja eeldada, et maakohus koguks ise tõendeid. Hageja ei ole

apellatsioonkaebuses ümber lükanud maakohtu otsuse järeldust, et 31.01.2024 esitatud tabelist

ei nähtu, milliste sõidukite kohta päringud tehtud on.

14. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS

§ 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi

rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

15. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna, millest

järeldub, et hageja vaidlustab ka menetluskulude kindlaksmääramist. Riigikohus on selgitanud,

et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude

rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud

aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis

puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses

vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab

ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis

puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on

vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm

15.03.2023, 2-21-9335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda

menetlemast hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja vaidlustab maakohtu

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

16. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse,

kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on

selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Hageja ei ole maakohtu menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on

maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks

maakohus on tema hinnangul kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik hageja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas

õiguslikult perspektiivitu.

17. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja 21 alusel.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

19. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

20. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)