2-23-142529/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated2-23-142529/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-142529
Kohtuasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi Osaühingu Ideal vastu
võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),
lepinguline esindaja SR
Kostja
Osaühing
Ideal
(registrikood
10325140),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebust Harju
Maakohtu 22.03.2024 otsuse peale
2. Jätta
apellatsioonkaebuse
esitamisega
seotud
menetluskulud
AS-i
ÜHISTEENUSED
kanda.
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avaldused Osaühingult Ideal (kostja) 360 euro ja 280 euro saamiseks. Nõudele
vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõuded üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses. Hageja esitas 27.11.2023 hagiavaldused (täpsustatud 27.12.2023), paludes
kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 180 eurot ja sissenõudmiskulu 180 eurot (tsiviilasi
nr 2-23-142595) ning põhivõlg 140 eurot ja sissenõudmiskulu 140 eurot (tsiviilasi nr 2-23-
142529). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus liitis 03.01.2024 määrusega
tsiviilasja nr 2-23-142529 tsiviilasjaga nr 2-23-142595 menetlemiseks ühes menetluses ja luges
tsiviilasja numbriks pärast asjade liitmist 2-23-142529.
2. Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja sõidukid korduvalt hageja opereeritavates tasulistes
eraparklates parkimisnõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale kümme leppetrahvi:
- 06.05.2021 Veskiposti 2 parkimisalal sõiduk RRRRRR, leppetrahv 40 eurot parkimistasu
maksmata jätmise tõttu;
- 13.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk ZZZZZZ, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 25.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk SSSSSS, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 28.05.2021 Pirita tee 26b parkimisalal sõiduk SSSSSS, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 02.07.2021 A. H. Tammsaare tee 49 parkimisalal sõiduk JJJJJJ, leppetrahv 20 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 25.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal sõiduk JJJJJJ, leppetrahv 10 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 28.08.2022 Vesilennuki 1 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 31.08.2022 Pärnu mnt 104 parkimisalal sõiduk LLLLLL, leppetrahv 10 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 31.08.2022 Kalaranna tn 7 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu;
- 01.09.2022 Ravi tee 2 parkimisalal sõiduk KKKKKK, leppetrahv 40 eurot
parkimiskorraldusnõuete rikkumise tõttu.
Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.
Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv
summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale
leppetrahvid kokku summas 320 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja on korduvalt
pöördunud kostja poole lahenduse leidmiseks, mis ei ole andnud tulemust. Lisaks nõuab hageja
kostjalt kooskõlas võlaõigusseaduse § 1131 lg-ga 1 võla sissenõudmiskulude hüvitamist
kogusummas 320 eurot. Transpordiameti andmetel on sõidukite omanikuks/vastutavaks
kasutajaks kostja. Hageja on välja toonud, et hageja esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on
paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja
leppetrahvid kätte saanud ning leppetrahvid on esitatud mõistliku aja jooksul.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja on hagejale juba enne kohtusse pöördumist teatanud sõidukite tegelikud kasutajad.
Hageja ja kostja pidasid kohtueelseid läbirääkimisi, kuid kostjale üllatuslikult esitas hageja hagi
kohtusse, seejuures olles teadlik, et sõidukeid, millele erinevatel ajaperioodidel on väljastatud
leppetrahve, ei ole juhtinud mitte kostja, vaid kolmandad isikud. Kostja märkis kõikidele
leppetrahvinõuetele vastuväiteid esitades, et tõenditest ei nähtu sõiduki mistahes seos kostjaga.
Ühtlasi ei ole võimalik piltidelt tuvastada parkimistingimusi, mistõttu on tõendamata
tahteavalduse tegemine. Piltide järgi ei ole võimalik ka tuvastada, millises parklas ja millal on
parkivast sõidukist pilt tehtud. Hageja ei ole tõendanud ka hageja parkimise korraldamise ja
parkimiskontrolli teostamise õigust. Hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest
hagiavaldused ei ole kohtusse esitatud mõistliku aja jooksul. Sissenõudmiskulu on
põhjendamatu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 22.03.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
Maakohtu
otsuse
põhjenduste
kohaselt
menetles
kohus
asja
lihtsustatud
korras
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas
puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja on väljastanud 06.05.2021 leppetrahvinõude
nr 0232020548, 13.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013005813, 25.05.2021 leppetrahvinõude
nr 1013006099, 28.05.2021 leppetrahvinõude nr 1013006207, 02.07.2021 leppetrahvinõude
nr 0031061548, 25.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004102, 28.08.2022 leppetrahvinõude
nr 1019006683, 31.08.2022 leppetrahvinõude nr 1028004249, 31.08.2022 leppetrahvinõude
nr 0204052461, 01.09.2022 leppetrahvinõude nr 1019006756. Poolte vahel on muu hulgas
vaidlus selle üle, milline seos on kostjal sõidukitega numbrimärgiga RRRRRR, ZZZZZZ,
SSSSSS, JJJJJJ, JJJJJJ, KKKKKK, LLLLLL, KKKKKK ja KKKKKK. Kuivõrd eeldama peab,
et parkimistingimuste rikkumis(t)e eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja
olemasolul vastutav kasutaja, saab hageja muude eelduste täidetuse korral esitada nõude kostja
vastu üksnes siis, kui kostja oli eelnimetatud sõidukite omanik või vastutav kasutaja vastava
sõiduki kohta tehtud leppetrahvi ajal. Hageja esitas 31.01.2024 Transpordiametile tehtud
päringute vastused Exceli failis. Esitatud Exceli tabelist nähtub kostja registrikood 1032510,
päringu tegija isikukood, päringu tegemise aeg, päringu tegemise lõppemise aeg. Samuti on
välja toodud viitenumber ja koordinaadid, kuid kohus ei tuvastanud tabelist, milliste sõidukite
suhtes on päring tehtud ning milliste konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Tabeli üleval reas
on küll leitav viide sõiduki numbrile ja rikkumise ajale, kuid andmeid sisaldavatel ridadel teave
sõiduki numbrimärgi ja rikkumise aja kohta puudub. Ühtlasi nähtub esitatud tabelist, et
päringuid on tehtud justkui viiel korral, kuid menetluses on esitatud kokku 10 leppetrahvinõuet.
Seega ei tuvastanud kohus, et kostja oli väljatoodud aegadel nimetatud sõidukite omanik või
vastutav kasutaja, mistõttu, ei ole hageja nõue ka muude leppetrahvinõude eelduste täidetuse
korral põhjendatud. Sellest tulenevalt puudub vajadus tuvastada, kas vaidlusalustel aegadel oli
sõlmitud kehtiv leping ja tüüptingimused said parkimislepingu osaks, parkimislepingu
tingimusi rikuti ning kas leppetrahvinõue esitati mõistliku aja jooksul.
Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 22.03.2024 otsuse tühistada
ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja
kanda.
5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaal- ja
menetlusõiguse normi, rikkunud selgitamiskohustust, hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja
teinud üllatusliku otsuse.
5.2. Hageja on esitanud 31.01.2024 menetlusdokumendiga tõendina csv faili väljavõtte
omanikukande päringust. Hageja on selgitanud, et sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja
selgitamiseks on tehtud päringud Transpordiametile läbi X-tee ning vastusteks päringule saab
hageja Transpordiametilt registri- või isikukoodi, kes leppetrahvi koostamise ajal oli antud
registreerimisnumbriga sõiduki omanik. Registrikood kuulus kostjale. Transpordiametiga
sõlmitud lepingu alusel on hagejal juurdepääs läbi X-tee liiklusregistrile, mille andmed on
ametlikud. Transpordiametilt läbi X-tee saadavad andmed on salvestatavad ja esitatavad sellisel
kujul, nagu hageja need 31.01.2024 menetlusdokumendis esitas. Hagejal on äärmiselt suur
kogus parkimistrahve ning sadu kohtumenetlusi, mille alusel omaniku välja selgitamiseks ei
ole mõeldav, et hageja teeb e-kirja teel üksikpäringuid. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel saab läbi X-
tee saadavaid andmeid pidada asjakohasteks tõenditeks.
5.3. Lisaks esitas hageja ka 23.02.2024 menetlusdokumendis logifaili väljavõtted, mis oma
sisult on sama mis csv fail, kuna logiväljavõte salvestatakse csv-na. Hageja esitas nimetatud
menetlusdokumendi enne eelmenetluse lõppu ning selgitas, et õigeaegselt ei jõudnud
täiendavalt väljavõtteid esitada, kuna logiväljavõtete saamine võttis rohkem aega. Sisuliselt
kinnitasid 23.02.2024 logifailid, et hageja csv fail oli õige ning kostja oli vaidlusaluste sõidukite
omanik. Teistes tsiviilasjades on väljavõtteid logifailist peetud piisavateks tõenditeks.
TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel koguda tõendeid omal algatusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel
TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei
tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,
mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb
kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid
(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg kokku 320 eurot (180
+ 140) ja sissenõudmiskulu kokku 320 eurot (180 + 140). Seega ei ületa hageja nõuded ülal
märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi
menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit.
9. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse
väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud
materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa
ebaõige otsuse.
11. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et
määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel
ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel
ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse
normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse
normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud
oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu
otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks
kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-
13363, p 15).
12. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2
hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja
mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui
maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse
norme. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul
jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
13. Ringkonnakohus märgib lühidalt vastuseks apellatsioonkaebusele, et ei nõustu hageja
väitega, et hageja on tõendanud, et kostja oli vaidlusaluste sõidukite omanik või vastutav
kasutaja ajal, mil hageja leppetrahvid tegi. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu
pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot
juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Praegusel juhul leidis maakohus, et
hageja esitatud tabelist ei ole tuvastatav, milliste sõidukite suhtes on päring tehtud ning milliste
konkreetsete leppetrahvinõuete kohta. Kuna hageja ei olnud tõendanud, et kostja oli
leppetrahvide tegemise ajal hageja loetletud sõidukite omanik või vastutav kasutaja, ei pidanud
kostja ka tõendama, et autot juhtis keegi teine. Maakohus keeldus 11.03.2024 määrusega hageja
23.02.2024 esitatud seisukohta ja tõendeid vastu võtmast, kuna need olid esitatud peale selleks
määratud tähtaega 19.02.2024. Maakohus lõpetas 23.02.2024 eelmenetluse ja määras lõplike
seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise ning kohtulahendi kuulutamise aja.
Maakohus põhjendas 11.03.2024 määrust TsMS § 331 lg-le 1 tuginedes, et hageja ei toonud
menetlusdokumendi hilinenult esitamisel esile selleks mõjuvat põhjust ja seisukoha ning
tõendite vastuvõtmine venitaks asja menetlust. Maakohus ei ole hageja 23.02.2024 esitatud
dokumente vastu võtmata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi. Seetõttu sai maakohus asja
lahendamisel tugineda üksnes hageja 31.01.2024 esitatud tabelile, mis on maakohtu tuvastatud
asjaoludel puudulik. Maakohus selgitas 07.02.2024 tõendamiskoormist, juhtis tähelepanu
hageja esitatud tabeli puudusele ning määras hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.
Seega ei saanud hageja eeldada, et maakohus koguks ise tõendeid. Hageja ei ole
apellatsioonkaebuses ümber lükanud maakohtu otsuse järeldust, et 31.01.2024 esitatud tabelist
ei nähtu, milliste sõidukite kohta päringud tehtud on.
14. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS
§ 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi
rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
15. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna, millest
järeldub, et hageja vaidlustab ka menetluskulude kindlaksmääramist. Riigikohus on selgitanud,
et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude
rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud
aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis
puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses
vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab
ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis
puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on
vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm
15.03.2023, 2-21-9335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda
menetlemast hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja vaidlustab maakohtu
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
16. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1
p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse,
kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on
selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta
rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks
(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses
menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Hageja ei ole maakohtu menetluskulude
rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on
maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,
kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks
maakohus on tema hinnangul kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole
ringkonnakohtul võimalik hageja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu
menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas
õiguslikult perspektiivitu.
17. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja 21 alusel.
18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega
seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,
s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud
kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt
väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
19. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda
määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud
riigilõiv.
20. Kui
ringkonnakohus
keeldub
apellatsioonkaebust
menetlemast,
ei
toimeta
ta
TsMS § 638 lg 4
teise
lause
järgi
apellatsioonkaebust
vastustajale
kätte
ning
apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest
keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei
ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole
esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)