2-24-2636/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2024, Põlvas

Kohtuasja number

2-24-2636

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagi P.N-i ja F.S-i vastu ühisvara

jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), Lepinguline esindaja: M.D (e-post: XXX)

Kostjad:

1) P.N (isikukood XXX)

2) F.S (isikukood XXX)

20.05.2024 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi P.N-i ja F.S-i vastu ühisvara jagamise

nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Lõpetada kostjate P.N (isikukood XXX) ja F.S (isikukood XXX) ühisomand

kinnistule nr xxxxxxx, aadressiga xxxxxxx-x, xxxxxxxxxx, XXX, selle müümisega

avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud raha jagada P.N ja F.S

vahel võrdsetes osades.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus P.N-ile (isikukood XXX) jäävate rahaliste

vahendite arvelt täita P.N kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas

2-23-111362 PlusPlus Capital AS ees.

4. Jätta Tartu Maakohtu 16.02.2024 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud

hagi tagamise abinõu (kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale seatud keelumärge) jõusse kohtuotsuse täitmist

tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. Mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud kokku summas 917

eurot, s.o riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 427 eurot.

1(6)

7. Mõista kostjatelt solidaarselt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi P.N-i ja F.S-i vastu ühisvara

jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 suhtes algatatud täitemenetlus, kus hageja

on sissenõudjaks. Täitmisel on Pärnu Maakohtu 24.07.2023 otsus kohtuasjas 2-23-111362

(põhinõue 3801,31 eurot, kõrvalnõuded 615,76 eurot, riigilõiv 144,72 eurot, menetluskulu 20

eurot, viivis 0,04555% päevas põhinõudelt alates 25.07.2023). Hoolimata täitemenetlusest on

kostja 1 poolt rahalised kohustused kogusummas 4936,75 eurot endiselt täitmata.

Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 09.08.2023. Võlgnevuse vabatahtliku täitmise

tähtaeg oli kuni 09.09.2023. Võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust

vabatahtlikult täitnud.

Kohtutäitur on arestinud võlgniku arveldusarved, Tervisekassa väljamaksed ja Maksu- ja

Tolliameti ettemaksukonto. Seisuga 15.02.2024 ei ole täiteasja nr 084/2023/4995 katteks

laekumisi toimunud. Nõude jääk koos kohtutäituri tasudega on täiteasjas nr 084/2023/4995

summas 5320.13 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev viivis.

2(6)

Võlgniku suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses algatatud kuus täiteasja.

Täitemenetluse registrist nähtuvalt võlgniku suhtes algatatud täiteasjade arv kokku on 8 ning

nendes sissenõudmisel olevate kohustuste summa on 19 969.30 eurot. Täiteasi nr

084/2023/4995 on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täitmisel neljandal järjekohal.

Võlgnikule kuuluvad seisuga 15.02.2024 registrisse kantavast lahusvarast tehnoülevaatuseta

sõidukid Baotian xxxxxx-xxx), Ford Mondeo Turnier (xxxxxx), Ford Mondeo (xxxxxx) ja

Opel Astra (xxxxxx). Kohtutäiturile ei ole teada sõidukite asukoht ega seisukord. Võlgnikul

puudub ametlik sissetulek.

Eeltoodust tulenevalt, kohtutäituri hinnangul, sissenõudja PlusPlus Capital AS täiteasjas nr

084/2023/4995 sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole

mõistliku aja jooksul võimalik.

Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisomandisse kuulub kinnisasi registriosa number

xxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, XXX).

Kohtutäitur on arvamusel, et sissenõudja PlusPlus Capital AS täiteasjas nr 084/2023/4995

sissenõudmisel oleva P.N võlgnevuse rahuldamiseks on vältimatult vajalik ühisvara jagamine

ning sissenõude pööramine võlgniku osale ühisomandist.

Kostjate ühisomandis on alates 07.08.2014 kinnistu aadressiga xxxxxxx-x, xxxxxxxxxx, XXX

(katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxxx). Kuna kostja 1 ei ole pikaajaliselt ja

hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja temal puudub

muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada on järgmiseks seaduses sätestatud sammuks võlanõude

täitmisel ühisvara jagamine ja sissenõude pööramine selle tulemile. Hageja taotleb lõpetada

kostjate ühisomand kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist

saadud raha jagada P.N ja F.S vahel võrdsetes osades ning kostja 1 osast enampakkumise

tulemist tasutakse kostja 1 kohustused, mis tulenevad kohtulahendist nr 2-23-111362. Juhul,

kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles hagi tagamise korras

seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa xxxxxxx

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx kantud kinnistule, aadressiga xxxxxxx-x, xxxxxxxxxx,

XXX, esimesele vabale järjekohale kohtulik käsutamise keelumärge.

Menetluse käik

2. Tartu Maakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega hagi tagamise taotluse ning kandis hagi

tagamiseks kostjate P.N-i (isikukood XXX) ja F.S-i (isikukood XXX) ühisomandis olevale

korteriomandile asukohaga xxxxxxx, xxxxxxxxxx, XXX (registriosa numbriga xxxxxxx)

kinnistusraamatu III jakku eelmärke ja märkuse PlusPlus Capital AS-i (registrikood

11919806) kasuks järgnevalt: eelmärge PlusPlus Capital AS-i (registrikood 11919806) kasuks

tsiviilasjas nr 2-24-2636 esitatud ühisvara jagamise hagiavaldusest tulenevate nõuete

tagamiseks; märkus: „Tsiviilasjas nr 2-24-2636 on PlusPlus Capital AS (registrikood

11919806) esitanud P.N-i (isikukood XXX) ja F.S-i (isikukood XXX) vastu hagi ühisvarasse

kuuluva kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) jagamiseks“.

3. Tartu Maakohus võttis 04.03.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui

kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus

hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse

kutsumata. Kohtudokumendid on kostjale 2 19.03.2024 ja kostjale 1 06.04.2024 isiklikult

kättetoimetatud, kuid kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust

esitanud.

3(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks

võtnud.

Kuna kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning

hagi kuulub rahuldamisele.

5. Perekonnaseaduse (PKS) lõike 3 kohaselt vastutab sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata

muude kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.

Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks

ei piisa. Ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõike 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda

ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada

selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele

ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa

asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele.

7. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist võlgniku osale ühisomandist.

8. Riigikohus on asunud seisukohale, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks

rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude

eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on

võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel

saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise

nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata

võlgniku osale ühisomandist (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p-d 12, 18, 19).

Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, mistõttu kuulub hagi

ühisvara jagamise nõudes rahuldamisele.

9. Kohus jätab tagaseljaotsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks kostja 1

jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees. Riigikohus on 26.10.2022

määruses tsiviilasjas nr 2-20-15758 leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist (TMS § 14 lg

2) nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa

kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda,

mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel

kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist

4(6)

on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise

kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (p 10).

10. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

11. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

13. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 490

eurot ja õigusabikulud 427 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot. Menetlusosalist esindanud

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 100

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus

hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse

koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni

eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos

käibemaksuga 427 eurot.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et põhjendatuks saab lugeda nii õigusabi osutamisele

kulunud aega kui ka õigusabi eest taotletava tasumäära. Seega loeb kohus vajalikuks ja

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3,5 töötunni eest kokku koos käibemaksuga

summas 427 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 917 eurot, s.h riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

5(6)

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

6(6)