2-22-8533/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-8533

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. mai 2024

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Tsiviilasi

L.R. hagi S.R. vastu koduse testamendi puudumise

või alternatiivselt koduse testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. detsembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.R.-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

30. aprill 2024

Hageja (vastustaja) L.R. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Li Uiga

Kostja (apellant) S.R. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. detsembri 2023. a otsus muutmata, täpsustades

otsuse resolutsiooni punkti 2, sõnastades selle järgmiselt: "Tuvastada, et V.R..

(isikukood XXXXXXXXXXXX) ei ole 17. novembril 2021 kodust testamenti

teinud."

1(9)

2. S.R. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 15. detsembri 2023. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada L.R. hagiavaldus S.R. vastu.

2. Tuvastada, et V.R.. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ei ole 17. novembril

2021 kodust testamenti teinud.

3. Jätta L.R. menetluskulud S.R. kanda.

4. Mõista S.R.-ilt L.R.-i kasuks välja menetluskulud riigilõiv summas 420

eurot, eksperdikulud 359 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3799 eurot 62

senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S.R.-il tasuda L.R.-

ile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

kohase täitmiseni.

5. Jätta kindlaks määramata ja S.R.-ilt L.R.-i kasuks välja mõistmata L.R.-

i lepingulise esindaja kulu 616 eurot 32 senti."

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta S.R. kanda.

5. Mõista S.R.-ilt L.R.-i kasuks välja menetluskulu 640 eurot 50 senti.

6. Määrata, et S.R.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640 eurot

50 senti) tasuda L.R.-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.R. (hageja) esitas 7. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse S.R.-i (kostja)

vastu, mille hilisemaid täpsustusi (viimane täpsustus esitatud 16. novembril 2023)

arvestades palub tuvastada, et kostja ei ole XXXX surnud V.R..-i (isikukood

XXXXXXXXXXXX) pärija. Juhul kui kohus tuvastab, et V.R.. avaldas tahet koduse

testamendi tegemiseks, palub hageja tuvastada 17. novembril 2021. a dateeritud koduse

testamendi tühisus.

2(9)

Hagiavalduse kohaselt suri hageja abikaasa V.R.. (testaator) 28 veebruaril 2022.

Testaator tegi 24. aprillil 2012 notariaalse testamendi, millega määras enda (eel-) pärijaks

hageja ja vara järelpärijaks tütre E.T.. Hageja ja E.T. tegid 1. märtsil 2022 notari juures

pärimismenetluse algatamise avalduse. Seejärel said hageja ja E.T. 27. mail 2022 notari

kaudu teada, et testaator on 17. novembril 2021 teinud koduse testamendi oma poja S.R.-

i (kostja) kasuks.

Hageja on seisukohal, et väidetav kodune testament on koostatud kostja ja tema sõprade

poolt peale testaatori surma tagantjärele. Tegemist on võltsinguga. Hageja oli testaatoriga

abielus alates 1959. aastast kuni testaatori surmani (kokku seega 62 aastat). Testaatori

sooviks oli jätta oma vara abikaasale ja järelpärijana tütrele, nagu ta avaldas ka oma 24.

aprilli 2012 notariaalses testamendis. Hageja väitel ei soovinud testaator kunagi, et kostja

temalt midagi päriks, sest kostjal olid kogu aeg võlad ja testaator kartis, et poeg müüks

kogu tema vara maha oma võlgade katteks. Testaator ei saanud 17. novembril 2021 teha

kodus mingit testamenti, sest sel päeval olid kodus kõik pereliikmed ja ühtegi võõrast

nende juures kodus ei käinud. Lisaks kutsus testaator pärast väidetava koduse testamendi

tegemist 16. veebruaril 2022 ise veel notari koju, et teha üldvolikiri tütre E.T. nimele.

Juhul kui testaator olnuks varasemalt teinud testamendi kogu vara osas pojale, oleks

loogiliselt pidanud siis volikirja tegema samuti poja nimele. Kui testaator oleks soovinud

teha uut testamenti, oli tal selleks võimalus notari juuresolekul teha. Testaator oli

võimeline ise kirjutama ja vajalikke toiminguid tegema, tal puudus vajadus kasutada teisi

isikuid. Testaator ei olnud oma hageja ja oma tütre mõjusfääris. Need isikud olid

ainukesed, kes testaatori eest igapäevaselt hoolitsesid.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Testaator oli oma abikaasa (hageja) ja tütre (E.T.) mõjuvõimu all ja pelgas nende

teadmisel teha toiminguid ja tehinguid, mis viimastele ei meeldinud. Seetõttu ei

pruukinudki hageja teada testaatori tegelikku tahet ja hageja võis mitte teada kodusest

testamendist. Õige ei ole väide, et 17. novembril 2021 ei saanud testaator kodus mingit

testamenti teha. Vastupidi hagis väidetule ei toimunud 16. veebruaril 2022 volikirja

koostamist kodus. Testaator ei kutsunud notarit koju volikirja koostamiseks. Kostja

vaidleb vastu väitele, et testaatori allkiri ja kuupäev ei ole 17. novembri 2021. a

testamendil testaatori enda poolt kirjutatud. Kostja on nõus koduse testamendi suhtes

käekirja- ja dokumendisekspertiisi teostamisega. Samuti saavad kostja väiteid kinnitada

testaatori koduse testamendi tegemise juures tunnistajatena viibinud V.S. ja A.A..

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. detsembri 2023. a otsusega hagi ning tuvastas, et

kostja ei ole testaatori pärija. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 420 eurot, eksperdikulud

359 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3799 eurot 62 senti. Kohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Otsuse põhjenduste kohaselt on koduse testamendi puudumise või testamendi tühisuse

tuvastamise vastu õiguslik huvi isikul, kelle õiguste olemasolu sõltub koduse testamendi

puudumisest või tühisusest. Selliseks isikuks on eelkõige seadusjärgne pärija, kes on

koduse testamendiga pärandist osaliselt või tervikuna ilma jäetud, või siis pärija sellise

testamendi järgi, mille kodune testament osaliselt või täielikult tühistab. Arvestades

testaatori 24. veebruari 2012. a notariaalses testamendis antud korraldusi, toimuks ilma

vaidlusaluse 17. novembri 2021. a koduse testamendita testaatori pärandvara pärimine

3(9)

eelnimetatud notariaalse testamendi järgi, milles on testaator pärijaks nimetanud hagejast

abikaasa. Hagejal on seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 mõistes

tuvastushuvi 17. novembri 2021. a koduse testamendi puudumise või selle tühisuse

tuvastamise vastu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas testaator on allkirjastanud 17. novembril 2021 koduse

testamendi. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 23 lõikele 1 võib testaator teha koduse

testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul

ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema

testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator

tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning

et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi

sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla

kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et

testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator

teo- ja otsustusvõimeline.

Testaator on 17. novembri 2021. a kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma

vara kostjale. Kõnealuse testamendi tekst on kirjutatud omakäeliselt, sellele on

käsikirjaliselt kirjutatud pärandaja ja kahe tunnistaja nimed, pärandaja ja tunnistajate

isikukoodid, kuupäeva numbrid ning pärandaja ja tunnistajate V.S. ja A.A. allkirjad. 17.

novembri 2021. a kuupäeva kandev testament vastab seega PärS §-s 23 sätestatud

tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi tunnustele. Hageja väidete

õigsust eeldades ei ole vaidlusaluse testamendi puhul täidetud tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest hageja arvates ei ole testamendil

testaatori allkirja. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi

testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (vt RKTKo

25.04.2018, 2-14-53722, p 15).

Asjas teostatud käekirjaekspertiisiga on leidnud tõendamist, et esineb viiteid selle kohta,

et 17. novembri 2021. a kuupäeva kandval dokumendil testaatori nime alla kirjutatud

kuupäeva numbrid ja allkiri ei ole kirjutatud testaatori poolt (arvamuse skaalal aste – 1).

Asjas läbi viidud dokumendiekspertiisi alusel ei olnud iseenesest võimalik anda arvamust

17. novembri 2021 kuupäeva kandva testamendi koostamise aja kohta. Siiski viitab

ekspertide poolt dokumendiekspertiisis antud vastus sellele, et vastav dokument on

koostatud ja allkirjastatud erinevatel aluspindadel ja võimalik, et ka erineval ajal, st mitte

samaaegselt, mis omakorda suurendab kohtu kahtlusi sellise dokumendi ehtsuse suhtes.

Väidetava testamendi koostamisel viibinud tunnistajate V.S. ja A.A. ütlusi ei saa pidada

usaldusväärseks, mh ütlustes esinevate vastuolude tõttu. Võib pidada tõenäoliseks, et

tunnistajate V.S. ja A.A. poolt antud ütlused järgisid varem kokku lepitud või paika

pandud "stsenaariumi", mis aga ei vastanud tegelikkusele. V.S. ja A.A. ütluste alusel ei

saa lugeda tõendatuks, et 17. novembri 2021 kuupäeva kandev testament koostati ka

tegelikult sellel kuupäeval ning et selle koostamisel osales ka testaator, kes kirjutas

dokumendile oma allkirja ja kuupäeva.

Lisaks ei ole eluliselt usutav, et testaator soovis jätta oma pärijate hulgast välja hageja –

oma abikaasa, kellega ta oli abielus olnud alates 20. juunist 1959 kuni oma surmani. Ei

ole usutav, et testaatori viimane soov oleks saanud mõistlikult võttes olla jätta oma 86

aasta vanune abikaasa ilma kodust ja pärandada kogu oma vara, sh X aadressil

XXXXXXXX asuv abikaasade ühine kodu, üksnes oma pojale. Kuivõrd aadressil

XXXXXXXX asuv kinnistu oli testaatori lahusvara, puuduks hagejal selle kinnisasja

pärimise korral kostja poolt õiguslik alus sellel kinnistul edasi elada.

4(9)

Testaator tavatses oma eluajal olulisemad tahteavaldused vormistada üldjuhul

notariaalses vormis. Seega oleks testaator tõenäoliselt kutsunud testamendi muutmise

soovi korral oma kehva tervisliku seisundi tõttu notari enda juurde koju, nagu ta tegi ka

16. veebruari 2022. a volikirja koostamisel. Asjaolu, et testaator määras selle

üldvolikirjaga oma esindajaks tütre, viitab samuti sellele, et testaator oli oma viimase

tahteavalduse osas jäänud 24. aprilli 2012. a notariaalses testamendis väljendatu juurde.

Maakohus leidis kokkuvõttes, et hageja on tõendanud, et testaator ei allkirjastanud 17.

novembri 2021. a kodust testamenti. Seega ei ole testaator avaldanud tahet 17. novembri

2021. a koduse testamendi tegemiseks ning see testament puudub. Järelikult puuduvad

testamendist tulenevad õigussuhted ning kostja ei ole testaatori testamendijärgne pärija.

Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude tuvastada testaatori 17. novembri

2021. a koduse testamendi tühisus (TsMS § 442 lg 8).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mistõttu tegi asjaolude osas väärad järeldused ja

rahuldas hagi ebaõigesti.

Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks.

Hageja taotleb enda üle kuulamist vande all apellatsioonimenetluses. Kostja oskab anda

ütlusi selle kohta, kuidas toimus koduse testamendi allkirjastamine, kes kohapeal käisid,

kes allkirjastasid, keda tema kutsus, kuidas tuli V.S. kohale, kuidas tuli A.A. kohale ja

mida isa oli temale seoses testamendiga öelnud.

Kohus tugines ebausaldusväärsele eksperdiarvamusele.

Käekirjaekspertiisi

eksperdiarvamuses märgitu kohaselt ei kasutanud testaator võrdlusmaterjali kohaselt

selliseid number "1" ja "0" kirjutusviise. Kostja arvates on testaator võrdlusmaterjali

kohaselt kasutanud erinevaid kirjaviise numbrite 1 ja 0 osas. Eksperdiarvamuses ei ole

sellega arvestatud. Seega on eksperdiarvamus ebausaldusväärne, st puudulik ja ebaselge.

Samuti on oluline, et eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on testaatori allkiri ajas

muutunud. Samuti on oluline, et puudub võrdlusmaterjal vaidlustatud testamendi

koostamise aja seisuga. 9-pallisel skaalal antud arvamus – 1 on piisavalt nõrk selleks, et

eksperdiarvamuse baasil lugeda, et testamendile pole allkirja kirjutanud testaator. Kohus

pidi jätma eksperdiarvamuse TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna see on

ebausaldusväärne. Kuna kostja väitel on testament kehtiv, polnud üldisest

tõendamiskoormusest tulenevalt kostja ülesanne taotleda kordusekspertiisi.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et dokumendiekspertiisi eksperdiarvamus

suurendab kahtlust dokumendi ehtsuse osas. Eksperdiarvamuses pole selgitatud, miks

võib olla tegemist erineval ajal allkirjastamisega. Seega ei saa sellele tugineda ja sellist

kategoorilist arvamust pole esitatud. Tunnistaja V.S. ütluste kohaselt toimuski testamendi

teksti koostamine ja allkirjastamine testaatori poolt erinevatel laudadel ning sellest

tulenevalt olidki aluspinnad erinevad.

Ebaõige on kohtu seisukoht tunnistajate V.S. ja A.A. ütluste ebausaldusväärsuse kohta.

Kohus pole olnud ütluste kui tõendite hindamisel objektiivne. Kui isik tuleb tunnistajana

kohtusse, siis üldjuhul ta teab, mis asjaoludel teda sinna kutsutakse ja tunnistaja

ilmselgelt oma peas juba eelnevalt mõtleb küsimustele ja oma vastustele. Seetõttu on

usutav, et tunnistaja osasid asjaolusid mäletab täpsemalt, kuna ta on nendeks ennast ette

valmistanud ja mõelnud nendele. Teisi asjaolusid ei pruugi aga seevastu nii täpselt

5(9)

mäletada, kuna pole ennast küsimusteks ette valmistanud. Kostja ei nõustu järeldusega, et

A.A. sattumine testamendi allkirjastamise juurde on kahtlane. Kohtu vastavad järeldused

ei põhine esitatud asjaoludel ega tõenditel. Asjaolu, et V.S. ja A.A. on tuttavad, ei saa

kahjustada nende tunnistajate usaldusväärsust.

Asjaolu, et testaator oli koostanud varem notariaalseid dokumente, ei saa välistada tema

soovi teha kodune testament. Ka selle asjaolu kohta saanuks ütlusi anda kostja.

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud kostja kanda.

Kohus on analüüsinud põhjalikult kõiki esitatud tõendeid ja jõudnud õige ja õiglase

lahendini. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse alusel. Kohus ei

rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ning kohtuotsuse tühistamiseks puudub

alus.

Hageja ei nõustu kostja vande all ülekuulamisega. Kostja ei saa hageja nõusolekuta

taotleda enda vande all ülekuulamist, seda saab teha vastaspool (TsMS § 267 lg 1) või

TsMS § 2681 kohus omal algatusel. Asjaolu, et kohus omal algatusel ei pidanud

vajalikuks kostja vande all ülekuulamist, näitab, et maakohtul oli piisavalt muid tõendeid,

mille alusel asi lahendada.

Asjaolu, mida isa väidetavalt kostjale oli seoses testamendiga öelnud, ei saa lugeda

tõendiks ühepoolse väite alusel. Kuna testaatorit enam ei ole, puudub võimalus neid

kostja väiteid kontrollida. Kostja ei saa vande all kinnitada, kuidas toimus testamendi

koostamine, või kes selle allkirjastas, sest tema enda ja tunnistajate väitel ei viibinud ta

testamendi koostamise juures. Tunnistajad V.S. ja A.A. on ise andnud ütlusi kuidas nad

testamendi allkirjastamise juurde kutsuti, mistõttu puudub vajadus kostja vande all

ülekuulamiseks. Hageja arvates hindas kohus tunnistajate ütlusi objektiivselt, eluliselt

usutavalt ja õigesti.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu kostja ekspertide järeldustega, kuid see ei

tähenda, et eksperdiarvamus oleks ebausaldusväärne. Lisaks oli kostjal võimalik

kohtuistungil eksperdile esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi, mida ta ka tegi ja

millele ekspert ka vastas. Kohus on oma otsuses ekspertiisiakti ja ka eksperdi

ülekuulamisel antud ütlusi piisava põhjalikkusega analüüsinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1

p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust vastavalt

käesoleva otsuse resolutsioonis märgitule ning esitab seetõttu otsuse resolutsiooni juures

ka maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei

ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades

mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS §

654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

7.1.

Maakohus ei rikkunud kostja vande all üle kuulamata jätmisega menetlusõiguse

norme. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja taotluse endalt vande all seletuse

võtmiseks. Maakohus on võtnud 12. oktoobri 2023. a istungil seisukoha kostja vande all

6(9)

ülekuulamise osas, jättes ühtlasi kostja kõnealuse taotluse rahuldamata (tl 152). Kostja

leiab, et maakohus oli kohustatud kostjalt vande all seletuse võtma ning selle tegemata

jätmine võis kaasa tuua hagi põhjendamatu rahuldamise.

Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest, s.o TsMS § 267 lg-st 1 ja §-st 268,

nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid

vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul TsMS § 2681 alusel õigus kuulata

pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all

üle kuulata või mitte, on kohtu õigus ning sellesse otsustusse kõrgema astme kohus

üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka RKTKo 1.06.2016, 3-2-1-37-16, p 12).

Seega ei olnud maakohtul õigust kostjat vastaspoole (st hageja) nõusolekuta vande all üle

kuulata. Maakohus jättis kostja kõnealuse taotluse järelikult põhjendatult rahuldamata.

Kostja vande all ülekuulamise osas TsMS § 2681 alusel oli maakohtul kaalutlusruum ning

ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda.

Kokkuvõttes võis maakohus jätta kostja vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei

rikkunud kohus menetlusõiguse norme. Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja

tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule

põhjendada ja vajadusel põhistada (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2 ning lg 4). Selliseid

põhjuseid praegusel juhul ei esine, mistõttu ei pidanud ka ringkonnakohus põhjendatuks

kostjat TsMS §-le 2681 tuginedes vande all üle kuulata.

7.2.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda käekirjaekspertiisi

ekspertarvamuse usaldusväärsuses. Kostjal oli võimalik esitada 7. septembri 2023. a

istungil ekspert L. Eskorile kirjaliku ekspertarvamuse pinnal küsimusi. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et ekspert andis kostja küsimustele selged ja ammendavad

vastused, kinnitades samas, et jääb ekspertiisiaktis esitatud vastuste ja järelduste juurde

(tl 133 pöördel – tl 134 pöördel). Asjaolu, et kostja ei nõustu ekspertide järeldustega, ei

anna iseenesest alust kahelda ekspertide järeldustes.

7.3.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud esitatud ja kogutud tõendeid

kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses valdavas osas TsMS

§ 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuses väidetud

tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi

ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate V.S. ja A.A. poolt antud ütlused ei

tõenda vaidlusaluse testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Maakohus on oma

järeldusi ütluste ebausaldusväärsusest otsuses piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et kostja,

V.S. ja A.A. on omavahel tuttavad, ei pruugi tunnistajate ütluste usaldusväärsust

mõjutada. Samas tekitab kahtlusi V.S. ütluste usaldusväärsusest asjaolu, et ütlustest

nähtuvalt on tal tõenäoliselt kostjaga ühised majanduslikud huvid (ühised äriprojektid),

mistõttu võib V.S. olla huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks

tunnistajate poolt erinevatele küsimustele oluliselt erineva detailsusega antud vastused

suurendavad kahtlusi nende ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga,

et kohtusse ütlusi andma kutsutud tunnistaja peaks teadma üldjoontes vaidluse eset ning

omama ettekujutust asjaoludest, mille kohta teda hakatakse üle kuulama. Tunnistajale

saadetav kohtukutse peab samuti sisaldama vastavaid andmeid (TsMS § 252 p-d 1 ja 2).

Selline eelteave võimaldab tunnistajal tsiviilasjasse puudutavat ka enda jaoks meelde

tuletada.

7(9)

Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, nagu peaks tunnistaja kohtusse

ilmumisel ette valmistuma kindlatele küsimustele vastamiseks. TsMS § 262 lg 1 esimese

lause järgi on menetlusosalistel õigus esitada tunnistajale küsimusi, mis on nende arvates

asja lahendamiseks või tunnistaja asjaga seotuse selgitamiseks vajalikud. Sama

paragrahvi lõike 7 kohaselt kõrvaldab kohus mh asjassepuutumatud küsimused. Ütluste

selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks

on kohtul TsMS § 262 lg 8 järgi õigus esitada tunnistajale täiendavaid küsimusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ega maakohus esitanud tunnistajatele

asjassepuutumatuid küsimusi või küsimusi selliste asjaolude kohta, mille meenutamise

vajadust poleks tunnistajad osanud oodata. Ütlustes väidetud toimingute või sündmuste

kohta täpsustavate küsimuste esitamine on põhjendatud, kuna see aitab kohtul paremini

hinnata ütluste usaldusväärsust ja tõendiväärtust.

7.4.

Ringkonnakohus iseenesest nõustub, et maakohtu otsuse põhjendused (p-s 23.5.4)

selle kohta, nagu ei saanuks A.A. sõidukit juhtides märgata samaaegselt tänaval seisnud

kostjat ja V.S.t ning tänaval seisjad tuvastada sõidukit juhtinud isikut, on oletuslikud. Asja

materjalidest ei nähtu, millised olid kõnealusel päeval ilmastikuolud ning kui kaugelt A.A.

juhitud sõiduk tänaval seisnud kostjast ja V.S.st möödus. Iseenesest ei ole välistatud, et

sõidukijuht suudab tuvastada tänaval seisvaid isikuid ja viimased ära tunda sõidukis

olnud isiku. Seega maakohtu kõnealused järeldused ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel.

Samas moodustavad need järeldused maakohtu otsuse põhjendustest marginaalse osa

ning pole alust arvata, et kõnealune eksimus võinuks mõjutada kohtu lõppjäreldusi.

8. Ringkonnakohus lisab, et maakohus on otsuse põhjenduste p-s 20 märkinud

ekslikult, nagu oleks vaidlusalune testament kirjutatud omakäeliselt. Asjas ei ole hageja

ega kostja väitnud, et 17. novembri 2021. a kuupäeva kandev kodune testament oleks

kirjutatud PärS § 24 tähenduses testaatori poolt omakäeliselt. Testamendi (kui

dokumendi) sisust ja kostja väidetest lähtuvalt võib olla tegemist tunnistajate

juuresolekul allkirjastatud testamendiga (PärS § 23). Samuti on maakohus põhjenduste p-

s 26 TsMS § 442 lg-le 8 viidates ekslikult märkinud, et jätab rahuldamata hageja

alternatiivse nõude tuvastada testaatori 17. novembri 2021. a koduse testamendi tühisus.

TsMS § 442 lg 8 viimast lauset tuleb ringkonnakohtu arvates mõista selliselt, et esimese

alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus hageja teiste alternatiivsete nõuete osas

seisukohta võtma (ega seda ka kohtuotsuse resolutsioonis märkima). Need eksimused ei

saanud apellatsioonkaebuse sisu arvestades siiski mõjutada maakohtu otsust.

9. Maakohus on hagi rahuldanud, sõnastades otsuse resolutsiooni punkti 2

järgmiselt: "Tuvastada, et S.R. (isikukood XXX) ei ole V.R..-i (isikukood

XXXXXXXXXXXX) pärija." Kuna asjas on vaieldud selle üle, kas 17. novembri 2021. a

kuupäeva kandva koduse testamendi on allkirjastanud testaator ning kas testament on

kehtiv, peab ringkonnakohus vajalikuks resolutsiooni selguse huvides (TsMS § 442 lg 5)

maakohtu otsuse viidatud resolutsiooni punkti täpsustada. Ringkonnakohus sõnastab

resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: "Tuvastada, et V.R.. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

ei ole 17. novembril 2021 kodust testamenti teinud."

Ringkonnakohus märgib, et PärS § 8 lg 1 järgi on kohtul iseenesest võimalik tunnistada

isik huvitatud isiku nõudel PärS § 6 lg-s 1 sätestatud alustel pärimiskõlbmatuks. Sellist

nõuet ei ole praeguses asjas aga esitatud.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks hageja

apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude 30. aprilli

2024. a nimekirja kohaselt on hageja esindajakulu 640 eurot 50 senti (sh käibemaks 22%

8(9)

summas 115 eurot 50 senti). Esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on kokku 3 t 45 min ja

tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks).

Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi hageja esindajakulu kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja

esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on vajalik ja

põhjendatud. Hageja esindajakulu on seega 525 eurot. Kuna hageja ei ole

käibemaksukohustuslane, kuulub esindajakulu hüvitamisele TsMS § 174 lg 10 alusel

koos käibemaksuga. Kostja poolt hageja hüvitatav esindajakulu on kokku seega 640

eurot 50 senti.

Ringkonnakohus märgib hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)