2-22-5012/87 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-22-5012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.mai 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-22-5012

Tsiviilasi

Hagihind

S.M hagi B.W vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise

nõudes ning tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.M (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja

P.G (isikukood XXX) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Olavi Järve

Kostja: B.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri

Reede

Kohtuistungi toimumise aeg

9.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada S.M ja B.W vahel 04.06.2021 sõlmitud S.M kinnistu asukohaga XXX ja

J (reg osa nr XXXXX) 1/2 mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus.

3. Kohustada B.W andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX teises jaos

tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistusraamatusse omanikena B.W Jõgi (isikukood XXX) 1/2

kaasomandiosas ja S.M (isikukood XXX) 1/2 kaasomandiosas. Jõustunud kohtulahend

asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).

4. Kohustada B.W andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX kolmandas

jaos S.M kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Jõustunud

kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).

5. Jätta rahuldamata kostja 9.04.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

6. Jätta rahuldamata kostja 17.04.2024 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

7. Jätta jõusse Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

2-22-5012

käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Määrata kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas

6882,35 eurot.

10. Välja mõista B.W-lt S.M kasuks menetluskulud summas 6882,35 eurot.

11. Välja mõista B.W-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 210 eurot, mis tuleb tasuda

vastavalt lisatud makseinfo lehele.

12. Tagastada S.M-ile 18.06.2023 tasutud eksperditasu ettemaksust (3000 eurot)

enamtasutud osa summas 1590 eurot S.M kontole

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud

1. S.M esitas 05.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse B.W vastu kinkelepingu tühisuse

tuvastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduses esitas

hageja järgmised nõuded: 1. Tuvastada 4.06.2021 sõlmitud tehingu tühisus TsÜS § 13 alusel,

VÕS § 1028 lg 1 alusel kohustuse täitmisena saadu tagastamist või alternatiivselt tunnistada

kinkeleping kehtetuks; 2. VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda tühise või kehtetuks tunnistatud

lepingu järgi üleantu tagastamist isikult, kelle kasuks sooritus; 3. Kohustada kostjat andma

nõusolek järgmiseks: 3.1. asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale

üle kinnistu nr. XXXXX (katastritunnus X1ja X2) ½ mõttelises osas omandi; 3.2.

kinnistusraamatu registriosa nr-ga XXXXX 1/2 mõttelise osa kostja omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu 1/2

mõttelise osa omanikuna hageja. Või asendada kostja eelmärgitud tahteavaldused

kohtuotsusega.

2. Kohus jättis 13.04.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagiavalduses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaja mh nõude täpsustamiseks ja riigilõivu

tasumiseks.

3. 25.04.2022 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles täiendas ja täpsustas oma varasemat

hagiavaldust ning esitas järgmised nõuded: 1) tuvastada 04.06.2021.a S.M ja B.W vahel

sõlmitud S.M kinnistu (reg osa nr XXXXX) 1/2 mõttelise osa kinkelepingu, isikliku

kasutusõige seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus; 2) Kohustada B.W andma

nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ½ mõttelise osa Saare

maakonnas Saaremaa vallas B alevikus XXX ja J asuva kinnistu (reg osa nr XXXXX) suhtes

ning kohustada teda andma nõusolekut S.M sissekandmiseks eelnimetatud kinnisasja ½

mõttelise osa kaasomanikuna. Nõusoleku andmisest keeldumise korral asendada B.W

nõusolek kohtuotsusega.

2-22-5012

4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas B.W 24.03.2021 Harju Maakohtule avalduse

täisealisele isikule S.M-ile eestkoste seadmiseks ja määramiseks. Avalduse kohaselt soovis

B.W hakata oma 83 aastase ema eestkostjaks, kuna S.M ei ole võimeline igapäevaeluga toime

tulema. Harju Maakohtu 29.03.2021 määrusega saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrusega algatati S.M-ile eestkostja määramise menetlus.

07.07.2021.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt vajab S.M

oma huvide kaitseks kestvalt eestkostet ja uuritava vaimne seisund ei luba tal kestvalt oma

tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja korraldada oma elu; teostada valimisõigust,

langetada otsuseid ja teha tehinguid.

Pärnu Maakohtu 08.11.2021.a määrusega määrati S.M eestkostjaks P.G.

5. Käeolevas ajaks on selgunud, et eestkoste määramise menetluse ajal, 04.06.2021.a. sõlmis

B.W S.M-iga notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega S.M kinkis temale ½ suuruses

mõttelises osas kuuluva kinnistu kahe katastritunnusega.

Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, katastritunnusega X1 ja katastrinumbriga X2, J.

Selle kinkelepinguga omandas B.W kogu emale kuulunud kinnisvara.

B.W ja S.M sõlmisid kinkelepingu kuu aega enne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi toimumist,

kuigi S.M vaimse seisundi probleemid (2017.a tehtud uuring, millest ilmnes

XXXXXXXXXXXXXXXXX Sõltuvalt sellest, ei osanud S.M kinkelepingut, kui olulist

notariaalset dokumenti allkirjastades hinnata, kuidas tehing mõjutab teha huve ja

majanduslikku toimetulekut. Kinkelepingu sõlmimise tähendusest ta tehingu ajal aru ei

saanud ja tema sõnul ei mäleta ta notaris käimist. Lisaks eeltoodule, pöördus S.M ise perearsti

poole eelmise aasta XXXX segaduse ja desorienteerituse tõttu ning perearst suunas S.M samal

päeval SA CCCC Haigla psühhiaatria osakonda uuringutele, kus ta viibis kuni 11. maini.

Uuringutest selgus, et S.M-il on XXXXXXXXXXXXXXX. S.M viibib alates XXXXX

juunikuust hooldekodus ja ta on füüsilise tervise poolest liikuv ja aktiivne vanaproua.

P.G-l kui eestkostjal tuleb hoolitseda S.M vara (talle kuulunud vara) kui majandusliku heaolu

tagamise eest. S.M-ile kuulunud kinnisvaraga oskuslikult majandades, on võimalik

kindlustada materiaalselt tema vanaduspõlv, tasuda hooldekodu arveid. Näiteks maja osa ja

teist lahustükki välja rentides või kui lõppevad kogutud säästud, siis võtta S.M-ile

koduhooldaja.

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Kõike eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et 04.06.2021.a sõlmitud kinnistu mõttelise

osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse leping ning asjaõiguslepingud on tühised ning kinnistu

mõtteline osa tuleks S.M-ile tagastada.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi

vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti

hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui

isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

S.M suhtes on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Eksperdi arvamuse

kohaselt esinevad S.M-il XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Tema vaimne

seisund ei luba tal kestvalt oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja korraldada oma

elu; teostada valimisõigust, langetada otsuseid ja teha tehinguid.

Arvestades S.M tervisliku seisundi iseloomu ning asjaolu, et ekspertiisi viidi läbi veidi enam

kui kuu pärast kinkelepingu sõlmimist, siis on ilmne, et kinkelepingut sõlmides ei olnud ta

2-22-5012

suuteline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve, s.o. tegemist oli otsustusvõimetu

isiku poolt tehtud tehinguga.

TsÜS § 13 lg 3 kohaselt eeldatakse juhul, kui isik tegi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

04.juunil 2021.a sõlmitud kinkelepinguga võõrandas S.M talle kuuluva ½ suuruse mõttelise

osa talle kuulunud kinnistust. Sisuliselt oli tegemist S.M kogu väärtusliku varaga.

Kinkelepingu kohaselt koormati kinnistu küll isikliku kasutusõigusega hageja kasuks, kuid

S.M viibis sel ajal juba hoolekandeasutuses, mistõttu puudub kinnistule seatud isiklikul

kasutusõigusel oluline tähendus. Seega tegi S.M kinkelepingut sõlmides endale ilmselt

kahjuliku tehingu.

Kõike eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et S.M ja B.W vahel 04.juunil 2021.a

sõlmitud kinkeleping on tühine.

TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt

isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus

langeb hiljem ära.

Kuna käesoleval juhul kohustust olemas ei olnud, siis on kostja kohustatud kingina saadud ½

mõttelise osa S.M kinnistust hagejale tagastama.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja

koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks,

koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahtevalduse, jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Eeltoodust tulenevalt on kinnistu mõttelise osa S.M-ile üleandmiseks vajalik kostja nõusolek.

Arvestades hagiavalduse esitamist tinginud asjaolusid on usutav, et B.W ei soovi anda

nõusolekut kinnisomandi üleandmiseks.

Eeltoodut arvestades ning Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel

palub hageja kohustada B.W teha tahteavaldus kinnisomandi üleandmiseks: kohustada

kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ½ mõttelise osa

Saare maakonnas XXX ja J asuva kinnistu (reg osa nr XXXXX) suhtes ning kohustada teda

andma nõusolekut S.M sissekandmiseks eelnimetatud kinnisasja ½ mõttelise osa

kaasomanikuna.

2.10.2023 esitatud menetlusdokumendis (II kd lk 18) märgib hageja, et ekspert on leidnud, et

hagejal puudus kinkelepingu sõlmimise ajal arusaam tehingu tegemisest, olemusest ja

eesmärgist, mistõttu on kinkeleping tühine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Riigikohus on

korduvalt rõhutanud kasutustehingu neutraalsust ja asjaolu, et kohustustehingu tühisus ei too

üldjuhul kaasa kasutustehingu tühisust. Küll tuleb eraldi kontrollida, kas sama asjaolu, mis

tingis kohustustehingu tühisuse, ei tingi ka kasutustehingu tühisust. Lisaks on

õiguskirjanduses selgitatud, et nii kohustus- kui kasutustehingu kehtivust mõjutavad üldjuhul

üheaegselt ka teo- ja otsusevõime piirangud (§-d 10-13). Järelikult on käesoleval juhul tühised

2-22-5012

nii kohustus- kui käsutustehing. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17 tehtud lahendi

punktis 13 selgitanud, et kui kehtetuks osutuvad nii kohustustehing kui ka kasutustehing või

kasutustehing üksi, ei ole kinnisomandi omandiõigus kinnisasja omandajale üle läinud ning

kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (omanikuna on sisse kantud

vale isik). Riigikohus on selgitanud, et kirjeldatud juhtumil saab kinnistu tegelik omanik AÕS

§ 65 lg 1 alusel nõuda kinnistusraamatu kandest puudutatud isikutelt nõusolekut

kinnistusraamatu kande parandamiseks. Nõusolekut saab TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 184 lg 1 järgi asendada kohtuotsusega (vt nt viidatud Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 16; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 20;

23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 28). Hageja on vastavalt sellele ka

oma nõude esitanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1. tuvastada 04.06.2021 S.M ja B.W

vahel sõlmitud ja notar poolt tõestatud Saare maakonnas XXX ja J asuva S.M kinnistu (reg

osa nr XXXXX) 1/2 mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingute tühisus. 2. kohustada B.W andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX teises jaos tema kohta tehtud

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistusraamatusse omanikena

B.W Jõgi (isikukood XXX) 1/2

kaasomandiosas ja S.M (isikukood: XXX) 1/2 kaasomandiosas. Jõustunud

kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5). 3. kohustada B.W

andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX kolmandas jaos S.M kasuks seatud

isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Jõustunud kohtulahend

asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5). 4. Jätta kõik menetluskulud B.W

kanda.

7. Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega hageja taotlusel hagi tagati ning seati hagi tagamise

korras B.W omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXX

kantud kinnisasja III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge 04.06.2021. a sõlmitud

kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude tagamiseks S.M kasuks

kuni tsiviilasjas nr 2-22-5012 tehtava lahendi jõustumiseni. Sama kuupäeva kandva

määrusega võeti hagi menetlusse.

Kostja seisukoht

8. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning leiab, et see tuleb põhjendamatuse ja alusetuse

tõttu rahuldamata jätta.

9. Kostja vastuväidete kohaselt kuulus S.M kinnistu S.M ja B.W kaasomandisse ja

on nende ühine elukoht. 4. juunil 2021 koostas ja tõestas Kuressaare

notar Kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Märgitud kinkelepinguga kinkis S.M

B.W-le kinkija omandis olnud ½ mõttelist osa S.M kinnistust, mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr XXXXX ja mis

koosneb kahest katastriüksusest: J, katastritunnus X2, pindala 7259 m2

ja XXX, katastritunnus X2, pindala 4314 m2.

Lepingu p-s 2.1.14 on kinkija kinnitanud, et kinkija on otsustanud kinkida

lepingu eseme oma pojale B.W-le lepingus toodud tingimustel, sealhulgas

väärtusega, sh tingimusel, et kinkijale/kasutajale jääb lepingu eseme

koosseisus olevas elamus tähtajatu elamisõigus ning sõlmimisel on ta

teadlik, et kinkelepingu alusel läheb omand lepingu esemele lepingus

sisalduva

asjaõiguslepingu

alusel

kingisaajale

üle

kandega

kinnistusraamatus. Lepingu p 2.2.3 kohaselt kinnitas kingisaaja, et ta on

2-22-5012

nõus omandama lepingu eseme koos kinkija/kasutaja kasuks seatava

isikliku kasutusõigusega ja hooldamiskohustusega.

Lepingu p 3.8 kohaselt on pooled leppinud kokku, et kingisaaja on

kohustatud kasutaja eest hoolitsema ja tagama tema tavapärasest

eluvajadusest lähtudes toimetulekuks vajaliku ülalpidamise ja abi,

sealhulgas vajadusel tasuma osaliselt hooldekodu kulud.

10. Kostja B.W elas koos oma pere ja ema S.M-iga Bl XXX asuvas elamus

ja abistas ning hooldas ema S.M-i koos endise abikaasa P S.M-iga (praegu

PB) umbes 25 aasta jooksul pärast seda, kui S.M teised pojad P.G, E S.M ja

T S.M lahkusid elama mandrile. Kuna B.W jäi poegadest ainukesena

Saaremaale ja elas ainukese pojana S.M-iga koos Bl XXX asuvas elamus,

oli S.M-il ammune soov kinkida S.M kinnistu kaasomandi osa B.W-le.

Asjaolu, et Bl XXX kinkimine B.W-le oli S.M ammune tahe, kinnitab tema

varasem käitumine. S.M soovis nelja poja emana, et kõik pojad saaksid

enda omandisse Saaremaal maatüki. E S.M sai J katastriüksuse nrX3,

millest moodustati J kinnistu, reg nr CCCCCCCC ja T S.M sai JL

katastriüksuse nr X4, millest moodustati JL kinnistu reg nr BBBBBBBBBB.

S.M-ile kuulus Saare maakonnas Saaremaa vallas asuv V külas asuv F

kinnistu, mille ta kinkis 2016. aasta novembris poeg P.G-le, kes müüs

kinnistu koheselt OÜ-leM, reg kood CCCCCCCCCCC.

S.M soov oli kinkida temale kuuluv ½ mõttelist osa S.M kinnistu

kaasomandist poeg B.W-le. Nagu eelpool on märgitud, teised pojad P.G, E

S.M ja T S.M olid maatükid varem enda omandisse saanud.

Hooldekodu vajas S.M seetõttu, et B.W-l on tööl pikad vahetused ja B.W ei

julgenud S.M tööloleku ajal üksinda koju jätta. Enne B.W abielulahutust

hooldas ja toetas S.M-i B.W tööloleku ajal B.W abikaasa P S.M (praegu PB).

Keegi vendadest ema enda juurde võtta ei soovinud. Hooldekodusse

panek oli T S.M, E S.M ja B.W ühine otsus.

Ajal, kui B.W ei viibi tööl, toob ta ema sageli hooldekodust koju. Ema teab

B.W töögraafikut ja hooldekodu töötajate sõnul ootab alati, et B.W viiks ta

koju.

Sk OÜ-ga sõlmis 8. juunil 2021 Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise

lepingu kaasfinantseerijana B.W. Leping on käesoleval ajal tähtajatu.

Pärast S.M hooldekodusse paigutamist maksis ema hooldekodu kulud B.W

ema arvelduskontolt. S.M hooldekodu tasu on B.W-le teadaolevalt 900

eurot ja S.M pension on B.W-le teadaolevalt 660 eurot. Seega tuleb igas

kuus tasuda hooldekodu tasuna 240 eurot, millele lisandub

retseptiravimite jms kulu. Kuna B.W maksis hooldekodu tasu S.M

arvelduskontolt, ta teab, et S.M arvelduskontol oli üle 10 000 euro ja lisaks

oli S.M-il hoiukonto, kuhu oli samuti hoiustatud suur summa.

11. Lisaks eeltoodule märgib B.W, et ema rahaliste vahendite lõppemise

korral, lasub temal 4. juuni 2021 lepingu p 3.8 kohaselt kohustus kinkija

eest hoolitseda ja tagada tema tavapärasest eluvajadusest lähtudes

toimetulekuks vajalik ülalpidamine ja abi, sealhulgas vajadusel tasuma

osaliselt hooldekodu kulud. Seega ei ole alust väita, et S.M tegi

kinkelepingut sõlmides endale kahjuliku tehingu.

4. juunil 2021 lepingu tõestanud Kuressaare notar on väga suurte

kogemustega ja täpne notar. Ei ole tõenäoline, et ta eksis lepingu

tõestamisel S.M otsusevõime hindamisel. 4. juunil 2021 tõestatud lepingus

ei ole notari märget selle kohta, et tal tekkis mingigi kahtlus, et S.M-il ei

2-22-5012

ole vajalikku teo- ega otsusevõimet. 4. juunil 2021 tõestatud lepingus on

märge, et leping on notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. 4.

juuni 2021 Kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ei ole tühised, sest need vastavad

S.M tegelikule tahtele. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis,

millele hageja viitab, viidi läbi 7. juulil 2022, st rohkem kui kuu aega pärast

vaidlusaluse lepingu sõlmimist.

Kohtu põhjendused

12. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Kostja esitas 9.04.2024 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele (kohtuistungi protokoll II

kd tl 53 jj), kuna ei nõustunud kohtu protokollilise määrusega, millega kohus jättis

rahuldamata kostja taotluse asja läbivaatamata jätmiseks. Kostja väitel menetleb kohus

tsiviilasja, kuigi hageja ei ole maksnud seaduses nõutud riigilõivu. Kostja hinnangul on hageja

ebaõigesti määranud hagi hinnaks 3500 eurot kui mittevaralise nõudega hagi hinna ning tasus

sellelt riigilõivu vaid 420 eurot. Hageja on menetluses vaidlustanud notariaalselt tõestatud

tehingu, mille väärtus on lepingus märgitud 30 000 eurot. See on määratlev hageja poolt

taotletava hüve väärtuseks. Kuna hageja on 5.04.2022 ja 24.04.2022 hagiavaldustes esitanud

kaks (2) eriliigilist alternatiivset nõuet (tuvastus- ja alternatiivne kujundusnõue) ning nendele

lisaks ühe (1) mittealternatiivse kohustamisnõude, millest alternatiivsete tuvastus- ja

kujundusnõude rahuldamise korral on saadava hüve väärtuseks dokumentaalselt tõendatult 30

000 eurot ning ka kohustamisnõude puhul tõendatult 30 000 eurot, siis TsMS § 134 lg 1 alusel

kuuluvad need hagi hinna määramisel liitmisele, mis teeb hagi hinnaks 60 000 eurot (30 000 +

30 000) (vt taotlus II kd lk 49 jj). Kostja leidis, et kohus peaks kohustama hagejat tasuma

määratud tähtajaks riigilõivu seaduses sätestatud suuruses hagi esitamise seisuga vähem

makstud summas 1120 eurot ning jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja jätab kohtu määratud

tähtpäevaks täiendava riigilõivu maksmata.

Hageja leidis, et hagihinna määramisel kostja loogika alusel tuleks teada vaidlusaluse kinnistu

väärtust, seda ei saa määrata kinkelepingus toodud väärtusega, kuna see mille hageja

otsusevõimetuna ja kostja sinna märkisid, ei oma tähendust. Antud juhul on kinnistu tegeliku

väärtuse määramine küll võimalik, kui seotud oluliste raskustega. Kui hagihind on ka valesti

määratud ja nii menetlusse võetud, ei anna see alust hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks.

Kohus saab vähemtasutud riigilõivu lahendiga välja mõista ( vt kohtuistungi protokoll II kd lk

53 jj).

13. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

13.1. Tsiviilasja hinna kohta märgib kohus järgmist.

Asja materjalidest nähtub, et S.M esitas 05.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse B.W

vastu, milles palutakse kinkelepingu tühisuse tuvastamist/alternatiivselt kehtetuks

tunnistamist ning tahteavalduse asendamist kohtuotsusega (I kd tl 1 jj). Hagihinda ei ole hagis

märgitud ning riigilõiv oli tasumata.

Pärnu Maakohtu 13.04.2022 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 33). Kohus kohustas mh hagejat täpsustama hagiavalduse

nõuet nr 2 ning tasuma hagiavalduse esitamise riigilõivu 420 eurot. Määruse põhjenduste p-s

8 määras kohus hagihinna TsMS § 132 lõike 1 järgi, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise

nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot ning leidis, et hagejal tuleb tasuda riigilõiv 420 eurot.

2-22-5012

Hageja kõrvaldas puudused (sh täpsustas nõuded) ja tasus kohtu nõudmisel riigilõivu 420

eurot ning kohus võttis hagi 26.04.2022 määrusega menetlusse

Eelnevast nähtub, et hagihinna määras kohus, mitte hageja. Seega ei saa antud olukorras, kus

hagihinna määras kohus ning vastavalt sellele tasus hageja riigilõivu, lugeda hagi ebaõigesti

menetlusse võetuks ega jätta hagi praeguses menetlusstaadiumis läbivaatamata. Seda isegi

juhul kui hagihind on määratud valesti.

13.2. Kohus leiab, et on 13.04.2022 määruses eksinud hagihinna määramisel, kuid ei nõustu

ka kostja nimetatud hagihinnaga.

Hageja esitas täpsustatud hagiavalduses nõuded: 1) S.M kinnistu ½ mõttelise osa

kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse

tuvastamiseks ja 2) kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.

TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagiasjas hagihind hagis taotletud harilik väärtus.

TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks

määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

Mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja 11 ). TsMS

§ 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded

on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.

Vaatamata sellele, et pooled on kinkelepingu p.-s 3.6 märkinud lepingu eseme väärtuseks 30

000 eurot, loeb kohus, et selle alusel ei ole saadava hüve väärtust võimalik kindlaks teha ning

tegemist on mittevaralise nõudega. Hageja soovib saada tagasi 04.06.2021 üle antud ½

kinnistust. Teadmata on hageja kinnistu osa tegelik väärtus ja seisukord tehingu tegemise aja

seisuga, kinnistu hetkeväärtus võib olla muutunud seoses kostja poolsete võimalike

investeeringute aga ka võimaliku vara hooletusse jätmisega. Kohus ei ole veendunud, et

kinkelepingu sõlmimisel on notarile kinkelepingu eseme väärtuse osas avaldatud õiged

andmed. 04.06.2021 lepingus on tehinguväärtus määratud riigilõivuseadus §-d 76 lg 2 ja 347

lg 1 alusel (Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi) ehk lähtutud ei ole

kinnistu ½ osa väärtusest TsÜS § 65 mõistes.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-74-16 punktis 24.2. asunud seisukohale, et kui nõude väärtuse

kindlakstegemine on seotud oluliste raskustega (kuigi võimalik), mis võiks takistada ka TsMS

§ 2 järgsete eesmärkide täitmist, tuleb TsMS § 125 teise lause laiendava tõlgenduse kaudu

leida, et tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind on samuti 3500 eurot. Praegusel juhul

ei pea kohus vajalikuks muuta hageja selle nõude hinda, mida kohus on lugenud 3500 euro

suuruseks, arvestades asjaolu, et kinnistu väärtuse kindlakstegemine võib olla raskendatud.

Hageja teise nõude - tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostja tahteavalduste

andmise kohustus ning lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks - loeb kohus

mittevaraliseks nõudeks, mille hind on TsMS § 132 lg 1 alusel samuti 3500 eurot. Ses osas on

kohus 13.04.2022 määruses eksinud, kui jättis selle nõude osas hinna määramata.

TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad

nõuded. Nimetatud sätte kohaselt on hageja hagi hind kokku 7000 eurot ja hagejal tuleb

juurde maksta 210 eurot (riigilõivu määr 7000 eurose nõude puhul on 630 eurot – RLS lisa 1)

13.3. Olukorras, kus riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, tuleb vähemtasutud riigilõiv

TsMS § 179 lg 1 alusel kohustatud isikult riigi kasuks asjas tehtavas lahendis või eraldi

määrusega välja mõista. Menetluskulusid kandma kohustatud isikuks on nii hagiavalduse

esitanud isik TsMS § 146 lg 1 p 1 järgi kui ka isik, kelle kanda jäävad menetluskulud

kohtulahendi alusel TsMS § 146 lg 1 p 3 järgi. Kohustatud isikud vastutavad TsMS § 146 lg 2

järgi solidaarselt, nende omavahelises suhtes vastutab lg 3 järgi isik, kelle kanda jäävad

menetluskulud kohtulahendi alusel.Asja menetlemist see käesolevas staadiumis enam aga

2-22-5012

iseenesest ei mõjuta. Hagejalt ja/või kostjalt täiendava riigilõivu nõudmine ei välista ega piira

menetluskulude jätmist ühe poole kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

13.4. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kostja juhtis maakohtu tähelepanu

vajadusele nõuda hagejalt täiendava riigilõivu maksmist alles asja sisulise arutamise lõpus -

kohtuistungil. Kuigi see ei vabanda hagihinna arvutamise eksimust, märgib kohus lisaks, et

kostja võinuks kohtu eksimusele tähelepanu juhtida juba oluliselt varem st eelmenetluses.

Muu hulgas ei teinud ta seda ka peale 8.02.2024, mil kostja uue esindajana soovis tsiviilasja

materjalidele e-toimikus juurdepääsu Jüri Reede (II kd lk 38).

13.5. Kokkuvõtvalt leiab kohus jätkuvalt, et jättis põhjendatult 9.04.2024 kohtuistungil kostja

taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning kostja vastuväide kohtu tegevusele

jääb rahuldamata.

14. Mis puutub kostja 17.04.2024 taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks, siis ka see taotlus

tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata.

14.1. Nimelt esitas kostja 17.04.2024 hagi läbivaatamata jätmise taotluse, milles palub: 1.

Jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud

isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamiseks ning see on puudunud kogu menetluse kestel

menetluslike tahteavalduste tegemiseks ning ka advokaadibürooga käsunduslepingu

sõlmimiseks hageja esindamiseks (P.G poolt S.M nimel esitatud hagiavaldus kui ühepoolne

tehing TsÜS § 67 lg 2 tähenduses on kohtu eelneva nõusoleku puudumise tõttu tühine PKS §

190 alusel ning tema esindusõiguse välistab üheselt PKS § 180 lg 1 p-de 1 ja 3 koostoime,

millest tuleneb imperatiivselt, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses

eestkostetava ja eestkostja otsejoones sugulase vahel). 2. Tuvastada hagejal menetluskulude

puudumine ja jätta kulude puudumise tõttu need kostjalt välja mõistmata juhul, kui kohus

jätab rahuldamata p-s 1 esitatud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.

14.2. Kohus leiab, et kostja taotlus on esitatud hilinenult.

TsMS § 329 lg1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see

on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi

avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud

mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

TsMS § 330 lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kostjal tulnuks kohtu hinnangul kõnealune taotlus esitada juba 10.05.2022 hagivastuses või

hiljemalt 18.10.2022, mil kohus eelmenetluse lõpetas (vt kohtuistungi protokoll I kd lk 114

jj).

Asja materjalidest nähtub, et kohus küsis veel täiendavalt 24.01.2023 kohtuistungil kas

pooltel on veel taotlusi. Kuna pooltel ei olnud taotlusi, siis alustas kohus asja sisulist arutamist

(vt kohtuistungi protokoll I kd lk 156 jj), millega jätkas 9.04.2024 kohtuistungil. Ka

9.04.2024 kohtuistungil kostja kõnealust taotlust ei esitanud. Kohus lõpetas 9.04.2024 asja

sisulise arutamise ning pooled said üksnes õiguse esitada menetluskulude nimekirjad ja

seisukohad vastaspoole menetluskuludele (vt kohtuistungi protokoll II kd lk 56 pöördel).

2-22-5012

Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks 17.04.2024 ehk hilinenult (TsMS § 329 lg

1, § 330 lg 1). Tegemist ei ole TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Taotlusega

arvestamine venitaks menetlust ning kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv

põhjus.

15. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

16. Antud juhul on kohtu hinnangul hageja esitanud nõude tuvastada poolte vahel 4.06.2021

sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingute tühisus ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda

omanikukande kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks vaidlusaluse kinnisasja ½ mõttelise

osa kaasomanikuna. Muid nõudeid menetlusse võetud ei ole, kuna esialgses hagiavalduses

esitatud nõudeid on hageja täpsustatud ja alternatiivset nõuet täiendatud hagiavalduses

esitanud ei ole. Sellisena on ka kostja oma 10.05.2022 hagivastuses hageja nõudeid mõistnud

ja käsitlenud (I kd tl 67 jj). Seetõttu on ainetud ka kostja uue esindaja poolt 9.04.2024

kohtuistungil püstitatud temaatika hagi muutmise osas ning seega tuleb kohtul sisuliselt

lahendada hageja nõue kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks nõusoleku saamiseks.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus

otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab

kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

18. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

- hageja ja kostja sõlmisid 4.06.2021 notariaalse kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (I kd tl 41 jj), mille alusel hageja kinkis

kostjale pool (1/2) mõttelist osa S.M kinnistust (registriosa nr XXXXX) asukohaga XXX ja

J);

- kinnistu omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse kostja, kellele kinnistu omand kuulub ka

käesoleval hetkel (I kd tl 28 jj I kd) ning et hageja kasuks on seatud kinnistu osas tähtajatu

isiklik kasutusõigus;

- hageja ja kostja elasid pikka aega koos XXX asuvas elamus kuni juunini 2021, mil hageja

paigutati hooldekodusse ööpäevaringsele hooldusteenusele (lepingu sõlmis 8.06.2021 OÜ-

gaSK kostja);

- 24.03.2021 esitas kostja kohtule avalduse hageja üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja

määramiseks põhjendusel, et dementsus on kaugele arenenud;

- Pärnu Maakohtu 8.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4742 avaldus rahuldati ja S.M

eestkostjaks määrati P.G (I kd lk 13).

19. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel 4.06.2021 sõlmitud

notariaalne leping (kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping

ja asjaõiguslepingud) on kehtiv või mitte.

2-22-5012

Hageja on seisukohal, et seonduvalt tema otsusevõimetusega tehingu tegemise hetkel, ei ole

leping kehtiv, st leping on tühine.

Kostja leiab, et kinkeleping ei ole hageja huvidega vastuolus ega ole ka tühine; pole

tõenäoline, et notar eksis lepingu tõestamisel hageja otsusevõime hindamisel; 4.06.2021

kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja

asjaõiguslepingud ei ole tühised, sest need vastavad hageja tegelikule tahtele.

20. Kohtu hinnangul kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele TsÜS § 13.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi

vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti

hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui

isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS

§ 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

21. Antud asjas hageja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi alusel on tuvastatud, et

04.06.2021 vastas S.M psüühiline seisund XXXXXXXXXXXXXX. Väljendunud

kognitiivsest defitsiidist tulenevalt puudus S.M-il tehingu tegemise ajal ja kestvalt sisuline

arusaam õiguslikes ning oma elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M ei olnud

04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma

otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S.M-il on

käesoleva ajani ja oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja kirjutamisoskus,

mis võimaldas tal tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis erinevateks

tehinguteks talle usaldusväärsetena tunduvate isikutega (II kd lk 1-4).

Eksperdi arvamusest nähtub veel, et olemasolevate andmete kohaselt oli S.M varasemalt hea

baasintellektiga ja toimetulekuga ning vähemalt rahuldava tervisega. 2021 kevadeks oli

erinevate tunnistajate sõnul S.M vaimne seisund oluliselt halvenenud. Mäluhäireid ja

toimetulekuraskusi kirjeldati juba varem. 29.04 – 11.05.2021 haiglas viibimise ajal oli S.M

desorienteeritud ajas, eluloolisi andmeid andis raskustega ja osaliselt, eksis faktides. Tal

esinesid väljendunud mäluhäired, eriti lühimälu osas. S.M-il diagnoositi

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Lisaks esinesid XXXXXXXXXXXXXXX. 02.06.2021

kiirabi hinnangul oli S.M XXXXXXXXXXXX. 08.06.2021 on perearsti poolt koostatud

retsept XXXXXXXXXX. Ei ole kirjeldatud, mis põhjustas täiendava ravi vajaduse. Üldiselt

ordineeritakse XXXXXXXXXXXX. Sel perioodil asus S.M elama hooldekodus. Uus asukoht

ja elukorraldus võisid kaasa tuua seisundi destabiliseerumise. 07.07.2021 kohtupsühhiaatria

eksperdi kirjelduse kohaselt oli S.M vaimne seisund sarnane 2021 aprillis-mais

haiglasviibimise ajal olnule. Diagnoositud jätkuvalt XXXXXXXXXX. Eksperdi hinnangul

esinesid L S.M-il unustamine, orientatsioonihäired, lühimälu ja igapäevaeluoskuste

halvenemine; mäluhäirete tõttu pidas ekspert võimalikuks S.M ärakasutamist ja tema huvide

kahjustamist. 19.10.2021 S.M ärakuulamise käigus veendus kohus, et S.M vajab enda huvide

kaitseks eestkostet.

Käesoleva ekspertiisi läbiviimise ajal on S.M jätkuvalt vaid osaliselt orienteeritud, puuduliku

sisulise kontaktiga, väljendunud mäluhäiretega.

Võrreldes 2021 S.M psüühilise seisundi kirjeldustega, on toimunud pigem mõningane

halvenemine tema kognitiivse võimekuse osas.

S.M-il 2021 aprillis-mais diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vaimses

seisundis võib olla mõningaid kõikumisi, kuid haiguse kulus ei saa ette tulla märkimisväärseid

paranemisi kognitiivse võimekuse osas. XXXXX põdeva isiku vaimne võimekus ja

toimetulek halvenevad järjepidevalt. XXXXXX süvenemise tempo erineb indiviiditi.

Varasem algus seondub sagedamini kiirema progresseerumisega. Ravimitega on võimalik

mõnevõrra pärssida XXXXXX süvenemise kiirust.

2-22-5012

29.04 – 11.05.2021 haiglasviibimise ajal ja 07.07.2021 kohtupsühhiaatria eksperdi (oli ka

haiglas isiku raviarst) hinnangu andmise ajal oli S.M psüühiline seisund olulise dünaamikata.

Ka 02.06.2021 kiirabi hinnangul oli S.M XXXXXXXXXXXXX.

Eelolevast nähtuvalt ei ole alust arvata, et S.M vaimne seisund oleks 04.06.2021 oluliselt

erinenud S.M vaimsest seisundist, mida on kirjeldatud enne ja peale tehingu tegemist.

Kui ka 04.06.2021 S.M ja B.W vahel sõlmitud leping oli kooskõlas S.M varasemate soovide

ja avaldustega ning ei kahjustanud oluliselt S.M huve, siis sel ajal esinenud väljendunud

kognitiivsest defitsiidist tulenevalt ei olnud S.M võimeline aru saama lepingu asjaoludest,

kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid

oma huvidest lähtuvalt (vt täiendavalt ka hageja terviseandmeid- tsiviilasjas 2-21-4742

läbiviidud ekspertiisiakt I kd lk 84 jj;SK juhataja e-kiri I kd lk 87; perearsti e-kiri I kd lk 103;

hageja poegade E S.M ja T S.M selgitused eestkostemenetluses I kd lk 108 jj; ravi

dokumendid 29.04.2021-11.05.2021 I kd lk 112-113; ambulatoorsed epikriisid I kd lk 128 jj).

22. Kohtu hinnangul nähtub ekspertiisiaktist, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise

ajal, so 4.06.2021 otsusevõimeline ning seega on tuvastatud tema otsusevõimetus TsÜS § 13

lg 1 mõttes. Hageja ei olnud tehingu tegemise hetkel võimeline hindama seda, kuidas tehing

tema huve mõjutab. Tehingu tegemise tulemusena jäi hageja ilma oma omandist. Seda ei

muuda ka asjaolu, et hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul asuvas

elamus elamiseks ja et kingisaaja kohustus hageja eest hoolitsema ning vajadusel tasuma tema

hooldekodu kulud. Isiklik kasutusõigus ja hoolitsemine, ei asenda omandit, millest hageja on

ilma jäänud seetõttu, et ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Kostja tuginemine sellele,

et hageja ammune soov oli kinkida kinnistu kaasomandi osa kostjale (vt ka tunnistaja PB

ütlused kohtuistungi protokoll I kd lk 156 jj ja 21.02.2021 koostatud kodune testament I kd lk

122) ei muuda hagejal tuvastatud otsusevõimetust. Seonduvalt kostja vastuväitega selles osas,

et ei ole tõenäoline, et notar eksis lepingu tõestamisel S.M otsusevõime hindamisel ning et

notaril ei tekkinud kahtlust hageja teo- ja otsusevõimes ning et hageja on lepingu notari

juuresolekul omakäeliselt alla kirjutanud ja see oli tema tegelik tahe, siis see on

kohtumenetluses tuvastatu alusel ümber lükatud. Seda ei oleks muutnud ka notari

kohtuistungil tunnistajana antud ütlused, mis jäid andmata, kuna hageja ei andnud notari

tunnistajana üle kuulamiseks nõusolekut (vt kohtumäärus I kd lk 177).

Kohus möönab, et notaril on samuti kohustus veenduda tehingupoolte võimes tehingust aru

saada, kuid kui nimetatu eeldab selliseid eriteadmisi, mida notaril tavapäraselt ei ole

(psühhiaatrilised eriteadmised), siis kui peale tehingu tegemist tuvastatakse asjaolud, mis

toovad kaasa tehingu tühisuse, ei saa asuda seisukohale, et notariaalselt sõlmitud tehing on

kehtiv. Täiendavalt märgib kohus, et ekspert on andnud selgituse ka selles osas, et S.M ei

olnud 04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima

oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S.M-il

oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja kirjutamisoskus, mis võimaldas tal

tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis erinevateks tehinguteks talle

usaldusväärsetena tunduvate isikutega.

Kohtul ei ole põhjust ekspertiisi usaldusväärsuses kahelda. Kostja ei ole ümber lükanud

eksperdi poolt tuvastatut, et vaidlustatava tehingu ajal oli hageja otsusevõimetu. Vaidluse

põhiküsimus ei ole seotud sellega millised olid kostja kui kinkesaaja kavatsused ning millised

on hageja pereliikmete (sh poegade) perekondlikud suhted ning kostja sellesisulised väited

jätab kohus tähelepanuta.

Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et hageja oleks tehingu heaks kiitnud.

Seega, asub kohus seisukohale, et eelkõige asjast teostatud ekspertiisiaktiga on tuvastamist

leidnud, et hageja psüühiline seisund XXXXXXXXXXXXXXXX välistas hagejal hinnata

seda, kuidas 4.06.2021 tehing tema huve mõjutab. Hageja oli tehingu tegemise ajal

2-22-5012

otsusevõimetu, tal puudus arusaam tehingu tegemisest, olemusest ja eesmärgist mistõttu on

S.M ja B.W vahel 4.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping tühine.

23. Kuivõrd kohus on eelnevaga tuvastanud kinkelepingu tühisuse, st, et kinkeleping ei ole

kehtiv, siis leiab kohus, et ka samas sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja

asjaõiguslepingud on kehtetud. Abstraktsioonipõhimõtte kohaselt tuleb käsutustehingu

kehtivust, sh võimalike teovõime ja tahtepuuduste esinemist käsutuse tegemisel kontrollida

eraldi käsutuse aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Kui kohustus- ja käsutustehing on

sõlmitud samas olukorras (üheaegselt), võib kohustustehingu kehtetuse põhjustanud puudus

tuua ühtlasi kaasa ka käsutustehingu kehtetuse. Käsutustehingu kehtetus ei ole sel juhul

põhjustatud mitte kohustustehingu kehtetusest, vaid sama puuduse topeltmõjust nii kohustus-

kui käsututehingu suhtes. Sellisel juhul on tegemist veasamasusega. Sõltuvalt alustest on neil

juhtudel nii kohustus – kui käsutustehing algusest peale kehtetud.

TSÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Käesolevas juhul on nimetatu kohane koosmõjus

TSÜS § 13 lg 1. Järelikult on käesoleval juhul tühised nii kohustus- kui

käsutustehing.

24. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17 tehtud lahendi punktis 13 selgitanud, et kui

kehtetuks osutuvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing või käsutustehing üksi, ei ole

kinnisomandi omandiõigus kinnisasja omandajale üle läinud ning kinnistusraamatu kanne ei

vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (omanikuna on sisse kantud vale isik). Riigikohus on

selgitanud, et kirjeldatud juhtumil saab kinnistu tegelik omanik AÕS § 65 lg 1 alusel nõuda

kinnistusraamatu kandest puudutatud isikutelt nõusolekut kinnistusraamatu kande

parandamiseks. Nõusolekut saab TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg

1 järgi asendada kohtuotsusega (vt nt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p

16; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 20; 23. septembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 28).

Hageja on vastavalt sellele ka oma nõude esitanud. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle

õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut

isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 alusel saab asendada kostja

tahteavalduse. KRS § 34¹ lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus.

Eeltoodu alusel, tuleb rahuldada hageja nõue ning kohustada B.W andma nõusolek 1)

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX teises jaos tema kohta tehtud omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse omanikena

B.W Jõgi (isikukood XXX) 1/2 kaasomandiosas ja S.M (isikukood XXX) 1/2

kaasomandiosas. Jõustunud kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5); 2)

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX kolmandas jaos S.M kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse kande kustutamiseks. Jõustunud kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS §

68 lg 5).

25. Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega on rahuldatud osaliselt hageja taotlus hagi

tagamiseks ning hagi tagamiseks on seatud B.W omandis olevale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXX kantud kinnisasja III jakku esimesele vabale

järjekohale eelmärge 04.06.2021. a sõlmitud kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu tühisuse

tuvastamise nõude tagamiseks S.M kasuks kuni tsiviilasjas nr 2-22-5012 tehtava lahendi

jõustumiseni.

2-22-5012

TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, seega jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse.

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26.1. Hageja 9.04.2024 menetluskulude nimekirja (II kd lk 57 jj) kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 3906,90 eurot,

mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude koosseis on toodud lisatud arvetel. Hageja esindaja

tunnihinne on summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas ka

bussipileti, mis seondub 27.09.2022 istungi kuluga summas 14,05 eurot.

Lisaks koosnevad hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1 ja §

143 lg 1 alusel riigilõivust summas 490 eurot ning ekspertiisikulust

summas 1410 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud

summas 5806,90 eurot. Hageja, juhindudes TsMS § 176 lg-st 5, kinnitab, et

kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ühtlasi,

juhindudes

TsMS

§

lg-st

10,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane.Lisaks on hageja 04.10.2023 esitanud

enamtasutud ekspertiisitasu tagastamise taotluse. Käesolevas asjas on

menetluskulud kandnud hageja eestkostja P.G menetluskulude täienduse kohaselt

lisandub eelnimetatud kuludele 329,40 eurot koos käibemaksuga ning 23.04.2024 täienduse

kohaselt veel 732 eurot (II kd lk 77 ja 90). Kokku märgib hageja enda menetluskuludeks

6868,30 eurot.

26.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas seisukohta avaldanud

(vt kostja seisukohta 17.04.2024 menetlusdokumendis). Kostja 17.04.2024 taotluse hageja

menetluskulude puudumise tuvastamiseks jättis kohus eelpool juba rahuldamata (vt otsuse

punkt 14).

26.3. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile

kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm

14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17) (p 11).

Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et

hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud ja ajakulu on vastavalt esitatud

arvete sisule hageja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja

vajalikud. Ka esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) peab kohus põhjendatuks.

Seega on hageja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 4968,30 eurot (sh käibemaks).

Lisaks peab kostja hagejale hüvitama hageja esindaja sõidukulud 14,05 eurot (II kd lk 69),

menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot (I kd lk 59) ja ekspertiisikulu 1410 eurot (I kd lk 197-

2-22-5012

198; II kd lk 7). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 6882,35

eurot.

26.4. Kostjalt tuleb vastavalt otsuse p.-le 13.3. riigi kasuks välja mõista riigilõiv

riigituludesse summas 210 eurot.

26.5. Hagejale tuleb tagastada 18.06.2023 eksperdikulude katteks enamtasutud ettemaks

summas 1590 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2025 kohtuotsuse, mis jõustus 03. veebruaril 2026,

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 17.05.2024 otsus jätta muutmata.

2. B.W apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna hagejal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad, siis

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.