2-14-52954/256 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. mai 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-52954

Tsiviilasi

V.K vastuhagi Seve Ehituse Aktsiaselts vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vastuhagi hind

32 444,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Vastuhagis hageja (esialgselt kostja): V.K (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov

Vastuhagis kostja (esialgselt hageja): Seve Ehituse Aktsiaselts

(registrikood 10398417)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina Lee

Kohtuistungi toimumise aeg

28.03.2024.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

Resolutsioon

1. Vastuhagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Seve Ehituse Aktsiaseltsilt V.K kasuks kahjuhüvitis summas 28 335,38 eurot

ja viivis alates 21.06.2016.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(28 335,38 eurolt) kuni nõude täieliku tasumiseni kuid mitte üle põhinõude.

3. Ülejäänud osas s.o summas 504 eurot jätta V.K vastuhagi Seve Ehituse Aktsiaselts vastu

rahuldamata.

4. Jätta kõik menetluskulud hageja Seve Ehituse Aktsiaselts kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Seve Ehituse Aktsiaselts esitas 05.06.2014.a Harju Maakohtule hagi V.K vastu

töövõtulepingujärgse võlgnevuse 53 327,22 euro saamiseks.

Kostja esitas

tasaarvestusavalduse ning vastuhagi, mille esemeks on tasaarvestusavalduses käsitletud

kahju summa ja viivis. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 30.11.2018.a

kohtuotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 43 908,56 eurot. Kohus jättis

rahuldamata saamata jäänud tulu 6680,28 euro nõude ning vastuhagi. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 16.01.2020.a kohtuotsusega osaliselt maakohtu otsuse, milles

kohus rahuldas Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi suuremas summas kui 10 884,20 eurot.

Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata V.K vastuhagi elamu lõpuni ehitamise

kulu 28 839,58 euro osas ning jaotas menetluskulud. Muus osas jäi maakohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus tegi Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi osas tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsuse, millega rahuldas hagi 10 884,20 euro ulatuses. V.K

tasaarvestuse vastuväide ja vastuhagi saadeti maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 27.04.2020.a kohtumäärusega Seve Ehituse Aktsiaseltsi

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Vastuhagi nõuded ja põhjendused

2. Vastuhagis taotleb kostja kahju 28 839,58 euro hüvitamist ja viiviseid. Kahju koosneb

ehitusplatsi koristuse kulust, sõlmede ümberprojekteerimise kulust, elamu lõpuni

ehitamise kulust ja puudustega tehtud ehitustööde ümbertegemise kulust. Tekkinud kulude

tasumist tõendavad T OÜ hinnapakkumised ja tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktid.

Tööde eest maksti nii ülekandega kui sularahas. Kostja palub menetluskulud jätta hageja

kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hageja vastuväited ja põhjendused vastuhagile

3. Hageja vastuhagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tõendamata on kahju hüvitamise

nõude eeldused ja see et kostja neid kulutusi kandis. Töövõtja ei rikkunud ehituslepingut

oluliselt. Väidetavad puudused, millele kostja tugineb, on esile toodud alles

kohtumenetluse kestel. Kostja ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kõik

vastuhagi aluseks olevad tööd on tehtud, mistõttu ei saa kostja tugineda

hinnapakkumistele. Kostja koostatud vastuhagi kalkulatsioon on ebaselge, kuna puudub

teave, milliseid töid on teostatud I ja milliseid II korrusel. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kostja vande all antud seletuse ning

tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.10.2021.a kohtumääruses

(dtl 3017-3018).

6. Vaidlust pole, et poolte vahel on 20.02.2014.a sõlmitud ehituse tööettevõtuleping nr E-

1302, millisega hageja kohustus kostjale projekteerima ja püstitama majatüüp V.K

vastavalt hinnapakkumisele (Lisa 1) ja arhitektuurilistele joonistele (Lisa 2) XXX,

Harjumaal maksumusega 162 585 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (dtl 36-49).

Pooled ei vaidle, et lepingu lõpetamiseks esitas kostja hagejale avalduse ning see muutus

kehtivaks 21.05.2014.a (TsÜS § 69 lg 1).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline

lepingurikkumine). VÕS 116 lg 2 punktide 1 ja 5 järgi on olulise lepingurikkumisega

tegemist eelkõige kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel

määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine

lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; teine

lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud

täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust

ei täida.

8. Vaidlust ei ole, et hageja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, mistõttu oli kostjal

õigus kasutada VÕS § 116 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust

täiendavat tähtaega andmata 21.05.2014.a (vaata selles osas Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2020.a kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas punkt 77).

9. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on tekitanud kostjale kahju ning kas hageja peab

kostjale kahju hüvitamiseks tasuma 28 839,38 eurot.

10. Kostja väidetel on ta kandnud kulutusi elamu lõpuni ehitamiseks ja hageja tehtud töödes

ilmnenud puuduste kõrvaldmiseks kogusummas 28 839,38 eurot, millise summa

väljamõistmist ta hagejalt ka taotleb. Hageja väidetel ei ole kostja tõendanud nõude

eeldusi ega ka nõude suurust.

11. Riigikohus on 08.02.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-10-12908 punktis 14.2

selgitanud, et kui lepingust taganemise korral esineb üleantus puudusi, mille

kõrvaldamisega kaasnevad kulud ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu

rikkumisena, võib õigustatud poolel olla kahju hüvitamise nõue.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a kohtuotsuse punktis 77 käesolevas kohtuasjas on

tuvastatud, et hageja poolseks oluliseks rikkumiseks oli keeldumine teha kokkulepituid

töid teisel korrusel 20.02.2014.a kokkulepitud mahus. Rikkumine sai tellijale teatavaks

13.05.2014.a koosolekul, kus hageja teatas, et vormistab teise korruse välisseinad

tuuletõkkeplaadiga, soojustab vahelae klaasvillaga ja katab põranda niiskuskindla

puitlaastplaadiga ning et soojustustöid teisel korrusel kokku ei lepitud. Kuna töövõtja

keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, oli tellijal õigus kasutada VÕS §-s 116

ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata

21.05.2014 vastavalt VÕS § 118 lõikele 1 (dtl 2859-2888).

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

14. Riigikohus on 13.12.2011.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-124-11 punktis 16

selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude

hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu

21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14).

Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist

kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni

alusel

kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest

mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja

korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus

seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS §

139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 9. märtsi

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).

15. Kostja väidetel on ta kandnud kulutusi kokku summas 137 654,78 eurot, milline summa

koosneb elamu lõpuni ehitamiseks (hagejaga sõlmitud lepingute mahus) kantud

kulutustest summas 134 162,78 eurot, ehitusplatsi koristustöödest summas 2412 eurot ja

sõlmede ümberprojekteerimise kulust summas 1080 eurot.

16. Kostja on välja toonud, et hagejaga kokkulepitud tööde valmiduse saavutamiseks on ta

teinud kulutusi kokku summas 233 085,38 eurot, millest kostja on hagejale tasunud 95

430,60 eurot ning millest 137 654,78 eurot on ta tasunud pärast hagejaga sõlmitud

ehituslepingust taganemist.

17. Seega on kostja väidetel tööd kallinenud 29 511,98 euro võrra (tegelikud kulud 233

085,38 eurot - lepinguline maksumus 203 574 eurot). Kostja palub hagejalt kahju

hüvitamiseks välja mõista 28 839,38 eurot, millise summa osas on arvestatud käesolevas

asjas Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a otsuses tehtud tasaarvestustega

kogusummas 5230 eurot ning vähendades kahjunõuet 34 741,38 eurot 5902 euro võrra,

mis hagejal on lepingu alusel õigus saada.

18. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja korraldanud xxx elamu lõpuni ehitamise.

Lisaks on kostja väidetel korraldanud ta hageja tehtud töödes ilmnenud puuduste

kõrvaldamise hagejaga sõlmitud projekteerimislepingu ja ehituslepingu mahus. Kostja on

kohtu ette toonud, et kokkulepitud tööde valmiduse saavutamiseks on ta teinud kulutusi

kokku summas 28 839,38 eurot. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu, kuivõrd nõue on

tõendamata.

19. Kuna kostja nõue koosneb erinevatest komponentidest, siis annab kohus järgnevalt

hinnangu kõikidele nõudesummadele eraldi.

20. Kostja väidetel kandis ta kulutusi ehitusplatsi koristusele summas 2412 eurot. Kostja on

arvamusel, et tegemist on põhjendatud ning vajaliku kuluga hagejaga kokkulepitud

tulemuse saavutamiseks. Hageja arvates on tegemist põhjendamatu ning hilinenult

esitatud nõudega hageja vastu.

21. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 13.08.2014.a P OÜ arvega nr 14100 on kostja

kandnud kulutusi ehitusplatsi koristamisega seoses summas 2412 eurot (dtl 601, 602).

Kohtule esitatud 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusega töö nr TR 1723-1/2015 punktides

5.7.2 ja 5.7.4 on samuti välja toodud kuluga (dtl 509, 1367, 1372). Kohus ei nõustu hageja

väitega selles, et tegemist on hilinenult esitatud nõudega.

22. Kostja on antud nõude koos kuludokumentidega esitanud juba koos vastusega

hagiavaldusele 02.04.2015.a. Seega on nõue esitatud õigeaegselt. Samuti ei nõustu kohus

hagejaga selles nagu oleks hageja teostanud ehitusplatsi koristuse. Tunnistaja U T

08.05.2017.a kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et hageja viis ehitusplatsilt ära üksnes

enda materjalid, seadmed ning teostati üldkoristus. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

põhjendatud ning vajaliku kuluga, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.

23. Kostja nõuab hagejalt sõlmede ümberehituse kulu summas 1080 eurot. Hageja vaidleb

antud nõudele vastu. Kohtule esitatud 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusega töö nr TR

1723-1/2015 on tuvastatud, et viidatud töö on vajalik kokkulepitud tulemuse

saavutamiseks (dtl 1367, 1372). Kuivõrd kostja on sellises summas kulu kandnud (dtl 597,

598) ning see oli tingitud hagejast tulenevalt puudustega projekti koostamisest, siis peab

kohus antud nõuet põhjendatuks.

24. Kostja nõuab hagejalt vastuhagis ka elamu lõpuni ehitamise kulusid. Kostja väidetel on ta

kandnud alljärgnevaid kulusid.

25. Kostja on toonud kohtu ette, et ta on teinud kulutusi korsten FIBO 200+160 soetamiseks

(plokid, müürisegu, tahmaluugid, siibrid, vihmamüts) (I ja II korrus) kogusummas

1627,41 eurot, milliste kulude tõendamiseks on esitatud Bauhof Group AS 07.05.2015.a

arve-saateleht nr 0115.005324 ning 03.05.2015.a maksekorraldus (dtl 1386-1388). Kostja

tugineb antud nõude esitamisel 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele töö nr TR 1723-

1/2015 lk 69 punkt 6.6.1 (dtl 510). Hageja vaidleb kostja antud nõudele vastu.

26. Kuna tõendatud on eelpool viidatud ekspertarvamusega, et korstna ehitamine oli

ehituslepingu kohaselt hageja kohustuseks ning hageja antud tööd ei teostanud, siis on

tegemist põhjendatud kuluga.

27. Kostja on kandnud kulutusi ka FIBO korstna ehitamiseks summas 1020 eurot (dtl 1378,

1383), milline töö oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamuse punktile 6.6, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult

teostamata. Sellest tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga.

28. Kostja on kohtu ette toonud, et korstna lisamaterjalide maksumus moodustab summas

376,80 eurot (dtl 1380, 1384). Kuivõrd hageja kohustuseks oli korstna ehitus ning antud

töö oli eelpool osundatud ekspertarvamuse kohaselt täielikult teostamata, siis on korstna

lisamaterjalidega seotud kulu kohtu arvates põhjendatud.

29. Korstna krohvimine (I ja II korrus) oli kostja väidetel hageja kohustuseks (korstna ehitus)

vastavalt 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.6.1, 6.6.2 ja

6.6.3 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse punktile 6.6, millise

kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata. Kostja väidetel on ta kandnud

antud töö teostamisega kulu summas 333,60 eurot (dtl 1378, 1383). Kuivõrd antud töö

teostamine oli hageja kohustuseks, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

30. Kostja on kandnud ventilatsiooniagregaadi Systemair soetamise ja paigaldamise kulu

summas 2484,00 eurot (dtl 1389, 1390). Hageja sellega ei nõustu. Kostja tugineb

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 69 punkt 8.1, millisega on tõendatud, et

ventilatsiooniseadme paigaldamine oli hageja kohustuseks ning antud töö on teostamata

(dtl 510). Osundatud hageja kohustus nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 8 (dtl 45). Sellest tulenevalt on antud kostja nõue

hageja vastu põhjendatud.

31. Kostja on kandnud kulutusi elektrikaabeldusele ning peakilbi paigaldusele vastavalt

projektile kogusummas 14 755,00 eurot (dtl 1391-1404). Kostja tugineb 23.03.2015.a

Q.H ekspertarvamusele lk 69 punktid 7.1. kuni 7.5 ja lk 71 punkt 11.1.2, millise kohaselt

oli elektritööde teostamine koos vajaliku materjalide hankimisega hageja kohustuseks

ning tulenevalt puudustega elektriprojektis on vajalik ümberehitus ja täiendava kaabelduse

lisamine (dtl 510). Antud hageja kohustus nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a

kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 7 (dtl 44). Hageja sisulisi vastuväiteid

antud nõudele esitanud ei ole, mistõttu on tegemist põhjendatud kostja nõudega.

32. Kostja on seisukohal, et esimese korruse saunakerise soetamine ja paigaldus oli hageja

kohustus. Nimetatu nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping

E-1302 punktis 10.8.6 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 71

punkt 10.8.6 (dtl 512). Kuivõrd tõendatud on, et kostja on kandnud kulutusi saunakerisele

summas 371,20 eurot (dtl 1405, 1406), siis on tegemist põhjendatud nõudega.

33. Kostja on seisukohal, et esimese korruse uste ning nii esimese ja teise korruse akende

soetamine oli hageja kohustus. Nimetatu nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.1 (dtl 43). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamusele lk 67 punkt 5.1.1 kuni 5.1.4 (dtl 508). Kuivõrd tõendatud on, et hageja

kostjale uksi ega aknaid ei tarninud ega paigaldanud, siis on hageja vastav kohustus

täitmata. Kostja on kandnud antud kulutusi summas 10 119,64 eurot (dtl 1407-1410) ning

sellest tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga.

34. Kostja on seisukohal, et esimese korruse niiskete ruumide seinaplaadi hankimine ja

paigaldus oli hageja kohustus. Nimetatu nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.2.6.1 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.2.6.1 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule

esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 595,32 eurot põhjendatud (dtl

1411- 1418).

35. Kostja on seisukohal, et esimese korruse niiskete ruumide põrandaplaadi hankimine ja

paigaldamine oli hageja kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.2.6.2 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamusele lk 70 punkt 10.2.6.2 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule

esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 416,40 eurot põhjendatud (dtl

1411- 1418).

36. Kostja on seisukohal, et esimese korruse kuivade ruumide põrandaplaadi hankimine ja

paigaldamine oli hageja kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.3.2 (dtl 45). Kostja tugineb ka 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.3.2 (dtl 511). Kostja sisulisi vastuväiteid antud kulule

esitanud ei ole, mistõttu on kostja kantud kulu summas 148,12 eurot põhjendatud (dtl

1411- 1418).

37. Kostja on seisukohal, et esimese korruse parketi ja parketi alusvaiba (rullmaterjal)

hankimine ja paigaldus oli hageja kohustus. Poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde

piirid Leping E-1302 punktis 10.5.1 ja 10.5.2 tuleneb, et hageja kohustuseks on parketi

letihinnaga kuni 22 eurot/m² ja parketi alusvaiba- rullmaterjali hankimine (dtl 45). Kostja

tugineb ka 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.5.1 ja 10.5.2, millise

kohaselt on antud töö 100% teostamata (dtl 511). Kostja kantud ja tõendatud kulu summas

2119,09 eurot (dtl 1419, 1420, 1421, 1422) on põhjendatud.

38. Kostja on lisaks parketi ja parketi alusvaiba hankimisele lisanud kahjuhüvitisele juurde ka

parketi paigalduse maksumuse summas 504 eurot. Kostja sellises summas kulu kandnud

ei ole ning on märkinud, et parketi on ta paigaldanud ise. Hageja on seisukohal, et kostja

ei saa temalt nõuda parketi paigaldamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja ei soovinud

hagejalt parketi paigaldamist. Kohus on seisukohal, et nimetatu nähtub ka pooltevahelise

lepingu punktidest 10.5.1 ja 10.5.2, et hageja kohustuseks oli üksnes materjali hankimine,

mitte parketi paigaldamine. Sellest tulenevalt ei saa pidada kostja nõuet hageja vastu

sellises summas põhjendatuks.

39. Kostja leiab, et esimese korruse abiruumi tõstukse hankimine ja paigaldus oli hageja

kohustus. Nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302

punktis 5.1.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt

5.1.5 (dtl 508). Hageja sellele kulule vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu on kostja tehtud

kulutused tõendatud ning põhjendatud summas 1293,61 eurot (dtl 1423-1426).

40. Kostja väidetel oli välisfassaadi laudade hankimine ja paigaldus hageja kohustus, milline

nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.2.1

(dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.2.1, millise

kohaselt oli antud töö hageja poolt tegemata 40 % ulatuses (dtl 508), mistõttu on kulu

summas 5520 eurot põhjendatud (dtl 1377, 1382).

41. Kostja väidetel oli horisontaalse soojustuse ümber maja (välisfassaad) tegemine hageja

kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302

punktis 2.9 (dtl 42). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 2.9,

millises ekspert on lisanud kommentaari, et selgitada, kas soojustus on tehtud 1,2 meetrit

(dtl 506). Kostja on kohtu ette toonud, et soojustus oli maapinnal ning seda tuli

korrigeerida maksumuses 1525,20 eurot (dtl 1380, 1384). Tegemist on kohtu arvates

põhjendatud kuluga.

42. Kostja väidetel oli katuseredeli ja platvormi (katuse sild) hankimine ja paigaldus hageja

kohustuseks, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-

1302 punktis 5.4.2 ja 5.4.3 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse

lisale 2 punktid 5.4.2 ja 5.4.3, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt täielikult

teostamata (dtl 508). Seega moodustab kulu summas 627,60 eurot (dtl 1380, 1384).

Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

43. Kostja väidetel oli lumetõkete hankimine ja paigaldamine hageja kohustus, mis nähtub

poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.4.4 (dtl 43).

Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 40-41, fotod 1-3 (dtl 481-482).

Kostja väidetel paigaldas hageja lumetõkke kogu ulatuses maja esiküljele, kuid jättis selle

täies ulatuses terrassi kohale paigaldamata. OÜ T tarnis ja paigaldas lumetõkke ka terrassi

kohale (dtl 1380, 1384). Kohtu arvates on tegemist põhjendatud kuluga summas 1161,60

eurot.

44. Kostja väidetel oli vihmaveerennide ja torude (katuse konstruktiivsed osad) hankimine ja

paigaldamine hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde

piirid Leping E-1302 punktis 5.4.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamuse lisale 2 punkt 5.4.4, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd

teostamata (dtl 508). Hageja vastavaid kostja kulutusi summas 1464,00 eurot sisuliselt

vaidlustanud ei ole (dtl 1380, 1384).

45. Kostja väidetel oli fassaaditööde - täpsemalt tuulekasti laudade hankimine ja paigaldamine

hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping

E-1302 punktis 5.2.5 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 67

punkt 52.5, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd 50 % ulatuses teostamata (dtl

508). Kostja on kandnud kulu summas 1554 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on

vaidlustanud selle kulutuse viidates ekspertarvamuse punktile 5.2.5, kuid kostja tugineb

antud kulutuse osas sama arvamuse punktile 52.5 (dtl 508). Seega on tegemist

põhjendatud kuluga.

46. Esimese ja teise korruse aknaplekkide hankimine ja paigaldamine oli kostja väidetel

hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping

E-1302 punktis 5.5.1 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2

punkt 5.5.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509).

Hageja sisulisi vastuväiteid kantud kulule 360 eurot esitanud ei ole (dtl 1380, 1384).

47. Kostja väidetel oli esimese korruse seinte katmine fermacellplaadiga hageja kohustus, mis

nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.5.1

(dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.3.1, millise

kohaselt oli hageja poolt antud tööd teostamata 55 % ultuses ning punkt 6.3.2 kohaselt on

antud töö täielikult teostamata (dtl 507, 509). Hageja on vaidlustanud tööde teostamise

maksumuse summas 6696 eurot (dtl 1378, 1383). Kuivõrd lepingu kohaselt on tegemist

hageja kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

48. Esimese korruse aknapalede ehitamine oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte

vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 5.5.1 (dtl 44). Kostja

tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.5.2, millise kohaselt oli hageja

poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 1140 eurot (dtl 1378, 1383). Tegemist on põhjendatud kuluga.

49. Esimese korruse lagede katmine kipsplaadiga, karkass (1854 eurot), suures toas laenurga

ehitus (144 eurot) ning teise korruse lagede, puitkarkassi ja kipsplaadiga katmine (3294

eurot) oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a

kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.3.1 (dtl 44). Kostja tugineb

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.3.1, millise kohaselt oli hageja poolt

antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Kostja väidetel on ta kandnud kulu kogusummas

5292 eurot (dtl 1378, 1380, 1383, 1384). Hageja vaidleb kulu suurusele vastu, kuid kuna

tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on kohtu arvates tegemist põhjendatud

kuluga.

50. Esimese korruse seinte pahteldamine ning kruntvärvimine oli kostja väidetel hageja

kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302

punktis 10.4.1 kuni 10.4.8 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk

70 punkt 10.4.1 kuni 10.4.8, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult

teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu kogusummas 5604 eurot (dtl

1378, 1383). Hageja kulu suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

51. Esimese korruse lagede pahteldamine ja värvimine oli kostja väidetel hageja kohustus,

mis nähtub ka poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis

10.4.1 kuni 10.4.8 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 70

punkt 10.4.1 kuni 10.4.8, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata

(dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 2778 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja

kulu suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

52. Esimese korruse aknalaudade paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus, mis

nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.5.1

(dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.5.1, millise

kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta

kandnud kulu summas 1164 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse, kuid

kuna tegemist on lepingulise kohustusega, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

53. Esimese korruse siseuste ja uste piirdeliistude paigaldamine oli kostja väidetel hageja

kohustus, mis nähtub poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302

punktis 6.4 ja 10.6.1 (dtl 44, 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale

2 punktid 6.4 ja 10.6.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata

(dtl 509-511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 738 eurot (dtl 1378, 1383).

Hageja kulu suurust sisuliselt vaidlustanud ei ole.

54. Esimese korruse katlaruumi uks oli kostja väidetel hageja kohustus, mis nähtub poolte

vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.4 (dtl 44). Kostja

tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.4, millise kohaselt oli hageja

poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 429,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidleb sellele vastu, kuivõrd ei nähtu

ekspertarvamuses, mistõttu ei kuulu antud kahju hageja poolt hüvitamisele. Kohus leiab,

et kuivõrd tegemist on hageja lepingulise kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

55. Esimese korruse aurutõkke parandustööd – aurutõkke kilede teipimine oli kostja väidetel

hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-

1302 punktis 6.1.1 (dtl 44). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2

punkt 6.1.1, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd täielikult teostamata (dtl 509).

Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 165,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja

vaidlustab kulu suuruse. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on hageja lepingulise

kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

56. Betoonpõrandate katmine nakkeparandajaga ja vajadusel isevalguva seguga oli kostja

väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid

Leping E-1302 punktis 10.1.1 ja 10.1.2 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H

ekspertarvamuse lk 70 punkt 10.1.1 – 10.1.2, millise kohaselt oli hageja poolt antud tööd

täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 196,80 eurot

(dtl 1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

57. Esimese korruse vannitoas vannile veetoomine oli kostja väidetel hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis

12.1.1 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 12.1.1,

millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel

on ta kandnud kulu summas 297,60 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse

väitega, et eksperdi arvamuses ei ole vastavat tööd käsitletud. Kuivõrd tegemist on hageja

lepingulise kohustustega, siis on antud kulu põhjendatud.

58. Esimese korruse vannitoas vanni paigaldamine oli kostja väidetel hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis

12.1.1 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 12.1.1,

millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel

on ta kandnud kulu summas 144 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja antud kulu sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

59. Esimese korruse panipaigas veemõõdusõlme ehitus oli kostja väidetel hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.3

(dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.3, millise

kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta

kandnud kulu summas 1008 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu suurust sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

60. Esimese korruse panipaigas veetorude ümbertõstmine oli kostja väidetel hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1

(dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise

kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta

kandnud kulu summas 283,20 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vaidlustab kulu suuruse,

kuivõrd on arusaamatu, miks on vajalik veetorude ümbertõstmine. Kuna tegemist on

hageja lepingulise kohustusega, siis on antud kulu põhjendatud.

61. Ehitusprojekti kohaselt pidi trepiava laiuseks vahelaes olema 90 cm, milline pidi vastama

paigaldatavale 90 cm laiusele trepile. 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lk 26 punkt 3.3.3

kohaselt on trepiava tegelik laius 125 cm, mistõttu ei vasta trepiava ehitusprojektile. Trepi

paigaldamiseks tuleb trepiava viia vastavusse ehitusprojektiga (dtl 467). Esimese ja teise

korruse trepiava väiksemaks ehitamise maksumus moodustab summas 300 eurot (dtl

1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

62. Kostja väidetel tuli esimese korruse sauna ventilatsioon ümber ehitada, kuivõrd

puuküttega kerise jaoks oli see valesti paigaldatud. Selline asjaolu ilmnes tööde käigus

ning ehitaja kohustus antud töö tegema, et oleks täidetud lepingu eesmärk. Töö kulu

summas 402,00 eurot (dtl 1378, 1383). Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja ei

saa kahju hüvitamist nõuda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on hageja

lepingulise kohustusega, siis tuli antud töö hagejal nõuetekohaselt teostada.

63. Esimese korruse sauna seinte, lae fooliumi ja voodri paigaldus oli kostja väidetel hageja

kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302

punktis 10.8.1 kuni 10.8.3 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse

lisale 2 punktid 10.8.1 kuni 10.8.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult

teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1654,80 eurot (dtl 1378,

1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

64. Esimese korruse sauna lava ehitamine oli hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.4 kuni 10.8.5 (dtl 46).

Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.8.4 kuni 10.8.5,

millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel

on ta kandnud kulu summas 762 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja nimetatud kulu sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

65. Esimese korruse sauna ukse hankimine ja paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt

poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.4.2 (dtl 44).

Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.4.2, millise kohaselt oli

hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 252 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja antud kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

66. Esimese korruse seinte plaatimine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a

kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 10.2 kuni 10.3 (dtl 46). Kostja tugineb

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.2 kuni 10.3, millise kohaselt oli

hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 2364 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

67. Põrandate tasandus, kalded, plaatimine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt

poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.1 kuni 10.3

(dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 10.1 kuni

10.3, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja

väidetel on ta kandnud kulu summas 2520 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

68. Põranda liistude paigaldus esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.6.2 (dtl 45). Kostja

tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.6.2, millise kohaselt oli

hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta kandnud kulu

summas 390 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

69. Välisveele veemõõtja paigaldus ning väliskraani paigaldamine oli hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 9.3

ja 9.4 (dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punktid 9.3 ja

9.4, millise kohaselt oli hageja poolt antud töö täielikult teostamata (dtl 510). Kostja

väidetel on ta kandnud kulu summas 158,40 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

70. Ventilatsioonitorude/pliidikubu paigaldamine köögis oli hageja kohustus vastavalt poolte

vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 8.2 (dtl 45). Kostja

tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 8.2, millise kohaselt oli

ventilastiooniprojekt puudustega, mistõttu oli vajalik ümberprojekteerimine (dtl 510).

Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 102 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu

sisuliselt vaidlustanud ei ole.

71. Kostja väidetel oli betoonpõrandate ettevalmistus lõppviimistluseks hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.1

(dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 71 punkt 10.1, millise

kohaselt on antud töö hageja poolt täielikult teostamata (dtl 511). Kostja väidetel on ta

kandnud kulu summas 397,20 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on antud kulusumma

vaidlustanud, kuivõrd käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020.a

kohtuotsuse kohaselt on vastava töö hind 347 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

viidatud otsuses on kajastatud hageja poolt tehtud töö maksumus seisuga 21.05.2014.a,

kuid kostja nõuab teostamata tööde tegelikku maksumuse hüvitamist. Sellest tulenevalt on

viidatud kostja nõue põhjendatud.

72. Saunakerise paigaldamine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.8.6 (dtl 46). Kostja

tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 10.8.6, millise kohaselt on antud

töö täielikult teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 223,20

eurot (dtl 1380, 1384). Hageja tugineb asjaolule, et saunakerise hankimine oli kostja

kohustus. Kuivõrd vaidlust ei ole, et kerise hankimine oli kostja kohus, kuid

paigaldamine oli kokkuleppe kohaselt hageja kohustus, siis on antud nõue põhjendatud,

kuivõrd kostja nõuab hüvitist saunakerise paigaldamise eest (dtl 1380). Summa suurusele

vastuväiteid esitatud ei ole.

73. Elektriboileri paigaldamine ja ühendamine esimesel korrusel oli hageja kohustus vastavalt

poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1 (dtl 45).

Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise kohaselt oli

antud töö hageja poolt 40 % ulatuses teostamata, sealhulgas teostamata elektriboileri

paigaldamine ja ühendamine (dtl 510). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 99,60

eurot (dtl 1380, 1384). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

74. Kostja väidetel oli koristamine (utiliseerimine esimesel korrusel) peale siseviimistluse

lõppu hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid

Leping E-1302 punktis 10.10 (dtl 46). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse

lisale 2 punkt 10.10, millise kohaselt oli antud töö hageja poolt täielikult teostamata (dtl

512). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 420 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu

sisuliselt vaidlustanud ei ole.

75. Vahelae soojustus (Isover KL 37) teisel korrusel oli kostja väidetel hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.4.3

(dtl 45). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.4.3, millise

kohaselt oli antud töö hageja poolt 60 % ulatuses teostamata, sealhulgas teostamata

vahelae (katuslae) soojustus (dtl 507). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 800,40

eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt vaidlustanud ei ole.

76. Katuslae osas puitlaastplaadi paigaldamine (PLP 22, niiskuskindel) teisel korrusel oli

hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-

1302 punktis 3.4.1 (dtl 43). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2

punkt 3.4.1, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 507). Kostja väidetel

on ta kandnud kulu summas 2334 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja kulu sisuliselt

vaidlustanud ei ole.

77. Välisseinte tuuletõkke (VKL 13) teisel korrusel paigaldamine oli hageja kohustus

vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.2.2

(dtl 42). Kostja väidetel on ta kandnud kulu summas 1725,60 eurot (dtl 1380, 1384).

Hageja väidetel on tegemist 100 % puudusteta tööga, mistõttu kahju hüvitamist nõuda ei

saa. Kohus märgib, et hageja poolt viidatud puudusteta töö puudutas esimese korruse

välisseina, kuid teisel korrusel polnud tuuletõket paigaldatud ega muud moodi

soojustatud. Seega on kohtu arvates tegemist põhjendatud kuluga.

78. Välispiirde soojustus (KL 33) teisel korrusel oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktid 3.2.4 ja 3.2.7 (dtl 42).

Kostja väidetel oli hageja kohustus välisseinte elemendi „klaasvill Isover“ paigaldamine

kogu majakomplekti ulatuses, kuid hageja paigldas soojustuse üksnes esimesel korrusel,

kuid maja teisel korrusel polnud välisseinu soojustatud. Kostja väidetel on ta kandnud

kulu summas 4146 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vastuväidete kohaselt on

ekspertarvamuse järgi tegemist puudusteta tööga, mistõttu ei saa kostja kahju hüvitamist

nõuda. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu eesmärgi saavutamiseks on kogu

majakomplekti soojustamine nõutav ning nimetatu tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest

(dtl 42). Seega on antud kulu põhjendatud.

79. Seinte ja lagede aurutõkkekile paigaldamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.1.1 (dtl 44). Kostja

väidetel on ta kandnud kulu summas 786 eurot (dtl 1378, 1383). Hageja vastuväidete

kohaselt on ekspertarvamuse järgi tegemist puudusteta tööga, mistõttu ei saa kostja kahju

hüvitamist nõuda. Samas tugineb kostja 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt

6.1.1, millise kohaselt on antud töö täielikult teostamata (dtl 509). Seega on antud kulu

põhjendatud.

80. Mittekandvate seinte ehitus oli kostja väidetel hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 6.2 (dtl 44). Kostja tugineb

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 6.2, millise kohaselt on antud töö

täielikult teostamata (dtl 509). Hageja tugineb asjaolule, et kostja 13.05.2014.a e-kirjas

märkinud, et teise korruse vahelised seinad jäävad hetkel ehitamata ning käsitlenud seda

lepingu muutmisena, mistõttu ei ole selle kulu osas kahju hüvitamine põhjendatud. Kostja

sellise käsitlusega ei nõustu ning palub 8304 euro summas kantud kulu kahju hüvitisena

välja mõista. Kohus asub seisukohale, et mittekandvate seinte ehitus kogu maja ulatuses

on olnud hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud tööde

piirid Leping E-1302 punktile 6.2 ning seetõttu on antud kulu põhjendatud.

81. Kostja palub hüvitada lisasoojustuse kaldlakke paigalduse teisel korrusel summas 1383,60

eurot (dtl 1380, 1384). Kostja tugineb 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamusele lk 66 punkt

3.4.3 ja 3.5.4 (dtl 507). Kuivõrd antud tööd on hagejal jäänud teostamata, siis on kostja

vastav nõue põhjendatud.

82. Kostja palub hüvitada esimese ja teise korruse horisontaalse lisasoojustuse summas

1516,80 eurot (dtl 1380, 1384). Hageja on vaidlustanud kulu summas, mis ületab 1131

euro tuginedes 23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 3.4.3 (dtl 507). Kostja

väidetel on tegemist hageja kohustusega vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a kokkulepitud

tööde piirid Leping E-1302 punktis 3.4.3 (dtl 43). Tõendatud on ülalviidatud

ekspertarvamusega, et hageja poolt jäi antud töö teostamata 60 % ulatuses. Seega on kohtu

arvates tegemist põhjendatud kuluga.

83. Veetorude paigaldus ja survestamine oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.1 (dtl 45). Kostja tugineb

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisale 2 punkt 9.1, millise kohaselt on antud töö

teostamata 40 % ulatuses, sealhulgas puudub teisel korrusel (dtl 510). Küttetorude

paigaldus teisele korrusele oli hageja kohustus vastavalt poolte vahel 20.02.2014.a

kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 9.5 (dtl 45). Samuti on ekspert

arvamusel, et hageja ei ole antud töid teostanud (dtl 510). Seega on tegemist põhjendatud

kuluga kogusummas 3843,60 eurot (3159,60 + 684) ülemise kütte-veetorustiku, sooja vee

tsirkulatsiooni ja pumba paigalduseks (dtl 1380, 1384). Hageja on vaidlustanud antud

summa suuruse, kuid töö maksumus on kujunenud vastavalt turuhinnale.

84. Utiliseerimine peale siseviimistluse lõppu oli hageja kohustuseks vastavalt poolte vahel

20.02.2014.a kokkulepitud tööde piirid Leping E-1302 punktis 10.10 (dtl 46).

23.03.2015.a Q.H ekspertarvamuse lisa 2 punkt 10.10 kohaselt on antud töö täielikult

teostamata (dtl 512). Kostja väidetel on vastav kulu summas 192,00 eurot (dtl 1378,

1383). Hageja sisulisi vastuväiteid sellele kulule esitanud ei ole. Kohus peab seda

põhjendatuks kuluks.

85. Lisaks on kostja kohtu ette toonud hageja poolt järgnevad puudustega tehtud ehitustööde

ümbertegemise kulud kogusummas 24 772 eurot.

86. Kostja arvates oli hageja kohustuseks koostada ning anda kostjale üle muuhulgas

elektriprojekt (dtl 581). Elektriprojekti teostamata jätmine on fikseeritud kostja

21.05.2014.a ülesütlemisavalduses (dtl 34) ning elektriprojekti nõuetele mittevastavus on

tõendatud ja saanud kostjale teatavaks 23.03.2015.a ekspertarvamusest punkt 3.14 (dtl

475-476). Kostja on tõendanud, et on teinud kulutusi summas 885 eurot elektrisüsteemi

projekteerimisega seoses (dtl 595, 596).

87. Kostja on seisukohal, et hageja kohustuseks oli kooskõlas 04.12.2013.a

projekteerimislepingu punktiga 6 energiamärgise väljastamine (dtl 581). Kuna hageja

antud kohustust ei täitnud, siis on vastava märgise väljastanud E OÜ ning kostja on

kandnud kulu summas 192 eurot (dtl 593, 594). Kohus peab antud kulu põhjendatuks.

88. Kostja on kohtu ette toonud, et on teostanud soklisõlme ümberehituse koos majaesiste

tugimüüride püstitamisega, et tagada vundamendi soojustust ja taldmiku katmist

täitepinnasega. Sellega seoses on kostja kandnud järgmiseid väljaminekuid (dtl 1377,

1382):



Majaesise trepi lammutamine maksumusega 360,00 eurot;



Perimeetri lahti kaevamine, tagasitäide maksumusega 1044,00 eurot;



Fassaadilaudade eemaldamine, tellingud maksumusega 540,00 eurot;



Soojustus 100 mm paigaldus maksumusega 2388,00 eurot;



„Mummulise“ katte paigaldus maksumusega 234,00 eurot;



Tempsi plaadi paigaldus puitkarkassile maksumusega 1512,00 eurot;



Trepialuste killustikalus, kaevetööd, XPS maksumusega 660,00 eurot;



Trepi ja panduse betoneerimine maksumusega 1008,00 eurot;



Veepleki ja rotivõrgu paigaldus maksumusega 180,00 eurot;



Utiliseerimine maksumusega 168,00 eurot;



Kaevetööd (majaesised tugimüürid) maksumusega 324,00 eurot;



Killustik ja liivalus (majaesised tugimüürid) maksumusega 276,00 eurot;



Soojustus EPS100 (majaesised tugimüürid) maksumusega 603,60 eurot;



Betoneerimine, raketis, armatuur (majaesised tugimüürid) maksumusega 1248,00 eurot;



Tagasitäide (majaesised tugimüürid) maksumusega 420,00 eurot.

89. Hageja on eelpool loetletud tööde osas märkinud, et tegemist on standardse soklisõlme

lahedusega toetudes X.T 22.04.2016.a eksperthinnangu punktile 6, millises ekspert on

avaldanud, et soklisõlme projektlahendus on tehtud nõuetekohaselt (dtl 1184-1185).

Kohus märgib, et kindlasti pole võimalik pidada puudusteta tööks külmasillaga ehitatud

elamu soklit. Asjaolu, et sokkel oli ehitatud külmasillaga on tõendatud Q.H 23.03.2015.a

ekspertarvamusega punktid 2.8.5 kuni 2.8.6 (dtl 463). Õige ei ole ka hageja arvamus selle

kohta, et kostjapoolne puudusest teavitamine on toimunud pärast mõistlikku aega

teavitades sellest alles 02.05.2015.a. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kostja sai

osundatud puudusest teada eelpool viidatud ekspertarvamusega tutvudes, mistõttu on

puudusest teavitad mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue

põhjendatud.

90. Kostja on kohtu ette toonud, et katuse ümberehitusega on ta teinud järgmised

väljaminekud (dtl 1377, 1382):



Katusepleki ja roovi demontaaž maksumusega 576,00 eurot;



Distantsliistu paigaldus maksumusega 360,00 eurot;



Katusekatte paigaldus 110g/m² maksumusega 798,00 eurot;



Distantsliistu ja roovi paigaldus maksumusega 1440,00 eurot;



Sarikate pikendamine maksumusega 516,00 eurot;



Katusepleki paigaldamine, plekid maksumusega 3048,00 eurot;



Tuulekasti ehitamine, tellingud maksumusega 1992,00 eurot;



Utiliseerimine maksumusega 348,00 eurot;



Osa tuulekastide laiemaks muutmine maksumusega 1080,00 eurot.

91. Hageja on märkinud, et tuulutusega seonduvast puudusest on kostja teavitanud hilinenult.

Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna kostja sai tuulutuses esinevatest puudustest teada

tutvudes ekspert Q.H 23.03.2015.a arvamusega, millise punktides 3.7.2 ja 3.8.1 kuni

3.8.4 on leitud, et projekteeritud ja paigaldatud ogaplaatsõrestikud ei võimalda

nõuetekohase soojustuse ja tuulutusega katuse väljaehitamist, katusekate ei ole

paigaldatud vastavalt tootja juhendile ning puudub tuulutusava (dtl 470). Sellest tulenevalt

asub kohus seisukohale, et tegemist on põhjendatud kuluga.

92. Kostja on kohtu ette toonud, et põrandakütte kontuuride tegemisega on kostja teinud

järgmiseid kulutusi (dtl 1376, 1381):



Põranda lammutamine maksumusega 295,00 eurot;



Seinte lammutamine maksumusega 195,00 eurot;



Veetorude jätkamine maksumusega 75,00 eurot;



Põrandaküttetorude paigaldamine maksumusega 256,00 eurot;



Kollektori paigaldamine maksumusega 285,00 eurot;



Betoneerimine maksumusega 602,00 eurot;



Seinte ehitamine maksumusega 310,00 eurot;



Utiliseerimine maksumusega 220,00 eurot.

93. Hageja on antud tööde puhul avaldanud, et puudustest pole teavitatud mõistliku aja

jooksul. Kohus märgib, et antud juhul on puuduste ulatus tuvastatud 23.03.2015.a

ekspertarvamusega. Sellest tulenevalt peab kohus antud kulutusi põhjendatuks.

94. Kostja on kohtu ette toonud, et on kandnud järgmiseid kulusid märgades ruumides Knauf

Aquapanel plaatide paigaldamisega (dtl 1378, 1383):



Välisseintes plaatide demontaaž maksumusega 168,00 eurot;



Aurutõkke parandustööd maksumusega 165,60 eurot.

95. Hageja on viidatud puuduste puhul avaldanud, et pole arusaadav, millal sai kostja nendest

teada. Kohus märgib, et kostja sai puudustest teada tutvudes 23.03.2015.a

ekspertarvamusega, millises on ekspert Q.H punktis 3.10.5 leidnud, et niisketes ruumides

olid plaadid Knauf Aquapanel kinnitatud välisseintele ilma aurutõkkekileta (dtl 473),

punktis 3.10.4 ja 3.10.6 on välja toodud, et plaatide paigaldus ei vasta tootja

paigaldusjuhisele, plaadid ei olnud paigaldatud seintele kruvidega, plaatide vahel puudus

vuugiliim, plaadid ei olnud kaetud sisetööde krundiga (473). Sellest tulenevalt peab kohus

antud kulutusi põhjendatuks.

96. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejaga sõlmitud ehituse tööettevõtulepingust taganenud.

Kooskõlas VÕS § 135 lg 2 on kostjal õigus hagejalt nõuda kahjuna lepingujärgse

kohustuse turuhinna vahe tasumist. Puuduste kõrvaldamise kulud on käsitletavad kostja

kahjuna vastavalt VÕS § 132 lg 3.

97. Hagejapoolne lepingu rikkumine on antud juhtumil tuvastatud Tallin Ringkonnakohtu

16.01.2020.a kohtuotsusega, millise punktides 70-77 on ringkonnakohus tuvastanud, et

hageja rikkumiseks oli keeldumine teha kokkulepituid töid teisel korrusel lepinguga

kokkulepitud mahus, mistõttu oli kostja õigustatud lepingust taganema täiendavat

tähtaega andmata (dtl 2877-2880).

98. Kostja on kohtu ette toonud ning ülevaatlikult märkinud, millises summas on ta kulutusi

teinud ja hageja pole tõendanud, et tehtud tööd ületavad keskmist turuhinda ja/või oleks

põhjendamatult suured ning ebavajalikud, mistõttu tuleb kostja vastuhagi hageja vastu

kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Hagejapoolne tööde teostamata jätmine on

kasvatanud kostja kulutusi tööde lõpetamiseks ning puudustega tehtud tööde

parandamiseks. Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et hagejapoolne lepingu rikkumine

tekitas talle kahju (põhjuslik seos) ning see asjaolu pidi hagejale kui professionaalsele

osapoolele olema ettenähtav.

99. Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus kostja nõuet hageja vastu põhjendatuks summas 28

335,38 eurot. Kohus vähendab hagetavat kahjuhüvitise summat 504 euro võrra (28

839,38 – 504), kuivõrd sellises summas ei pea kohus kostja nõuet hageja vastu

põhjendatuks (vaata selles osas põhjendusi käesoleva kohtuotsuse punktis 38).

100.

Kostja palub hagejalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses

alates 21.06.2016.a, mil kostja esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude (dtl 3030).

101.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

102.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

103.

Kuivõrd kohus rahuldab kostja põhinõude osaliselt, tuleb ka viivise nõue vastavalt

rahuldada. Hageja vastuväide viivistele selles, et Tallinna Ringkonnakohus pole saatnud

selles osas nõuet maakohtule tagasi ning seetõttu ei ole kostjal viivise nõuet võimalik

esitada, ei ole õige. Kuivõrd tegemist on kostja kõrvalnõudega, siis on võimalik seda

koos põhinõudega esitada (TsMS § 367, § 436 lg 4). Kostja nõuab viivist seadusjärgses

määras. Viivise vähendamist hageja taotlenud ei ole. Kohus saab viivist vähendada

üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus

kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).

104. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejalt kuulub kostja kasuks

väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 28 335,38 eurot ja viivis summalt 28 335,38 eurot

alates 21.06.2016.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuid mitte üle põhinõude.

105. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

106. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 32 444,79 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

107. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS §

163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

108. Kohus on teinud pooltele 30.10.2023.a kompromiss ettepaneku ning palunud poolte

seisukohta hiljemalt 13.11.2023.a (dtl 3217). Kostja on sellele vastanud ja teinud hagejale

omapoolse kompromissettepaneku, millise kohaselt hageja hüvitab kostjale kohtu poolt

pakutud põhinõudena 16 000 eurot, viivise seisuga 10.11.2023.a summas 9891,40 eurot ja

55,48 % menetluskulud summas 32 572,83 eurot, kokku summas 58 464,23 eurot (dtl

3224-3225). Hageja on ettepanekule vastanud, et kompromissiläbirääkimised ei ole

võimalikud (dtl 3226).

109. Kuna kohus rahuldab hagi suures osas hagetavas summas (vähendades nõuet üksnes 504

euro võrra) ning kostja on pakkunud kompromissi kogusummas 58 464,23 eurot ja kohus

rahuldab hagi põhinõude summas 28 335,38 eurot, millele lisandub viivis, mis tänase

seisuga moodustab summas 19 327,87 eurot (21.06.2016.a kuni 17.05.2024.a), kokku

summas 47 663,25 eurot, siis peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud hageja

kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 2.

110. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024. a otsusega nr 2-14-52954