2-23-15322/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15322

Tsiviilasi

X.U hagi Swedbank AS vastu lepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja täiteasjas nr 022/2023/5855

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Hagihind

31443,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.U (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Artjom Morozov (e-post:

xxx);

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701)

Kostja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post:

xxx).

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada 26.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohustas kohus

Swedbank AS-i jätkama hagejaga sõlmitud arvelduskonto lepingu ja sellega seotud

teleteenuste lepingu täitmist kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või kuni

lepingute erakorralise ülesütlemiseni.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude

nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

2-23-15322

ASJAOLUD

1. X.U esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu lepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise. 01.11.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis hagiavalduse

03.11.2023 määrusega menetlusse.

2. Hageja palub kohtul tuvastada X.U ja Swedbank AS vahel 21.11.2006 sõlmitud laenulepingu nr 06-

209496-EL kehtivus ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetlustes 022/2023/5855.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille

kohus 31.10.2023 määrusega rahuldas.

Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud:



Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile

2.5 laenu on tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on laenu tagatiseks

hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx).



Alates mai kuust kostja on esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotu äriühingute kohta

ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid põhjendas

kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt

põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada

lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023, mille hageja vaidlustab käesolevas

hagiavalduses. Eraldi kostja ka üles öelnud arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr

1072815, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja

nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.



Kostja hinnangul seisuga 19.07.2023 ei olnud täidetud järgmised hageja kohustused:

laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot,

Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates

20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega.



24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur

menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006

notariaalne dokument nr. 6138 millega seati hageja korterile hüpoteeki. 31.08.2023 esitas

hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kuna sai laenulepingu ülesütlemisest teada vaid

täitmisteade kättesaamisel seega puudus kohtutäituril alus täiteasja algatamiseks. 24.10.2023

teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.

Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 07.12.2023 välja järgmist:



Kostja peaks tõendama hoolsusmeetmete rakendamise võimatust ja rahapesu kahtlust mis on

tekkinud just lepingu 06-209496-EL raames.



RahaPTS § 4 sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid

on kasutatud „kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka

maksukuriteod. Sellest võib järeldada, et kostja on laenulepingu 06-209496-EL lõpetanud vaid

oletuse tõttu, et hageja võiks toimepanna maksealase süüteo ning võinud segada deklareerimata

vahendeid varaga, millest laenu tagastati. Hageja leiab, et selliste hüpoteetiliste eelduste alusel

ei saanud kostja lepingut üles öelda. Kostja ei ole uurimisasutus ning maksealuse

seadusekuulekuse kontroll ei ole tema pädevuses. Kui kostjal hoolsusmeetmete rakendamise

käigus tekkib mingi kahtlus mille ta ei suutnud kõrvaldada, siis tal on RahaPTS § 49 lg 1

tulenev kohustus teavitada sellest Rahapesu Andmebüroo (RAB).



Antud konkreetsel juhul tegemist oli ärisuheseirega (tagantjärel teostatud tehingute

monitooringuga). Vastavalt RAB-i 25.04.2022 juhendile kahtlaste tehingute tunnuste kohta

ebahariliku tegevuse korral tuleb esitada ebahariliku tegevuse teade (Unusual Activity Report

(UAR) inglise k.). Ebahariliku tegevuse korral on kohustatud isik tuvastanud temaga ärisuhtes

2-23-15322

oleva isiku või tema äripartneri korduvad või jätkuvad ebaharilikud tehingud või tegevuse.

Ebaharilikust tegevusest teavitatakse RAB-i, kuid tehinguid võib jätkata. Ebahariliku tegevuse

tuvastamisel kohaldab kohustatud isik tugevdatud hoolsusmeetmeid, eesmärgiga isikult

ebahariliku tegevuse kohta põhjendust saada. Juhul, kui selgitustega ei suudeta tegevuse

ebaharilikkust majanduslike või eluliselt usutavate selgitustega ära põhjendada tuleb

ebaharilikust tegevusest teavitada RAB-i, aga tehinguid või ärisuhet võib jätkata. Juhul, kui

hoolsusmeetmete käigus tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus tuleb esitada vastav

teade ning juhinduda tekkinud teate liigi selgitusest (lk 4, p 19). Kui ebaharilikkus jääb, isik ei

suuda tehingut või tegevust majanduslike või teiste eluliselt usutavate selgitustega põhjendada

tuleb esitada teade (UTR, UAR, TFR-1) RAB-ile, aga ärisuhet või tehingu tegemist võib

jätkata. (lk 3, p 16).



Hageja seisukohalt pidi kostja ärisuhet jätkama eriti laenulepingu 06-209496-EL suhtes, kuna

tehingute monitooring ei puudutanud laenulepingu raames teostatavaid tagasimakseid.



Puudus alus lepingu lõpetamiseks RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt kuna kostja ei ole tõendanud, et

ei suutnud mingeid hoolsusmeetmeid rakendada laenulepingu 06-209496-EL raames ning

samuti väidetav kahtlus rahapesus on pigem müütiline mille kinnitamiseks peaks täidetud

olema kaks eeldust: kuriteo toimepanemine (puuduvad tõendid selle toimepanemise kohta) ja

selle kuriteoga saadud raha edaspidine kasutamine (samuti puuduvad mingid tõendid).



Puudub alus ka lepingu lõpetamiseks RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt kuna antud sätte võib

rakendada vaid juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või

dokumentide andmisest mis võrdsustatakse lepingu olulise rikkumisega ning kohustatud isikul

on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt

üles öelda. Kostja ei ole lepingu 06-209496-EL raames päringuid esitanud.



Seadusest lähtuvalt on võimalik lõpetada vaid selle lepingu, mille raames keeldutakse andmeid

esitada. Asja materjalidest nähtub, et kostja on rakendanud hoolsusmeetmeid arvelduskonto

lepingu nr XXXXXXXX raames ning ütles erakorraliselt selle lepingu üle koos teiste

lepingutega: teleteenuste lepingu nr 1072815; deebetkaardi leping, kaart nr

5167371020316025; e-arve püsimakse lepingud nr 1250088 ja 1462161 ja maksete paketi

leping (Lisa 1 koos tõlkega). Seega puudus kostjal alus laenulepingu 06-209496-EL

erakorraliseks ülesütlemiseks.



Antud juhul hageja tegi ennast kõike võimaliku et kostja päringutele vastata. Ta on esitanud

notariaalse akti kinnisvara ostu-müügi kohta ning ka viidanud majandusaasta aruannetele kus

on laenulepingulised kohustused kajastatud. Kõik majandusaasta aruanded on äriregistrist

kättesaadavad. Asjaolu, et kostja leidis esitatud põhjendusi ebapiisavaks ei võrdsusta seda

andmete esitamise keeldumisega.



Oluline on ka see, et kostja küsis andmeid alates aastast 2008. Esiteks, RPS §12 lg 1 kohaselt

raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates

selle majandusaasta lõpust. Sama paragrahvi lõige kaks järgi lepinguid, raamatupidamise

aruandeid ja muid äridokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama ka seitse aastat,

alates vastava majandusaasta lõpust. Seega ei pidanud hageja neid dokumente hoidma ning

põhistas laenu lepingute olemasolu oma sõnadega (kostja 23.11.2023 vastus punkt 1.11.) nagu

kostja seda palunudki. Teiseks, vastavalt kostja poolt esitatud hageja maksekonto väljavõtetele

laenulepingute tagasimaksed toimusid juba alates aastast 2008, hagejale jääb arusaamatuks

miks kostja esitanud päringu tehingute kohta alles nüüd, 15 aastat möödudes. RahaPTS § 20 lg

6 kohaselt kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse

võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Hageja arvates mõistlikkuse piir antud

juhul ületatud.



Kostja on samuti oma vastuses viidanud täiendavate küsimustele, millele hageja ei tahtnud

vastata (teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022); Wise’i kontolt

(ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta). Hageja seisukohalt, need

küsimused jällegi väljuvad mõistlikusse piirist, nad on otsitud ning ei puuduta kuidagi rahapesu

kahtlusega. Tegemist on hageja teiste kontodega, mis on samuti avatud EL makseasutuses, mis

2-23-15322

omapoolt on kohustatud rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849

sarnaseid nõudeid. Kostjal oli ka võimalus RahaPTS § 24 lg 1 tulenevalt tugineda teise

kohustatud isiku kogutud andmetele ja dokumentidele esitades vastava päringu neile.



Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate

esitamisega mitte kättetoimetamisega. Arvelduskonto lepingu lõpetamine võiks tagada varade

säilimise tagamise süsteem, ning võimatuks teha klientidele vahendite kontolt enne

ülesütlemise teate vastu võtmist ära kanda. Käesoleval juhul tegemist on laenulepinguga ning

hagejal puudus igasugune võimalus vahendite edasikandmiseks.



Samuti ei nõustu hageja, et kostja ülesütlemise teade nõuetekohaselt hagejale kätte toimetanud.

Hageja on tõendanud, et viibinud Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud

kirjadega tutvuda.

3. Kostja esitas 23.11.2024 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle kogu

ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja tõi hagivastuses esile järgmised asjaolud ja vastuväited:



Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenulepingu nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu

punktile 2.5 laenu tagastamise tähtpäev on 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt laenu

tagatiseks on hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx).



Kostja küsis 20.05.2023 korduvpäringuga äriühingult Gilguero OÜ infot hagejale tehtud

ülekannete osas perioodil 22.09.2022-12.04.2023. Hageja vastas 20.05.2023 ja märkis, et on

Gilguero 100 % omanik ning ei vaevunud seetõttu lepingut tegema, sest Eesti seaduse järgi ei

ole vastavale lepingule tähtaega või intressi ette nähtud.



22.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles laenuandja palus laenusaajalt teavet

maksekirjeldusega loan back (laenu tagasimakse) maksete kohta, mille oli hageja teinud OÜ

RISTI CLUB ja OÜ KURLINKA. Lisaks sellele paluti laenusaajal esitada laenu väljastamist

kinnitavad dokumendid.



Hageja vastas teabenõudele 22.05.2023 ning teatas, sama, mis enne ja et on kostja teisele

töötajale juba vastatud. Tõenäoliselt viitas hageja OÜ Gilguero esindajana esitatud infole,

milles märkis, et on Gilguero 100 % omanik ning ei vaevunud seetõttu lepingut tegema, sest

Eesti seaduse järgi ei ole vastavale lepingule tähtaega või intressi ette nähtud. Hageja nõutud

dokumente ja selgitusi kostjale ei esitanud.



25.05.2023 esitas kostja hagejale lisateabenõude, milles laenuandja palus laenusaajal oma

sõnadega selgitada, kuidas ja millistest vahenditest väljastas laenusaaja laenud järgnevatele

ühingutele:

•

Perioodil 2011 – 2023 oli hageja saanud OÜ-lt RISTI CLUB laenu tagasi summas 41

070 EUR, kuid samal perioodil nähtub, et ettevõttele on kantud üle 320 EUR laenu.

•

Perioodil 2008 – 2023 oli hageja saanud OÜ-lt KURLINKA laenu tagasi summas 166

388,23 EUR, kuid samal perioodil nähtub, ettevõttele on kantud üle laenu summas 85

950 EUR.

•

Perioodil 2012-2023 oli hageja saanud OÜ-lt GESTORIA laenu tagasi summas 86

310,07 EUR, kuid samal perioodil ei nähtu, et hageja oleks andnud laenu oma

erakontolt oma ettevõtte kontole.

•

Perioodil 2011-2023 oli hageja saanud OÜ-lt GILGUERO laenu tagasi summas 51 655

EUR, kuid samal perioodil nähtub, et hageja kandis oma ettevõttele üle 2030 EUR

laenu. Teabenõudele vastamise tähtaeg oli 15.06.2023.

2-23-15322



Peale selle paluti hagejal uuesti esitada dokumendid, mis kinnitavad nende laenude

väljastamist.



Hageja vastas teabenõudele 25.05.2023 ning palus rääkida kostja teise töötajaga, sest on

vastavad andmed esitanud juba äriühingu kaudu. Kliendi jaoks oli häiriv, et küsitakse samu

küsimusi erineval viisil ning palus täpsustada, mida on täiendavalt vaja, mida enne vastatud

pole. Hageja nõutud dokumente kostjale ei esitanud.



26.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles palus korduvalt täpsustada nõutud teavet

ja saata vastusega koos tõendavad dokumendid.



Hageja vastas teabenõudele 29.05.2023 ja väitis, et tal pole dokumente alles ja pole ka

kohustust neid hoida, kuna tegemist aastate taguste tehingutega. Hageja selgitas, et varad

pärinevad isiklikest varadest, mille omandas töötades väliskaubanduse eksperdina ning alates

2000. aastast oli Kagu-Aasia Madridi piirkonna agent. 2001-2005 asutas Hispaanias Foreign

Trade Consultants SL ja oli Promos Milano, Firenze, Alto Adagio agent. Töötas JETRO,

MOFTEC, ja mitmete kaubanduskodade projektidega, kirjutas erinevaid väliskaubanduse

teemalisi raamatuid, osales telesaadetes, raadios, ajakirjanduses. Edasi tuli Eestisse elama ja

temast sai pea 15 aastaks 2006-2020 Baski regiooni agent Baltikumis ja Skandinaavias. CAF,

Guascor, Indra jne on mitmed ettevõtted, millele hageja on aidanud Taanis tehaseid avada.

Müüs tooteid, leidis koostööpartnereid üle kogu piirkonna (CAF-il aitas võita 400 milj lepingu

Lätis). Õpetas Audenteses ja EBSis, töötas EASis. Hageja märkis, et ta pole vaevunud

äriühingutega lepinguid teha, sest omab neid 100% ja kajastab laenusid

majandusaastaaruannetes. Küsitud raamatupidamise dokumente klient ei esitanud, mistõttu

polnud kostjal jätkuvalt võimalik tuvastada, kas tehtavate tehingute osas on dokumentatsioon

olemas (nt pearaamatu väljavõte). Kostjal ei olnud võimalik ka majandusaasta aruande põhjal

teha järeldust, et tegemist oli omaniku laenudega.



Muuhulgas olid äriühingutel 2022. aasta aruanded äriregistrile esitamata. Kurlinka OÜ ja

Gilguero OÜ esitasid aruanded 21.10.2023; Risti Club OÜ 26.09.2023; Insula Robbie OÜ

14.10.2023; Gestoria OÜ aruanded on esitamata ja ettevõttel on Äriregistris kustutamishoiatus.



08.06.2023 esitas kohustatud isik hagejale teabenõude, milles palus:

1) selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole

ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023),

2) teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022)

3) Wise’i kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta

4) teavet O.B-ga tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022–24.05.2023).



Hageja vastas teabenõudele 12.06.2023. Hageja märkis, et kuivõrd tegemist oli jõuludega, siis

üle 100 kingituse ning väiksed summad tõenäoliselt olid kontole pandud pärast reisilt naasmist.

Küsimuste 2 ja 3 osas väitis hageja, et need küsimused ei tõusetu rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seadusest, sest kostjal pole õigust küsida teiste kohustatud isikute

tegevuse kohta, kes asuvad Euroopa Liidus. Küsimuse 4 osas vastas hageja, et tegemist on

Ukraina põgeniku ja tema lapsega, kellele ta rendib korterit aadressil xxx. Alguses pakkus renti

tasuta, kuid soovis maksta, mistõttu lepiti kokku turuhinnast madalamas hinnas.



13.06.2023 esitas kostja hagejale korduva teabenõude, milles palus selgitust sularaha päritolu

kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole ajavahemikus 12.01.2022–

20.03.2023) ning lisateavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022) ja

Wise’i kontolt (kuupäeval 13.05.2022) tehtud tehingute kohta. Peale selle palus laenuandja

laenusaaja SEB konto viimase 12 kuu väljavõtet ning anda jätkuvalt selgitusi laenusaaja algselt

antud laenude kohta äriühingutele OÜ RISTI CLUB, OÜ KURLINKA, OÜ GESTORIA ja OÜ

GILGUERO.

2-23-15322



Hageja vastas teabenõudele 13.06.2023: küsimusele 1 vastas hageja, et tagastab raha enda

pangakontole pärast Hispaania reise. Küsimustele 2 ja 3 vastas: „art 36,4 rahapesu seadus 2022.

Isegi tugevdatud hoolsusmeetmed (mis ei peaks kehtima minu kohta) ei tohiks te küsida seda

infot. SEB ja WISE on eraldiseisvad ettevõtted, mis tegelevad ise oma KYC meetmetega. Olen

informeerinud Finantsinspektsiooni teie päringutest, kuna rikute oma volitusi.“



Küsimusele 4 vastas hageja: „Ei ole kohustust ühtegi dokumenti nii kaua alles hoida ja ei ole

seda teinud. Laenud kajastuvad ettevõtte bilansis. Küsides dokumente, mis üle 17. aasta vanad,

siis ületate piire. Selgitus: minu säästud 1995-2005, mille otsustasin investeerida Eesti

kinnisvarasse.“



Lisaks vastas hageja: „Ma naudin juhust, et saan teile öelda, et ma ei vasta teile ettevõtetega

seotud küsimustele. Saan aru, et vastus teid ei huvita. Sain aru Risti Club ja Gilguero

küsimustest, kui äkki said nad suure rahasumma. Aga kui ma kord näitasin teile, et see oli 15

aastat tagasi ostetud kruntide müük Eesti ettevõttele, ja te nägite notariaalset akti, muudkui

kaevasite küsimustega tavalisest KYC-st välja ja hüppate ühest ettevõttest teise ettevõttesse,

siis ainus ratsionaalne vastus on see, et te tahate mind lihtsalt välja visata ja pole vastust, mis

teid rahuldaks.“



21.06.2023 esitas kostja hagejale vastuse, milles selgitati tugevdatud hoolsusmeetmeid ja

selgitati, et teabenõuded saadeti seadusest tuleneva hoolsusmeetme täitmiseks: „Tänan Teid

kirja eest. Soovin siinkohal selgitada, et Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (edaspidi: RahaPTS) § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 seavad krediidiasutustele kui kohustatud

isikutele kohustuse aru saada ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu

hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha,

kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid ning maksetavad. Lisaks eelnevalt

nimetatud kohustustele, on krediidiasutusel RahaPTS § 20 lg 4 järgi kohustus tuvastada ka

kliendi varade ning tehingutes kasutatud vahendite päritolu. Nimetatud kohustuse täitmine

eeldab ärisuhte läbipaistvust, kliendi tegevuse ning tegevuse mahu loogilist vastavust

tegevusala ja käibega ning kohustab krediidiasutust aru saama kõikidest kliendi tehingutest ja

nende legitiimsusest. Selleks, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täita, on Swedbank

teinud Teile päringuid, milles oleme palunud informatsiooni, lepingute jm dokumentide

esitamist. Loodame, et eeltoodu aitab Teil paremini mõista pangapoolseid seisukohti. Seadusest

tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks on Swedbank teinud Teile järelepärimised, milles oleme

palunud informatsiooni, lepingute ja muude dokumentide esitamist.“



Hageja saatis oma vastuse 27.06.2023 ning märkis: „Teil pole õigust küsida dokumente teistelt

kohustatud isikutelt, nagu ma teile juba mainisin. Lugege artikkel uuesti läbi. Te küsite minult

minu enda arvelt laekumisi, seega pole ärisuhet kellegi teisega ega ka ühegi ettevõttega, seega

see ei kehti. Kuid see rakendab art. 34 (ma olen madala riskiga) ja art 40. Olgu öeldud, et olen

harjunud läbima KYC-d ja vastavuskontrolli ning olen sellega nõus, kuid siin on ainus põhjus,

mis ma näen, et olete muutnud selle isiklikuks ja sellisel alusel ma ei kavatse anda mingit

teavet, kui ma ei ole selleks kohustatud. Samuti ei kavatse ma kaotada rohkem aega, kui vaja.

Lisaks märkasin, et minu isiklik konto on blokeeritud. Kas eemaldate selle 24 tunni jooksul või

alustan kohtumenetlust.“



02.07.2023 esitas kohustatud isik hagejale korduva teabenõude, milles palus taaskord selgitada

laenusaaja algselt antud laene äriühingutele OÜ RISTI CLUB, OÜ KURLINKA, OÜ

GESTORIA ja OÜ GILGUERO. Samal kuupäeval saatis kostja korduva blokeerimishoiatuse.



Kostja saatis hagejale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise makseteenuste osas ja

laenulepingu osas. Kostjal ei olnud kohustatud isikuna hoolsusmeetmeid võimalik täita ja

hageja keeldus esitamast kohustuslike hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke

dokumente/andmeid.

2-23-15322



Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.



Kostja on laenulepingu lõpetanud seadusest tuleneva kohustuse tõttu (RahaPTS § 42 lg 1 ja lg

4 alusel). Vastav asjaolu nähtub kostja ülesütlemise kirjast (hagi lisa 2). Kostja viide RahaPTS

§ 42 lõikele 1 tähendas, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, sh teostada ärisuhte

seiret (RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23), mh tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu ega

ärisuhtest aru saada (RahaPTS § 20 lg 1 p 4 ja RahaPTS § 20 lg 2).



Hageja põhiväide laenulepingu ülesütlemise toimetuse põhistamiseks on, et talle ei ole lepingu

ülesütlemise tahteavaldust kätte toimetatud. RahaPTS § 42 lg 4 viimase lause kohaselt loetakse

ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik

teenuse osutamise kliendile täielikult.



Kostja hinnangul ei ole RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel tehtud tahteavalduse kehtivuse eelduseks

selle kättetoimetamine, sest ärisuhe loetakse lõppenuks tahteavalduse esitamisega. Tegemist on

seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st

kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või

mitte.



Kostja klientidel ei ole võimalik üldjuhul laenulepingu ülesütlemist vältida, kui ülesütlemise

alus tuleneb seadusest, mis kohustab lepingut üles ütlema. RahaPTS § 42 lg 4 tekst „mille järel

piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult“ viitab, et pärast ülesütlemise

avalduse esitamist lõpetatakse teenuste osutamine viivitamatult. Lähtudes RahaPTS § 1 lg 1

sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse RahaPTS § 42 lg 4

sõnastuse, siis seadusandja tahe ei ole olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste

tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade kliendile. Sellise

tõlgenduse korral peaks kohustatud isik kahtlusega tehinguid aktsepteerima senikaua kuni

suudab tõendada ärisuhte lõpetamise teate kätte toimetamise.



RahaPTS osas kehtiv tahteavalduse tegemise eriregulatsioon on põhjendatud sellega, et

RahaPTS alusel ärisuhte lõpetamine ei eelda kliendilt lepingu rikkumist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukoht 10.03.2021 otsuses tsiviilasjas 2-19-5604, p 43). Hagejal on

käesoleval juhul seadusjärgne kohustus ärisuhe lõpetada, mistõttu ei mõjuta kättetoimetamise

fakt ärisuhtega jätkamist ega piirangute seadmist. Ärisuhte lõpetamine ja piirangute seadmine

tuleb teostada koheselt, mida on kostja ka teinud. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel

või rahapesu kahtluse korral on rahapesu tõkestamise süsteemi oluliseks osaks ka vara säilimise

tagamine võimalikuks Rahapesu Andmebüroo käsutuspiirangu seadmiseks (RahaPTS § 57).

Kui ärisuhte lõpetamine jõustuks RahaPTS § 42 lg 4 olukorras pärast ärisuhte lõpetamise teate

kätte toimetamist, mitte esitamist, siis ei toimiks ka RahaPTS-s ette nähtud varade säilimise

tagamise süsteem, sest klientidel oleks võimalik vahendid kontolt enne ülesütlemise teate vastu

võtmist ära kanda.



Asjakohane ei ole hageja väide, et käesoleval juhul kehtib laenulepingu punktis 14.5. sätestatud

ülesütlemise kättetoimetamise viis. Nimetatud punkt viitab ainult laenulepingu punktis 13.1

toodud ülesütlemise aluste esinemisele. Käesoleval juhul on kostja laenuleping üles öelnud

seaduse (RahaPTS § 42 lg 1 ja 4) ning kostja Üldtingimuste (Lisa 18) punktide 9.2.1.3, 9.2.1.4,

9.2.14 ja 9.2.15. alusel.



Isegi, kui kohus leiab, et RahaPTS § 42 lg 4 eeldab tahteavalduste

kättesaamist/kättetoimetamist, mitte ülesütlemise teate esitamist, siis leiab kostja, et hageja on

vastava tahteavalduse kätte saanud, sest hageja on tahteavalduse saatnud lihtkirjaga, mis on

saadetud laenulepingus märgitud aadressile xxx ja on jäetud sinna postkasti (Lisa 19). Lisaks

on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx, mille

vahendusel on toimunud ka varasem kliendisuhtlus (Lisa 20). Samuti on kostja saatnud

2-23-15322

ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana (Lisa 21). Täiendavalt saatis kostja ülesütlemise teate ka

internetipanka pangateatena (Lisa 22 ja 23). Seega oli hagejal mõistlik võimalus

tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada

tahteavalduse kättesaamist ühe päeva möödudes ning tarbija puhul ühe nädala möödudes (vt nt

Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-19-14714). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt saab pool

tõendada, et vastaspool kasutas suhtluskanalit (Riigikohtu kaasuses e-posti) tavapärase

suhtluskanalina ajal, mil teine pool talle teate edastas. Käesoleval juhul on hageja kasutanud

pangateateid tavapärase suhtluskanalina (vt käesoleva seisukoha p 1.12-1.20 ja seal nimetatud

tõendid).



Lisaks on hageja ise kinnitanud (hagi p 1.4.), et on täitmisteate kättesaamisel kätte saanud ka

lepingu ülesütlemise teatise, mistõttu ei saa pidada sundtäitmist lubamatuks.



Kuna hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid, ei saanud kostja mõistlikult hinnata

hageja tehtud tehingutes kasutatud vara allikat ja päritolu ega sellest täielikult aru saada.

Eelkõige ei olnud võimalik tuvastada, et hageja oleks algselt samas ulatuses oma äriühingutele

andnud laenu, mida hageja arveldustest nähtus (Lisad 24- 27). Seega ei olnud võimalik kostjal

veenduda, et äriühingust tehtavad väljamaksed oleksid õiguspärased, st kostjal ei olnud

veendumust, et hageja ei vii äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta sh jättes maksed

tasumata ning väljamaksed deklareerimata. Saadud vahendid segunesid hageja varaga, millest

tasuti vaidlusaluse laenu makseid. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et RahaPTS § 4

sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid on kasutatud

„kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka maksukuriteod.



Lisaks eelnevale keeldus hageja kostja päringutele vastamisest põhjendusega, et tehingute

vastaspooled on ise kohustatud isikud. Kostja märgib, et teiselt kohustatud isikult tulnud

maksetehing ei võta kostjalt ära kohustust teostada sama makse osas hoolsusmeetmeid. Viimati

nimetatu on tavapärane praktika, sest kostjal puudub üldjuhul arusaam kas ja millises ulatuses

on teine kohustatud isik hoolsusmeetmeid rakendanud. Kostja peab hoolsusmeetmeid

rakendama iseseisvalt.



Hageja ei ole täitnud RahaPTS-i § 20 lõikest 5 ja üldtingimuste punktist 11.2 tulenevaid

kohustusi, mistõttu ei ole laenuandjal võimalik täita seadusest tulenevaid kohustuslikke

hoolsusmeetmeid. Seetõttu otsustas kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelda, tuginedes

RahaPTS-i § 42 lõigetele 1 ja 4 ning üldtingimuste punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15.



Kahetsusväärselt jättis hageja esitatud päringutele vastamata ning kostjal ei jäänud muud üle,

kui ärisuhted üles öelda.

4. Kohus selgitas 21.01.2024 pooltele tõendamiskoormist ja andis lõplikud tähtajad. Kohus suunas

pooli vaidlust kokkuleppel lahendama.

5. Kostja esitas 07.02.2024 seisukoha, milles jäi oma hagiavalduse vastusena esitatud seisukohtade

juurde ning leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kostja tõi täiendavalt välja järgmist:



hageja on oma 01.11.2023 täiendatud hagiavalduse punktis 1.2 toonud välja, et ei vaidlusta

arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingu

ega maksete paketi lepingu ülesütlemist, sest ei ole kostja teenustest huvitatud. Käesoleva

vaidluse õigeks lahendamiseks on arvelduskonto lepingu lõpetamisega seonduvad asjaolud

olulised, aga need on relevantsed vaid laenulepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamise

aspektist lähtuvalt.



RahaPTS § 19 sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. RahaPTS § 19 lg 1 p 3

kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja

ajakohastamiseks ning RahaPTS § 19 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka

2-23-15322

rahapesu kahtluse tekkimisel. RahaPTS § 23 lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte

seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada

tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi -

ning riskiprofiilist. Samuti on kohustatud isikul kohustus juba kogutud teavet ja dokumente

regulaarselt ajakohastada ning kontrollida kliendi poolt tehingutes kasutatud vahendite allikat

ja päritolu.



Kostja nõustub hageja seisukoha punktis 1 tooduga, et tulenevalt VÕS ja TsÜS üldistest

põhimõtetest ning RahaPTS-st lähtuvalt, peab kohustatud isik RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel

kohustuslikult ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt.

Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud.



Kostja on hagejaga laenulepingu lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel. See tähendab, et

laenuleping on lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise

võimatuse tõttu. Kusjuures hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tulenes hagejast, sest

hageja ei täitnud talle RahaPTS § 20 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada kohustatud isikule

piisavalt andmeid ja dokumente, mis võimaldaksid viimasel kohaldada hoolsusmeetmeid

vajalikus ulatuses. Kostja peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid

rakendama analüüsides kogu kliendiga sõlmitud ärisuhet. See tähendab, et analüüsida tuleb

kogu ärisuhet kogumina, aga ärisuhte lõpetamist tuleb hinnata iga kestvuslepingu osas eraldi.

Kostja tuvastas laenulepingu lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto teenuse

kaudu.



Hageja viitab seisukoha punktis 3 korrektselt, et hagejaga sõlmitud ärisuhte lõpetamise alus

tulenes peamiselt hageja arvelduskontol perioodil 2008-2023 toimunud tehingutest lähtuvalt.

Näiteks sai hageja perioodil 01.01.2021-02.08.2023 oma kontrolli all olevatest ettevõtetest (OÜ

Gestoria, OÜ Kurlinka, OÜ Risti Club, OÜ Gilguero, Insula Robbie OÜ) kandeid, mis viitasid

laenude tagastamisele peaaegu 100 korda (92 kannet) (v.t kostja 23.11.2023

menetlusdokumendi lisad 24-28; ekslikult on nimetatud dokumendi lisade loetelus Insula

Robbie OÜ arveldust puudutav dokument jäänud märkimata). Kokku oli selliste laenu

tagastuste summa 175 311 eurot. Samal ajal nähtus hageja arvelduskontolt laenumakseid vaid

55 270 euro eest. Eeltoodud asjaolusid üritas kostja perioodil 22.05.2023-02.07.2023

täpsustada (vt ka kostja 23.11.2023 vastus hagile punktid 1.5-1.22), kuid mille kohta hageja

jagas osalisi, mittetäielikke selgitusi ja vastuseid ning keeldus teatud ulatuses küsimustele

vastamisest täielikult. Eeltoodud asjaolude tõttu ei olnud arusaadavad hageja arvelduskontol

toimunud tegevus ja tehingud ning tehingutes kasutatud vahendite allikas ja päritolu.



Kokku on perioodil 01.01.2021-02.08.2023 arvelduskontole laekunud varasid 237 184,86

eurot, millest 175 311 eurot pärineb hageja kontrolli all olevatest ettevõtetest, makseselgitusega

viidetele laenu tagastusele.



analüüs näitab, et hageja kontole laekus kahtlaste tehingute varasid, mille päritolu osas ei olnud

hageja nõus andma ammendavaid ja lõplikke selgitusi ega esitama selgitusi toetavaid

dokumente. See tähendab, et laenulepingut teenindati ka laekumistest, mille osas kostjal ei

olnud võimalik täita hoolsusmeetmeid, mille tõttu tekkis kostjal küsimus varade seaduslikkuse

osas. Eeltoodust nähtub, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatava vara

ning hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse ja kahtluse vahel on põhjuslik seos. Sellest

tulenevalt oli kostja kohustatud lõpetama hagejaga sõlmitud laenulepingu imperatiivse

kohustusena RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel.



Kostja on oma 23.11.2023 vastuses hagile punktis 2.9 selgitanud, et Eesti Vabariigis lähtutakse

rahapesu puhul „kõikide kuritegude lähenemise“ põhimõttest. See tähendab, et eelkuriteoks

saavad olla ka maksukuriteod. Vastavalt KaRS § 3891 lg-tele 1 ja 2 on maksukuriteoks

maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või

kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega

2-23-15322

varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele

kahjule vastava summa võrra või enam. Arvestades hageja kontole laekunud summasid, ei saa

kostja oma piiratud võimaluste juures välistada, et tegemist võib olla tegevusega, mis on

aluseks eelkuriteo toimepanemisele. Hageja on korrektselt viidanud, et kostja ülesandeks ei ole

hinnata süütegude toimepanemist vaid analüüsida võimalikku süütegude toimepanemise

kahtlust ning nende välistamise võimalust läbi kohustuslike hoolsusmeetmete kohaldamise.

Võttes kõiki hageja kontol toimunud arveldusi arvesse, pidi kostja hindama hageja tegevust

muu hulgas ka laenulepingu raames.



Lisaks soovib kostja üle korrata oma 23.11.2023 vastuses hagile punktides 2.3-2.8 toodut.

Kostjale tulenes RahaPTS § 42 lg 4 kohustus lõpetada hagejaga ärisuhted erakorraliselt. Vastav

säte on erisäte VÕS §-s 196 sätestatud erakorralise lõpetamise osas. RahaPTS § 42 lg 4 sätestab

kohustatud isikule imperatiivse kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral,

kliendist tulenevate põhjuste korral, öelda erakorraliselt üles kestvusleping(ud) ning lõpetada

erakorraliselt kõikide teenuste pakkumine kliendile, vältimaks edasist ebaseaduslikku tegevust.

Kõik eeltoodu toimub kliendile ülesütlemisteate esitamisega. Tegemist ei ole tavapärase

kättetoimetamise kohustusega vastavalt võlaõigusseadusele. Selline seisukoht aitaks kaasa

rahapesule ja terrorismi rahastamisele, mis on vastuolus RahaPTS eesmärkidega ning ei ole

seega seadusandja tahteks olnud. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele,

mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik

valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte.

Kostja tõi välja ka, et pooled ei ole vaidluse lahendamise osas kokkuleppele jõudnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg

2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS

§ 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg

1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette

kindlaksmääratud jõudu.

9. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:



Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu punktile

2.5 laenu oli tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on laenu

tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx).



Alates maist 2023 on kostja esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotud äriühingute kohta

ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid põhjendas

2-23-15322

kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt

põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada

lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023.



Eraldi on kostja ka üles öelnud arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815,

deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende

lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.



Kostja hinnangul seisuga ei olnud 19.07.2023 täidetud järgmised hageja kohustused:

laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot,

Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates

20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega.



24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur

menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006

notariaalne dokument nr. 6138 millega seati hageja korterile hüpoteeki. 31.08.2023 esitas

hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse

rahuldamata.

10. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus öelda üles hagejaga sõlmitud

laenuleping ennetähtaegselt viidates rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 42 lõigetele 1 ja 4 ning kas laenulepingu ülesütlemiseks olid täidetud formaalsed ja

materiaalsed eeldused.

11. Asja õigeks lahendamiseks peab kohus seega lahendama pooltevahelise vaidluse selles, kas kostja

ütles pooltevahelise laenulepingu õiguspäraselt üles. Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemise kui

kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle

õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka ülesütlemise formaalsed nõuded. Vastasel

korral ei too ülesütlemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingu ülesütlemise kehtivuseks vajaliku

formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus ja

sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda õigustav põhjus, mis

õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorraliselt üles ütlema. Kui ülesütlemisavalduse eeldused

(sh materiaalsed eeldused) puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult korrektne on

tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M.

Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 960).

12. VÕS § 196 lg 1 on sätestatud, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

13. RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu

tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid ja/või tal on kahtlus, et tegemist

on rahapesu või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt kui RahaPTS § 42 lõigetes 1–3

sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks

ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata

erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood

RahaPTS §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile,

mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

14. Hageja on välja toonud, et formaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks ei olnud täidetud. Hageja

viibis alates 20.07.2023 kuni 24.08.2023 Hispaanias ning ei võinud kätte saada postiga saadetud kirju

ega ei ole e-posti kontrollinud. Hageja sai laenulepingu ülesütlemisest teada vaid 25.08.2023 kui said

kohtutäiturilt täitmisteadet.

Hageja tõi välja, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse

kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal

2-23-15322

lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal

on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

151-11, p 12). Sellest tulenevalt, täitemenetluse algatamise ajaks ei olnud veel lepingu ülesütlemise

teade olnud hagejale kätte toimetatud ning nõue ei ole sissenõutavaks muutnud. Vastavalt laenulepingu

punktile 14.5. lepinguga seotud teated vormistatakse kirjalikult ja saadetakse teise Poole aadressil

(Lepingu punktis 13.1 toodud juhtudel annab Pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjana).

Lepingu punktis 13.1. on loetletud kostjapoolsed lepingu ülesütlemise tingimused. Kostja ei ole

hagejale lepingu ülesütlemise teade üle antud allkirja vastu ega pole seda tähitud kirjana saatnud.

VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmine või lõpetamine teatud vormis,

ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest

aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Sellest sättest

tulenevalt ei saa lepingupool, kes lepingust taganeb, ise tugineda lepingulisele piirangule lepingust

taganemise vormi osas. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). VÕS §

13 lg-t 3 tuleb kohaldada analoogia alusel ka juhtudele, kus lepingu pooled on kokku leppinud

tahteavalduse kättetoimetamise tingimustes ja üks lepingu pooltest teeb tahteavalduse neid tingimusi

rikkudes. See tähendab näiteks, et kui pooled on kokku leppinud, et lepingu kohta tehtavad

tahteavaldused toimetatakse kätte allkirja vastu, siis muul viisil lepingust taganemise tehingu

kättetoimetamine on kehtiv, kui sellise kättetoimetamisega on nõus selle tehingu adressaat. Ka

lepingust kaudse tahteavalduse tegemise teel taganemisega väljendab sellise tahteavalduse tegija

ühtlasi oma nõusolekut mitte järgida tahteavalduste tegemise kokkulepitud vormi ja kättetoimetamise

tingimusi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-32-09 p. 13)

Isegi oletades, et kostja on jätnud lepingust ülesütlemise teade hageja postkasti siis ei vasta see lepingu

tingimustele ning sellise kättetoimetamise viisiga ei ole hageja nõus ning formaalsed eeldused lepingu

ülesütlemiseks ei ole täidetud

15. Kostja tõi välja, et talle tulenes RahaPTS § 42 lg 4 kohustus lõpetada hagejaga ärisuhted

erakorraliselt. Vastav säte on erisäte VÕS §-s 196 sätestatud erakorralise lõpetamise osas. RahaPTS §

42 lg 4 sätestab kohustatud isikule imperatiivse kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse

korral, kliendist tulenevate põhjuste korral, öelda erakorraliselt üles kestvusleping(ud) ning lõpetada

erakorraliselt kõikide teenuste pakkumine kliendile, vältimaks edasist ebaseaduslikku tegevust. Kõik

eeltoodu toimub kliendile ülesütlemisteate esitamisega. Tegemist ei ole tavapärase kättetoimetamise

kohustusega vastavalt võlaõigusseadusele. Selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi

rahastamisele, mis on vastuolus RahaPTS eesmärkidega ning ei ole seega seadusandja tahteks olnud.

Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul

teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või

mitte.

Täiendavalt tõi kostja välja ja tõendas, et on tahteavalduse saatnud lihtkirjaga, mis on saadetud

laenulepingus märgitud aadressile xxx ja on jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja saatnud lepingute

ülesütlemise avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx, mille vahendusel on toimunud ka varasem

kliendisuhtlus. Samuti on kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana ja internetipanka

pangateatena, millest lähtuvalt oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus on

leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada tahteavalduse kättesaamist ühe päeva möödudes

ning tarbija puhul ühe nädala möödudes (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-19-14714). Viidatud

Riigikohtu lahendi kohaselt saab pool tõendada, et vastaspool kasutas suhtluskanalit (Riigikohtu

kaasuses e-posti) tavapärase suhtluskanalina ajal, mil teine pool talle teate edastas. Käesoleval juhul on

hageja kasutanud pangateateid tavapärase suhtluskanalina.

16. RahaPTS § 42 lg-st 4 lähtuvalt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile,

mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

17. Kohtu hinnangul ei näe RahaPTS regulatsioon ette ülesütlemisteate kättetoimetamise kohustust

kohustatud isikule lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel lähtuvalt RahaPTS § 42 lõikest 4. Kohus

2-23-15322

nõustub viidatud osas kostjaga. Hageja on välja toonud ka, et viibis Hispaanias ning tal ei olnud

mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks edastanud ülesütlemisteate valedele aadressidele või

asukohta, millele teadete edastamist ei oleks pooled lepingus kokku leppinud. Eeltoodust lähtuvalt

saab kohus asuda seisukohale, et kostja on RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt edastanud hagejale lepingu

ülesütlemisteate, mis oli ärisuhte lõppenuks lugemise eelduseks ja mille edastamise järel oli kostjal

kohustus piirata teenuse osutamine hagejale täielikult. Kohus nõustub ka kostjaga, et lähtudes

RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse RahaPTS § 42

lg 4 sõnastust, siis ei ole olnud seadusandja tahe rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste

tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade toimetatakse kätte

kliendile, kuivõrd selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele.

18. Hageja on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud täidetud ka materiaalsed eeldused

ning kostja peaks tõendama hoolsusmeetmete rakendamise võimatust ja rahapesu kahtlust mis on

tekkinud just lepingu 06-209496-EL raames.

19. Kostja tõi välja, et Hagejaga sõlmitud ärisuhte lõpetamise alus tulenes peamiselt hageja

arvelduskontol perioodil 2008-2023 toimunud tehingutest lähtuvalt. Kostjale ei olnud arusaadavad

hageja arvelduskontol toimunud tegevus ja tehingud ning tehingutes kasutatud vahendite allikas ja

päritolu. Hageja arvelduskontole laekunud vahendid segunesid hageja varaga, millest tasuti

vaidlusaluse laenu makseid. Kostja nõustus hageja seisukohaga, et tulenevalt VÕS ja TsÜS üldistest

põhimõtetest ning RahaPTS-st lähtuvalt, peab kohustatud isik RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel

kohustuslikult ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat

põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud.

20. RahaPTS § 19 sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. RahaPTS § 19 lg 1 p 3 kohaselt

tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja ajakohastamiseks ning

RahaPTS § 19 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka rahapesu kahtluse tekkimisel.

RahaPTS § 23 lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates

sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus

kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi - ning riskiprofiilist.

21. Kohus on seisukohal, et kostjal esines materiaalõiguslik alus hagejaga 21.11.2006 sõlmitud

laenulepingu nr 06-209496-EL ennetähtaegseks ülesütlemiseks. Kostja on välja toonud, et on hinnanud

ärisuhet hagejaga nii tervikuna (st läbi kõikide omavahel sõlmitud lepingute (sh ka läbi arvelduskonto

lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingute ja maksete paketi

lepingu)), kui ka konkreetse laenulepingu nr 06-209496-EL raames. Kostja tuvastas laenulepingu

lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto teenuse kaudu. Kohtu hinnangul ei ole hageja

kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel sõlmitud laenulepingut

teenindati hageja poolt tehtavate tagasimaksete osas mõne teise arvelduskonto kaudu, mis ei oleks

seotud kostjaga sõlmitud ärisuhte raames ja/või et hageja poolt oleks konkreetse laenulepingu

teenindamiseks kasutud vahendid olnud selgelt eraldatud hageja arvelduskontole laekunud muudest

vahenditest (sh väidetavatest laenutagasimaksetest hagejaga vahetult seotud äriühingute poolt).

Eeltoodust lähtuvalt saab kohus jaatada kostja positsiooni, et hageja nimel olnud arvelduskontole

laekunud vahendid ehk vahendid, mille päritolu ei olnud selge, segunesid hageja varaga, luues seeläbi

olukorra, kus kostja ei saanud oma piiratud võimaluste juures välistada, et tegemist võib olla

tegevusega, mis on aluseks eelkuriteo toimepanemisele.

22. Hageja on läbivalt olnud positsioonil, et VÕS-ist üleneb lepingute vormivabaduse põhimõte ning

kuivõrd hageja andis laenu iseendaga otseselt seotud äriühingutele, puudus vajadus lepinguid

vormistada. Kohus nõustub hagejaga osas, et VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Samas nõustub kohus ka kostjaga osas, millest lähtuvalt on hageja andnud ebapiisavalt informatsiooni

väidetavate laenude kohta – hageja oleks olnud ka kirjalikult vormistamata lepingutest lähtuvalt

2-23-15322

pidanud olema võimeline välja tooma, millises summas, millal ning millistel tingimustel (nt kohalduv

intressi- ja viivisemäär, tagasimakse tähtpäev ja tagasimaksete tegemise osas kokkulepe), milliste

vahendite arvelt ja millises vormis (nt ülekanne või sularaha) on hageja laenu andnud. Kostja on

hagejaga laenulepingu lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel. See tähendab, et laenuleping on

lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu. Kohus

nõustub kostjaga ka, et pelgalt hageja poolt viidatud majandusaasta aruannetest lähtuvalt ei saa

võimalike laenu andmise tingimusi tuvastada, seda ka olukorras, kus majandusaasta aruandeid ei ole

päringute tegemise ajaks esitatud eelneva aruandeperioodi kohta. Hageja poolt viidatud majandusaasta

aruanded käsitlevad hagejaga seotud äriühingute finantsilist seisu, mitte hagejaga seotut.

23. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kostjaga, et hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tulenes

hagejast, sest hageja ei täitnud talle RahaPTS § 20 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada kohustatud

isikule piisavalt andmeid ja dokumente, mis võimaldaksid viimasel kohaldada hoolsusmeetmeid

vajalikus ulatuses. Kostja poolt päringute ja nende vastustest lähtuvalt, saab kohus nõustuda, et hageja

poolt antud selgitused on umbmäärased, mitteammendavad ja tõendamata, millest lähtuvalt kuigi

hageja on formaalselt kostja päringutele vastanud, ei ole ta seda kohtu hinnangul teinud sisuliselt,

jättes sellega täitmata omapoolse kohustused tulenevalt RahaPTS-i § 20 lõikest 5 ja üldtingimuste

punktist 11.2.

24. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostjal oli põhjendatud öelda hagejaga 21.11.2006

sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL üles tuginedes RahaPTS-i § 42 lõigetele 1 ja 4 ning

üldtingimuste punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15 ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

25. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata hageja tuvastusnõude osas, puudub kohtu hinnangul vajadus

täiendavalt käsitleda hageja nõuet tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/5855.

Hagi tagamise tühistamine

26. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata,

ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi

tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

27. Kohus rahuldas 31.10.2023 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras hagi tagamiseks peatada

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/5855 kuni tsiviilasjas 2-23-15322 tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.

Menetluskulud

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

29. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb

rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

31. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-23-15322

32. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja

kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

33. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks

määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

Kohtunik