2-24-5440/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

17. mai 2024, Pärnu maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-5440

Tsiviilasi

E.S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: E.S. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-

post: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Andrus Post (e-

post andrus@hugolegal.ee)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.S. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E.S. (ik xxxxxxxxxxx) pankrot 17. mai 2024 kell 13.00 ja algatada E.S.

kohustustest vabastamise menetlus

3. Nimetada E.S. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 03.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata E.S. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2024 kell 9.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

soovi korral võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgniku E.S.a (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 05.06.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E.S. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 17. maiks, esimene aruanne esitada 17. mai 2025. a.

2-24-5440

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. E.S. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku E.S. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub

käibemaks 357,50 eurot, so kokku 1982,50 eurot ning mõista välja usaldusisiku kasuks

võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo

(arvelduskonto XXXXXXXXXXX SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik E.S. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

16. Määrus edastada kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks registri osa nr 718005 juurde

(PankrS § 40 lg 1)

Edasikaebamise kord

2-24-5440

3 (7)

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.S. (avaldaja, võlgnik) esitas 05.04.2024 (võlgniku poolt allkirjastatult 10.04.2024) Pärnu

Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade ümberkujundamise

menetluse.

1.1. Avalduse kohaselt on E.S. vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt on

võlgniku varaks korteriomand, asukohaga Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn (registriosa 718005,

hinnanguline väärtus 80 000 eurot), kohustused kümne võlausaldaja ees (Holm Bank AS, OK Incure

OÜ, Aktiva Finance Group OÜ, Bondora AS, Rannar Liitmaa, Rocki Albert, Forask Mark OÜ, AS

SEB Liising ja TF Bank AB) on kogusummas vähemalt 21 958,95 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et esimese kiirlaenu võttis tütre abistamiseks

pärast seda, kui lastelaste isa läks minema ja pere jäi raskesse olukorda. Sealt alates hakkas lumepall

veerema, kus laenu sai juurde võetud ja mingil hetkel hakkas olukord käima üle jõu. Võlgnik tunneb,

et kohustused on liiga suureks kasvanud, mistõttu ainukene variant on olukorrast välja tulla

olemasolevate võlgade ümberkujundamise teek. Võlgnik on suuteline maksma 300 eurot kuus

võlausaldajatele, vajadusel otsima ka lisatööd. Autoliisingut maksab lapse elukaaslane, see otseselt

mind ei koorma. Liisingut on maksta veel ca 1 aasta.

2. Kohus 17.04.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 09.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku E.S. pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Koos aruandega esitas haldur võlgniku poolt 08.05.2024 allkirjastatud

avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused

üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 44 433,54 eurot (sh põhiosa võlg 34309,11 eurot ja

kõrvalnõuded 10 124,43 eurot), sissenõutavaks on muutunud 34 798,81 eurot. Võlausaldajateks on

võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassofirmad, kohtutäiturid ja korteriühistu. Võlgniku

igakuised kulutused on telefon 14 eurot kuus (Tele2 Eesti AS), kommunaalarved 125 eurot kuus,

autoliising 214 eurot kuus ja kaskokindlustus 35 eurot kuus. Autoliisingut ja kaskokindlustust tasub

väimees.

3.2. Võlgniku ainuomandis on korteriomand Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx, mille eeldatav väärtus on

78 400 eurot. Korteriomandile on seatud käsutamise keelumärge ja korteriomand on koormatud

hüpoteekidega 20 000 eurot ja 5000 eurot. Korterit kasutab enda elukohana tütre pere, võlgnik ise

elab elukaaslase juures. Võlgniku sissetulekuks on töötasu vahemikus 752-835 eurot kuus. Võlgnik

omab arvelduskontot Coop Pank AS-s (viimase 3 aastal tehingud puuduvad) ja kolme kontod SEB

Pank AS-s. Neist kaks on arvelduskontod, milliste saldojääk seisuga 05.04.2024 on kokku 0,51

eurot ja kogumishoius, mille jääk on seisuga 05.04.2024 0,25 eurot. Võlgnik on pankrotihaldurile

avaldanud, et talle kuulub liisinguga soetatud sõiduauto Škoda Octavia, 2017vl, asub Pärnus ja on

rahuldavas seisukorras (hindab väärtuseks 10 000 eurot, liisingumakse on 214 eurot kuu,

lõpptähtaeg 11.08.2027).

3.3. E.S.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud viis täiteasja – 176/2023/4354, 175/2024/29,

176/2024/127, 176/2024/191, 176/2024/1085.

2-24-5440

4 (7)

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes vastutustundetu ja

maksevõimet oluliselt ületavate laenude võtmise tõttu. Võlgniku sõnul on tema maksejõuetuse

põhjuseks järelemõtlematult võetud laenud ja sellest tekkinud nö lumepalliefekt. Maksejõuetuks

muutus ta oma hinnangul 2023 oktoobris. Manetluses on selgunud, et võlgnikul on olnud varasemalt

makseraskustes laenudega ka 2013-2015 aastal, mille ta refinantseeris hüpoteegiga tagatud

laenudega. Viimati nimetatud laene ta aga samuti tähtaegselt ei tagastanud, vaid võttis alates 2022-

st aastast uusi, tema maksevõimet ületavaid laene. Viimastel aastatel tekkinud laenud jäid

võlgnevusse 2023 aastal ning alates oktoobrist 2023 esitasid võlausaldajad kohtusse nõuete

sissenõudmise avaldused.

3.5. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada E.S. pankrot ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetada E.S.le pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks

andnud). Maksejõuetusavalduses soovis võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist,

samas ei ole võlgnik arvestanud võlgade ümberkujundamisega seotud menetluskuludega ning

tegelikult puuduvad tal vahendid usaldusisiku tasu ja kulutuste katmiseks nii maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmisest kuni FIMS § 18 lg 2 lahendi tegemiseni (1625 eurot +km), kui ka FIMS § 19

lg 2 ettenähtud deposiidi (1200 eurot) maksmiseks. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võlgniku

vastu on nõudeid kokku ca 45 000 eurot, sealhulgas on nõuete põhiosad kokku ca 34 300 eurot.

Kogunõude 45 000 euro tasumiseks 300 euro suuruste maksetega, peaks kava pikkus olema 150

kuud, ehk 12,5 aastat. Põhiosa nõuete (34 300 eurot) tasumiseks 300 euro kaupa, peaks kava

pikkuseks olema 114,3 kuud, ehk 9,5 aastat. Usaldusisik esitas päringud võlausaldajatele võlgade

ümberkujundamise kohta ning tulenevalt võlausaldajate vastustest ei ole E.S. võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine võimalik.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku E.S. maksejõuetusavaldus 08.04.2024 taotlusel pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik E.S.i on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 45 000 euro ulatuses, millistest 34 798,81

eurot on muutunud sissenõutavaks. 16 131,63 eurot (s.o 2015 aastal refinantseeritud laen) on

tagatud hüpoteegiga ning võlausaldaja on andnud usaldusisikule teada, et ta asub nõuet

täitemenetluses sisse nõudma. Võlgnikul ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks mõistliku aja

jooksul ümberkujundatud võlgnevusi tasuda (kõige lühem tähtaeg oleks 9,5 aastas tingimusel, et

tasutakse ainult põhivõlgnevus). Võlgniku korteri arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda,

kuid täitemenetluse raames ei ole võlgniku kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine tõenäoliselt

saavutatav. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E.S.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

on järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks

tarbimiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et E.S. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva

2-24-5440

5 (7)

iseloomuga. Võlgnik jättis 2015 aastal refinantseeritud laenukohustuse täitmata ning hakkas 2022

uuesti võtma laene. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E.S.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku E.S.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikult vande võtmist on

taotlenud ka usaldusisik. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut,

kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus

kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa

muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. E.S. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

2-24-5440

6 (7)

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 17.05.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega

130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Haldur palub tasu mõista

välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.

2-24-5440

7 (7)

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

19. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik