Legislator Case Law & Legislation
3-23-2366/17 AI generated

3-23-2366/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-2366/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020 töövõime Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärki-

Legislator headnote

AI generated

3-23-2366/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020 töövõime Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärki-

Keywords

AI generated
normal loss of working hours unfit notwithstanding health condition temporary work incapacity supplementary work undisclosed pre-existing condition pre-service medical impairment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2366

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

25.09.2023

otsuse

nr

TVH/23/035827 ja 27.09.2023 otsuse nr TVT/23/050845

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

kaebaja 24.07.2023 esitatud taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Re-

bane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020 töövõime

hindamise eksperthinnangu väljamõistmiseks, rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärki-

dega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 24.07.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetustoetuse määramiseks.

2. Eesti Töötukassa (vastustaja) tuvastas 25.09.2023 otsusega nr TVH/23/035827 (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 34-37) kaebajal osalise töövõime alates 24.07.2023 kuni

vanaduspensionieani. Otsusega tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 27.02.2023 otsus nr

TVH/23/008659. Otsuse põhjendused on järgmised:

2.1. Eesti Töötukassa 27.02.2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/008659 tunnistati kehtetuks

edasiulatuvalt alates 24.07.2023 vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 8 lg 1 ja 3 ning

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 / § 64 lg 1-2 ja § 66 lg 2 p 2. Kaebaja esitas

töövõime hindamiseks taotluse Eesti Töötukassale enne kordushindamise taotlemiseks ettenähtud

50 tööpäevase perioodi algust. Otsusega hinnati kaebaja töövõimet ja määrati uus töövõime

3-23-2366

2(20)

vähenemise periood alates taotluse esitamise päevast, mistõttu tuleb seni kehtinud töövõime

hindamise otsus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.

2.2. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, erinevates

kohtades ja erinevatel pindadel liikumine, kummardamine, püstitõusmine, pikema aja jooksul püsti-

ning isteasendi säilitamine arterite funktsioonide häirumise, koormustaluvuse languse, selja- ja

jalavalude ning puusaliigeste liikuvuse piiratuse tõttu. Kaebaja liigub tugikepiga kergelt longates,

kõnnimuster häirunud. Kaebaja liikumine võib olla aeglasem tingituna valust ja kõndimisel

abivahendi vajadusest, lisaks tasakaaluhäirete ning teadvuse seisundi häirete esinemisest tingituna.

Kaebajal on piiratud käeline täppistegevus vasaku käe mõningase lihasjõudluse languse tõttu.

Kaebajal on piiratud oma tervise eest hoolitsemine aeg-ajalt esinevate teadvusehäire episoodide

tõttu. Kaebajal on raskendatud riietumine ning kehaosade hooldus selja- ja jalgade valude ning

liigeste liikuvuse piiratuse tõttu.

2.3. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused,

veresoonte haigus, artroosid ja spondülopaatiad ehk lülihaigustused. Kaebajal on kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused.

Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tervise

infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Arvestades kaebaja

tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.

3. Eesti Töötukassa määras 27.09.2023 otsusega nr TVT/23/050845 (dtl 2-3) kaebajale

töövõimetoetuse, mille suurus ühe kalendripäeva eest on 10,602 eurot. Otsuse tegemise õiguslikuks

aluseks on märgitud TVTS §-d 11-17 ja 27 ning aluseks võetud Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsus

nr TVH/23/035827 töövõime hindamise kohta ja kaebaja 24.07.2023 esitatud avaldus.

4. Kaebaja esitas 23.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.09.2023 otsuse nr

TVT/23/050845 peale, põhjendades kaebust sellega, et töövõime hindamisel ei ole arvestatud

kaebaja seisukohtadega ega objektiivselt arstide arvamustega.

5. Tartu Halduskohus edastas 24.10.2023 kohtumäärusega kaebuse kohtualluvuselt Tallinna

Halduskohtule. Määrus jõustus 22.11.2023.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 05.01.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Eesti

Töötukassa 25.09.2023 otsus nr TVH/23/035827 ja 27.09.2023 otsus nr TVT/23/050845 ning

kohustada Eesti Töötukassat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele, sellest

tulenevatele piirangutele ja abivajadusele. Vastustaja on otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid

ebaõigest ning jätnud olulised asjaolud arvestamata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

7.1. Kaebajal tuvastati 06.04.2020 töövõime hindamise eksperthinnanguga raske puue koos

töövõime kaotusega. Kaebajal oli jaanuaris 2020. aastal peaajuinfarkt, aprillis 2021. aastal tehti

kaebajale parema puusaliigese operatsioon. Kohe pärast haiglas viibimist, oli riigis Covid-19 viiruse

levik ning inimestel tuli püsida kodus. Kuna kaebajal oli puue, siis oli ta kodus ning tal oli määratud

hooldaja, kes aitas kaebajal süüa teha, poes käia, puid tuua, ahju küta jne. Kaebajal lõppes 2023.

aasta märtsikuus puue ja töövõimetoetus, mistõttu oli tal vaja pikendust ning täita uus avaldus. Peale

puusa operatsiooni tundis kaebaja, et tema puus on korras ning see ei valutanud enam, kuid ühe

aasta pärast pidi kaebaja uuesti valuvaigisteid tarvitama hakkama. Kaebajal tekkisid seljas valud

ning kaebaja üks jalg oli teisest lühem. Kaebuse esitamise hetkel on kaebajal tugevad seljavalud

ning võimatu on kükitades püsti tõusta, käed on kargust väsinud. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks

3-23-2366

3(20)

on vaidlustatud töövõime hindamise otsuses märgitud kaebaja seisundiks vähemuutuv, kuivõrd

midagi on ikka muutunud – puusad on terved, aga seljavalu on tekkinud.

7.2. Kaebajale jääb selgusetuks, kes koostas Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsuse nr

TVH/23/035827. Kaebaja jaoks on põhjendamatu, et tema käest küsiti, miks ta ei ole arsti juures

käinud ning tehti järeldus, et kaebaja on sellisel juhul terve. Kaebajale on arusaamatu, miks ei ole

andmeid digiloos. Lisaks märgib kaebaja, et nii väikese ajaga nagu 2022. aasta lõpp kuni 2023. aasta

märtsikuu ei olnud kaebajal võimalik kõiki arste külastada ning ka 2024. aasta jaanuarikuu seisuga

ei olnud kaebaja kõikide arstide juurde külastusaega saanud. Kaebaja sai septembris 2023. aastal

vastuvõtuaja ortopeedile, kuid leiab, et kasu oli talle sellest vähe.

7.3. Kaebaja hinnangul on vastustaja esitatud ekspertide hinnangud isemoodi ning silma paistab

vastustaja seisukoht, kus põhirõhk on suitsetamisel, alkoholi tarbimisel, taastusravil ja tablettide

ostmisel. Kaebaja selgitab, et saadavast töövõimetoetusest jääb talle alles ligikaudu 200 eurot, mille

eest ei ole kaebajal võimalik arstide väljakirjutatud ravimeid välja osta, paljud arstid on kaebajale

ravimeid andnud enda tagavarast.

7.4. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebajal on asendatud puusaliigesed ja jalaarterid

implantaatidega, sest kaebajal on asendatud ainult puusaliiges. Samuti on ebaõigesti märgitud, et

kaebaja suudab kõndida 100 m, kuivõrd kaebaja enda pikkuse juures suudab teha 20-30 sammu,

millega ei tule 100 m välja, vaid üksnes 10 m. Ka seda vahemaad kõnnib kaebaja valuga ning

puhkepausidega. Kaebaja ei tunne taastusravi füsiaatrit dr Y, kaebaja taastusraviarst on Y. Kaebaja

tuli taastusravilt ära seetõttu, et taastusraviarsti eksimuse tõttu pidi kaebaja jalgrattal väntama 15

minuti asemel 30 minutit. Kuna kaebajal oli sel hetkel puus opereerimata, siis kaebaja roomas pärast

seda voodisse.

7.5. Töövõime hindamise otsusesse on märgitud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

üldist töövõimet tööturul. Kaebaja on alates 2023. aasta märtsist osalise töövõimega ja otsib tööd,

ent tööturg kaebajat ei vaja. Viimati käis kaebaja 26.03.2023 Tartumaa värbamispäeval, milles 21-

st osalenud ettevõttest saadeti kaebaja ära, sest vajatakse noori ja terveid inimesi.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

8.1. Vaidlustatud otsused on õiguspärased.

8.2. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma

tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime

hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud

subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega.

Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid. Isik

peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

8.3. Vastustaja 25.09.2023 otsuse põhjenduste kohaselt hinnati kaebajal osaline töövõime kuni

vanaduspensionieani. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 24.07.2023

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid.

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Y analüüsis käesoleva haldusasja raames kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid ja kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning AS Arstikeskus

Confido ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et kaebaja töövõime

on osaline. Kaebajal hinnati mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2) liikumise valdkonnas ning

kerged tegutsemispiirangud (arvväärtused 1) käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused, veresoonte haigus,

artroosid ja spondülopaatiad e lülihaigustused. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.

3-23-2366

4(20)

Vastupidiselt kaebuses väidetule, ei tekkinud vastustajal küsimust, miks kaebaja pole arstide poole

pöördunud.

8.4. Kaebaja on kirjeldanud tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst on

liikumise valdkonna piirangud võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine

ning seismine ja istumine vastavalt kaebaja enesehinnangule ja objektiivsetele terviseandmetele

tuginedes hinnanud mõõdukateks (st arvväärtusega 2) ning muud liikumisega seotud piirangud

puuduvaks (arvväärtusega 0). Vastustaja leiab, et on põhjendatud hinnata kaebajal liikumise

valdkonnas mõõdukad piirangud.

8.4.1. Eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses hinnatakse mingi vahemaa läbimist samal

tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel. Tegevus peab olema sooritatud korduvalt,

mõistliku aja ja jõupingutusega. Antud võtmetegevuses hinnatakse otsest füüsilist liikumisvõimet.

TTO ekspertarst on põhjendanud eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse hinnangut asjaoluga, et

kaebajal esinevad piirangud liikumisel tingituna selja- ja jalavaludest. Subjektiivselt on kaebaja

kurtnud tasakaaluhäireid. Kaebaja loobus taastusravis enne puusaliigeste endoproteemist, kuid

kaebajale soovitati seljavalude raviks viimati 2023. aastal. Kaebaja liikumist takistavaks piiranguks

on jalgade veresoonte kahjustused ja kõndimisel tekkiv klaudikatsioon ehk vahelduv lonkamine ehk

jalgade valu käimisel, mis on põhjustatud jalgade verevarustuse häiretest.

8.4.2. Ohutu

ringiliikumise

võtmetegevuses

hinnatakse

raskusteta

ja

turvaliselt

(nt

tasakaalukaotuseta, kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist.

Mõeldud on nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist,

kusjuures hirmust või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi ei käsitleta. Abivahendi (kargu)

kasutamine ei ole piirang ning piiranguid hinnatakse koos abivahendiga. Abivahendite kasutamine

võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada

kukkumisriski). TTO ekspertarst hindas antud võtmetegevuses piirangu mõõdukaks. Vastustaja on

tuvastanud, et kaebajal ei ole kirjeldatud olulist piirangut südame ning nägemise ja kuulmise osas.

Esineb vasaku käe ebakindlus, veresoonte puudulikkusest tingitud jalgade valu ning ilmselt

seljavalust ning vähesest füüsilisest aktiivsusest tingitud lihaste nõrkus, mis võib teatud mõõdukaid

piiranguid põhjustada ning kaebajal võib olla suurem kukkumise oht. Vastustaja nõustub täielikult

TTO arsti hinnanguga, et piirang ohutu liikumise võtmetegevuses koos abivahendiga ei ole enam

kui mõõdukas.

8.4.3. Võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse keha põhiasendi muutmist, kükkasendi

tegemist, kummardamist, kehaasendi säilitamist ning siirdumist püsti ja istuma. Piirangu hindamisel

antud võtmetegevuses tuleb arvestada, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada, ehk seismise vahel

võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi. Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta, kui ei

esine ebamugavustunnet, valu, nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms. TTO

ekspertarst hindas antud võtmetegevuses piirangu mõõdukaks. Vastustaja leiab, et piirang on

põhjendatult hinnatud mõõdukaks, sest kaebajal on puusaliigeste proteesid, tüsistusi ja loksumist ei

esine, kasutab vajadusel küünarkarku, esineb lihasvalusid ja lihaste treenimatust, võib esineda

teatavat pearinglust ateroskleroosist. Jalaarterite probleemid asendivahetusel takistuseks ei ole.

Kaebaja ravimeid regulaarselt ei võta ning valuvaigisteid ei vaja. Korduvad taastusravid on jätnud

kasutamata, kuid kirurgiliselt on terviseprobleemid ravitud. Ravisoovituste järgimisel saaks

piiranguid olulisel määral parandada.

8.5. Kaebaja on kirjeldanud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Kaebaja on piiranguid

kirjeldanud vaid käteosavuse võtmetegevuses. TTO ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse

valdkonnas kerged piirangud (arvväärtusega 1) käelise täppistegevuse osas tingituna vasaku käe

mõningast lihasjõudluse langusest. Piirangute põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus ehk peaaju

infarkti järgne seisund. Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad käte

sirutamisel, asjade liigutamisel ning võimekust käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte

saada, suutlikkust tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt

ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti ning käsi ja sõrmi kasutada. Hinnatakse õlavöötme

3-23-2366

5(20)

ja käte seisundit. Vastustaja hinnangul on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas hinnata kaebaja

tegutsemispiirangud kergeks, sest kaebaja on paremakäeline ning tal esineb mittedomineeriva käe

kerge peenmotoorika häire.

8.6. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kaebaja kirjeldatud kergeid piiranguid

(arvväärtusega 1) on TTO ekspertarst hinnanud puuduvaks (arvväärtusega 0), sest need ei ole

töövõimet mõjutavad ning kaebaja võimalikud piirangud on kompenseeritud. Teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide

häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe

vahetamisel teiste inimestega. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul pöördunud silmaarsti või

kurguninakõrvaarsti või mõne muu arsti vastuvõtule nägemise, kuulmise või kõnelemise

probleemide tõttu. TIS-i andmetel ei esine kaebajal diagnoose, ravi või uuringute vajadust nägemise

või kuulmishäire tõttu. Prille saab soetada ja sobivaid määrata optometristi mõõtmiste alusel, prillide

olemasolu ei ole töövõime piirang, sest nägemist hinnatakse koos abivahendiga.

8.7. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kaebaja teadvusel püsimise

võtmetegevuses hinnanud enda piirangud täielikuks (arvväärtusega 4), söömise ja joomise

võtmetegevuses raskeks (arvväärtusega 3) ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud

piirangud muutlikuks (arvväärtusega 9). TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas teadvusel püsimise võtmetegevuses piirangu kergeks (arvväärtusega 1)

ning piirangu võtmetegevuses söömine ja joomine mitte esinevaks (arvväärtusega 0) ja lisanud, et

piiranguid on arvestatud käelise tegevuse valdkonnas. TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel

püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud võtmetegevustes piirangu kergeks (arvväärtus

1) leides, et kaebajal esinevad piirangud riietumisel ning enesehooldustoimingutel on tingitud

piirangutest liikumisel ning et kaebajal võib esineda probleeme kehaosade hooldamisel ja

riietumisel. Vastustaja täpsustab, et kaebajale on teostatud teadvushoogude põhjuse uurimiseks

uuringud ning välistatud on südamehaigusest tingitud minestamised, ei esine kahtlust südame

isheemiatõvele ega ka rütmihäiretele. Ükski arst teadvuse kaotuse hoogu näinud ei ole ja epilepsia

ravi kaebaja ei saa. Vastustaja nõustub TTO arsti hinnanguga, et teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas ei ole piirang enam kui kerge.

8.8. Kaebaja on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnanud tegevuste õppimise

võtmetegevuses piirangu täielikuks (arvväärtusega 4), tegevuste alustamise ja lõpetamise

võtmetegevuse osas on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst on

hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud võtmetegevustes puuduvateks

(arvväärtus 0). Vaimse tervisega seotud mäluprobleeme ega muid vaimse võimekuse piiranguid,

mida antud alajaotuses hinnatakse, terviseandmete alusel kaebajal ei ole. Vastustaja on seisukohal,

et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirangud

puuduvaks. Metoodika kohaselt hinnatakse antud valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste

omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse

võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi

arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Antud valdkonnas ei hinnata liikumise, nägemise, kuulmise

või käelise tegevuse piirangutest lähtuvaid tegutsemisraskusi. Piiranguid põhjustavad erinevad

vaimse tervise seisundid (sh. vaimne alaareng, raske depressioon, psühhoosid, dementsus vms).

Kaebajal ei ole vaimse tervise häireid diagnoositud, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei

ole vajanud.

8.9. Kaebaja on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas hinnanud väljaskäimise

võtmetegevuses piirangu raskeks (arvväärtusega 3), võtmetegevuse muudatustega toimetuleku

piirangu on kaebaja hinnanud täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst on hinnanud piirangud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas puuduvaks (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on

märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vastustaja selgitab, et

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud puuduvateks.

Väljaskäimise võtmetegevuses hinnatakse emotsionaalse ja vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu

tundmata väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate pingeliste olukordadega

3-23-2366

6(20)

hakkamasaamist. Võtmetegevuse hindamisel käsitletakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse

ja tundmatutesse kohtadesse arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi

piiranguid. Toimetulek muudatustega võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste

muutustega ning piiranguid võib olla inimestel, kellel on ajukahjustuse järgselt mõõdukas kuni raske

õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid, jne.

Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ega

piiranguid põhjustava ärevuse esinemist, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti

(psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.

8.10. Kaebaja

on

suhtlemise

valdkonnas

märkinud

suhtlemisega

hakkamasaamise

võtmetegevuses piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9) ning kohase käitumise võtmetegevuses

piirangu raskeks (arvväärtusega 3). TTO ekspertarst on hinnanud piirangud suhtlemise valdkonnas

puuduvaks (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja vaimse tervisega seotud

probleeme terviseandmete alusel kaebajal ei ole. Vastustaja hinnangul on suhtlemise valdkonnas

TTO ekspertarst põhjendatult hinnanud piirangud puuduvaks. Suhtlemisega hakkamasaamise

võtmetegevuses hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku või telefonitsi.

Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni),

kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Võtmetegevuses ei arvestata soovimatust

suhelda. Kohane käitumine võtmetegevuses on põhjendatud hinnata piirang puuduvaks, sest

hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides

ning olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele.

Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema terviseandmetes täpsustatud,

et hinnata piirangu raskusastet. Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemist

ega ebakohase käitumise esinemist, sest tal ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti

konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.

8.11. Kaebaja on taotluses märkinud enesehinnangulised piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju

ja ravimite kõrvaltoimetes ning selgitas, et võttis vanasti unerohtu, mis tekitas talle mürgitust, kuid

muidu probleeme ei ole. TTO ekspertarst hindas, et tegemist ei ole püsivat töövõimet piirava

probleemiga. Vastustaja hinnangul on põhjendatult hinnatud kaebus ravimite kõrvaltoimetest

puuduvaks, sest puudub informatsioon ravimite kõrvaltoimete kohta. Kaebaja taotluses

enesehinnangulisi piiranguid muude tervisehäirete all ei ole esitanud.

8.12. Vastustaja selgitab, et eelnevalt oli kaebajal perioodil 30.03.2020 - 29.03.2023 puuduv

töövõime kolmeks aastaks põhjusel, et kaebajal oli siis raske piirang liikumises, kuna 06.04.2020

ekspertiisi teostamise ajal oli kaebajal terviseandmete alusel tugev parema puusa valu ja peaaju

infarkti järgselt vasaku jala jõud oli nõrk. Parema puusaliigese endoproteesimine oli veel teostamata.

Tänaseks on puus ravitud ja vasaku jala nõrkus on taandunud. Piirangud liikumises on hinnatud

mõõdukaks selja -ja jalavalude tõttu ning põhiliseks piirangut põhjustavaks diagnoosiks on

veresoonte ateroskleroos, mis põhjustab pikemal käimisel jalgades valu. Arvestades, et kaebaja enda

igapäevane panus ravimisse on olnud tagasihoidlik, siis pigem võiks prognoosida piirangute

vähenemist igapäevase medikamentoosse ravi foonil, suitsetamisest loobumisel ning taastusraviga.

8.13. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline, sest kaebajal esinevad mõõdukad

piirangud liikumise valdkonnas. Kaebaja liigub väljas pikemaid vahemaid karguga ning tal on kerge

piirang käelises ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Kerged piirangud ei mõjuta

tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebajal terviseseisundist tulenevad mõõdukad

liikumise, ohutu liikumise ja asendivahetuse tegutsemise ja suutlikkuse piirangud on sellised, mille

tõttu kaebaja töötamine on osaliselt takistatud. Piiranguid hinnatakse ravi foonil koos adekvaatse ja

soovitatud raviga ja arvestama peab ka seda, et kaebaja ei vaja kõrvalabi. Antud juhul on kaebaja

enda aktiivne panus olnud seni tagasihoidlik. Kaebaja on pöördunud mitmete spetsialistide

vastuvõtule, kulutanud palju ressurssi seisundi tuvastamiseks, kuid kaebaja võiks arstide

ravisoovitusi järgida. Kaebaja kõnnitempo võib olla häiritud, sest kiirema kõnniga võib tekkida valu

säärelihastesse ja kaebaja vajab seisatamist enne edasi kõndi. Samuti on ilmselt vähese liikumise ja

passiivse eluviisi tõttu tekkinud lihaste treenimatus ja nõrkus, mida saaks taastusravi ja lihaste

3-23-2366

7(20)

aktiveerimisega parandada ja mida on kaebajale arstide poolt korduvalt ka soovitatud. Haigusloos

puudub kirjeldus, et kaebaja ei saaks oma isiklike toimetustega hakkama ning ka arstide vastuvõtul

ei ole saatjat kirjeldatud. Kaebajal ei esine südamehaigust ega rütmihäireid, seega ei esine ka

jõudluse langust südamehaigusest. Kaebaja ei vaja kangeid retsepti alusel välja kirjutatud ravimeid

ja ka kargu kasutamise vajadus on ebaselge. Kaebajal on välja ostmata ja annulleeritud kõik 2023

esimese üheksa kuu jooksul välja kirjutatud ravimid, sh välja kirjutatud veresooni laiendavad,

vererõhku ja kolesterooli taset alandavad ravimid. Seega kaebaja on küll lasknud kirurgidel ennast

kirurgiliselt ravida, vahetatud on puusaliigesed, laiendatud ja stenditud on jala veresooni, kuid ta ise

ei ole võtnud vaevaks osaleda taastusravil, kasutada oma seisundi parandamiseks ja veresoonkonna

kahjustuse süvenemise vältimiseks vajalikke ravimeid ega ole loobunud suitsetamisest. Arstide

soovituste järgimisel (ravimid, taastusravi ja suitsetamisest loobumine) ja tänapäevase meditsiini

abiga ja juba saadud raviga saaks piirang olla ka väiksem.

8.14. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata

konkreetsele ametikohale sobivust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet

tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse

arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on

võimalik vältida. Vastustaja nõustub ekspertarstiga, et kaebajale ei sobi raske füüsiline ja rohket

liikumist nõudev töö, sobib osalise ajaga töö. Südamepuudulikkust ja selliseid teadvusehäired, mis

mõjutaks töövõimet, kaebajal ei esine. Samuti ei ole diagnoositud ajuinfarktist mälu või muid

kognitiivseid häireid, ei ole vajanud psühhiaatri konsultatsioone ega ravi.

8.15. Töövõime hindamise otsuses on õigesti tuvastatud kaebaja osaline töövõime. Kuna kaebaja

töövõime hinnati osaliseks, määrati talle 27.09.2023 otsusega nr TVT/23/050845 töövõimetoetus

ühe kalendripäeva eest 57 % töövõimetoetuse päevamäärast.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused.

10. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse nõuda vastustajalt välja kaebaja töövõime hindamise

varasem eksperthinnang, mis on koostatud 06.04.2020. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa

25.09.2023 otsuse nr TVH/23/035827 aluseks olnud ja kaebaja varasemast töövõime hindamise

eksperthinnangut on võimalik omavahel võrrelda ja hinnata, kas kaebaja töövõime puudumine on

muutunud osaliseks töövõimeks.

11. Kohus ei pea kaebaja taotlust põhjendatuks. Vastustaja on kohtule kaebuse vastuse esitamisel

selgitanud, milliseid andmeid on kaebaja töövõime hindamisel arvestatud. Sealjuures on vastustaja

välja toonud, et kaebaja on enne töövõime hindamist pöördunud TIS-i andmetel järgnevatele arstide

poole: ortopeed dr Y 15.04.2021 -19.04.2021 ja 04.09.2023 – 04.09.2023; kardioloog dr Y

19.07.2023- 20.09.2023; kardiovaskulaarkirurg dr Y 28.06.2021-25.09.2023; perearst dr Y

08.03.2023-14.03.2023 ja 24.05-10.07.2023; neuroloog dr Y 14.04 2023- 15.06.2023; perearst dr Y

13.04.2023-27.04.2023; kardiovaskulaarkirurg dr Y 02.08.2022-04.08.2022; neuroloog dr Y

7.11.2020 -17.11.2020; taastusraviarst ja füsiaater dr Y 02.01.2020-09.01.2020. Vastustaja on

kaebusele vastamisel üle vaadatud ka kardiovaskulaarkirurg dr Y 16.10.2023- 19.10.2023 epikriisi,

mis on TISi-i lisandunud pärast töövõime hindamise otsuse tegemist, kuid vastustaja leiab, et need

andmed kaebaja töövõime hindamise tulemust ei muuda.

12. Kohtul puudub alus kahelda terviseinfosüsteemi andmete õigsuses ning kohus peab kaebaja

terviseandmeid piisavaks. Kaebaja töövõime ulatuse varasem hinnang ei saaks aga kaebaja

24.07.2023 taotluse alusel töövõime hindamist ka kuidagi mõjutada, sest vastustaja ei ole seotud

oma varasemate hinnangutega (Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 otsus nr 3-17-1110, p 25),

vaid peab teostama töövõime hindamist, lähtudes kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel.

Seega ei ole asjas määrav, milliste kaalutluste alusel tehti varasem otsus.

3-23-2366

8(20)

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020

eksperthinnangu välja nõudmisest, rahuldamata.

14. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsust nr TVH/23/035827,

millega tuvastati kaebaja osaline töövõime alates 24.07.2023 kuni vanaduspensionieani, ning Eesti

Töötukassa 27.09.2023 otsust nr TVT/23/050845, millega määrati kaebajale osalise töövõime tõttu

töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest suurusega 57 % töövõimetoetuse päevamäärast. Kaebaja

nõuab vaidlustatud otsuste tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja

24.07.2023 esitatud taotlus uuesti läbi.

15. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas on tema töövõime ulatust hinnatud osaliseks. Kohtule

arusaadavalt hindab kaebaja enda töövõime puuduvaks. Vastustaja leiab, et kaebaja töövõime

hindamisel on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ja hindamise

hetkel olemasolevad tervisandmed. Kohtule nähtuvalt on käesolevas asjas poolte vahel erimeelsus

kaebaja töövõime ulatuses. Seega seisneb peamine vaidlusküsimus selles, kas vastustaja on kaebaja

töövõimet osaliseks hinnates käitunud õiguspäraselt. Kaebaja töövõime hindamise õiguspärasusest

sõltub ka töövõimetoetuse määramise otsuse õiguspärasus.

16. Kohus selgitab käesolevas kohtuotsuses esmalt töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel

analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid

valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud. Kohus märgib

kaebajale, et kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on

hinnangu andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul

põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

Töövõime hindamise põhimõtted

17. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud

otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei

anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud

alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus

valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on

tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis

õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel

õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-

20-2474, p 16-17). Seega tuleb töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest,

et töövõime hindamisele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid,

mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.

18. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole

tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale

sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada

pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku

töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab

Eesti Töötukassa (TVTS § 3).

19. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1

(määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise

metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/108092015004?leiaKehtiv

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

3-23-2366

9(20)

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Töövõime hindamisel

arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud

ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju

tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 4 sätestab

isiku töövõimet välistavate seisundite ammendava loetelu, mille esinemise puhul loetakse töövõime

automaatselt välistatuks.

20. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt

asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas

isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab

ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus

osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema

töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev

tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

21. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse isiku

enda taotlusel olevatest andmetest lähtudes, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse

korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on

rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama

terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning

lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2

p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid

juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,

on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta

seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

22. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused, mille kohta annab taotleja oma

hinnangu, on määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega

seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega

seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja

joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel ka hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed

ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3 p-d 1-2).

3-23-2366

10(20)

23. Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on

määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

24. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alu-

sel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetege-

vuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Määruse nr 39

§ 6 lg 4 kohaselt võrdub ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste küsimuste punktiväärtustest

suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetege-

vustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 5). Võtmete-

gevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Metoodika järgi hindab eksper-

diarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste

summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arves-

tata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koos-

mõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese hai-

guskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

25. Kohus selgitab, et kohus kontrollib töövõime hindamise vaidlustes eeskätt haldusmenetluse

reeglitest kinnipidamist ja kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõenda-

tust, ent kohus ei saa teha asuda ekspertarvamuse andja asemele ega prognoosida kaebaja tervisliku

seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474, p 20). Kohtul on alust ekspertarstide

hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne

õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust

ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel.

Kaebaja töövõime hindamine

26. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud otsuste tegemise pädevus on

Eesti Töötukassal. Kaebaja arvates ei ole aga Eesti Töötukassa 25.09.2023 töövõime hindamise

otsusel nr TVH/23/035827 (edaspidi 25.09.2023 otsus) võimalik aru saada, kes on otsuse

koostajaks. Kohutule nähtub, et 25.09.2023 otsuse, mis on kinnitatud Eesti Töötukassa digitempliga,

koostajaks on Y, kes on Eesti Töötukassa juhatuse liige. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2001

määrusele nr 417 „ Eesti Töötukassa põhikiri“3 § 24 lg 1 kohaselt on töötukassa struktuuriüksusteks

osakonnad, kelle pädevused, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna

põhimääruses, mille kinnitab töötukassa juhatus. Avalikult kättesaadavatest andmetest4 nähtub

kohtule, et töövõime hindamise osakond allub juhatuse liikmele, kelle vastutusvaldkonnaks on mh

töövõime hindamine. Kohtul puudub alus kahelda selles, et tegemist ei ole juhatuse liikmega, kelle

vastutusvaldkonnaks ei ole töövõime hindamise valdkond. Kuna kohtule nähtub, et koostaja on

töövõime hindamise otsusele märgitud, siis on kohtu hinnangul kaebaja väide otsuse koostaja

puudumisest alusetu. Lisaks ei saa vastustaja sisemine töökorraldus kaebaja õigusi ka eraldiseisvalt

rikkuda.

27. Kaebaja esitas 24.07.2023 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.

Töötukassa 25.09.2023 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes valdkondades tuvastati

3 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/241876?leiaKehtiv

4 Töötukassa veebilehelt leitav tutvustus ning Eesti Töötukassa struktuuri skeem, mis on kinnitatud Eesti Töötukassa

juhatuse 23.08.2023 otsusega nr 110, on kättesaadav aadressil https://www.tootukassa.ee/et/tootukassast.

3-23-2366

11(20)

kaebajal tegutsemispiirangud ning millistes valdkondades piiranguid ei esinenud. Töötukassa

25.09.2023 otsuses nähtub, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning

kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

peaajuveresoonte haigused, veresoonte haigus, artroosid ja lülihaigused. Kerge tegutsemispiirang

on märgitud ka käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused.

Otsusesse on märgitud, et piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole TIS-i

andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas

ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei

ole aga eraldi välja toodud.

28. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku

õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 25.09.2023 otsuses märgitud, et töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis

digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja

suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise

arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Kaebaja taotluse kohta hinnangu

andnud TTO ekspertarst leidis, et TIS-is on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid,

mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime hindamine. Töövõime hindamise menetluses koostas

25.09.2023 eksperthinnangu (dtl 62-90) AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Y (TTO

ekspertarst). TTO ekspertarst tuvastas kõiki olemas olnud andmeid arvesse võttes, et kaebajal esineb

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas ning

kerge piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Seega saab lugeda, et töövõime

hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses

viidatud.

29. Väljakujunenud

kohtupraktika

kohaselt

on

töövõime

hindamine

hindamisotsus.

Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks

hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste

asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p

17). Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel

samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020

otsus nr 3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud

pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti

võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest

töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse

(Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32).

30. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus vastustaja haldusaktid tuleks

põhjendamispuuduse tõttu tühistada. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et praeguse kohtumenetluse

raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsinud kaebaja töövõime

hindamise taotlust, tema terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning TTO ekspertarsti

koostatud eksperdiarvamust. Töötukassa ekspertarst leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele,

sealjuures on eksperdiarvamus kaalutlusvigadeta ja tuvastatud töövõime ulatus (osaline töövõime)

on õige (töötukassa ekspertarsti 07.03.2024 kinnitus, dtl 195-196). Kohus selgitab, et kui

eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund

taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on

väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus

nr 3-17-1110, p 21). Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse

andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti,

eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

3-23-2366

12(20)

31. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski

võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel,

iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega

kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi töövõime hindamise asjas eeldab hindamine

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult, kuid kohus ei saa asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu

20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).

32. Kaebaja on 24.07.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja

enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning,

suhtlemise valdkondades, samuti sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas.

Muid tervisehäireid kaebajal ei esine.

33. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja enda piirangud

hinnanud arvväärtusega 95 (muutlik). Kaebaja on täpsustanud, et liigun teistest palju aeglasemalt,

jäädes teistest maha, vahepeal peab tegema pausi ja puhkama. Kaebaja liigub aeglaselt, kuna tuigub

ja võib kukkuda. Kaebaja liigub karguga ning ilma selleta liikuda ei saa. Kaebaja hindab, et tema

võimekus liikuda on 20-25 sammu korraga. Liikudes hakkavad kaebajal tekkima valud järjest

hullemalt proteesitud piirkondades (selja ja vaagnaluu piirkonnas). Kaebaja määrib valuvaigistavat

geeli iga päev mitu korda päevas. Kaebaja on märkinud, et tema vasaku jala all on imelik tunne,

justkui padi oleks all, pika kõndimise peale hakkab valus ning selline probleem on tal olnud mitu

aastat. Treppidel liigub ja takistusi ületab kaebaja suurte raskustega. Kaebaja käib tuikudes, tal on

väsimus ja valud, mistõttu peab ta väikeste ja aeglaste sammudega liikuma, et mitte kukkuda, ja

hoidma käetoest kinni. Kaebaja peab astuma lävepaku peale. Liikudes trepist tekib tal sageli

südamekloppimine ja õhupuudus. Kaebaja täpsustab, et tema jalad lähevad krampi.

34. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebajal on diagnoositud jäsemete arterite

ateroskleroos, muu spondüloos, peaajuinfarkti jääknähud ja muud esmased koksartroosid. See

tähendab, et asjas puudub vaidlus selles, et eri tasapindadel võtmetegevuses esinevad piirangud on

tingitud kaebaja selja ja jalavaludest. Kohtule nähtuvalt on TTO ekspertarst hinnangu andmisel

arvestanud mh kaebaja puusaliigeste endoproteesimisi, kaebaja seljavalu vaevusi ortopeedi

vastuvõtul (septembris 2023), jäsemete arterite ateroskleroosi, veresoontekirurgia statsionaarravis

viibimist (augustis 2021. a), peaajuinfarkti järgset taastusravi (jaanuaris 2020. a). Ekspertarst on

nendele andmetele tuginedes hinnanud liikumise eri tasapindadel piirangu mõõdukaks

(arvväärtusega 2).

35. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et võtmetegevuses „Eri tasapindadel liikumine“

hinnatakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel,

kusjuures tegevus peab olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja ja jõupingutusega. Antud

võtmetegevuses hinnatakse otsest füüsilist liikumisvõimet. Vastustaja on täpsustanud, et kaebaja

liikumist takistavaks piiranguks on jalgade veresoonte kahjustused ja kõndimisel tekkiv

klaudikatsioon ehk vahelduv lonkamine ehk jalgade valu käimisel, mis on põhjustatud jalgade

verevarustuse häiretest. Nimetatud verevarustuse häired on põhjustatud veresoonte sisekesta

põletikust, mille põhjustajaks on reeglina pikaajaline rohke suitsetamine, vähene liikumine,

kõrgvererõhktõbi ja ainevahetushäired, näiteks suhkurtõbi või kõrge kolesterool. Kohtul puudub

alus kahelda vastustaja ja ekspertarsti poolt tuvastatud klaudikatsiooni esinemises, kuivõrd

5 9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid

valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.

3-23-2366

13(20)

nimetatud asjaolu on tuvastatud läbivalt ka kaebaja terviseandmetest. Seetõttu on kohtu hinnangul

ekspertarvamuses võetud seisukohad põhjendatud.

36. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja enda piirangu

hinnanud raskeks (arvväärtusega 3). Kaebaja on leidnud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas

ringi liikuda. Kaebaja on täpsustanud, et liigub väljas vähe õnnetuste vältimiseks, kuna tal esineb

tasakaalu probleeme ja ta võib kukkuda. TTO ekspertarst on leidnud, et kaebaja hinnang ei vasta

talitlusliku võimekuse raskusastmele ning hinnanud kaebaja piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2).

TTO ekspertarst on hinnangu andmisel lähtunud kaebaja aeglasest liikumisest, abivahendi

kasutamisest, lonkamisest, seljavaludest ja jalgade valulikkusest. Vastustaja on kohtule selgitanud,

et ohutu ringiliikumise võtmetegevuses hinnatakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta,

kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Mõeldud on nägemis-

ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist ega käsitleta hirmust

või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi. Vastustaja selgitab täiendavalt, et abivahendi

(kargu) kasutamine ei ole piirang, kuivõrd abivahendite kasutamine võimaldab piiranguid osaliselt

kompenseerida (nt parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). Piiranguid

hinnatakse koos abivahendiga ning ilmselt korraliku taastusravi ja muid arstlikke eelpooltoodud

arstide soovitusi järgides. Vastustaja leiab, et ekspertarst on õigesti leidnud, et piirang ohutu

liikumise võtmetegevuses koos abivahendiga ei ole enam kui mõõdukas.

37. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kaebaja hinnanud enda

piirangu raskeks (arvväärtusega 3), täpsustades, et valu või väsimust tundmata suudab ta püsti seista

või istuda vähem kui 1 tund ning peab asendeid vahetama. Kaebaja märgib, et ei saa kummardada

ning püsti tõustes või maha istudes peab toetuma lauale, toolile, kasutama karku või vajadusel

kutsuma kedagi appi. TTO ekspertarst on hinnanud seismise ja istumise võtmetegevuses kaebaja

piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2). Kohtule nähtuvalt on TTO ekspertarst hinnangu andmisel

arvestanud mh kaebaja puusaliigeste endoproteesimisi, kaebaja seljavalu vaevusi ortopeedi

vastuvõtul (septembris 2023), jäsemete arterite ateroskleroosi, veresoontekirurgia statsionaarravis

viibimist (augustis 2021. a), peaajuinfarkti järgset taastusravi (jaanuaris 2020. a). Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse keha põhiasendi

muutmist, kükkasendi tegemist, kummardamist, kehaasendi säilitamist ning siirdumist püsti ja

istuma. Piirangu hindamisel arvestatakse, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise

vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi. Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta,

kui ei esine ebamugavustunnet, valu, nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms.

Vastustaja hinnangul on TTO ekspertarst piirangu põhjendatult hinnanud mõõdukaks ning

vastustaja leiab, et ravisoovituste järgimisel saaks piiranguid olulisel määral parandada. Kaebajal

on puusaliigeste proteesid, mille tüsistusi ja loksumist ei esine, ta kasutab vajadusel küünarkarku,

tal esineb lihasvalusid ja lihaste treenimatust ning tal võib esineda teatavat pearinglust

ateroskleroosist. Vastustaja leiab, et jalaarterite probleemid asendivahetusel takistuseks ei ole.

Kaebaja ravimeid regulaarselt ei võta ning valuvaigisteid ei vaja, kirurgiliselt on tema

terviseprobleemid ravitud, kuid kaebaja on korduvad taastusravid jätnud kasutamata.

38. Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumisega seotud muud piirangud“ on kaebaja

hinnanud enda piirangud muutlikuks (arvväärtusega 9), selgitades, et püsti tõusmisel või maha

istudes on tal vaja toetuda lauale ja toolile ning voodist tõusta on tal ka raske. TTO ekspertarst on

hinnanud muud piirangud puuduvaks (arvväärtusega 0) ning täpsustanud, et piirangut on hinnatud

liikumise valdkonna raames.

39. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. TTO ekspertarst on leidnud, et kaebajal on piiranguga tegevuseks pikkade vahemaade

kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, erinevates kohtades liikumine, kummardamine,

püstitõusmine ja püstiasendi ning isteasendi säilitamine pikema aja jooksul. Piirangud on tingitud

arterite funktsioonide häirumisest, koormustaluvuse langusest, seljavaludest ja jalavaludest.

Kaebaja puusaliigeste liikuvus endoproteesimise järgselt vähesel määral piiratud. Kaebaja liigub

tugikepiga kergelt longates ning tema kõnnimuster on häirunud. Ohutu ringliikumise seisukohast

3-23-2366

14(20)

on kaebajal piiratud erinevatel pindadel liikumine ning kaebaja liikumine võib olla aeglasem

tingituna valust, kõndimisel abivahendi vajadusest, tasakaaluhäirete ja teadvuse seisundi häirete

esinemisest tingituna. Piirangute põhjuseks on puusaliigeste, arterite, lülisamba ja peaaju struktuuri

kahjustus Ekspertarvamusest nähtub, et kaebaja on piirangutega osaliselt kohanenud. TTO

ekspertarst on esitanud eksperthinnangusse ka andmed, millele tuginedes on ta hinnangu andnud.

40. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole tal vahetatud jalaartereid implantaatidega, vaid vahetatud

üksnes puusaliigesed või et eksperthinnangus kajastatud andmed kaebaja liikumisvõimekuse kohta

ei vasta kaebaja hinnangul tõele, ei anna alust jõuda seisukohale, et kaebajat puudutavad olulised

andmed on jäänud vastustajal hindamata. Vastustaja on kohtule täpsustanud ning kohtule nähtub ka

kaebaja terviseandmetest, et kaebajal teostati augustis 2022. a jalgade veresoonte laiendamine ning

vahetult enne töövõime hindamist pöördus kaebaja 21.08.2023 taas kardiovaskulaarkirurgi

vastuvõtule. Kusjuures kaebaja suunati arsti vastuvõtule perearsti saatekirjaga, mille kohaselt saab

kaebaja kõndida 100 m, siis peab seisatama (vt nt perearsti 24.05.2023 epikriisist haigushjuhtumit

nr 1948-92, dtl 125-126), ning arsti konsultatsioonil on kaebaja väitnud, et saab käia 20-30 m (dtl

116-117). Arst palpeeris jalal pulsside olemasolu, tuvastas nende olemasolu, suunas kaebaja arterite

kompuutertomograafia uuringule, mis teostati 18.09.2023, ning pakkus kaebajale uuringu

statsionaarravis alates 16.10.2023 (dtl 119-120). Kaebaja terviseandmetest nähtub kohtule, et

kaebajale teostati 2021. aastal niude- ja reiearterite balloonangioplastika (dtl 02.08.2022 –

04.08.2022 haigusjuhtum nr 20220802-313249, dtl 96-101). Seega nähtub kohtule, et ekspertarst on

hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kaebaja töövõime hindamisel ning vastustajagi on

kaebaja poolt viidatud asjaolusid veel täiendavalt hinnanud kohtumenetluse raames. Sealjuures on

vastustaja kinnitanud, et on kaebusele vastamise hetkeks üle vaadatud ka kardiovaskulaarkirurg

16.10.2023- 19.10.2023 epikriisi, mis on TISi-i lisandunud pärast 25.09.2023 otsuse tegemist

Vastustaja on leidnud, et epikriisi lisandumine kaebaja töövõime hindamise tulemust ei muuda.

Seoses kaebaja väidega, et tema taastusravi arstiks on dr Y, kordab kohus, et kohtul puudub alus

kahelda kaebaja terviseandmete õiguses ning kaebaja ei ole enda väidet tõendanud. Kohus leiab, et

ekspertarsti poolt määratud mõõdukas piirang liikumise valdkonnas on metoodiliselt põhjendatud,

hinnangu kujunemine on ekspertarvamusest selgelt jälgitav ning kohtul ei ole alust ekspertide

hinnangut kahtluse alla seada.

41. Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja piiranguid kirjeldanud vaid võtmetegevuses

„Käteosavus“, hinnates piirangu raskeks (arvväärtusega 3) Kaebaja märkis, et suudab käsi ja sõrmi

kasutada suurte raskustega. Tema vasak käsi praktiliselt ei tööta, münte kätte võtta on raske ning

vasaku käega kahvlit hoida ei saa, sest kahvel ei püsi käes, kuid paremas käes saab hoida lusikat.

TTO ekspertarst on tuvastanud käelise tegevuse valdkonnas kerged piirangud (arvväärtusega 1)

käelise täppistegevuse osas tingituna vasaku käe mõningast lihasjõudluse langusest. Piirangute

põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus ehk peaaju infarkti järgne seisund. Eksperthinnang

kajastab andmeid, mille pinnalt hinnang anti. Vastustaja on kohtule selgitanud, et käelises

valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad käte sirutamisel, asjade liigutamisel ning

võimekust käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada, suutlikkust tõsta ja liigutada

1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja

pappkasti ning käsi ja sõrmi kasutada. Hinnatakse õlavöötme ja käte seisundit. Vastustaja hinnangul

on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas hinnata kaebaja tegutsemispiirangud kergeks, sest

kaebaja on paremakäeline ning tal esineb mittedomineeriva käe kerge peenmotoorika häire.

Ekspertarstide seisukohad on kohtu hinnangul põhjendatud. Eksperthinnangu kujunemine on selgelt

jälgitav ning näha on ka, milliseid andmeid on kasutatud.

42. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas võtmetegevuses „Teabe edasiandmine“ on

kaebaja hinnanud piiranguid kergeks (arvväärtusega 1) kirjeldades, et vahel ootamatult tekib tal

vasaku näopoole surisemine. Kaebaja märgib, et saab suhtlemiseks kirjutada. TTO ekspertarst on

hinnanud võtmetegevuses piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna see ei mõjuta töövõimet.

Võtmetegevuses „Teabe vastuvõtmine“ on kaebaja hinnanud endal kerge piirangu (arvväärtusega

1) ning märkinud, et kuuleb ja kasutab prille lugemiseks ja suudab suures kirjas trükitud teadet

3-23-2366

15(20)

lugeda väikeste raskustega. TTO ekspertarst on hinnanud piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0)

ning leidnud, et teabe vastuvõtmise võtmetegevuses on piirang töövõimet mitte mõjutav.

Võtmetegevuses „Teabevahetusega seotud muud piirangud“ on kaebaja märkinud, et suudab

kergete raskustega (arvväärtusega 1) võtta vastu teistelt inimestelt suures kirjas trükitud sõnumeid

ja anda edasi lihtsat sõnumit kõneldes. TTO ekspertarst on hinnanud need kaebaja poolt märgitud

piirangud puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna kaebaja nägemishäire on abivahendiga

kompenseeritud ning need piirangud ei mõjuta töövõimet. Vastustaja on kohtule selgitanud, et teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud

funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja

kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul pöördunud

silmaarsti või kurguninakõrvaarsti või mõne muu arsti vastuvõtule nägemise, kuulmise või

kõnelemise probleemide tõttu. Prille saab soetada ja sobivaid määrata optometristi mõõtmiste alusel,

prillide olemasolu ei ole töövõime piirang, sest nägemist hinnatakse koos abivahendiga.

Tervisesüsteemi andmetel ei esine kaebajal diagnoose, ravi või uuringute vajadust nägemise või

kuulmishäire tõttu. Kohus leiab, et ekspertarstide hinnangud piirangute puudumisest on põhjendatud

ning kaebaja ei ole ka kaebuses väitnud, et need seisukohad oleksid ebaõiged.

43. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas võtmetegevuses „Teadvusel püsimine“ on

kaebaja hinnanud enda piirangud täielikuks (arvväärtusega 4). Kaebaja on kirjeldanud, et üsna tihti

esineb tal teadvusehäireid ning ta ei tea kunagi ette nende juhtumist. Teadvus võib ootamatult

kaduda aevastades või köhatades ning üles ärgates ei saa arugi, mis juhtunud on. Kaebaja märkis,

et läheb uuringutele. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses piirangu kergeks (arvväärtusega 1),

sest kaebajal on diagnoositud unearteri sulgus ja stenoos ning ta on kurtnud lühiajalisi

teadvusekaotushoogusid, mis tekivad tavaliselt arvuti või televiisori ees istudes, kuid on olnud

hooge ka tänaval. Kohtule nähtuvalt on ekspertarst võtnud arvesse kaebaja selgitusi, et selliseid

hooge esineb erineva sagedusega ning arvestanud ka kaebusi tasakaaluhäiretele ja epilepsia ravi

puudumist. Vastustaja nõustub TTO ekspertarsti hinnanguga, et piirang ei ole enam kui kerge, sest

ükski arst teadvuse kaotuse hoogu näinud ei ole ja epilepsia ravi kaebaja ei saa. Kaebaja

ajustruktuurid on normis, patoloogilisi koldeid ei ole, aju elektroentsefalograafial epileptilisi

avaldusi ei ole. Kaebajale on soovitatud statiinravi ehk kolesterooli, südameaspiriini ja vererõhu

ravimeid ning kindlasti suitsetamisest loobumist. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertarstide

hinnangus ning kohus leiab, et hinnangud on piisavalt põhjendatud.

44. Võtmetegevuses „Söömine ja joomine“ on kaebaja märkinud piirangu raskeks (arvväärtusega

3) ning toonud välja, et vasak käsi ei tööta korralikult, sest kahvel ei püsi käes, kuid parema käega

saab süüa. Kaebaja on kirjeldanud, et mäluda ja neelata suudab suurte raskustega, sest tal on

proteesid, ilma nendeta ta süüa ei saa ning nendega kõvasid asju ka süüa ei saa, kuid neelata saab.

TTO ekspertarst on hinnanud piirangu mitte esinevaks (0) ja lisanud, et piiranguid on arvestatud

käelise tegevuse valdkonnas. Mälumise ja neelamisega TIS andmetel probleeme ei esine. Vastustaja

on selgitanud, et võtmetegevuses söömise ja joomise all mõistetakse etteantud toidu iseseisvat

söömist ja joomist, kasutades vajadusel selleks söömise ja joomise (abi)vahendeid.

Kaebaja mälumis-ja söömishäirete kohta puuduvad diagnoosid, uuringud ja ravi. Proteeside

ebasobivuse korral tuleb neid parandada või asendada ning käelisi piiranguid on juba arvestatud

käelise valdkonna tegevuses kerge piiranguna. Kohus nõustub ekspertarstide järeldustega ning peab

neid põhjendatuks. Kerge piirangu hinnang antud võtmetegevuses ei muuda üldist kaalutlusotsust

ja töövõime hinnangut.

45. Võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangu“ on kaebaja

märkinud piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9) ning toonud välja, et ta ei saa kasutada paeltega

jalanõusid, ta peab kasutama kingalusikat. Kaebaja on märkinud, et tal võtab riietumine palju aega

ning see on raske ülesanne tema jaoks seoses jalgade on probleemidega. Kaebaja ei saa

kummardada, eriti raske on tal sokke jalga panna ja varbaküüsi lõigata, selleks peab tal abiline

olema. Pesemisel kasutab pikemat harja. TTO ekspertarst on hinnanud antud võtmetegevustes

piirangu kergeks (arvväärtus 1) ja toonud välja, et kaebajal esinevad piirangud riietumisel ning

3-23-2366

16(20)

enesehooldustoimingutel tingituna piirangutest liikumisel, võib esineda probleeme kehaosade

hooldamisel ja riietumisel. Vastustaja hinnangul võib kaebajal enda jalgade eest hoolitsemine olla

häiritud selja- ja puusavalu tõttu ning kingapaelte sidumine häiritud käe kohmakuse tõttu, kuid leiab,

et piirang on siiski kerge. Ehkki kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et puusavalusid tal ei esine,

siis kaebaja on seljavalude esinemist kinnitanud. Kuna kohtule nähtuvalt on kaebaja vasaku käe

võimekuse langus kaebaja terviseandmetest leidnud kinnitust ning TTO ekspertarst on hinnanud

piirangu põhjendatult kergeks, siis peab kohus kaebaja kirjeldatud teadvusel püsimise muude

piirangute osas võetud ekspertarstide seisukohti samuti põhjendatuks. Kerge piirangu hinnang antud

võtmetegevuses ei muuda üldist kaalutlusotsust ja töövõime hinnangut.

46. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja hinnanud võtmetegevuses

„Tegevuste õppimine“ piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). Kaebaja on märkinud, et talle ei jää

miski meelde, tal pole enam üldse mälu, seega ei suuda ta keerulisi tegevusi õppida. Kaebaja ei

tunne inimesi isegi tänaval ära. Võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on kaebaja

hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4) ning märkinud, et tal on kõigest villand ning ta ei

hakka vaeva nägema, loobub ja jätab asjad nii nagu on. TTO ekspertarst on kaebaja objektiivsetele

terviseandmetele tuginedes hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud

võtmetegevustes puuduvateks (arvväärtus 0) ning leidnud, et vaimse tervisega seotud

mäluprobleeme ega muid vaimse võimekuse piiranguid terviseandmete alusel kaebajal ei ole.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on

põhjendatud hinnata kaebajal piirangud puuduvaks. Metoodika kohaselt hinnatakse antud

valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist,

tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada

ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi, arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Piiranguid

põhjustavad erinevad vaimse tervise seisundid (sh vaimne alaareng, raske depressioon, psühhoosid,

dementsus vms). Kaebajal ei ole vaimse tervise häireid diagnoositud, eriarsti (psühhiaatri)

konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohtule ei nähtu kaebaja väidetud piiranguid kinnitavaid

diagnoose või psühhiaatri sissekandeid, mistõttu leiab kohus, et ekspertarstide hinnang piirangute

puudumisest on põhjendatud.

47. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja hinnanud võtmetegevuses

„Väljaskäimine“ piirangu raskeks (arvväärtusega 3). Kaebaja on märkinud, et emotsionaalse või

vaimse pingeta ja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse saab ta minna suurte raskustega, ta ei

ole käinud enda laste juures ega suhtle eriti. Mingil määral ei suuda kaebaja enda emotsioone

kontrollida, elab üksi ja mõnikord ka vähese suhtlemise juures läheb endast välja ja võib hakata

sõimama. Enamuse ajast ei taha kaebaja kedagi näha. Tundmatusse kohta kaebaja ei lähe, ainult

äärmisel juhul, nt arstile. TTO ekspertarst on hinnanud selles võtmetegevuses piirangu puuduvaks

(arvväärtusega 0), kuna piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et väljaskäimise võtmetegevuses hinnatakse emotsionaalse ja vaimse

pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate

pingeliste olukordadega hakkamasaamist. See tähendab, et arvestatakse inimese vaimset ja

emotsionaalset seisundit. Näiteks, kui inimene on eksinud ja otsib teed või peab leidma sihtkoha

aadressi järgi. Kusjuures vaimseteks probleemideks võivad olla nt orienteerumisfunktsioonide

häired ajas, kohas ja endas või teistes isikutes ning emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm.

Vastustaja on leidnud, et kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemine, sest

ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole

vajanud. Seega nõustub vastustaja TTO ekspertarsti hinnanguga piirangute puudumisest. Kohus

leiab, et hinnangud antud võtmetegevuses on põhjendatud ning kohtule ei nähtu kaebaja selliste

piirangute esinemist kohtule esitatud terviseandmetest.

48. Võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks

(arvväärtusega 4) ning selgitanud, et ei tule muutustega üldse toime. Kaebaja ärritub, vihastub ning

muutustega toimetulek on tema jaoks raske. Vahepeal teeb nalja ja naerab mõne asja üle. TTO

ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas puuduvaks

3-23-2366

17(20)

(arvväärtus 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Vastustaja on kohtule selgitanud, et toimetulek muudatustega võtmetegevuses

hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega. Võtmetegevuses võib piiranguid olla

inimestel, kellel on ajukahjustuse järgselt mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi

vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid, jne. Vastustaja hinnangul ei kinnitu

kaebajal püsivaid piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ega piiranguid

põhjustava ärevuse esinemist, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti (psühhiaatri)

konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohus nõustub nende järeldustega ning peab ekspertarstide

hinnanguid põhjendatuks. Kaebajal vaimse tervisega seotud probleeme terviseandmete alusel ei ole

ning puuduvad kinnitavad diagnoosid ja psühhiaatri sissekanded.

49. Suhtlemise valdkonnas on kaebaja võtmetegevuses „Suhtlemisega hakkamasaamine“ märkinud

piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9). Kaebaja on selgitanud, et võimekus kohtuda tuttavate

inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kaebaja on kirjeldanud, et ei tunne tuttavaid

inimesi enam ära ning ta ei taha kellegagi eriti suhelda. Kaebaja ei käi eriti kuskil, käib väljas vähe

ja ainult siis, kui väga vaja, nt poodi või arstile. TTO ekspertarst on hinnanud kirjeldatud piirangu

puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja hinnangul

on suhtlemise valdkonnas TTO ekspertarst põhjendatult hinnanud piirangud puuduvaks.

Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuses hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega

näost näkku. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni

surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Võtmetegevuses ei arvestata

soovimatust suhelda. Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemine, sest ei

ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.

50. Võtmetegevuses „Kohane käitumine“ on kaebaja hinnanud piirangu raskeks (arvväärtusega 3),

selgitades, et sageli, kui talle inimene ei meeldi, kõnnib ta lihtsalt minema ning täpsustab, et alati ta

ei sõima, suutes ka viisakaks jääda. TTO ekspertarst on hinnanud kirjeldatud piirangu puuduvaks

(arvväärtusega 0), kuna vaimse võimekuse piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja

on selgitanud, et kohase käitumise võtmetegevuses on põhjendatud hinnata piirang puuduvaks, sest

hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides

ning olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele.

Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema terviseandmetes täpsustatud,

et hinnata piirangu raskusastet. Terviseandmed aga ei kinnita ebakohase käitumise esinemist, ei ole

diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohus peab

neid järeldusi põhjendatuks, sest kaebaja tervisandmed kaebaja kirjeldatud piirangute esinemist ei

kinnita.

51. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete lahtris on kaebaja taotluses

märkinud, et võttis vanasti unerohtu, mis tekitas talle mürgitust, kuid muidu probleeme ei ole. TTO

ekspertarst hindas, et tegemist ei ole püsivat töövõimet piirava probleemiga. Vastustaja hinnangul

on põhjendatult hinnatud kaebus ravimite kõrvaltoimetest puuduvaks, sest puudub informatsioon

ravimite kõrvaltoimete kohta. Kaebaja taotluses enesehinnangulisi piiranguid muude tervisehäirete

all ei ole esitanud. Kohus leiab, et ekspertarst ja vastustaja on jõudnud õigele järeldusele piirangu

puudumisest.

52. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ekspertarst ei ole eksinud ei õigusnormide ega töövõime

hindamise metoodika vastu. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja

nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate

terviseandmetega. Kohtul puudub ka kahtlus, et kaebaja terviseandmetega on tutvunud

kohtumenetluses osalenud töötukassa ekspertarst, sest vastustaja on ka kohtumenetluses märkinud,

milliseid andmeid on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Ekspertarst analüüsis hinnangu

andmise ajal kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisundeid, lähtunud kaebaja enda poolt

töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i andmetest ning järeldanud kõikide

olemasolevate andmete põhjal, et kaebajal esineb tegutsemispiiranguid. Seetõttu ei ole kohtu arvates

3-23-2366

18(20)

alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või

hindamine sooritatud pealiskaudselt.

53. Kohus leiab, et eksperdiarvamus sisaldab põhjalikku ülevaadet sellest, millised konkreetsed

terviseandmed erinevate tegutsemispiirangute lõikes piirangute esinemist kinnitavad. Kohus

selgitab, et ekspertarvamuses tuleb anda eeskätt meditsiinivaldkonna teadmistel põhinev hinnang

piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste sooritamist, ning nende raskusastme kohta,

võttes aluseks TIS-i kantud meditsiinilised andmed (vt määruse nr 39 § 7 lg-d 1 ja 4). Ekspertarst ei

ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi vaevusi eitanud

ega eiranud ka kaebaja uusi vaevusi seljavalude kohta. Kohtu hinnangul on ekspertarst põhjendatult

leidnud, et töövõime hindamise kontekstis mõjutavad liikumise valdkonna tegutsemispiirangud

kaebajat mõõdukalt ning et nii käelise tegevuse valdkonnas kui ka teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud on kerged. Kohus selgitab, et tervisehoiuteenuse

osutajatest ekspertidel on pädevus meditsiinilist laadi infot lugeda ning käesoleva haldusasja raames

on vastustaja selgitanud nendele andmetele tuginemist. Kohus täpsustab, et arstid ei ole praegusel

juhul leidnud, et kaebajal terviseprobleeme üldse ei esineks või et kaebaja oleks oma diagnoosidest

täielikult tervenenud, vaid jõudnud kaebaja terviseandmeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole objektiivselt sellised, mille

tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime, vaid andmed kogumis kinnitavad kaebajal osalise

töövõime.

54. Ekspertarst on leidnud, et mõõdukas piirang liikumise valdkonnas on põhjustatud

peaajuveresoonte haigustest, arterite, arterioolide ja kapillaaride haigustest, artroosidest ning

lülihaigustustest. Kaebajal esinev kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas on

põhjustatud peaajuveresoonte haigustest e tserebrovaskulaarsetest haigustest ja täppistegevuse

piirangud on setoud vasaku käes mõningast lihasjõudluse langusest. Kaebajal esinev kerge piirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on põhjustatud peaajuveresoonte haigustest,

arterite, arterioolide ja kapillaaride haigustest, artroosides ja lülihaigustustest ning tingitud aeg-ajalt

esinevatest teadvushäirete epidoosidest. Ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud tegutsemise

piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet

ning muud tegutsemispiirangud ei leidnud kaebaja terviseandmetest kinnitust. Ekspertarst oli

seisukohal, et kaebaja jaoks on piiranguga tegevuseks pikkade vahemaade kõndimine, treppidest

üles ja alla liikumine, erinevates kohtades liikumine, kummardamine, püstitõusmine ja püstiasendi

ning isteasendi säilitamine pikema aja jooksul ning et piirangud on tingitud arterite funktsioonide

häirumisest, koormustaluvuse langusest, seljavaludest ja jalavaludest. Sealjuures esinevad liikumise

piirangute tõttu ka raskused riietumisel ja kehaosade hooldusel tingituna raskest seljavalust, jalgade

valust ning liigeste liikuvuse piiratusest. Ekspertarst leidis kokkuvõtvalt, et taotleja seisund on

tõenäoliselt vähemuutuv vähemalt 5 aastat, kuna regulaarse ravi foonil võiks oodata mõningat

soodsat dünaamikat, kuid täielikku piirangute leevenemist ega ka töövõime täielikku taastumist

tõenäoliselt oodata ei ole.

55. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks on kaebaja seisundiks märgitud vähemuutuv, kuivõrd

kaebaja hinnangul on tema seisund muutunud. Kaebaja peab muutuseks seda, et tema puusad on

terved, aga talle on tekkinud seljavalu. Kaebaja märgib, et on alates 2023. aasta märtsist osalise

töövõimega ja otsib tööd, ent tööturg kaebajat ei vaja, sest vajatakse terveid ja noori inimesi. Kohus

selgitab, et töövõime hindamise kontekstis on seisundi vähemuutuvuse all peetud silmas seda, et

eksperthinnangus on tuvastatud kaebajal esinevad teatavad piirangud ning nende täielikku

leevenemist arsti hinnangul oodata ei ole, mis tähendab ühtlasi, et kaebaja töövõime täielikult ei

taastu. Kuna kaebajal töövõime vähenemine on eksperthinnanguga tuvastatud, kuid ei tuvastatud

selliseid piiranguid, mis takistaksid tal ka täielikult töötegemist, siis määrati kaebajale osaline

töövõime. Töövõime hindamisel on TTO ekspertarst lisanud ka soovitused kaebajale sobivate ja

mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta, märkides, et

kaebajale ei sobi raske füüsiline töö ega rohket liikumist eeldavad ülesanded. Töövõime toetamiseks

esineb

vajadus

taastusravile,

füsioteraapiale,

nõustamisele

sobiva

töö

leidmiseks

ja

3-23-2366

19(20)

psühholoogilisele toele. Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et tema kirjeldatud terviseprobleemid

võivad iseenesest tema tööalaseid valikuid oluliselt kitsendada, siis kohtu hinnangul on ekspertarst

siiski õigesti järeldanud teatud piirangute raskusastme ning seda, et ülejäänud kaebaja väidetud

tegutsemispiirangud ei leidnud terviseandmetest kinnitust.

56. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja töövõime ulatuse hindamisel koostatud eksperdiarvamuse

õiguspärasuses ning selle objektiivsuses. Kohtu hinnangul on vastustaja ekspertarsti selgitused

asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu,

raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning

piirangute mõju igapäevastele tegevustele. Eksperthinnangu seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja

põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS-i andmed on põhjalikud ja

üksikasjalikud, mistõttu ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud

ebapiisavate tõendite põhjal. Kaebuses osutatud probleemid ei tingi töövõime hindamise otsuse

õigusvastasust.

57. Kohus nõustub vastustajaga selles, et töövõimet ei hinnata ametikoha põhiselt, vaid hindamisel

võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos

sobimatute töövõtete ja tingimustega. Kaebaja kirjeldus tema terviseprobleemidele ega tema

terviseandmed ei anna alust järeldada, et tema töövõime on täielikult puuduv ning et ta ei saa üldse

töötada. Vastustaja on nõustunud ekspertarstiga, et kaebajale ei sobi raske füüsiline ja rohket

liikumist nõudev töö, kuid talle sobib osalise ajaga töö, kuivõrd tal ei ole südamepuudulikkust ega

selliseid teadvushäireid, mis mõjutaksid tema töövõimet.

58. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajal on talle diagnoositud kroonilistele haigustele

esmalt võimalik otsida leevendust ravi abil. Vastustaja on prognoosinud piirangute vähenemist

igapäevase medikamentoosse ravi foonil, suitsetamisest loobumise ja taastusraviga. Kohus selgitab,

et töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid ravi foonil koos adekvaatse ja soovitatud raviga.

Antud juhul on kaebaja enda aktiivne panus olnud seni tagasihoidlik. Kaebaja väited, et tal ei ole

olnud võimalik talle määratuid ravimeid majanduslikel põhjustel välja osta, ei tähenda, et vastustajal

tulnuks töövõime hindamise seisukohalt jõuda teistsugusele järeldusele. Ka olukorras, kus

vastustaja olekski kaebaja töövõime hinnanud puuduvaks, ei tagaks see seda, et kaebaja

ravisoovitusi järgima hakkaks. Kui kaebajal on abivajadus majanduslikust seisundist tulenevalt, on

kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks, kus

vajadusel selgitatakse, kuidas on kaebajal võimalik saada ravimihüvitist või soodusravimeid, kui tal

ei ole majandusliku seisundi tõttu võimalik ravimeid ise soetada.

59. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsus nr TVH/23/035827 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Töövõimetoetuse määramine

60. Kuna töövõime hindamise otsus on olemuslikult seotud töövõimetoetust puudutava Eesti

Töötukassa 27.09.2023 otsuse nr TVT/23/050845, siis puudub alus ka töövõimetoetuse määramata

jätmise otsuse tühistamiseks. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust käesolevas seaduses

sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline töövõime.

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on töövõimetoetuse päevamäär ning osalise töövõimega isiku

toetuse suuruseks on 57 % päevamäärast (TVTS § 13 lg 1 ja lg 2 p 1). TVTS § 14 lg 1 kohaselt on

töövõimetoetuse päevamäär 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga ja pärast

indekseerimist ümardatakse summa ühe sendi täpsuseni (lg 2). Kohus selgitab, et kuna kaebaja

töövõime hinnati õiguspäraselt osaliseks, siis tuli kaebajale määrata töövõimetoetus ühe

kalendripäeva eest 57 % töövõimetoetuse päevamäärast. Otsuse tegemise seisuga oli

töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot. Seega vastustaja määras kaebajale õiguspäraselt toetuse

suuruseks ühe kalendripäeva eest 10,6020 eurot.

3-23-2366

20(20)

61. Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata

jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

62. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

63. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

Isikute nimede asendamine lahendis

64. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm