Legislator Case Law & Legislation
3-24-1144/9 AI generated

3-24-1144/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-1144/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse peale, märkides, et asja tuleb uuesti arutada ja lahendada. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus

Legislator headnote

AI generated

3-24-1144/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse peale, märkides, et asja tuleb uuesti arutada ja lahendada. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus

Keywords

AI generated
reasonableness insufficiently substantiated grievance rectification reservation official authorization or approval restricted right of inspection standing against building permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1144

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207

lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse peale,

märkides, et asja tuleb uuesti arutada ja lahendada. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et J. Kolesnikov taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist,

millega halduskohus tagastas tema kaebuse.

Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-23-2346 tehtud

ringkonnakohtu 09.05.2024. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas. Seega

ei ole eelnimetatud asjas menetlust lõpetav kohtulahend veel jõustunud, nagu ka halduskohus

käesolevas haldusasjas tehtud määruses (põhjenduste p 9) märkis.

2. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi

õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi

liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule

arusaadava määruskaebuse.

Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi

korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)