3-24-1122/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1122

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-24-1122.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas X (puudutatud isik) 10.04.2024 Tallinna

Lennujaamas 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1

alusel. Dokumendi kontrollimisel esitas puudutatud isik Saksamaa ID-kaardi, mis kuulus teisele

isikule ja oli PPA andmekogu kohaselt kadunud/varastatud. Kuna puudutatud isikul puudus

seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis, tegi PPA talle 10.04.2024

ettekirjutuse nr 1052278141 Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale

5 aastaks. PPA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Halduskohus andis 11.04.2024 määrusega asjas nr 3-

24-1075 VSS alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024.

3-24-1122

2(5)

2. Puudutatud isik esitas 15.04.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas ta samal

päeval kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 2,

4 ja 5 alusel.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule VRKS 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 ning § 362 lg 2 alusel

16.04.2024 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kaheks kuuks.

Puudutatud isik väitis PPA-le, et on Süüria kodanik, aga pole esitanud selle kinnituseks ühtegi

tõendit. PPA tegi Süüria saatkonnale 11.04.2024 ametliku päringu, kuid vastust ei ole tulnud.

Edasine suhtlus Süüria saatkonnaga on takistatud, sest puudutatud isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse. Isiku enda abita võtab tema kodakondsuse kindlakstegemine kauem aega.

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) tema

hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, sh on ta öelnud, et ei

kavatse Süüriasse naasta; 2) pole kindel, kas tegu on Süüria kodanikuga; 3) ütluste kohaselt

otsib ta kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord; 4) ta on võetud Kreekas

27.02.2024 arvele rahvusvahelise kaitse taotlejana, kuid ta otsustas Kreekast lahkuda ja püüdis

liikuda Hollandisse, ootamata Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust; 5) ta on

öelnud, et ei taha minna Türki ega Süüriasse, samas on selgitanud, et Türgis on tema perekond

ja lapsed; 6) tema senine käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei oleks ta PPA-

le kättesaadav asjaolude väljaselgitamiseni; 7) puudutatud isik väidab, et tema vend elab perega

Soomes; Schengeni alal liikumisel puuduvad piirikontrollid ning miski ei takistaks puudutatud

isikut lahkumast. Järelevalvemeetmena ei saa rakendada dokumendi hoiule võtmist, sest isikul

ei ole kehtivat reisidokumenti. Arvestades puudutatud isiku varasemaid ebaseaduslikke

piiriületusi, ei pruugi kehtiva reisidokumendi puudumine takistada tal omavoliliselt liikuda

edasi Hollandisse, Soome või mujale Euroopasse. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku

kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

Puudutatud isiku saab tagasi saata Türki või Süüriasse, kuid mitte Kreekasse, sest Kreeka ei

võta teda enam vastu. PPA kavatseb ühendust võtta Türgiga, et täpsustada, kas seal elavad isiku

abikaasa ja lapsed.

4. Puudutatud isik selgitas istungil, et on 41-aastane ning kinnipidamiskeskuses viibimine on

tema jaoks raske. Puudutatud isik palub enda saatmist Kreekasse ega soovi minna tagasi

Süüriasse või Türki. Süürias on tema elu ohus. Raskuste tõttu Türgis pidi ta tulema Eestisse,

sest Türgis ei võimaldata teha tööd, vaid saadetakse sunniviisiliselt tagasi Süüriasse, mis ei ole

turvaline riik. Süürias ei ole võimalust inimväärseks eluks. Puudutatud isik tuli siia selleks, et

saaks rahulikult ja turvaliselt elada. Ta elas Türgis, kuid ei saanud sealt varem lahkuda, sest

lapsed olid veel väikesed. Puudutatud isik ei taha jääda kinnipidamiskeskusesse.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2024.

Puudutatud isikut võib pidada kinni VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Ta ei ole esitanud oma

kodakondsuse tõendamiseks passi või muud isikut tõendavat dokumenti. Kreekas väljastatud

rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ei ole isikut tõendav dokument ja selle alusel ei saa

tuvastada isikusamasust ega kodakondsust.

Puudutatud isikut võib pidada kinni ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA peab kontrollima, kas

olukord Süürias õigustab jätkuvalt rahvusvahelise kaitse andmist, kas isiku elukoht Süürias

asub sõjakoldes ja kas tema elu ähvardab ka tegelikult Süürias oht. Puudutatud isik elas koos

perega üle 10 aasta Türgis. Väide, et Türgi saadab Süüria põgenikke tagasi Süüriasse, vajab

3-24-1122

3(5)

samuti

kontrollimist.

Isiku

selgitused

viitavad

pigem

sellele,

et

tegemist

on

majanduspõgenikuga, kes otsib paremaid elu- ja töötingimusi.

PPA-ga saab nõustuda, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Ta reisis Eestisse varastatud

isikut tõendava dokumendiga, püüdes seeläbi varjata oma identiteeti ja siseneda lihtsamalt

Schengeni viisaruumi. Pole usutav, et puudutatud isik ei teadnud, et teise isiku dokumendiga

reisimine on õigusvastane. Talle pidi olema arusaadav, et dokument ei kuulu temale. Samuti

pidi talle olema arusaadav võõra dokumendi kasutamise eesmärk – petta ametivõime. Võõra

dokumendi kasutamine näitab, et isik ei vali vahendeid, et jõuda oma eesmärgini. Seda

arvestades on usutav, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis ei jää ta PPA-le

rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadavaks ega oota

ära menetluse tulemust, sest tema tegelik eesmärk ei olnud saada Eestis rahvusvahelist kaitset.

Tõenäoliselt ta lahkuks omavoliliselt riigist, et jõuda oma sihtriiki Hollandisse. Arvestades

Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal Eestist lahkumiseks erilisi

takistusi. Põgenemise ohtu kinnitab ka kahtlus isiku kodakondsuses. Puudub teadmine, kas

tegemist on Süüria kodanikuga, kellel on põhjust taotleda rahvusvahelist kaitset. Lisaks võib

põgenemise ohtu järeldada sellest, et isik on lahkunud loata teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Olles esitanud Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse, ei olnud isikul õigust sealt omavoliliselt

lahkuda. Kehtiva passi ja loata Kreekast lahkumine näitab, et isik ei hooli rahvusvahelise kaitse

saamisest, vaid soovib leida sobivamaid tingimusi, kus elada ja töötada. Põgenemise ohtu näitab

ka see, et isik on kinnitanud nii PPA-le kui ka kohtule, et ei soovi naasta Süüriasse ega Türki,

vaid minna Hollandisse. Seega on isikul selge motivatsioon takistada enda võimalikku

väljasaatmist, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata. Põhjendatud on PPA

seisukoht, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kui tal oli tegelikult rahvusvahelise kaitse

vajadus, tulnuks taotlus esitada kohe Eestisse saabudes. Puudutatud isik saabus Eestisse

10.04.2024, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.04.2024, kui sai teada, et ta

saadetakse tagasi Türki või Süüriasse.

Põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.04.2024 taotluse anda talle riigi õigusabi.

Ringkonnakohus rahuldas 25.04.2024 määrusega taotluse ja andis puudutatud isikule riigi

õigusabi esindamiseks siinses haldusasjas. Ringkonnakohus käsitas 24.04.2024 taotlust

puudustega määruskaebusena ja jättis selle käiguta. Puudutatud isik esitas 10.05.2024

määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada halduskohtu 16.04.2024 määrus ja teha uus

määrus, millega jätta PPA 16.04.2024 taotlus rahuldamata.

Kinnipidamiseks puudub seadusest tulenev alus. Halduskohus ei arvestanud puudutatud isiku

ütluste ja tegelike asjaoludega. Ekslik on seisukoht, et puudutatud isiku selgitused viitavad

sellele, et tegemist on majanduspõgenikuga, kes otsib paremaid elu- ja töötingimusi, mitte ei

põgene ohu eest elule. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud puudutatud isiku põgenemise ohtu.

Kohus ei ole asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Puudub põgenemise

oht VSS § 68 alusel. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik on nõus tegema

koostööd ega plaani põgeneda. Kohus ei teinud kindlaks põhjust, miks kaebaja oli sunnitud

piire ületama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma PPA-lt

määruskaebuse kohta seisukohta küsimata.

3-24-1122

4(5)

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

Halduskohus leidis 16.04.2024 määruses, et PPA taotluse saab rahuldada kõigil selles märgitud

alustel.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alused, kinnipidamine neil alustel on proportsionaalne ning leebemad

järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. Ringkonnakohus ei korda selles osas kõiki halduskohtu

määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

11. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

12. Halduskohus selgitas õigesti, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud

asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav.

Puudutatud isik väidab, et ta on Süüria kodanik. PPA-l tuleb seega eelkõige kontrollida, kas

olukord Süürias ja puudutatud isikuga seotud isiklikud asjaolud õigustavad temale

rahvusvahelise kaitse andmist. PPA-l tuleb puudutatud isikuga vestelda ja kõrvutada tema

väiteid muudest allikatest saadud infoga. Rahvusvahelise kaitse menetlus on algstaadiumis ning

PPA ei ole jõudnud veel teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt

ette nähtud kuni 6 kuud.

13. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on

põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest

varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4

nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS

§ 361 lg 21). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6⁸ p-dest 3, 6 ja 9 tulenev põgenemisoht,

st eksisteerib põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses,

välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast

või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski

üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu

lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-

1-93-16, p 13).

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht.

Puudutatud isik saabus Eestisse 10.04.2024 lennukiga Ateenast ja esitas PPA-le enda

tuvastamiseks teise isiku nimele väljastatud Saksamaa ID-kaardi. Sellise tegevuse eesmärk oli

luua ametnikele enda isikust väär ettekujutus ja siseneda Eestisse, esitledes ennast Euroopa

Liidu kodanikuna. Samal ajal oli puudutatud isikul kaasas Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja

tunnistus nr 02677948 X nimele. PPA-l tuleb täiendavalt kontrollida, kas tegemist on Süüria

kodanikuga, nagu puudutatud isik ise väidab. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta on küsitluse käigus PPA-le öelnud, et ei

kavatse Süüriasse naasta. Isiku ütlustest võib järeldada, et ta otsib kohta, kus tagada endale

parem majanduslik olukord. Puudutatud isik on võetud Kreekas 27.02.2024 arvele kui

rahvusvahelise kaitse taotleja, kuid ta ei oodanud Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse

tulemust, vaid lahkus Kreekast ja püüdis liikuda Hollandisse. Määruskaebuses ei ole esitatud

uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku

põgenemise ohule. Põgenemise ohtu ei välista praegusel juhul see, et puudutatud isik kinnitab,

3-24-1122

5(5)

et ta ei põgene ja kavatseb teha PPA-ga koostööd. Halduskohus ei jätnud puudutatud isiku

selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.

15. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu

vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus

ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse

taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga

nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga.

Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist

küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-

2232, p 23).

16. Puudutatud isikul oli selge motivatsioon takistada enda võimalikku väljasaatmist ning

põhjendatud on PPA seisukoht, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik saabus Eestisse

10.04.2024, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.04.2024, kui sai teada, et ta

saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Puudutatud isik kinnitas varasemas menetluses PPA-le,

et tal pole kavatsust taotleda Eestis varjupaika, vaid jõuda Hollandisse. On usutav, et isik,

saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata liikuda edasi Hollandisse, otsustas seda

takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega.

17. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik.

Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Puudutatud

isik

ütles

halduskohtu

istungil,

et

41-aastasena

ei

kannata

tema

keha

pikalt

kinnipidamiskeskuses viibimist, kuid asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et

kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.

18. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata, kas siinses asjas esineb ka VRKS

§ 361 lg 2 p-s 2 toodud alus isiku kinnipidamiseks. Sellel alusel kinnipidamise eeldusi on

ringkonnakohus varem selgitanud nt 09.02.2024 määruses asjas nr 3-23-2962 ja 30.01.2024

määruses asjas nr 3-23-2963).

19. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.04.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)