2-23-111542/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-111542

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I. F. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5796,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806), lepinguline

esindaja C. K. ja R. L.

Kostja I. F. (XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista I. F.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 2640,78

eurot, intress 24,63 eurot, viivis 2264,72 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista I. F.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis kuni põhinõude

2640,78 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas

alates 07.10.2023.

4. Jätta menetluskulud I. F. kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

715 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

ettevalmistamise kulu ja 100 eurot on õigusabikulud.

6. Mõista I. F.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku

summas 715 eurot.

7. Mõista välja I. F.´ilt välja mõistetud menetluskuludelt 715 eurot viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on Telia ja kostja vahel 05.02.2020 sõlmitud liitumisleping nr 9472399, mille

alusel Telia kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxx. Lisaks Telia

ja kostja sõlmisid 05.02.2020 paketi Mobiilse elu kõnepaketi telefoninumbrile xxx ning

järelmaksu müügilepingu nr 1526360 ja lisaks seadme kindlustuslepingu. Kostja kohustus

tasuma koduste ja mobiilsete teenuste ning seadme järelmaksu eest arveid arvel märgitud

tähtajaks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ehk ei tasunud arveid. Telia

teavitas 09.06.2020 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 24.06.2020 ning

Telia luges 25.06.2020 lepingu ülesütlemise kuupäevaks.

Kohus kontrollis järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist

Telia poolt ning leidis, et Telia on hagiavaldusest nähtuvalt hinnanud kostja krediidivõimelisust.

Samuti oli hagis märgitud järelmaksulepingu järgne krediidi kulukuse määr aastas 33,14 %, mis

ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt

oli alates 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 20,61 %. VÕS § 406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi

väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61 % = 61,83 %. Kostjale antud järelmaksulepingu krediidi

kulukuse määr oli 33,14 % aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

Hagimaterjalid edastati 25.04.2024 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes

Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulud

Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Kohus

teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja

riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 420 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 595 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte kehtib

maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle

hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda

tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab

3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna

Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas xxx asunud seisukohale, et tüüphagide,

millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-

sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole

usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval

juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks

üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele

vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane.

Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

kokku 715 eurot (riigilõiv 595 eurot + kiirmenetluskulu 20 ja õigusabikulu 100 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2.

2 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.

Kaie Almere

kohtunik