2-22-132833/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132833

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.E. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

189,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised

esindajad Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema

Kostja: E.E. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses:

Xxxxxxxxxxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud 28.04.2024 avalikult [teadaanne number

2244129])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel

22.12.2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 8988436 ja nutikindlustuse

lepingust nr 8988440 tulenev võlgnevus kokku 158,69 eurot (millest 131,98 eurot

põhivõlgnevus, 26,71 eurot põhivõlalt perioodi 19.05.2020 kuni 28.11.2022, eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E.E. vastu sissenõudmiskulude

20,00 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,98 eurot) alates 29.11.2022, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 16.05.2024 k.a summas 21,99 eurot.

5. Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 131,98 eurot) alates 17.05.2024 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Menetluskulud jätta 89,43% ulatuses E.E. kanda ja 10,57% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-132833

2 (6)

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 270 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 241,46 eurot mõista E.E.lt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on E.E. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale E.E. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr 2-22-132833

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 26.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult E.E. (kostja) 234,26 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2022

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

28.10.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 31.10.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Hageja esitas 28.11.2022 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 131,98 euro,

sissenõudmiskulude 20,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 26,71 euro ja täiendavate

viiviste väljamõistmiseks alates 29.11.2022 kuni põhinõude summas 131,98 eurot täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 22.12.2019 Elisa Eesti AS-ga (müüja) osamaksetega vara

müügilepingu nr 8988436 ja nutikindlustuslepingu nr 8988440. Kostja kohustus maksma kauba

ning kindlustuse eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga

sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles ja loovutas 15.02.2022 kostja vastase nõude hagejale

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 alusel

kahe meeldetuletuskirja edastamise eest 20 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras,

mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so

19.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2022 seadusjärgses viivisemääras

8% põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja soovib

tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Kohtu nõudel hageja 19.12.2022 selgitas, et sissenõudekulude osas tugineb hageja kahju

hüvitamise sätetele, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitist pärast lepingu lõppemist

saadetud meeldetuletuste eest (st VÕS § 1132 lg-le 2). Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud,

et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut

nõuetekohaselt. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju, mh on hageja üritanud kostjaga

telefonitsi ühendust saada. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on kõik sellega seotud

teavitused ja kaasnevad kulud kostja enda tekitatud kulud.

5. Kohtu nõudel hageja 19.07.2023 selgitas, et kuna 22.12.2029 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingu nr 8988436 alusel ei väljastatud kostjale laenu/krediiti ning hageja ei küsi kostjalt

raha kasutamise vm säärase eest intressi, ei põhine 28.11.2022 hagiavalduses esitatud nõue

tarbijakrediidisuhtel. 28.11.2022 hagiavalduse aluseks ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu ei

kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

6. Pärnu Maakohus võttis 29.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 2244129). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 12.04.2024. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.04.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 14.05.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-22-132833

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

9. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja kindlustuslepingust VÕS § 422 lg 1 mõistes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. 22.12.2019 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingu nr 8988436 ja nutikindlustuslepingu nr 8988440 kohaselt on

kostja kohustatud tasuma müüdud vara eest tasu ja kindlustusmakseid. Kostja ei ole täitnud

hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 131,98 euro.

11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Hageja on arvestanud viivise seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja

Tsiviilasi nr 2-22-132833

5 (6)

kasuks välja põhivõlalt perioodi 19.05.2020 kuni 28.11.2022, eest sissenõutavaks muutunud

viivise summas 26,71 eurot.

12. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist alates 29.11.2022 kuni põhinõude summas 131,98 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 29.11.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 21,99

eurot (perioodi eest 29.11.-31.12.2022, s.o 33 kp 8% aastas, perioodi eest 01.01.-30.06.2023,

s.o 181 kp 10,5% aastas, perioodi eest 01.07.-31.12.2023, s.o 184 kp 12% aastas ja 01.01.-

16.05.2024, s.o 137 kp 12,5% aastas) ja alates 17.05.2024 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas).

13 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20,00 eurot. Hageja on

märkinud nõude alusena VÕS § 1132 lg 2. Õiguskirjanduse kohaselt raha nõudmiseks

meeldetuletuskirja eest peab see olema ka tarbijani jõudnud või tarbijale on meeldetuletuskiri

edastatud viisil, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus selgitab, et VÕS §

1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku

leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

Tsiviilasi nr 2-22-132833

6 (6)

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 360,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot käibemaksuta kui ka 170 eurot käibemaksuta,

kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et

ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks

100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150

eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 89,43 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

241,46 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik