3-23-989/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-989

Otsuse kuupäev

16. mai 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Viie isiku kaebus Kambja Vallavalitsuse 22.02.2023.a

korralduse nr 1395 ja 06.04.2023.a korralduse nr 1562

(vaideotsuse) tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad: Lõunakalda osaühing, Otsamajanduse osaühing,

Sookalda osaühing, OÜ Tammeaugu, OÜ Vanajärve, kõigi

kaebajate esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Vastustaja: Kambja vald, esindaja Kaupo Piirsalu

RESOLUTSIOON

1. Võtta Kambja valla dokumendiregistrist asja juurde

18.05.2022 registreeritud sisse tulnud kiri nr 6-1/19-62.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kaebajate kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.06.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kambja Vallavalitsus andis 22.02.2023 korralduse nr 1395 (dtl 54-56, edaspidi

vaidlustatud korraldus), millega ta lõpetas järgmiste detailplaneeringute koostamise:

1.1. Ülenurme Vallavalitsuse 23.08.2006.a korraldusega nr 293 algatatud Uhti küla Tamme

kinnistu ja lähiala detailplaneering;

1.2. Ülenurme Vallavalitsuse 23.08.2006.a korraldusega nr 292 algatatud Lepiku küla

Sookalda ja Lõunakalda detailplaneering;

1.3. Ülenurme Vallavalitsuse 16.10.2006.a korraldusega nr 357 algatatud Uhti küla Otsa ja

Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneering.

Korralduse kohaselt oli detailplaneeringute lähteülesannetes nende kehtivusajaks määratud 12

kuud. Vastustaja sõlmis 18.09.2006 KR Majandi OÜ-ga lepingu punktis 1.1 ja 1.2 nimetatud

detailplaneeringute ja 08.11.2006 punktis 1.3 nimetatud detailplaneeringu koostamise õiguse

andmiseks. Lepingu järgi loeti selle oluliseks rikkumiseks, kui planeeringu koostamisest

huvitatud isik ei ole vallavalitsusele esitanud detailplaneeringu projekti lähteülesandes toodud

või pikendatud kehtivusaja jooksul. Lepingu kehtivusaega pikendati kuni 25.10.2008.

Vastustaja keeldus 05.11.2008 lepingu kehtivusaja pikendamisest, kuna 2008. aastaks oli

koostatud uus Ülenurme valla üldplaneering, muutunud olid õigusaktid ja seetõttu ka

lähteülesandes toodud põhimõtted. Vastustaja selgitas, et kui on soov algatada uuesti

detailplaneeringut, siis tuleb selleks täita detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning

vallavalitsus koostab uued lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks.

Planeeringualad asuvad kehtiva üldplaneeringu (Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme

valla territooriumi osas) järgi hajaasustuse piirkonnas, kus ei ole määratud maakasutuse

juhtfunktsiooni. Ehitusõigust on võimalik realiseerida projekteerimistingimuste kaudu.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 5 kohaselt võib

planeeringu koostamise korraldaja enne 01.07.2015 algatatud detailplaneeringu menetluse

lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

Vastustaja edastas puudutatud isikutele korralduse eelnõu. KR Majandi OÜ teatas, et ei

nõustu detailplaneeringute koostamise lõpetamisega, kuid ei esitanud sisulisi põhjendusi.

2. Kaebajad esitasid 28.03.2023 vaide vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebajad tuginesid sellele, et vastustaja on rikkunud menetlustähtaega (detailplaneeringu

menetlus tuli lõpule viia hiljemalt 01.07.2018) ja vastustaja ei ole taganenud huvitatud

isikutega sõlmitud lepingust.

3. Kambja Vallavalitsus jättis 06.04.2023.a korraldusega nr 1562 (dtl 10-12, edaspidi

vaideotsus) vaide rahuldamata. Menetlustähtaja ületamine ei takista menetlustoimingu

tegemist. See, et teatud asjaolude kokkulangemisel võib detailplaneeringute lõpetamine

avaldada kaebajatele hüpoteetiliselt negatiivset mõju, ei tähenda, et vaidlustatud otsus riivaks

kaebajate õigusi. Ehitusõigust kinnisasjadel on võimalik realiseerida projekteerimistingimuste

taotlemise kaudu.

4. Kaebajad esitasid 05.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse ja

vaideotsuse tühistamise nõudes. Kaebajad esitasid 13.09.2023 dokumendi pealkirjaga

„Kaebuse muutmine“ (dtl 226-240). Kaebajad selgitasid dokumendi punktis 1.6, et tegemist

on kaebuse terviktekstiga, ja palusid kohtul lähtuda sellest dokumendist. Kaebajad esitasid

edasise menetluse käigus täiendavaid avaldusi.

Kaebajatele kuulub Lepiku ja Uhti külas 13 kinnisasja. Neist 11 kinnisasja osas on kaebajatel

alates 2005-2006 aastast plaan kinnisasjade arendamiseks - elamurajooni, puhkekompleksi ja

veeviljeluskompleksi rajamiseks. Kinnisasjadest kuue osas algatati vaidluse all olevad

detailplaneeringud. Kaebajad on aastaid kestnud menetlustes teinud ca 300 000 euro ulatuses

kulutusi.

Kaebajad põhjendavad vaidlustatud korralduse tühistamise nõuet kokkuvõtvalt järgmiselt:

- vastuolu hea tava ja õiguskindluse põhimõttega. Vastustaja andis detailplaneeringute

algatamisega sõnumi, et kaebajate plaanitav arendustegevus on võimalik ja kooskõlas

vastustaja plaanidega. Kui detailplaneeringuid ei viidud lõpule enne 01.07.2018, siis tekkis

kaebajatel õiguspärane ootus, et detailplaneeringud võetakse vastu. Vastustaja ei taganenud

kaebajatega sõlmitud lepingust;

- vastustajal ei olnud kohustust detailplaneeringud lõpetada. Vastustaja ei teostanud

kaalutlusõigust piisavalt. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu kaalutlusi. Vastustaja ei

arvestanud kaebajate huviga, et planeeringud viiakse lõpuni, ja kaebajate tehtud kuludega;

- vastustaja on vaideotsuses esitanud uusi põhjendusi (ehitusõigust saab realiseerida

projekteerimistingimuste kaudu, vastustaja lähtub kehtivast üldplaneeringust, planeering ei

ole õigusaktide muutumise tõttu elluviidav). See ei ole lubatav;

- põhjendamispuuduste kõrvaldamine kohtumenetluses ei ole lubatav;

- koostamisel oleva üldplaneeringu järgi on kaebajate kinnisasjade sihtotstarve väärtuslik

põllumaa. Selle kehtestamisel on kaebajate soovitud ehitamine kinnisasjadele välistatud.

Lubatud on ainult üksikelamute arendamine, kui need ei lõhu põllumassiivi. Sellega seotud

põhjendusi ei ole analüüsitud;

- kaebajate kinnisasjade vahetus naabruses on juba toimunud ja toimumas laiaulatuslik

elamuehitus, s.h väärtuslikul põllumajandusmaal. Uhti külas asub kaks vastustaja

osalusega elamurajooni. Üks neist on Liivamäe, mis asub viiendiku ulatuses väärtuslikul

põllumajandusmaal. Liivamäe detailplaneering algatati samal ajal kaebajate

detailplaneeringutega. Vastustaja on salaja muutnud Kambja valla üldplaneeringu algset

maakasutuskaarti, nii et Liivamäe ala, mis algselt oli määratlemata juhtotstarbega, on

muudetud elamumaaks. Vastustaja ei arvesta kaebajate vastuväiteid Liivamäe

detailplaneeringule. Kaebajaid on koheldud ebavõrdselt. Vastustaja on kaasatud

korruptiivsesse skeemi ja teenib Liivamäe arendusega seotud isikute huve;

- Liivamäe detailplaneeringu koostamine on praeguseks küll lõpetatud, kuid tegemist ei

ole vastustaja initsiatiivil hea tahte märgiks tehtud otsustusega, mis peaks justkui

kõrvaldama kaebajate ebavõrdse kohtlemise, vaid vastustaja sundkäiguga;

- Otsa ja Teemeistri detailplaneeringus kavandatakse rajada kauplus ja lasteaed, mida

vastustaja on pidanud valla huvides vajalikuks.

Kaebajad põhjendasid vaideotsuse tühistamise nõuet sellega, et õigusvastane korraldus ei

jääks kehtima.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud korralduse ja

vaideotsuse põhjenduste juurde (vt otsuse punkte 1 ja 3).

Kohtu seisukoht

6. Vastustaja tugines vaidlustatud korralduse õigusliku alusena EhSRS § 1 lõikele 5, mis

lubab enne selle seaduse jõustumist ehk enne 01.07.2015 algatatud detailplaneeringu

menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise

kohustus.

Kaebajad ei väida, et viidatud sätte kohaldamise eeldused olid täitmata. Vaidluse all olevad

detailplaneeringud algatati 2006. aastal. 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse § 125 lg 1

kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav selles sättes loetletud ehitamiseks linnades

kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus. Sama

paragrahvi lg 2 alusel on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Otsuse punktis 1 nimetatud

planeeringualade puhul ei ole tegemist ühegi eeltoodud olukorraga.

7. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et vastustaja ei ole õigesti kaalunud kaebajate huve.

Kohtu hinnangul ei saa seda vastustajale ette heita, kui kaebajad vaidlustatud korralduse

andmise menetluses oma seisukohta ei esitanud. Vaidlustatud korralduse põhjal andis

vastustaja puudutatud isikutele võimaluse esitada oma seisukoht ja vastuväited, kuid kaebajad

seda ei teinud ja kaebajate väitel nende huvides tegutsenud KR Majandi OÜ mingeid

põhjendusi välja ei toonud.

8. Kaebajad viitavad kohtumenetluses avaldustele, mis on esitatud vastustajale 2022. aastal

Kambja valla uue üldplaneeringu koostamise menetluses (dtl 391-402, 404-414).

Kohus leiab, et vastustaja ülesanne ei ole otsida kaebajate seisukohti ja võimalikke neid

kinnitavaid tõendeid erinevatest haldusmenetlustest. Haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3

sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle

teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Olukorras, kus vastustaja teatas

puudutatud isikutele detailplaneeringute koostamise lõpetamise kavatsusest, tuli kaebajatel

või nende huvides tegutsenud ühingul vastusena esitada oma vastuväited ja neid kinnitavad

tõendid.

2022. aasta toiminguid ei tehtud detailplaneeringute koostamise haldusmenetlustes. Tegemist

on üldplaneeringu koostamise menetluses esitatud ettepanekutega. Ettepanekud on suunatud

kokku 13 kinnisasja juhtostarvete määramisele üldplaneeringus ning kaebajad põhjendavad

seda muuhulgas sellega, et nad on endiselt huvitatud kinnisasjade arendamisest. Tegemist ei

ole toimingutega, mis viiksid edasi detailplaneeringute menetlusi või mida saaks muul

põhjusel käsitleda menetlustoimingutena detailplaneeringute menetlustes (vt ka otsuse punkti

9-10).

Kaebajad viitavad ka vastustaja revisjonikomisjoni 10.03.2023 ja 04.10.2023 koosolekute

protokollidele (dtl 416-417, 386-387). Need koosolekud toimusid pärast vaidlustatud

korralduse andmist. Lisaks ei nähtu protokollidest kaebajate poolne toimingute tegemine

detailplaneeringute menetlustes.

9. Kaebajate väitel esitas Otsamajanduse osaühing 17.05.2022.a avalduse lisana vastustajale

Otsa ja Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu eskiisi (dtl 423-431).

Täpsemalt oli kaebajate sõnul tegemist arenduse ja taristute eskiisiga, millel ei kajastu Otsa

kinnisasja ärimaa osale planeeritavad üldkasutatavad ja äriotstarbega hooned ning dokument

avanes tarkvaraga Windows Photo Viewer (dtl 425). Ülejäänud kahe detailplaneeringu

eskiiside esitamist vastustajale kaebajad ei väida.

Kohtule ei ole kaebajate esitatud dokumentide põhjal üheselt arusaadav, millise sisu ja

koosseisuga dokumendiga on tegemist. Kohus võtab seetõttu sama dokumendi asja juurde ka

vastustaja dokumendiregistrist (sisse tulnud kiri 6-1/19-62, registreeritud 18.05.2022).

Tegemist ei ole uue tõendi võtmisega asja juurde, vaid kaebajate esitatud tõendiga

arusaadavamas vormis.

10. Kohtu hinnangul ei saa otsuse punktis 9 nimetatud toimingut pidada asjaoluks, mida

vastustajal oleks tulnud vaidlustatud korralduse andmisel arvestada ja kaaluda.

Esiteks ei ole tegemist ühegi otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu, vaid Otsa ja

Tamme maaüksuste detailplaneeringu ideekavandiga. See detailplaneering algatati Ülenurme

Vallavalitsuse 07.12.2005.a korraldusega nr 562. Kaebajate esitatud dokumentidest nähtub, et

Otsa ja Tamme maaüksuste planeeringuala suhtes algatati hiljem otsuse punktis 1.1 ja 1.3

nimetatud detailplaneeringud, millega 07.12.2005.a algatamine muutus konkludentselt

kehtetuks (dtl 27).

Teiseks ei saa seda toimingut kuidagi pidada detailplaneeringu eskiisi esitamiseks

vastustajale. Dokument on esitatud üldplaneeringu menetluses. Väidetav eskiis on esitatud

fotona (avalikult kättesaadavatel andmetel on Windows Photo Viewer fotode vaatamiseks ja

töötlemiseks mõeldud tarkvara, mis kuulus tarkvarasüsteemi Windows varasemate

versioonide koosseisu1). See koosneb ühest leheküljest, dokumendi nimetus on „Ideekavand“

ja selle koostamise ajaks on märgitud jaanuar 2006. Dokument ei ole ligilähedaseltki

ühildatav määruses „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

kehtestatud nõuetega. Määruse § 7 lg 4 alusel kehtivad selle nõuded ka enne 01.11.2022

algatatud planeeringute suhtes.

11. Kaebajad ei esitanud vaidlustatud korralduse andmise menetluses väidet, et nad on seoses

detailplaneeringute koostamisega kandnud kulusid, mida tuleks vaidlustatud korralduse

andmisel arvestada.

Üldplaneeringu koostamise menetluses 01.12.2022 esitatud avaldus sisaldab väidet, et

avalduse esitanud isikud (neid on kaebajatest rohkem) on teinud investeeringuid suurusjärgus

300 000 eurot. Samas sisaldab see summa mitmesuguseid kulutusi, mis valdavas osas ei ole

seotud vaidluse all olevate detailplaneeringute koostamisega (dtl 407-408). Tegemist ei ole

asjaoluga, mida vastustaja oleks pidanud omal algatusel seostama detailplaneeringute

lõpetamise menetlusega või käsitlema vaidlustatud korralduses.

12. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vastustaja on aastate jooksul andnud neile lubadusi

või lootust, et detailplaneeringute koostamine jätkub.

Vaidlustatud korralduses on öeldud, et vastustaja keeldus 05.11.2008 detailplaneeringute

koostamiseks sõlmitud lepingu kehtivusaja pikendamisest, kuna 2008. aastaks oli koostatud

uus Ülenurme valla üldplaneering, muutunud olid õigusaktid ja seetõttu ka lähteülesandes

toodud põhimõtted, ning selgitas, et kui on soov algatada uuesti detailplaneeringut, siis on see

võimalik uue taotluse ja uute lähteseisukohtade alusel. Kohus palus vastustajal selle

dokumendi kohtule esitada, kuid vastustaja seda ei teinud. Seega ei saa asja lahendamisel

lähtuda asjaolust, et vastustaja teatas 2008. aastal kaebajatele, et detailplaneeringute

koostamine algse lähteülesande alusel ei saa jätkuda.

Samas saab lähtuda sellest, et kaebajate esitatud andmetel muudeti 2008. aasta

üldplaneeringus vaidluse all olevate detailplaneeringutega hõlmatud kinnisasjade

juhtotstarbeid. Kui enne oli tegemist elamu-, äri- ja tootmismaaga, siis 2008. aasta

üldplaneeringus sai juhtotstarbeks haritav maa või jäeti juhtotstarve määramata (dtl 405-406).

Kui kaebajad olid kinnisasjade arendamisest huvitatud isikud, siis ei saanud üldplaneeringu

sisu olla neile teadmata.

Kaebajad ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks

toimingute tegemine vaidluse all olevate detailplaneeringute koostamise menetluses (jaanuaris

2006 koostatud osalist ideekavandit käsitles kohus eespool). Sisuliselt ei toimunud mingit

haldusmenetlust pärast seda, kui vastustaja 05.11.2008 otsustas detailplaneeringute

koostamiseks sõlmitud lepingut mitte pikendada. Kui haldusmenetlust ei toimunud, siis ei

1 https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Photo_Viewer

saanud vastustaja anda kaebajatele ka signaale selle kohta, et detailplaneeringute koostamine

jätkub.

13. See, et EhSRS § 1 lg 4 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist algatatud

detailplaneeringu menetlus lõpule viia tähtajaga 01.07.2018, ei muuda vaidlustatud korraldust

õigusvastaseks. Samuti ei tähenda see, et kui detailplaneeringute koostamist ei lõpetatud

hiljemalt 01.07.2018, siis saab eeldada nende koostamise jätkumist.

Asja lahendamist ei mõjuta mingil viisil see, kas vastustaja ja KR Majandi OÜ vahel sõlmitud

leping detailplaneeringute koostamiseks on kehtiv.

14. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vaide- ja kohtumenetluses ei saa vastustaja esitada

täiendavaid põhjendusi. Tegemist on sellest lihtsast tõdemusest palju keerukama küsimusega.

Pikem arutlemine selle küsimuse üle ei ole aga vajalik, kuna praegusel juhul vastustaja ei

lisanud vaideotsuses uusi põhjendusi. Vastustaja tugines vaidlustatud korralduses sellele, et

tegemist on enne 01.07.2015 algatatud detailplaneeringutega ja praegu detailplaneeringu

koostamise kohustust ei ole (piisav on projekteerimistingimuste menetlus). Vaideotsuses

vastustaja kordas, et kehtiva üldplaneeringu alusel saab ehitusõiguse andmise kaebajate

kinnisasjadel otsustada projekteerimistingimuste menetluses. Kohtumenetluses jäi vastustaja

oma varasemate seisukohtade juurde.

Õige ei ole kaebajate arusaam, et vastustaja on kaebuses toodud väited vaikimis õigeks

võtnud. Vastustaja avaldas vastuses kaebusele selge sõnaga, et ta palub jätta kaebuse

rahuldamata. See välistab võimaluse, et tegemist on õigeksvõtuga halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 tähenduses. Vastustaja ei ole kaebajate faktiväiteid ka omaks

võtnud. HKMS § 60 lg 2 sätestab, et omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine HKMS § 52 lõikes 2 sätestatud korras kohtule esitatud avalduses.

Sellist avaldust vastus kaebusele ei sisalda. Vaikimisi ei ole faktilisi asjaolusid võimalik

omaks võtta.

15. Kohus ei käsitle järgmisi kaebajate väiteid ja ei arvesta HKMS § 62 lg 2 ja 6 alusel

nendega seotud tõendeid:

- kaebajate ebavõrdne kohtlemine võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikutega. Selle küsimuse uurimine ei ole menetlusökonoomia seisukohast

otstarbekas. Esiteks on praeguseks ka Liivamäe detailplaneeringu koostamine lõpetatud.

Teiseks tegi kohus eespool kindlaks, et vaidlustatud korraldus oli õiguspärane. Isegi kui

kohus oleks kindlaks teinud, et Liivamäe detailplaneeringu menetlemine (lõpetamata

jätmine) oli õigusvastane, ei loo see kaebajatele õigust nõuda, et vastustaja toimib

õigusvastaselt ka nende suhtes;

- mõnede kinnisasjade juhtotstarbe väidetav muutmine üldplaneeringus, kuna see küsimus

väljub käesoleva asja piiridest ja ei mõjuta selle lahendamist;

- karistusõiguse valdkonda kuuluvad väited. Kui kaebajate hinnangul on toime pandud

kuritegu, siis on kaebajatel õigus esitada kuriteoteade või -kaebus. Süüteomenetluses tehtud

otsustuste hindamine ei ole halduskohtu pädevuses.

16. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja

kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaideotsuse vaidlustasid kaebajad

õigusselguse huvides, kuna nad ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega. Kuna kohus

vaidlustatud korraldust ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise

nõude. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1

alusel menetluskulud välja mõistmata.

18. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks