2-22-150442/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-150442

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M.J.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1275,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586;

aadress: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja: M.J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core hagi M.J.i vastu.

2. Välja mõista M.J.ilt OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus 697,46 eurot.

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi M.J.i vastu põhivõlgnevuse 13,95 euro, intressi

118,27 euro, sissenõudekulude 40,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 235,10

euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista M.J.ilt OÜ GS Core kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 711,41 eurot) alates kohtulahendi tsiviilasjas

2-22-150442 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas summas

kui põhinõue.

5. Menetluskulud jätta 59,06% ulatuses M.J.i kanda ja 40,94% ulatuses OÜ GS Core

kanda.

6. Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 euro, 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 236,24 eurot mõista M.J.ilt OÜ

GS Core kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on M.J. kohustatud tasuma OÜ-le GS Core viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-150442

2 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core esitas 23.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1234,34 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2023 võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik M.J. 14.01.2023 esitas vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt soovib

võlgnik sõlmida hagejaga kompromissi. 23.01.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue

anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OÜ GS Core esitas 09.02.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.J.i vastu põhivõlgnevuse

711,41 euro, intressi 118,27 euro, sissenõudekulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

240,59 euro ja täiendava viivise määras 0,0671 % päevas väljamõistmiseks. Samuti palus

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 280 eurot ning õigusabikulud 120 eurot sh

Tsiviilasi nr 2-22-150442

3 (6)

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega,

kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata sh kostjale menetlusdokumentide avalikul

kättetoimetamisel ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

Esitatud asjaolude kohaselt Hobby Hall Group OÜ (müüja) ja kostja sõlmisid 07.02.2021

krediidikontolepingu 707816779, mille alusel kostja ostis järelmaksuga gaasigrilli Mustang,

tööriistakomplekt Makita, muruniiduk HPG, pottide komplekt Truda kokku hinnaga 733,85

eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär algsummalt 25%; esialgne intressimäär laenujäägilt on

41,12% aastas (0,11% päevas); viivitusintressi määr on 24,15% aastas. Kostja kohustus tasuma

vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 10.ks kuupäevaks 36,69 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 22,44 eurot. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust

täitnud kohaselt. Kostja on tasunud 24.04.2021 esimese osamakse summas 36,39 eurot,

edaspidi aga ei ole tasunud ühtegi osamakset. Müüja ütles lepingu 23.09.2021 ülesse. Esialgne

võlausaldaja loovutas 18.01.2023 lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 35 eurot VÕS §

1132 lg 2 alusel, esitades kostjale kolm meeldetuletuskirja 11.07, 18.07 ja 02.08.2022.

Käibearusaamade järgi vähese väärtusega järelmaksulepingute puhul arvelduskontot ei

analüüsita ning seda ei tee hageja parima teadmiste kohaselt turuosalistest mitte keegi.

Krediidiotsuse tegemine on delegeeritud arvutisüsteemile, mis teeb isiku esitatud andmete ja

nõusoleku alusel päringu nt krediidiinfosse ja kostjal ei olnud mitte ühtegi maksehäiret.

2. Kohtu nõudel hageja 21.11.2023 vähendas sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 235,10

euroni. Hageja on kohtueelses menetluses teinud võla menetlemisel mitmeid toiminguid, kuid

kostja ei ole võlgnevust siiani tasunud. Seega on kostjale saadetud nii tasulised

meeldetuletuskirjad kui ka hagejal on tekkinud kulud seoses sissenõudmistoimingutega. Kostja

on maksekäsu kiirmenetluse vastuväites teavitanud, et on nõus kompromissiga. Hageja on

kostjale edastanud asjakohase ettepaneku, kuid kostja ei ole enam sellele vastanud ja rohkem

ka hageja poole pöördunud.

3. Pärnu Maakohus võttis 08.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 27.04.2024. Kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.05.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8).

Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 07.02.2021 sõlmitud

lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja

majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kostja vastu

esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja

Tsiviilasi nr 2-22-150442

4 (6)

tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingust

tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese, ostja põhikohustus on tasuda eseme

eest rahas. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda

krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele.

7. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima,

kas

on

rikutud

laenuandja

lepingueelset

kohustust

hinnata

tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

8. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4

kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.

9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

Tsiviilasi nr 2-22-150442

5 (6)

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-

21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

10. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Krediidiandja lähtus kostjale laenu andmisel

kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et laenu andmise hetkel ei olnud

kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021

kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul, sest laenuvõtja võib juba olla

makseraskustes, kuid see ei nähtu veel maksehäiretest. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et

laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja kinnitusel vähese väärtusega

järelmaksulepingute puhul arvelduskontot ei analüüsita, krediidiotsuse tegemine on

delegeeritud arvutisüsteemile, mis teeb isiku esitatud andmete ja nõusoleku alusel päringu nt

krediidiinfosse ja kostjal ei olnud mitte ühtegi maksehäiret. Hindamaks õigesti laenuvõtja

maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka laenuvõtja kulutusi,

mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle

kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus laenuandja VÕS §

4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse

tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma

tagasimaksmise

kohustus,

mistõttu

jätab

kohus

rahuldamata

hageja

intressi-

ja

sissenõudmiskulud. Kostja on tasunud 36,39 eurot. Kuivõrd kostjal intressi tasumise kohustust

ei ole, siis arvestab kohus kogu kostja poolt tehtud tasumise põhivõla katteks. Krediidi põhiosa

697,46 eurot (733,85€-36,39€), mida kostja tagastanud ei ole, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja.

11. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks laenuandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

Tsiviilasi nr 2-22-150442

6 (6)

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga

nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks)

kokku 1 töötund. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot.

Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabi kulu ja tasu mõistlik ning põhjendatud ning seetõttu mõistab kostjalt hageja

kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 59,06% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

236,24 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik