2-24-6047/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-6047

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-6047

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus X vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248, asukoht Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond)

Avaldaja esindaja: Birgit Juhanson, e-post: xxx

Puudutatud isik: X (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS avaldus.

2. Välja mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks võlgnevus 7215,57

eurot, sh põhivõlgnevus 6009,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1205,66 eurot.

3. Välja mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis alates 17.04.2024

põhinõudelt (6009,91 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Välja mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud 50 eurot.

6. Välja mõista Xilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt

(50 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1(4)

2-24-6047

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule avalduse Xi vastu kahju hüvitamise

nõudes. Avalduse kohaselt, 18.04.2021 toimus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel XXX korteris nr 8

kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 11 toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai

Vara siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr

OT2111357. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse

lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr

OT00030964. 18.06.2021 edastas avaldaja koostööpartner Suur Vanker OÜ remondi

eelkalkulatsiooni summas 8 857,02 eurot. Kuivõrd avaldati soovi saada rahaline hüvitis, arvestas

avaldaja kalkulatsioonides märgitud summadest maha 30%, s.o kõik ettevõttele kohaldatavad

maksud. Lisaks arvestas Avaldaja hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse summas

190 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi avaldaja hüvitisotsuse summas 6009,91.

2. 02.03.2022 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/174, milles palus

avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 6 009,91 eurot hiljemalt

16.03.2022. Kuivõrd palus puudutatud isik kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa

hüvitamiseks lisaaega, pikendas avaldaja nõude tasumise tähtaega kuni 30.03.2022. Puudutatud

isik ei tasunud avaldaja nõuet ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu saatis avaldaja puudutatud

isikule 03.05.2022 kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/345, milles andis puudutatud isikule täiendava

tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 10.05.2022. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning

eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 6 009,91 eurot. Avaldaja palub

puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 7215,57 eurot, põhivõlgnevus 6009,91 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1205,66 eurot ning viivis alates 17.04.2024 põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-

19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab

kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju

tekitaja vastu. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja

avaldusele vastamiseks ja pikendas tähtaega. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud.

Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult

põhjendatud ja tõendatud.

4. Avalduse kohaselt kuulub Xile korteriomand asukohaga XXX-11, Kohtla-Järve. 18.04.2021

toimus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel XXX korteris nr 8 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli

korteris nr 11 toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai korteri nr 8 vara siseviimistlus kahjustada.

Kahjujuhtumi toimumise kohta on koostatud akt nr 2269. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud

kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille

kinnituseks on väljastatud poliis nr OT00030964. Avaldaja on korteri nr 8 omanikule hüvitanud 6

009,91 eurot.

5. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles

ulatuses kindlustusandjale (avaldajale) VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja

vastu üle. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule

korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p

22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate

tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et

korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34.

2(4)

2-24-6047

6. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt

käesoleva paragrahvi lõikele 1.

7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud Kodukindlustuse poliisi nr OT00030964, mille

alusel kindlustati korter asukohaga XXX-8, Kohtla-Järve; 09.06.2021 vara ülevaatuse akti;

18.06.2021 hinnapakkumise, korteriühistu 12.06.2021 teate, 27.07.2021 hüvitisotsuse ja

maksekorralduse kindlustushüvitise väljamaksmise kohta. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule

tekitatud kahju nõude summas 6009,91 eurot, mida puudutatud isik ei ole avaldajale hüvitanud.

Avaldaja on antud summa kindlustusandjana kindlustusvõtjale välja maksnud. Puudutatud isik ei

ole kahju tekitamise osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja

tekitatud kahju summas 6009,91 eurot.

8. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

9. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 11.05.2022-16.04.2024 eest summas 1205,66 eurot.

Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised

1205,66 eurot ja lisanduva viivise alates 17.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

järgi ettenähtud määras.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

11. Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning

asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja palub välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3(4)

2-24-6047

13. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 50

eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (50 eurot) alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.

14. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)