2-24-6274/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6274

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku

paigutamiseks

psühhiaatriakliinikusse

tahtest

olenematule ravile

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-6274 muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema

eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse

juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. aprillil 2024 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku

valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni

40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22. aprillist

2024 ja sama päeva õhtul kell 21.55 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma

psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma

ravivajadust ise hindama.

Kohtule esitatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire

(F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta). Puudutatud isik saabus

22. aprillil 2024 elukaaslasega psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puudutatud isiku elukaaslane

selgitas, et puudutatud isikul on olnud stressirohke periood ning viimaste nädalate jooksul on

ta olnud ümbritseva suhtes paranoiline, mõttekäik on muutunud hüplikuks ning probleeme on

ka unega. Puudutatud isik oli nõus haiglaraviga. Puudutatud isiku seisund halvenes oluliselt

sama päeva õhtul ning ta hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

otsusega. Puudutatud isik vajas mehaanilist ohjeldamist (rahustav ravi ei aidanud). Haiglaravil

viibides ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik avaldab paranoilisi mõtteid

ning tal puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle

paranemine neljapäevase haiglaravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema turvaline toimetulek

kodustes tingimustes.

2. Harju Maakohus rakendas 24. aprilli 2024. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku

psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema 22. aprilli 2024. a kell 21.55

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa puudutatud

isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase ja rahustava toimega

ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega

ei nõustu. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lõpeb 26. aprillil 2024 kell 21.55 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus

on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste

äralangemisega.

3. Avaldaja teavitas 25. aprillil 2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole

muutunud ja ta vajab jätkuvalt haiglaravi.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus pikendas 25. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni

40 päevani alates tema 22. aprillil 2024 kell 21.55 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule

ravile võtmisest. Maakohus andis loa tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt

psühhoosivastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 1. juunil 2024 kell 21.55 või

mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

4.1. Isiku tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal (PsAS § 13 lg 2).

3 (5)

Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534

lg 1). TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

4.2. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest ja sellele

lisatud psühhiaatrite arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isik võib raskest

psüühikahäirest tingituna ja ravita jäämisel olla ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumisega nii endale kui ümbritsevale. Puudutatud isik on varasemalt statsionaarsel ravil

olnud 19. oktoobrist 2021 kuni 17. detsembrini 2021. Viimati käis puudutatud isik

ambulatoorsel vastuvõtul 13. märtsil 2024. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik kohtule, et

ta ei ole määratud ravimeid võtnud nii, nagu arst on määranud. Puudutatud isiku raviarst avaldas

ärakuulamisel, et puudutatud isik laulab haiglas ja räägib segast juttu. Raviarst tõi esile, et

puudutatud isik suulise rahustamisele ei allu, kuid pärast esmast impulssravi on isik rahulikum.

Puudutatud isik on jätkuvalt kriitiline selles osas, miks ta haiglas viibima peab. Eeltoodust

järeldas maakohus, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika (ei pea ennast haigeks ja

nõuab koju lubamist) ning väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne

manustamine. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob

kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Ka

puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldaja taotlust. Maakohus

leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil

võimalik, on põhjendatud puudutatud isikus suhtes pikendada esialgset õiguskaitset ja

paigutada puudutatud isik 40 päevaks kinnisesse asutusse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja tema tahtest olenematu ravi lõpetada.

Puudutatud isiku hinnangul on 40 päeva põhjendamatult pikk aeg raviks. Puudutatud isik tuli

haiglasse vabatahtlikult, kuid ta ei soovinud haiglasse ööseks jääda, mistõttu tekkis haigla

töötajatega konflikt. Vaidlustatud määruse tegemise ajaks oli puudutatud isik juba rahunenud

ja tundis end hästi. Puudutatud isik ei mõista, miks ta peab viibima haiglas ega või arsti poolt

määratud ravimite võtmist kodus jätkata. Puudutatud isik on veendunud, et ta ei suuda haiglas

paraneda.

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase

psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.

7. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) leiab, et puudutatud isiku

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

4 (5)

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

10. Praeguses asjas on maakohus 24. aprilli 2024. a määrusega kohaldanud esialgset

õiguskaitset kuni neli päeva ning vaidlustatud määrusega pikendanud puudutatud isiku

psühhiaatriahaiglasse paigutamist kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused.

Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 24. aprilli 2024. a

psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire –äge

polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta (F23.0). Puudutatud isik saabus

22. aprillil 2024 psühhiaatriakliinikusse küll vabatahtlikult ning nõustus esmalt haiglaraviga,

kuid sama päeva õhtul halvenes puudutatud isiku seisund oluliselt, mistõttu tuli ta

hospitaliseerida tahtest olenematuks psühhiaatriliseks raviks. Puudutatud isik muutus

kahtlustavaks, rahutuks ja nõudis koju laskmist. Samuti avaldas puudutatud isik paranoilisi

mõtteid (dtl 10). Puudutatud isiku raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku

seisund ka pärast kolme päevast haiglas viibimist, mistõttu on vajalik jätkata tahtest olenematut

ravi (dtl 32).

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse

(PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub

haiguskriitika, ohustab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on

leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa

aru oma haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Asja materjalidest

nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine haiglas olnud ettearvamatu (puudutatud isik ei

maganud öösel, kloppis ustele ja äratas kaaspatsiente) ning oma seisundist tulenevalt on ta

vajanud korduvalt mehaanilist ohjeldamist (rahustav ravi seisundit ei parandanud, dtl-d 10 ja

76). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega

võib puudutatud isik ravita jäämisel endale viga teha ja olla ka teistele ohtlik. Seejuures on

maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku raviarsti hinnangut, mille kohaselt

puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel ta on psüühikahäire tõttu

ohtlik endale ja teistele (dtl 32).

13. Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on

teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal

puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista

puudutatud isik enda ravivajadust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude

kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast

tulenevate põhjuste tõttu (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Puudutatud isik on

määruskaebuses avaldanud soovi jätkata raviga kodus, kuid samas on puudutatud isik

maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta ei ole määratud ravimeid võtnud nii, nagu arst on

määranud. Sellises olukorras ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada

psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades.

14. Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud

puudutatud isiku seisund pärast kolmepäevalist ravi (dtl 32), siis leidis maakohus põhjendatult,

et isik vajab jätkuvat haiglaravi. Seejuures on ka määratud esindaja avaldust toetanud.

Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub

5 (5)

raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule

seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste

hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades. Vastuseks

määruskaebuse väitele ravi tähtaja osas märgib kolleegium, et maakohus on küll pikendanud

tahtest olematu ravi tähtaega 40 päevani, kuid kui puudutatud isiku seisund paraneb sedavõrd,

et tema raviarsti hinnangul on tahtevastase ravi eeldused ära langenud ja võimalik on jätkata

koduse raviga, saab puudutatud isiku raviarst vastava otsuse teha ka enne 40 päeva saabumist.

15. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese

lause alusel riigi kanda.

16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)