2-24-909/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-909

Menetlustoiming

hagi läbi vaatamata jätmine

Tsiviilasi

N. S. hagi J. S. ja R. S. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja

014/2023/3414

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. S. (isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Lepp

(e-post XXX)

Kostja I: J. S. (isikukood XXX)

Kostja II: R. S. (isikukood XXX

Kostjate seaduslik esindaja: L. T. (isikukood XXX; e-

post XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Siht

(e-post xxx)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata N. S. hagi J. S. ja R. S. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja 014/2023/3414.

2. Jätta menetluskulud L. T. kanda.

3. Välja mõista L. T.lt N. S. kasuks menetluskulud kokku 2810,92 eurot, s.o riigilõiv

980 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 1830,92 eurot.

4. Välja mõista L. T.lt N. S. kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Saata määrus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on N. S. hagi J. S. ja R. S. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja 014/2023/3414. 27.03.2024 teavitasid kostjad

kohut, et paluvad jätta hagi läbivaatamata, kuna kohtutäitur on täitemenetlused lõpetanud,

kuivõrd tsiviilasjas nr 2-XXX jõustus 11.03.2024 kohtulahend, millega muudeti Tallinna

Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-XXX välja mõistetud elatiste suurust ning

määrati, et alates 01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud J. S.le ja R. S.le elatist maksma.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu. Seega on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kuni

täitemenetluse lõpuni. Kuna täitemenetlused on lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagi läbi vaatamata.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohtu hinnangul tuleb antud juhul kõrvale kalduda asja läbivaatamata jätmisel menetluskulude

jaotuse tavapärasest praktikast ning jätta menetluskulud analoogia korras TsMS § 164 lg 1² alusel

kostjate seadusliku esindaja kanda. Nimelt sätestab TsMS § 164 lg 1², et alaealise lapse

elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse

nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi

esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei kasutanud

käesoleval juhul kostjate seaduslik esindaja täitemenetluste algatamisel oma õigusi heauskselt,

mille tõttu oli hageja kohustatud oma õiguste kaitseks esitama sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Kohtu hinnangul seisneb kostjate seadusliku esindaja pahausksus selles, et ta

algatas täitemenetlused nr 014/2023/3413 ja 014/2023/3414 tsiviilasjas nr 2-XXX tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuse alusel, kuigi ta teadis, et tsiviilasjas nr 2-XXX olid

nii maa- kui ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-XXX tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

05.06.2020 otsuse alusel väljamõistetud elatise suurust muutnud ja määranud, et alates

01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud J. S.le ja R. S.le elatist maksma. Kuivõrd kohtumenetlus

tsiviilasjas nr 2-XXX oli pooleli ning alama astme kohtud olid juba tuvastanud, et N. S. ei ole

kohustatud lastele elatist tasuma, siis nimetatud olukorras täitemenetluste algatamine

vaidlusaluse nõude täitmise osas ei kvalifitseeru kohtu hinnangul menetlusõiguste heauskse

kasutamisena. Kostjate seaduslikule esindajale pidi olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus

võib maa- ja ringkonnakohtu otsusega nõustuda. Käesolevaks ajaks on ka hagi esitamise

põhjuseks olnud täitemenetlused lõppenud kostjate taotlusel, kuna tsiviilasjas nr 2-XXX jõustus

11.03.2024 kohtulahend, millega muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega

tsiviilasjas nr 2-XXX välja mõistetud elatiste suurust ning määrati, et alates 01.12.2022 ei ole N.

S. kohustatud J. S.le ja R. S.le elatist maksma. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostjate

seadusliku esindaja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS

§ 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulud kokku on 3410,67 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise

taotluselt tasutud riigilõivust summas 980 eurot ja esindajakulust summas 2430,67 eurot

käibemaksuga. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 126,27 eurot, koos käibemaksuga, kokku

19 tundi ja 15 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

1) 17.01.2024 – tutvumine hagi aluseks olevate täiteasjade dokumentidega, hagi

koostamisega seonduv nõupidamine kliendiga, hagi ja tagamise taotluse koostamine ning

õiguslik analüüs ja tutvumine kohtupraktikaga – 5 tundi 30 minutit;

2) 18.01.2024 – kliendi kommentaaride alusel hagi ja tagamise taotluse muutmine ja

täiendamine, seonduv suhtlus kliendiga, lisade komplekteerimine ning

menetlusdokumentide e-toimiku kaudu kohtule väljasaatmine – 3 tundi;

3) 19.01.2024 – tutvumine käiguta jätmise määrusega ja seonduv suhtlus kliendiga,

tutvumine hagi tagamise ja menetlusse võtmise määrusega ning seonduv suhtlus

kliendiga, tagamise määruse kohtutäiturile edastamine – 1 tund;

4) 23.01.2024 – tutvumine kohtutäituri teatega hagi tagamise määruse täitmise kohta (sh

täitemenetluste peatamise otsused), kliendile info edastamine – 15 minutit;

5) 24.01.2024 – menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule

edastamine – 1 tund;

6) Arve nr 2024033 spetsifikatsiooni kohased tegevused – 2 tundi;

7) Arve nr 2024065 spetsifikatsiooni kohased tegevused – 3 tundi;

8) 09.04.2024 – täiendav õiguslik analüüs kostjate hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja

tagajärgede osas, sh tutvumine kostjate viidatud ning muu kohtupraktikaga, kohtule

seisukoha koostamine ja e-toimiku kaudu väljasaatmine, seonduv suhtlus kliendiga, sh

vastuse kooskõlastamine – 2 tundi 30 minutit;

9) 15.04.2024 – tutvumine kohtu 11.04 kirjaga ja kirjavahetus kohtuga – 15 minutit;

10) 19.04.2024 – menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule

edastamine – 45 minutit.

Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohus peab riigilõivu kulu summas 980 eurot

põhjendatuks.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja

vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus,

arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et

hageja menetluskulud esindajakulule summas 2430,67 eurot käibemaksuga ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kohtu hinnangul on 17.01.2024-18.01.2024 menetlustoimingutele hagiavalduse

koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi, kohus arvestab asjaoluga, et tegemist ei olnud

õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohtu hinnangul on piisav ajakulu 24.01.2024 menetluskulude

nimekirja koostamisele ka e-toimiku kaudu kohtule esitamine 30 minutit. Põhjendatud ajakulu on

arve nr 2024033 spetsifikatsiooni kohastele tegevustele kokku 1 tund, kuna spetsifikatsioonis

toodud toimingud on väikese ajamahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu arve nr

2024065 spetsifikatsiooni kohastele tegevustele kokku 2 tundi. Põhjendatud ajakulu 09.04.2024

toimingutele on 2 tundi, kohtu hinnangul on see umbes leheküljelise seisukoha koostamiseks

teostatud toimingutele piisav aeg. Samuti peab kohus põhjendatuks 19.04.2024 menetluskulude

nimekirja koostamisele ajakulu 30 minutit. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 45 minuti võrra.

Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud

kokku 14 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Hageja esindaja ühe töötunni hind on 126,27 eurot käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on seda kinnitanud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-

14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus

on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale

ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana

vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, saab pidada põhjendatud

tunnitasuks 126,27 eurot käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja

vajalik kulu maakohtus 1500,75 eurot, millele lisandub käibemaks 330,17 eurot, kokku 1830,92

eurot.

Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 2810,92 eurot, mis tuleb kostjate

seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga